Filosoofia loeng 2 (0)

1 Hindamata

25.november 2011 Filosoofia
Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul.
Universaalide tüli – keskaja filosoofia üks põhiprobleeme
Universaalis ehk üldmõiste
Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle.
Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle:

Realistid , realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju)
THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL
Keskajal domineeris algul realism.

Nominalistid, nominalism (nomen) – universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju)
WILLIAM OCKHAM 1285-1350
Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism.
Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega.
Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal .
Autor on üks, see on jumal, aga raamatuid on kaks.
Üks on piibel , teine on loodus.
KATOLIIKLIKUD RAHVAD itaallased ( Vatikan ), prantslased, hispaanlased, portugallased, poolakad, leedukad, ungarlased , tsehhid, slovakkia (pole 100%selt), iirlased, horvaadid ja sloveenid.
ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased , Balkani poolsaared - bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased , ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased.
Kaukaasia - grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased.
PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis,
1.) luterlased : rootslased , taanlased , norralased, soomlased , islandlased, eestlased EELK
2.) Anglikaanid- inglased
ISLAM – türgi, albaania , Kosovo.
Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased.
Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik .
Austria – austria-sakslased, katoliiklik maa.
Šveits - katoliiklik.
Holland - pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid .
RENESSAANSI MÕJU JA OLEMUS
Dante, kirjanik, Renessansi kultuuri sümboliks
RENESSAANS EHK TAASSÜND.
Peetakse antiikkultuuri taassünniks. Vana – kreeka, rooma taassünd kitsamas mõistes.
Laiemas mõttes tähendab ilmaliku kultuuri taassünniks.
Renessansiga kaasnes ka humanism .
Inimkeskne ideoloogia on humanism. Inimene muutus kõrgemaks väärtuseks kui jumal .
Kuulsaim humanism Rotterdami Erasemus
Humanis – inimlik.
UUSAEG – modern age, moodne aeg
Sest ladina keele asemel muutub maailma keeleks inglise keel.
Teaduses toimus revolutsioon, mõjutas uusaega.
Opernikus - astronoom
Tekkisid kaks olulist õpetust: 1.) empirism – tunnetamine baseerub kogemusel
Teadmised baseeruvad kogemustel „ inimene sünnib puhta lehena, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi „ – j. lock, ta oli liberalismi isa
LIBERAAL - vabameelsem inimene
„ maailma vaade mis rõhutab iga inimese võrdsust ja vabadust „ – J. Lock ( juba sünnilt)
Võimude lahusus ( J. Lock )
Seadusandliku ( parlament ) ja täidesaatvast (valitsus) võimust.
Francis Bacon – inglane, teine empirist 1561-1626 elas, esindab eksperimentaal meetodit filosoofias, on kahte tüüpi katseid :
a.) viljarikasteks eksperimentideks, mis on suunatud konkreetsele tulemusele, peavad kandma konkreetset villija, rakendusliku iseloomuga eksperiment
b.) valguse rikas eksperiment – mis on suunatud teadmistele, valgustab inimest. Fundamentaalse iseloomuga, annab baasteadmisi.
Iiodla, iidoli õpetus- eeskuju. ( Bacon ) – iidoliks on mõtlemiseviga, takistav tegur või moonutav tegur, mis ei lase inimesel tõeselt järeldada, et on olemas mõtlemise vead, mille tõttu inimene järeldab vääralt, neid iidoleid on nelja tüüpi:

soo iidol – mõeldud on inimsugu. On iseloomulik kõikidel inimestel. „kõik inimesed võivad eksida „ ehk „ eksimine on inimlik“ „ kõik teevad vigu „, see üldinimlik eksimine on seotud sellega, et inimesed tihti peale otsustavad emotsioonide ajel.

Koopa iidol- mis on seotud konkreetse inimesega, piltlikult on igal inimesel oma koobas, kõik inimesed on erinevad. Inimene erineb oma individuaalsete omaduste tõttu.

Turu iidol- „ turg “ on seotud tekstist vale arusaamaga. Saadakse sõnadest, kõnest, tekstist valesti aru.

Teatri iidol- autoriteedid, kes on kõrgemal ning kellele vaadatakse alt ülesse.
Kolmas empirist Thomas Hobbes (1588- 1679 )
„ maailm on tegelikult lihtsalt üks füüsikaliste kehade kogum „
Maailm ei ole midagi muud kui füüsikaliste kehade kogum, maailm on allutatud füüsika seadustele .
Tuleb välja uue riigi tekkimise teooriaga, ühiskondliku lepingu teooriaga ehk SOCIAL CONTRACT. Et inimesed astudes lepingusse loobuvad vabatahtlikult üksteist hävitamast nagu toimub loomariigis.
Teine uusaja õpetus on ratsionalism DESCARTES
Ratio on mõistus.
Tunnetamine baseerub mõtlemisele, mõistusele.
Descartes „mõtlen-järelikult olen olemas“
„ tunnen – järelikult olen olemas „ – meeleline tunnetus (voierbach võttis selle descartesilt )
B. SPINOZA - ratsionalist, ristiusku BENEDIKTUS SPINOZA, radikaalne ratsionalist, ta ei räägi mitte tavalisest mõistusest vaid puhtast mõistusest. Äärmuslik ratsionalist.
Suhtumises jumalasse on ta panteist.
PANTEISM – jumal on kõikjal, looduses.
„ jumal kui loodus on ise looja ja ka loodud „ „ loodus on ise enda põhjus „
G. W. Leibniz – kolmas ratsionalist. 1646-1718
„ puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm „ -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks
Tema ratsionalism, peetakse see tõttu, et rääkis kahesugustest tõdedest. On olemas mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud. Ja on fakti tõed, mis on juhuslikud.
Esindab filosoofilist pluralismi. On palju algeid, tema algeteks on monaadid , Maailm koosneb monaadidest. Nimetas neid looduse vaimseteks algeteks, hinge taolised üksused, monadoloogia- õpetus monoloogiast.
PREFORMISM – pre ehk millegi ees olev
Isiksus on olemas juba lootena, isiksus algab eostumise momendist, mitte sünni momendist.
Thomas More 1478 – 1535 – inglise utopist „ utoopia „
„utoopia saarel on kõik õnnelikud „
Muretu helge tulevik, pole selles ühiskonnas ühtegi muret.
VALGUSTUS IDEOLOOGIA
Kant , saksa klassik 1724 - 1804 – võttis valgustuse mõiste kasutusele.
Tema nimetas valgustuseks inimese täiskasvanuks saamist vaimses mõttes. Toetud ratsionalismile, jätkuks. Peaidee on selles, et kõik peab olema mõistuse pärane. Kaasaarvatud ühiskond. Kritiseerisid, valgustajad kahte nähtust, mis ei olnud mõistuse pärased vaid mõistuse vastased: pärisorjus ja usuline fanatism .
Voltaire ehk naerev filosoof, prantsuse kuulus valgustaja . DEISMI esindab.
Tähendab seda, et jumal on looja, aga pärast loomist areneb maailm oma reeglite järgi. Nimetas jumalat suureks loojaks, instruktoriks. On kodanikuvabaduse, sõna, trüki, vabaduse kaitsja. „ma ei poolda seda mida te ütlete, aga ma kaitsen surmani seda mida ütlete „.
Teine prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu ( 1698 -1755 ) pooldas valgustatud absolutismi. Pooldab konstitutsioonilist monarhiat .
Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju. Räägib kohtuvõimu lahususest.
Kolmas prantsuse valgustaja Rousseau . Radikaalsemate vaadetega, vabariiklane, pooldab vabariiki, mitte enam monarhiat, leiab et eraomandit tuleks piirata, räägib progresseeruvast maksust varanduselt ehk tänapäevaline astmeline tulumaks , kõik maksavad ühe ja sama % eest tulumaksu. „Mida suuremad on tulud seda suuremaks läheb % „ esindab pedagoogikas vabakasvatust. „Inimene peab kasvama vabalt „ tsivilisatsioon on tema arust inimese ära rikkunud.
Saksa klassikaline filosoofia
Mõjutasid :
1.)empirism, ratsionalism, uusaja õpetused.
Saksa klassikud püüdsid neid nagu ühendada.

Valgustuse mõjul. „ kõik peab olema mõistuse pärane „

Prantsuse revolutsioon kestis 10 aastat 1789-1799
Kant – kes oli range ja täpne. Keda on nimetatud uusaja Platoniks, platon oli idealist . „ asi iseeneses“ – nimetab kant, vastab platoni ideele.
„ puhta mõistuse kriitika „ kirjutas teose.
Kanti eetika on väga oluline, moraali filosoofia. On kohuse eetika. Inimene peab käituma nii, et tema käitumise reegel oleks teisele kohustuslik.
Põhimõisteks on kategooriline imperatiiv , tingimatu ettekirjutus .
Otsustusvõime kriitika on võime hinnata kunstiteoseid, kanti arust ja see võime tuleneb naudingust, mida inimene saab kunsti teosest ja seda naudingut pole võimalik teostada. „ kunst , kunsti pärast „
J. K. Vihte, tema suureks eeskujuks oli kant – teaduseõpetusega soetud „ filosoofia on teaduse õpetus „, oli süstemaatik.
Hegel – õpetus vaimust , vaimufilosoofia on keskne, ta on süstemaatik.
„Filosoofia on õpetus absoluutsest vaimust!“

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mummulinepulgakomm Õppematerjali autor

filosoofia, keskaja filosoofia, uusaja filosoofia, märksõnad, mõisted

filosoofia keskaja filosoofia uusaja filosoofia märksõnad mõisted

Sarnased õppematerjalid

doc

Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt

Ajakiri akadeemia. Kolmveerand materjalidest peaks olema originaal dokumendid (mitte internet). Viitetehnika kasutamine faktid, tsitaadid peaks olema viidatud. (viidata lehekülje all numbritega). Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid, mingi idioot ... Filosoofia määratlemine: 1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb?

Filosoofia

xls

Filosoofia spikker - isikud

aatomid erinevad üksteisest ainult kuju poolest. * põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse Demokritos varjamiseks. inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest. *Jumalaid pole vaja karta - jumalatele pole omane Epikuros jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse. Uusaja filosoofia õptus iidolitest e. Mõtlemisvigadest. esindab uusaja õpetust empirismi. eksperimenataal meetodi tooja Bacon (inglane) 1)viljakad 2)valguse rikkad Ratsionalismi rajaja. Mõistuslik tunnetamine. tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei tohiks millegi suhtes seisukohta võtta. Uusaja skeptitsism.

Filosoofia

doc

Filosoofia eksam

J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele.

Filosoofia

doc

Keskaja filosoofia ülevaade

Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi (Platon ja inimese idee) või neis asjades endis (Aristoteles olemus asjades eitas ideede maailma).

Filosoofia

doc

Filosoofia

Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine

Filosoofia

docx

FILOSOOFIA 11 KLASS ARVESTUS

Eeldus- arutluse lähtepunkt. Iga arutlus peab lähtuma vähemalt ühest eeldusest ja seetõttu ei saa ta eeldusi tõestada. Eetika- filosoofias käsitlus sellest, milline on õige eluviis: puudutab kõlbelisi ehk moraalseid küsimusi nagu nt mis on halb ja mis on hea. Eksistentsialism- filosoofiline ja kirjanduslik vool Emotiivne- emotsioone väljendav Empirism- õpetus, mille kohaselt peavad teadmised tulema kogemuse kaudu Esteetika- kunsti filosoofia Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte vajend millegi muu jaoks Falsifitseeritavus- tõestatav väide Fenomen-vahetu kogemus Humanism- inimkeskme filosoofia Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada. Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus

Filosoofia

doc

Filosoofia konspekt

Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde.

Filosoofia

doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...

Filosoofia

Rohkem sarnaseid