September - 7.-11. Detsember Aatom- ja tuumafüüsika 1. Ainestruktuur Sissejuhatus Juba 5. Sajandil eK arvas Vana-Kreeka filsoof Demokritos, et aatom on kõige väikseim jagamatum osake. Sõna ,,aatom" tähendab silmaga nähtamatut, jagamatut osakest. Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb aatomi ehituse ja omaduste uurimisega. 1.1 Aatomi ehitus Aatom Tuum Elektronid Prootonid ja neotronid nukleonid
nende kord järeleandmisi teha. Sellest kohustuses on võimalik taganeda juhul, kui selleks on piisavad õiguslikud kaalutlused reegli mitte järgimiseks. Praktikat peetakse ausaks, kui tegevuses osalevatest inimestest ei tunne keegi ennast ärakasutatuna. Üldjuhul peetakse ebaausaks seda, kui keegi on nõus vastu võtma praktikast saadud hüved, kuid samas keeldub sellele oma panust andmast. Filsoof väidab, et utilitaristlik õigluse printsiipide käsitlus on ekslik. Õigluse kaalutlusel on eriline kaal, millega arvestab vaid õigluse kui ausameelsuse kontseptsioon ning mis on oluline osa õigluse mõistest. Näiteks on toodud orja ja orjapidaja vaheline suhe. Orjust ei ole kunagi võimalik õigustada nii nagu klassikaline utilitarism seda teha võiks - orjus on orjapidajale nii kasulik, et kaalub üles puudused orja ja ühiskonna jaoks. Seega ei saa üldises
alla seada ning näidata, et sama hästi võiksime uskuda ka vastupidist väidet. Ainesidemos sõnastas oma põhimõtted kümne põhilise skeptilise argumenditüübina ehk troobina, mis on kirja pandud Sextuse Empiricuse poolt. Võib öelda, et need troobid näitavad kõikvõimalikke viise, kuidas tunnetajale mingi asi nähtub või tundub. Sextus Empiricus (erinevate andmete põhjal umbes 180- 210 pKr) oli Kreeka arst ja filsoof, kes töötas Aleksandrias ja Ateenas. Teda peetakse üheks olulisemaks noorema skepsise esindajaks ja tema tööde abil teamegi paljus antiikskeptitsismi. Sextus Empiricus eitas teadmise olemasolu, pidas jumala ja hinge olemasolu tõestamatuks. Õpetas, et õnnelik saab olla ainult see, kes hoidub otsustustest. Tunnistas siiski ka võimalust jõuda empiiriliste uuringute kaudu suhteliste kogemuslike teadmisteni. 2.3.1 Troobid
· Kultuuriteos saab modernesks ainult siis kui ta on esmalt postmoderne. · Teadmine ei ole midaig lihtsalt neutraalset, meeldivat. o Teadmine on alus võimusuhetele ja seda on modernismi ajastus näha. o Kõik sellised konspektsioonid nagu modernistlikud konstuptsioonid ja metanarrativid, kõik need on alguses olnud võimusuhetena valitsevad. · Selleks, et ühiskonnas toimuksid muutsed, oli vaja hegemooniat. · Prantsuse ajaloolane ja filsoof Foucault o Teda huvtasid võimusuhted o Ta nägi teistsugust loogikat, tema vaimne eeskuju oli Nietzsche (saksa filsoof) o Ta soovis, et jumala asemele tuleks unistuse jõud (valgustuse ajal), mõistuse jõuga inimene ületab jumala surma. · Kõik teadmied on võimutahte väljendus. o Inimene kehtestab ennast teadmise kaudu. o Teadmisel pole iseseisvat jõudu, teadmine on väärtus koos võimutahtega.
Eetos-muusika vaimne mõju. Miks teame antiikmuusikast nii vähe? Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust, Materjale pole palju Kultuuri katkestus-võib oletada, et kreeka muusika mõjutas kristlasi, kuid teisest küljest ei pruukinud paganlike kreeklaste matkimine kristlastele meelejärgi olla. Kuid kindlasti on Euroopa muusikat mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel peetkase filsoof Boethiust. KESKAEG 1 Varakristlik muusika Kristluse sünd Palestiinas. Öeldi lahti paganlikest eesmärkidest Muusika eesmärk oli läheneda Jumalale Võeti vanast ajast üle ühehäälsus Varakristlikud hümnid-keskuseks Rooma ja Milano-piiskop Ambrosius. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul. Rooma suurem tähtsus kasvas, kui
· intelektuaalsed (õpitavad), · moraalsed (kõlbelised) läbi kasvatuse · sotsiaalsed voorused tervis Haigused ei tohi pidurdada eneseteostust ja esene realiseerimist. Leidis, et inimene peab olema teatud määral jõukas. Inimene peab majanduslikult toime tulema. Peab ennast ise ära majandama, õnne peab olema, saatus peab olema soodne. Aristoteles ütles (Dixit!) ehk siis see oli kvaliteetne asi kohe, kui A ütles. Tal oli ka hüüdnimi (jalutav filsoof- peripateetik). A teosed olid liigitatud kaheks: 1)eksoteerilised mõeldud laiale lugejaskonnale. Pololaarteaduslik 2)esoteerilised suunatud kitsamale ringile. Nt oma õpilastele. Teaduslik filosoofiline kirjandus. (nõuab ja eeldab sügavamaid teadmisi). Hilis-Kreeka periood Hellenistlik periood. Hellenism selle mõiste võttis 1836a saksa ajaloolane J.G.Droysen mitme juhtiva saksa ülikooli proffessor oma teoses
annaabi.ee 
