ajalehtede ja ajakirjade reklaamide sisu (Macnamara, 2005) . Laialdaselt kasutatava kontentanalüüsi definitsiooni, mis näitlikustab varast keskendumist kvantitatiivsele analüüsile, on välja pakkunud Berelson, kes kirjeldas seda kui uurimistehnikat kommunikatsiooni avaldatud sisu objektiivse, süstemaatilise ja kvantitatiivse kirjelduse jaoks (Berelson, 1952, viidatud Macnamara kaudu, 2005 ). Üks kuulsamaid kaasaegseid uurijaid, Kimberley Neuendorf väidab, et kontentanalüüs on teadete kokkuvõtlik, kvantitatiivne analüüs, mis põhineb teaduslikul meetodil ning seda ei piira mõõdetavate muutujate tüübid või kontekst, milles teateid luuakse või esitletakse (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese ei toeta täielikult Neuendorfi ranget tõlgendust, mis väidab, et kontentanalüüs on vaid kvantitatiivne uurimus. Nad jagavad kontentanalüüsi kaheks traditsiooniks: biheivioristlik ja humanistlik traditsioon
Arhiiviandmete üldtunnused: Andmed on kogutud teisel eesmärgil; info sündmuste kohta, mis uurija ei saa ise esile kutsuda; võimaldavad alternatiivseid seletusi; nõuavad uurija leidlikkust; Arhiiviandmete kasutamisel tekkivad probleemid: seesmise valiidsuse probleemid; konstruktvaliidsus ja reliaablus; kas andmed on kogutud sama moodi; kas nende klassifitseerimine on sama. 11. Arhiivandmete analüüsimist kasutatakse: (mingid vastusevariandid olid) Kontentanalüüs e sisuanalüüs (dokumendianalüüs); sümbolite analüüs (semantiline diferentsiaal) 12. Millised alljärgnevatest on laboratoorsete uurimuste tüübid? On need : Mõjutatuse uurimused- kuivõrd mingid stiimulid mõjutavad. Seesmise valiidsuse teema kuivõrd laboris tehtud eksperimendid on reaalses elus üle kantavad. (osadele antakse tasu, osadele mitte) Otsustuse uurimused- uuritavad peavad otsustama kas nad tunnevad midagi ära (kas
a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti c. tsitaat – täpselt algupärase tekstiga kokkulangev d. Kõigi puhul on viitamine algallikale kohustuslik 9. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivse uuringu liigid. a. küsitlus b. eksperiment c. struktureeritud vaatlus d. ametliku statistika analüüs e. kontentanalüüs 10.Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivse uuringu liigid. a. lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid: i. juhtumi analüüs ii. etnograafiline uurimus iii. intervjuu iv. fookusgrupi intervjuu v. kvalitatiivne tekstianalüüs 11.Mis on uuringu sihtgrupp ja mis on valim
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
– Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimustega (mis on võimalikult neutraalsed) tuvastada eesti-vastaseid hoiakuid. – Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta, või andmeid (nt. tekstide) tõlgendades selgelt ja veenvalt demonstreerida Teaduslik uuring on seega: • Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest
oleksid võrdsed võimalused valimisse sattumiseks. Objektiivsus viitab asjaolule, et uurija enda eelistused ja suhtumised ei tohi mõjutada materjali töötlemist ega järeldusi. Mõistete definitsioonid ja sisu klassifitseerimise reeglid peavad olema sõnastatud ühemõtteliselt, nii et teine uurija võiks neid järgides jõuda samade tulemusteni. See eeldab valiku läbipaistvust. Kontentanalüüs on kvantitatiivne, sest eesmärgiks on anda arvulisi tulemusi materjali kohta nt et teatud teema oli teatud perioodi jooksul suurima meedia tähelepanu objektiks, millistes väljaannetes ilmus enim artikleid jms. Kontent.anal. on tegemist kvantitatiivse lähenemisviisiga, mille tulemusena saadakse sisu kvantitatiivne iseloomustus eelnevalt väljatöötatud sisukategooriate alusel. Hiljem on tema mõistet laiendatud, nii et see haarab
väiksem sissetulek). Kui korrelatsioon kahe muutuja vahel on null, siis ühe muutuja väärtuste muutudes teise muutuja väärtused ei muutu, st. muutujate vahel puudub seos (haridustase ei ole seotud sissetulekuga). - Regressioonanalüüs. See meetod analüüsib, nagu korrelatsioongi, muutujate vahelisi seoseid, aga tihti uuritakse regressiooniga rohkem kui kahe muutuja seoseid. Täpsemalt, mitme sõltumatu muutuja mõju ühele sõltuvale muutujale. - Kontentanalüüs. Tekstianalüüsi meetod, mille raames loetakse kokku tekstides esinevaid kindlat sorti sõnu, lauseid, lõike jms. ja tehakse sellest järeldusi teksti autori hoiakute kohta sellesse, millest ta kirjutab. 2) Kvalitatiivne analüüs andmeid analüüsitakse vähem rangete mitte- matemaatiliste meetodite abil. Kvalitatiivseid meetodeid süüdistatakse tihti subjektiivsuses, kuna nende meetoditega saadud tulemused sõltuvad kriitikute arvates uurija suvast.
· vaatluse eesmärk ja ülesanded · objekti ja situatsiooni valik · vaatlusviisi valik · tulemuste registreerimise valik · informatsiooni töötlemise valik Vaatlusviisid: · laboratoorne · loomulik 2) Tekstide analüüs (dokumentide analüüs) Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus. Jaguneb: · formaliseerimata · formaliseeritud (kontentanalüüs) E. Lasswell kui teenekas uurija Uurimisprotsess: · programmi koostamine · uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood) · metoodika koostamine · analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane) · protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile.
a) Läbilõikelised andmed andmed mis on kogutud ühel ajahetkel; inimesi uuritakse vaid KORRA b) Longitudinaalsed andmed andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st samu inimesi uuritakse korduvalt Andmete analüüs: Kvantitatiivsed meetodid andmete analüüs statistiliste meetoditega, tulemuste esitamine arvude keeles (lihtne statistika: loendamine, protsendid, keskmine, suhtarvud; keerulisem statistika: korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs) *KORRELATSIOON näitab seost kahe muutuja vahel. Näidatakse nt kahe teljega, võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.Korrelatsioon ei saa olla kunagi väiksem kui -1 või suurem kui +1 !! Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem rangete ja mittematemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs nö peidetud tähenduse leidmine. Diskursus kirjalik, suuline või pildiline tekst. Semiootiline analüüs sümbolite analüüs. Semiootika teadus märkidest ja
meetodid? Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel , mitte statilisel analüüsil. Iseloomustage kvalitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. Iseloomustage kvantitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus?
Valim ei pea selleks, et olla esinduslik olema suurearvuline. Võib küsitleda ainult võtmerespondente. Vaatlus ja osalusvaatlus on teinekord olulised, et saada reaalset kinnitust, kas inimesed ka nii käituvad, kuidas väidavad. See on aga aeganõudev protsess, kuna vaadeldavat ei tohi segada tema loomulikus keskkonnas. Aega võib võtta ka vaatleja omaksvõtmine. Sekundaaranalüüs tähendab teiste poolt varem kogutud andmete kasutamist. Ka ajalugu kasutatakse võrdlusena. Kontentanalüüs on selline, kus kasut raamatuid, ajalehti, ajakirju. Eksperiment on teaduse ideaalile kõige lähemal. See on kontroll muutujate üle. Kõrvaltegurmuutujateks nim muutujaid väljaspool hüpoteesis asetatud piire, kuid mis samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Partikularistlik viga on näiv nähtus, asjaolu, mis ei pea paika. Väärtusneutraalne tähendab, et uurija jätab oma väärtushinnangus uurimuse tulemuste kokkupanemisel välja. Kõik eksperimendid on seotud inimeste manipuleerimisega
- vt küs 28 lehelt. Eesmärk sõnastatakse selleks, et ... Uurimisküsimused sõnastatakse selleks, et ... Millises uurimistöö osas tuleb tuua välja uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused? - Teooriaosa lõpus esitatakse lähtuvalt sissejuhatuses püstitatud uurimisprobleemist ja töö eesmärkidest uurimisküsimused ja/või hüpoteesid. 39. Mis on content-analüüs? kontentanalüüs, sisuanalüüs, kommunikatsiooni objektiivseks, kvantitatiivseks ja süstemaatiliseks uurimiseks kasutatav uurimismeetod (võib uurida näiteks mingite väidete või sõnade esinemise sagedust presidendi ametlikes sõnavõttudes mingil perioodil). MILLEKS? Toodete/teenuste oluliste omaduste leidmine; Kaubamärgi, toote, organisatsiooni, firma kuvandi analüüs; Vaadeldava probleemi spontaanse tajumise kaardistamine; Reklaamide mõju sisuline järelhindamine jmsKUIDAS?Meetod on vajalik
argumendid jms. Võimaldab standardiseeritud lähenemist (kvantitatiivne sisuanalüüs). · Latentne analüüs Fookus teksti kontekstist sõltuvatel tähendustel. Näiteks retoorilistel ja grammatilistel struktuuridel ja nende seostel teksti eeldatava tõlgendamisega; teksti võimalikul mitmetähenduslikkusel ja varjatud tähendustel. Eeldab intensiivset, süvitsi lähenemist (kvalitatiivne sisuanalüüs). I Kvantitatiivne kontentanalüüs (sisuanalüüs) · Valitud tekstiühikute sageduse mõõtmine · Võimaldab standardiseeritud analüüsi, kasutades kvantitatiivse analüüsi võtteid Piirang: eeldab, et kodeerimisjuhendis on võimalik üheselt vastavusse seada kasutatud sõnad/fraasid ja nende tähendused (sealhulgas kasutatud sünonüümid, metafoorid, sümbolid). Sõna/fraasi olulisust järeldatakse esinemissageduse põhjal, kuid võib juhtuda, et üksik sõna või fraas on nii tähenduslik, et see
põhjalikult Kvalitatiivsed meetodid riigiteadustes Andmekogumismeetodid Kvalitatiivne intervjuu: Eliidi- ja ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Kogemusintervjuud Dokumendianalüüs Meedia-monitooring Vaatlus: pool-struktureeritud otsevaatlus osalusvaatlus Andmeanalüüsimeetodid Kvalitatiivne kontentanalüüs Diskursuseanalüüs Poliitika-analüüs Põhistatud teooria , jt. Intervjuude liigid Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse Vastavalt intervjuu spetsiifikale Neid eri liike saab ka vahel kombineerida. Nt: Pool-struktureeritud, fookusgrupi kogemusintervjuu Struktureerimata, ekspertintervjuu individuaal- intervjuuna Intervjuude struktureeritus
39.,,Going native"- vaatleja sotsialiseerumine uuritavasse välja ning oma rolli, liiga tugev samastumine sellega. Niimoodi kaotab uurija vajaliku distantsi uuritava nähtuse suhtes, võtab üle uuritavate normid ja väärtused. 40.Likerti skaala- Küsitletul palutakse hinnata väiteid "nõustun"- "ei nõustu" skaalal vahemikus 1-5, 1-7, 0 vms. 41.Semantiline diferentsiaal- Küsitletul palutakse anda hinnang vastandite skaalal. 42.Kontentanalüüs- loendatakse erinevaid signaale tekstis, analüüsitakse nende esinemist statistiliselt. 43.Suhtelised ja absoluutsed sagedused- Suhteline -milline on väärtuse osakaal (%) andmestikus (selle uuritavas osas).Absoluutne- näitab, mitu korda tunnuse mingi väärtus esineb andmestikus (selle uuritavas osas). 44.Risttabel, selle osad. Milleks kasutatakse risttabeleid?- 2-mõõtmeline analüüs, s.t. 2 tunnuse ühisjaotus uurimine
Kuna töö eesmärgiks on analüüsida Eesti peavoolumeedia nägemust Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltuvusest, on meediamonitooring relevantne ja ainus mõeldav, reaalselt rakendatav andmete kogumise meetod, et saada asjakohaseid tulemusi. Andmeanalüüsimeetodina kasutan kvalitatiivset kontentanalüüsi, mis on mõistlik valik mõõduka arvu meediatekstide analüüsimiseks. Meediamonitooringu puhul on kvalitatiivne kontentanalüüs väga edukalt rakendatav ja toestatav andmete analüüsimise meetod. Olen kitsendanud töö teema tarbeks ka valimit, seda nelja peamise parameetri põhjal. Esimese sihiteadliku valimi parameetrina tooksin välja ajaraami, mille olen kitsendanud niipalju, et võtnud vaatluse alla vaid 2014. aasta märtsikuu, mil peamised Ukraina kriisi sündmused aset leidsid. Teise kitsendusena toon välja teema, milleks on: "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus
2. Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed - Iga inimese kohta kogutakse andmeid erinevatel ajahetkedel, st. iga inimest uuritakse korduvalt. 4. Andmete analüüs Andmeanalüüsi meetodid: 1. Kvantitatiivne analüüs - andmeid analüüsitakse statistiliselt, tulemused avaldatakse arvude keeles. Statistilise analüüsi meetodeid: a) Korrelatsioonianalüüs b) Regressioonianalüüs c) Kontentanalüüs 2. Kvalitatiivne analüüs - Andmeid analüüsitakse vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Süüdistatakse tihti subjektiivsuses. Kvalitatiivseid meetodeid: a) Diskursuseanalüüs - Meetod teksti peidetud tähenduse väljaselgitamiseks, n.ö. ridade vahelt lugemiseks. b) Semiootiline analüüs - tekstide, piltide jms. analüüsimine. 5. Järelduste tegemine
• Pildid, maalid • heliteos Millist infot sisaldavad dokumendid? • Ebapiisav sotsioloogilisteks uuringuteks • Näitab ühiskonna kohta vähe • Statistika kogumise alused muutuvad ajas • Eri riikide statistika on erinev • Ei peegelda tegelikkust, tekib vajaduspõhiselt • Ühiskonna väärtushinnangud on pidevas muutumises Sõnalised dokumendid: • Kontentanalüüs (sisuline) – kvantitatiivne • Teooria -> Teoreetilised mõisted (elu)-> indikaatorid (hingamine, pulss)->muutujad(pulsi sagedus) • Tekstist lähtudes võetakse tekstist indikaatorid ja muutujad. Kriitika: • Võetakse aluseks ainult tekst, ei arvestata konteksti • Sage kasutus ei tähenda olulisust Kvantitatiivne tekstianalüüs: • Arvestatakse teksti tervikuna: struktuur ja kontekst
vähem tekste. Sarnaselt põhistatud teooriat loovatele uurimustele kehtib ka diskursusanalüüsis küllastatuse põhimõte kui analüüs on põhjalik ning leidub piisavalt andmeid (sh erandeid) piisava arvu järelduste kinnitamiseks, puudub vajadus valimit veel suurendada. Suuremahulisemates, tekstianalüüsi meetodeid kombineerivates uurimustes võib olla otstarbekas viia enne diskursusanalüüsi valimi koostamist läbi kvantitatiivne kontentanalüüs, mille tulemustest lähtuvalt võib võtta diskursusanalüüsis lähivaatluse alla kõige sagedamini esinevad või hoopis harvad, ent tähelepanuväärsed teksti omadused või koosesinemismustrid. Nõuded diskursusanalüüsile ja tüüpvead Louise Phillipsi ja Marianne Jørgenseni (2002) järgi peab kõrgetasemelisel diskursusanalüüsil olema kolm põhiomadust, see peab olema kindel, usaldatav (ingl solid) tõlgendused põhinegu erinevatel, mitte üksnes üht liiki
tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritavast ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta. (abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest “sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.) 2
1.Kvantitatiivne analüüs-andmeid analüüsitakse staadiumisse, võib teadused järjestada järgnevalt: statistiliselt, tulemused avaldatakse arvude keeles. 1.Astronoomia Statistilise analüüsi meetodeid: 2.Füüsika a)Korrelatsioonianalüüs 3.Keemia b)Regressioonianalüüs 4.Bioloogia c)Kontentanalüüs 5.Sotsioloogia 2. Kvalitatiivne analüüs-Andmeid analüüsitakse Herbert Spencer (1820 -1903) vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Evolutsionism-19. saj. teisel poolel sai väga Süüdistatakse tihti subjektiivsuses. populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj. üks
samu inimesi uuritakse korduvalt. Näitavad meile ka ajalisi muutusi. Kuid tüütu on samu inimesi üles leida Andmete analüüs · Analüüsi meetodid 1. Kvantitatiivsed meetodid andmete naalüüs statistiliste meetoditega, tulemuste esitamine arvude keeles. Kasutatakse tänapäeva maailmas palju. · Lihtne kirjeldav statistika loengamine, keskmine, protsent, suhtarvud ... · Keerulisem statistika korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs ... 2. Kvalitatiivsed meetodid Korrelatsioon on statistiline näitaja, mis näitab seost kahe muutuja vahel. Korrelatsioon võib varieeruda -1 kuni +1-ni. -1 0 +1. Sissetulek 0,40 . . . . 0,00 ............. -0,40 Haridus
nupuke viimasel lehel. Kui suur on informatsiooni maht (mismoodi dokumenti võimalik hiljem uurida ja sellest järeldusi teha kui info maht pole väga suur siis võimalik teha selliseid teaduslikke järeldusi mis puudutavad ühte kõige väiksemat isikute ringi unikaalsed materjalid, mida seostatakse erinevate ajalooliste sündmustega jne. reeglina see materjal mida sotsioloogias uuritakse on hästi mahukas. Selleks tuntakse spets võtet kontentanalüüs, selle tegemise vajadus ajakirjanduse ja interneti materjali uurimine. Massilise teksti ülekandmine arvude keelde. Kontentanalüüs: - Kvalitatiivsed e mõttelised ühikud. Mõttelised ühikud: * mõisted * teemad * nimed nt palju mainitakse Savisaart * ühiskondlik sündmus
Kui korrelatsioon kahe muutuja vahel on null, siis ühe muutuja väärtuste muutudes teise muutuja väärtused ei muutu, st. muutujate vahel puudub seos (haridustase ei ole seotud sissetulekuga). - Regressioonanalüüs. See meetod analüüsib, nagu korrelatsioongi, muutujate vahelisi seoseid, aga tihti uuritakse regressiooniga rohkem kui kahe muutuja seoseid. Täpsemalt, mitme sõltumatu muutuja mõju ühele sõltuvale muutujale. - Kontentanalüüs. Tekstianalüüsi meetod, mille raames loetakse kokku tekstides esinevaid kindlat sorti sõnu, lauseid, lõike jms. ja tehakse sellest järeldusi teksti autori hoiakute kohta sellesse, millest ta kirjutab. 2) Kvalitatiivne analüüs – andmeid analüüsitakse vähem rangete mitte-matemaatiliste meetodite abil. Kvalitatiivseid meetodeid süüdistatakse tihti subjektiivsuses, kuna nende meetoditega saadud tulemused sõltuvad kriitikute arvates uurija suvast.
samu inimesi uuritakse korduvalt (ei ole anonüümne). Andmete analüüs: meetodid : kvantitatiivsed meetodid ja kvalitatiivsed meetodid. Kvantitatiivne meetod on põhimõtteliselt statistika andmete analüüs statistilisete meetoditega, tulemuse esitamine arvude keeles. Lihtne kirjeldav statistika loendamine, keskmine, protsent, suhtarvud...keerulisem statistika korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs... Korrelatsioonianalüüs vaja on selgeks teha seos kahe muutuja vahel. Positiivne korrelatsioon ühe muutuja muutudes kasvab ka teine muutuja. Eksamil on vaja teada, mis asi on korrelatsioon. Maksimaalne korrelatsioon on +1 ja minimaalne -1. Kvalitatiivsed meetodid. Andmete analüüs vähem rangete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik või pildiline tekst. Ridadevahelt öeldakse midagi. Semiootiline analüüs
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
DOKUMENTIDE ANALÜÜS: Dokumendi mõiste sotsioloogias: Liigid: käsikirjalised trükitud salvestus magnetilindil hääl, fonodokumendid salvestused kino ikonograafia kõik, mis on käsitsi valmistatud (vaasid jne) Sihipärased; mittesihipärased Isiklikud, mitteisiklikud Ofitsiaalsed (ametlikud), mitteametlikud Esmased; teisesed dokumendid ISESEISEV RÜHM Massikommunikatsiooni (raadio, ajakirjad, ajalehed, TV, kino jt) materjalid. Kontentanalüüs: Mõttelised e. kvalitatiivsed ühikud mõisted, nimed, teemad N: võtame ette ajalehe ja hakkame uurima ja otsima infot töötute kohta. Arvestus e. kvantitatiivsed ühikud loeme kokku kui palju saime me kokku, ridade arv, veergude arv, salvestuse ajaline kestus min ja tundides. Kui on kokku loetud, siis saame teha kokkuvõtte, nagu küsitluste puhul, kus saame tuua välja protsendid ja absoluutarvud ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA SEMINARIDE KÜSIMUSED
mida inimesed sageli seostavad valetamisega. 28.küsimus Ütluste tõeparasuse hindamine (Statement Validity Assessment-SVA) 1989 aastal (Arntzen ja Köhnken) töötati välja protseduuri, mis lubab kompleksselt hinnata ütluste usaldusväärsust, mida tuntakse Statement Validity Assessment (SVA)- "väljaöeldu valiidsuse hindamine" nime all. SVA meetod koosneb kolmest põhilisest elemendist. 1. Struktureeritud interjuu läbiviimine. 2. Konkreetsetele kriteeriumitele üles ehitatud teksti kontentanalüüs. 3. Tulemuste hindamine lähtudes konkreetsetest kriteeriumitest (Validity Check-list). I. Esiteks viiakse läbi struktureeritud intervjuu, mis kujutab endast psühholoogilistel printsiipidel ülesehitatud tunnistaja küsitlust, kus eesmärgiks on saada võimalikult palju informatsiooni. Selline intervjuu pole teraapia (ei aita näiteks lapsel üle saada emotsionaalsetst probleemidest) ega ka mitte uurija küsitlus (ei avaldata kunagi psühholoogilist survet). Kogu intervjuu
annaabi.ee 
