Filosoofia spikker - isikud (3)

Antiikfilosoofia
Sokrates "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Platon Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust : valitsejad , sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum seisus - teised on vähemväärtuslikud. meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.* tunnetusteooria : inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. * Ta arvates on olemas inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee. Aristoteles inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast , st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1) aineline 2) materjal 3) vormiline 4) teleloogiline –(otstarbekuse õpetus)  ei ole tunded iseenesest ei head ega halvad – halb on vaid liialdus ja puudulikkus. * Tekkimine seisneb võimalikkuse realiseerumises *metafüüsikaga on kooskõlas väita, et tammetõru on võimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab. Demokritos aatomid erinevad üksteisest ainult kuju poolest. * põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks. Epikuros inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest. *Jumalaid pole vaja karta - jumalatele pole omane jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse. Uusaja filosoofia
Bacon (inglane) õptus iidolitest e. Mõtlemisvigadest. esindab uusaja õpetust empirismi. eksperimenataal meetodi tooja 1)viljakad 2)valguse rikkad  inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. Descartes (Prantsuse) Ratsionalismi rajaja. Mõistuslik tunnetamine . tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei tohiks millegi suhtes seisukohta võtta. Uusaja skeptitsism . Metoodiline, põhikindel kahtleja. "ainus asi, milles ei saa kahelda, on kahtlus ise". Arvas et ON olemas sünnipärased ideed - "jumala idee" "mõtlen, järelikult olen olemas!" loom erineb inimesest - loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. *ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, - magaja jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks tegelikkus. *tõeline/tõsikindel teadmine - järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. Locke (inglane) tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Liberalism. Võimude lahususe põhimõtte välja tooja. inimese hing on sündides nagu puhas paberileht. *inimese saavutused elus on - valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. * *moodustab inimmõistus võrdlemise teel suhteideed, nagu näiteks põhjuse/tagajärje, vana/noore, isa ja ema ideed. Hegel " loogika teadus" vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et vaba inimene käitumine lähtub mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on aga tingitud välisest sundusest. inimeste teod ei vii sageli üldsegi mitte nende tulemusteni, mida taotleti. Vaimufilosoofia – a) subjektiivse vaimu etap –induviduaalne teaduse areng b) objektiivne vaim – ühiskondlik teadus (riigi, ajaloo..) c) absoluutne vaim – religioosne tunnetamine , esteeetiline ja filosoofiline tunnetamine. Kaasaja filosoofia
Schopenhauer ( sakslane ) irratsionalistik tunnetamine. intelligentsus (vaimurikkus) aitab vältida igavust ning mõttetuid tegusid. optimism on ohtlik maailmavaade, sest tekitab kõrgeid ootusi, mis saavad vaid pettumusega lõppeda Positivism : Comte "Positiivse filosoofia kursus " Prantslaneteaduslik tunnetamine. eristas mõtlemise kolme staadiumi. Nt metafüüsiline mõtteviis: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri." Kierkegaard Taani (religioosse) usu ja absurdi seos - Absurd on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda Nietzsche Üleinimene on N arvates - see, kes suudab taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust, rikkust, edukust jne. Pragmatism : James religiooni (jumalausu) allikaks - mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. inimesed võivad nautida oma jumalat, kui ta neil on *On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. Loogiline positivism: Carnap jt arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Kuhn ühe paradigma asendamine teisega teaduses on harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. *arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). *See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). Feyerabend Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (nt ilma inertsiseadust sõnastamata).

L. Feuerbach (sakslane) meeleline e. Senusaalne tunnetamine. 1) piiratud iseloomuga 2) võib olla näiline -mitte tegelik " tunnen , järelikult olen olemas" G.W Leibniz (saksa) Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. „Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm“ Rääkis, et maailm koosneb monaadidest. On olemas kahte tüüpi tõdesid 1) mõistuse tõed 2) faktilised tõed. Isiksus tekib eostamise hetkel F.Schleiermacher (saksa) religioosne tunnetamine. Tõi välja 3 parameetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus – on olemas mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe – realiseerub religioosses käitumises, rituaalses käitumises. T. Herzl ( juut ) "Juudi riik" sionism - juudi rahvuslik vabadusliikumine. Juudid ei ole kuskil kaitstud, et tuleb luua juudi rahvusriik, kus ei ole antisemitismi. Thales (vanim Euroopa mõtleja) Miletose koolkond. Ettekujutus maast: maa on lame/kettataoline taldrik , mis ujub vees matemaatik-mõõtis Egiptuses ära püramiidide kõrguse varju abil; astronoom -ennustas ette päikesevarjutuse. Pakkus algeks vett. Anaximandros "Loodusest" Miletose koolkond. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast . Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus Tõi välja aine omadused. Tema põhitermin – apeiron (lõputu, piiratu). Aine ise on ebamäärane, ei too ainet välja; liigub Anaximenes Miletose koolkond. Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, õhk seostub eluga Ürgaineks on õhk-see on lõputu, piiritu, liigub. Xenophanes Eleaadid koolkond. müüdid on inimeste poolt välja mõeldud Montesquieu „Seaduste vaim“ empirist. Prants liberalismi isa. 3-s võim - kohtuvõim. Entsüklopedistid. valgustaja pooldab konstitutsioonilist monarhiat , Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid –kliima, relfjeef . Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik
Omand on püha ja puutumatu. T. Hobbes empirist. ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. B. Spinoza (juut) e ratsionalist. . Benedictus mitte mõistus, vaid lausa puhas mõistus, samastab jumalat loodusega. Kant (saksa) "Mis on valgustus ?" „Igavese rahu poole“ valgustus. kategooriline imperatiiv . "asi ise eneses ". Ühiskond peab olema mõistuse pärane. udukogu teooria. Puhta mõistuse kriitika“ – sisaldab tema tunnetusõpetuslike vaateid, „Praktilise mõistuse kriitika“ – sisaldab Kanti eetikat, moraali filosoofiliseid vaateid. „ Otsustus võime kriitika“ – sisaldab Kanti vaateid kunstile, kunstifilosoofia e. esteerika. Kantile meeldivad kodanikuvabadused. Vaadedelt vabariiklane . Voltaire (prants) valgustaja. Entsüklopedistid Kõrgema kategooria kultuuri hindaja. „Inimene on loodud tegutsema, nagu tuli peab tungima üles ja kivi alla“. Tegevuseta olemine on sama, kui mitte olemine. eeskujuks valgustatud monarh , kodanikku vabaduste kaitsja, Katolikku kirikut nimetas nurjatuks Rousseau entsüklopedistid. Valgustaja Pooldab vabariiki, Pooldab omandi mingil määral piiramist , progressiivset maksu Fichte (saksa) „tõe preester “ , kõned saksa rahvale. Wichensafts lehre- annab alused filosoofiale, Antiteetiline teooria – tema õpetus tunnetus astmetest, Riik omanike organisatsioon , naised peaksid võrdse valimisõiguse , F.W.J. Schelling (saksa) Polaarsuse seadus Loodusfilosoofias – looduses on 2 poolust tema arvates. Samasusfilosoofia e. identsusfilosoofia – ühtne on loodus ja vaimne maailm. Identsed.