ajalehtede ja ajakirjade reklaamide sisu (Macnamara, 2005) . Laialdaselt kasutatava kontentanalüüsi definitsiooni, mis näitlikustab varast keskendumist kvantitatiivsele analüüsile, on välja pakkunud Berelson, kes kirjeldas seda kui uurimistehnikat kommunikatsiooni avaldatud sisu objektiivse, süstemaatilise ja kvantitatiivse kirjelduse jaoks (Berelson, 1952, viidatud Macnamara kaudu, 2005 ). Üks kuulsamaid kaasaegseid uurijaid, Kimberley Neuendorf väidab, et kontentanalüüs on teadete kokkuvõtlik, kvantitatiivne analüüs, mis põhineb teaduslikul meetodil ning seda ei piira mõõdetavate muutujate tüübid või kontekst, milles teateid luuakse või esitletakse (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese ei toeta täielikult Neuendorfi ranget tõlgendust, mis väidab, et kontentanalüüs on vaid kvantitatiivne uurimus. Nad jagavad kontentanalüüsi kaheks traditsiooniks: biheivioristlik ja humanistlik traditsioon
Arhiiviandmete üldtunnused: Andmed on kogutud teisel eesmärgil; info sündmuste kohta, mis uurija ei saa ise esile kutsuda; võimaldavad alternatiivseid seletusi; nõuavad uurija leidlikkust; Arhiiviandmete kasutamisel tekkivad probleemid: seesmise valiidsuse probleemid; konstruktvaliidsus ja reliaablus; kas andmed on kogutud sama moodi; kas nende klassifitseerimine on sama. 11. Arhiivandmete analüüsimist kasutatakse: (mingid vastusevariandid olid) Kontentanalüüs e sisuanalüüs (dokumendianalüüs); sümbolite analüüs (semantiline diferentsiaal) 12. Millised alljärgnevatest on laboratoorsete uurimuste tüübid? On need : Mõjutatuse uurimused- kuivõrd mingid stiimulid mõjutavad. Seesmise valiidsuse teema kuivõrd laboris tehtud eksperimendid on reaalses elus üle kantavad. (osadele antakse tasu, osadele mitte) Otsustuse uurimused- uuritavad peavad otsustama kas nad tunnevad midagi ära (kas
Plagieerimise vältimine. a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti c. tsitaat – täpselt algupärase tekstiga kokkulangev d. Kõigi puhul on viitamine algallikale kohustuslik 9. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivse uuringu liigid. a. küsitlus b. eksperiment c. struktureeritud vaatlus d. ametliku statistika analüüs e. kontentanalüüs 10.Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivse uuringu liigid. a. lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid: i. juhtumi analüüs ii. etnograafiline uurimus iii. intervjuu iv. fookusgrupi intervjuu v. kvalitatiivne tekstianalüüs 11.Mis on uuringu sihtgrupp ja mis on valim
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
tähtsaks peab • Kvalitatiivne strateegia: – Valin välja 3 erinevat valda ja uurin, kuidas kaasamisprotsess ja kohalik demokraatia seal tegelikult toimub ning kui kaasavalt ning demokraatlikult vallajuhid reaalses poliitika kujundamise protsessis toimivad. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmekogumis- ja analüüsi meetodid Kvantitatiivsed • Eksperiment • Struktureeritud vaatlus • Küsitlus (struktueeritud intervjuu) • Tekstianalüüs: – Kvantitatviivne kontentanalüüs (sisuanalüüs) • Kvantitatiivsed võrdlevuuringud • Ametlike ja rahvusvaheliste statistiliste andmebaaside jaoks kogutud statistika (eraldi andmekogumismeetod?) Kvalitatiivsed • Osalusvaatlus ja struktureerimata vaatlus • Mittestruktureeritud intervjuud e. süvaintervjuud) • Pool-struktureeritud intervjuud • Ekspert- ja eliidiintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Tekstianalüüs: – Diskursuse analüüs – Dokumendianalüüs – Kvalitatiivne kontetnanalüüs
oleksid võrdsed võimalused valimisse sattumiseks. Objektiivsus viitab asjaolule, et uurija enda eelistused ja suhtumised ei tohi mõjutada materjali töötlemist ega järeldusi. Mõistete definitsioonid ja sisu klassifitseerimise reeglid peavad olema sõnastatud ühemõtteliselt, nii et teine uurija võiks neid järgides jõuda samade tulemusteni. See eeldab valiku läbipaistvust. Kontentanalüüs on kvantitatiivne, sest eesmärgiks on anda arvulisi tulemusi materjali kohta nt et teatud teema oli teatud perioodi jooksul suurima meedia tähelepanu objektiks, millistes väljaannetes ilmus enim artikleid jms. Kontent.anal. on tegemist kvantitatiivse lähenemisviisiga, mille tulemusena saadakse sisu kvantitatiivne iseloomustus eelnevalt väljatöötatud sisukategooriate alusel. Hiljem on tema mõistet laiendatud, nii et see haarab
väiksem sissetulek). Kui korrelatsioon kahe muutuja vahel on null, siis ühe muutuja väärtuste muutudes teise muutuja väärtused ei muutu, st. muutujate vahel puudub seos (haridustase ei ole seotud sissetulekuga). - Regressioonanalüüs. See meetod analüüsib, nagu korrelatsioongi, muutujate vahelisi seoseid, aga tihti uuritakse regressiooniga rohkem kui kahe muutuja seoseid. Täpsemalt, mitme sõltumatu muutuja mõju ühele sõltuvale muutujale. - Kontentanalüüs. Tekstianalüüsi meetod, mille raames loetakse kokku tekstides esinevaid kindlat sorti sõnu, lauseid, lõike jms. ja tehakse sellest järeldusi teksti autori hoiakute kohta sellesse, millest ta kirjutab. 2) Kvalitatiivne analüüs andmeid analüüsitakse vähem rangete mitte- matemaatiliste meetodite abil. Kvalitatiivseid meetodeid süüdistatakse tihti subjektiivsuses, kuna nende meetoditega saadud tulemused sõltuvad kriitikute arvates uurija suvast.
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.u...
Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine()? Inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võidu...
Valim ei pea selleks, et olla esinduslik olema suurearvuline. Võib küsitleda ainult võtmerespondente. Vaatlus ja osalusvaatlus on teinekord olulised, et saada reaalset kinnitust, kas inimesed ka nii käituvad, kuidas väidavad. See on aga aeganõudev protsess, kuna vaadeldavat ei tohi segada tema loomulikus keskkonnas. Aega võib võtta ka vaatleja omaksvõtmine. Sekundaaranalüüs tähendab teiste poolt varem kogutud andmete kasutamist. Ka ajalugu kasutatakse võrdlusena. Kontentanalüüs on selline, kus kasut raamatuid, ajalehti, ajakirju. Eksperiment on teaduse ideaalile kõige lähemal. See on kontroll muutujate üle. Kõrvaltegurmuutujateks nim muutujaid väljaspool hüpoteesis asetatud piire, kuid mis samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Partikularistlik viga on näiv nähtus, asjaolu, mis ei pea paika. Väärtusneutraalne tähendab, et uurija jätab oma väärtushinnangus uurimuse tulemuste kokkupanemisel välja. Kõik eksperimendid on seotud inimeste manipuleerimisega
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat. Vali üks: Tõene Väär 6. Mis on plagiaat ja kuidas seda oma uurimistöös vältida? Vt. küs-lehelt 5 7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsita...
argumendid jms. Võimaldab standardiseeritud lähenemist (kvantitatiivne sisuanalüüs). · Latentne analüüs Fookus teksti kontekstist sõltuvatel tähendustel. Näiteks retoorilistel ja grammatilistel struktuuridel ja nende seostel teksti eeldatava tõlgendamisega; teksti võimalikul mitmetähenduslikkusel ja varjatud tähendustel. Eeldab intensiivset, süvitsi lähenemist (kvalitatiivne sisuanalüüs). I Kvantitatiivne kontentanalüüs (sisuanalüüs) · Valitud tekstiühikute sageduse mõõtmine · Võimaldab standardiseeritud analüüsi, kasutades kvantitatiivse analüüsi võtteid Piirang: eeldab, et kodeerimisjuhendis on võimalik üheselt vastavusse seada kasutatud sõnad/fraasid ja nende tähendused (sealhulgas kasutatud sünonüümid, metafoorid, sümbolid). Sõna/fraasi olulisust järeldatakse esinemissageduse põhjal, kuid võib juhtuda, et üksik sõna või fraas on nii tähenduslik, et see
põhjalikult Kvalitatiivsed meetodid riigiteadustes Andmekogumismeetodid Kvalitatiivne intervjuu: Eliidi- ja ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Kogemusintervjuud Dokumendianalüüs Meedia-monitooring Vaatlus: pool-struktureeritud otsevaatlus osalusvaatlus Andmeanalüüsimeetodid Kvalitatiivne kontentanalüüs Diskursuseanalüüs Poliitika-analüüs Põhistatud teooria , jt. Intervjuude liigid Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse Vastavalt intervjuu spetsiifikale Neid eri liike saab ka vahel kombineerida. Nt: Pool-struktureeritud, fookusgrupi kogemusintervjuu Struktureerimata, ekspertintervjuu individuaal- intervjuuna Intervjuude struktureeritus
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.S...
Kuna töö eesmärgiks on analüüsida Eesti peavoolumeedia nägemust Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltuvusest, on meediamonitooring relevantne ja ainus mõeldav, reaalselt rakendatav andmete kogumise meetod, et saada asjakohaseid tulemusi. Andmeanalüüsimeetodina kasutan kvalitatiivset kontentanalüüsi, mis on mõistlik valik mõõduka arvu meediatekstide analüüsimiseks. Meediamonitooringu puhul on kvalitatiivne kontentanalüüs väga edukalt rakendatav ja toestatav andmete analüüsimise meetod. Olen kitsendanud töö teema tarbeks ka valimit, seda nelja peamise parameetri põhjal. Esimese sihiteadliku valimi parameetrina tooksin välja ajaraami, mille olen kitsendanud niipalju, et võtnud vaatluse alla vaid 2014. aasta märtsikuu, mil peamised Ukraina kriisi sündmused aset leidsid. Teise kitsendusena toon välja teema, milleks on: "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus
2. Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed - Iga inimese kohta kogutakse andmeid erinevatel ajahetkedel, st. iga inimest uuritakse korduvalt. 4. Andmete analüüs Andmeanalüüsi meetodid: 1. Kvantitatiivne analüüs - andmeid analüüsitakse statistiliselt, tulemused avaldatakse arvude keeles. Statistilise analüüsi meetodeid: a) Korrelatsioonianalüüs b) Regressioonianalüüs c) Kontentanalüüs 2. Kvalitatiivne analüüs - Andmeid analüüsitakse vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Süüdistatakse tihti subjektiivsuses. Kvalitatiivseid meetodeid: a) Diskursuseanalüüs - Meetod teksti peidetud tähenduse väljaselgitamiseks, n.ö. ridade vahelt lugemiseks. b) Semiootiline analüüs - tekstide, piltide jms. analüüsimine. 5. Järelduste tegemine
• Pildid, maalid • heliteos Millist infot sisaldavad dokumendid? • Ebapiisav sotsioloogilisteks uuringuteks • Näitab ühiskonna kohta vähe • Statistika kogumise alused muutuvad ajas • Eri riikide statistika on erinev • Ei peegelda tegelikkust, tekib vajaduspõhiselt • Ühiskonna väärtushinnangud on pidevas muutumises Sõnalised dokumendid: • Kontentanalüüs (sisuline) – kvantitatiivne • Teooria -> Teoreetilised mõisted (elu)-> indikaatorid (hingamine, pulss)->muutujad(pulsi sagedus) • Tekstist lähtudes võetakse tekstist indikaatorid ja muutujad. Kriitika: • Võetakse aluseks ainult tekst, ei arvestata konteksti • Sage kasutus ei tähenda olulisust Kvantitatiivne tekstianalüüs: • Arvestatakse teksti tervikuna: struktuur ja kontekst
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritavast ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta. (abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest “sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.) 2
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
samu inimesi uuritakse korduvalt. Näitavad meile ka ajalisi muutusi. Kuid tüütu on samu inimesi üles leida Andmete analüüs · Analüüsi meetodid 1. Kvantitatiivsed meetodid andmete naalüüs statistiliste meetoditega, tulemuste esitamine arvude keeles. Kasutatakse tänapäeva maailmas palju. · Lihtne kirjeldav statistika loengamine, keskmine, protsent, suhtarvud ... · Keerulisem statistika korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs ... 2. Kvalitatiivsed meetodid Korrelatsioon on statistiline näitaja, mis näitab seost kahe muutuja vahel. Korrelatsioon võib varieeruda -1 kuni +1-ni. -1 0 +1. Sissetulek 0,40 . . . . 0,00 ............. -0,40 Haridus
nupuke viimasel lehel. Kui suur on informatsiooni maht (mismoodi dokumenti võimalik hiljem uurida ja sellest järeldusi teha kui info maht pole väga suur siis võimalik teha selliseid teaduslikke järeldusi mis puudutavad ühte kõige väiksemat isikute ringi unikaalsed materjalid, mida seostatakse erinevate ajalooliste sündmustega jne. reeglina see materjal mida sotsioloogias uuritakse on hästi mahukas. Selleks tuntakse spets võtet kontentanalüüs, selle tegemise vajadus ajakirjanduse ja interneti materjali uurimine. Massilise teksti ülekandmine arvude keelde. Kontentanalüüs: - Kvalitatiivsed e mõttelised ühikud. Mõttelised ühikud: * mõisted * teemad * nimed nt palju mainitakse Savisaart * ühiskondlik sündmus
Kui korrelatsioon kahe muutuja vahel on null, siis ühe muutuja väärtuste muutudes teise muutuja väärtused ei muutu, st. muutujate vahel puudub seos (haridustase ei ole seotud sissetulekuga). - Regressioonanalüüs. See meetod analüüsib, nagu korrelatsioongi, muutujate vahelisi seoseid, aga tihti uuritakse regressiooniga rohkem kui kahe muutuja seoseid. Täpsemalt, mitme sõltumatu muutuja mõju ühele sõltuvale muutujale. - Kontentanalüüs. Tekstianalüüsi meetod, mille raames loetakse kokku tekstides esinevaid kindlat sorti sõnu, lauseid, lõike jms. ja tehakse sellest järeldusi teksti autori hoiakute kohta sellesse, millest ta kirjutab. 2) Kvalitatiivne analüüs – andmeid analüüsitakse vähem rangete mitte-matemaatiliste meetodite abil. Kvalitatiivseid meetodeid süüdistatakse tihti subjektiivsuses, kuna nende meetoditega saadud tulemused sõltuvad kriitikute arvates uurija suvast.
samu inimesi uuritakse korduvalt (ei ole anonüümne). Andmete analüüs: meetodid : kvantitatiivsed meetodid ja kvalitatiivsed meetodid. Kvantitatiivne meetod on põhimõtteliselt statistika andmete analüüs statistilisete meetoditega, tulemuse esitamine arvude keeles. Lihtne kirjeldav statistika loendamine, keskmine, protsent, suhtarvud...keerulisem statistika korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs... Korrelatsioonianalüüs vaja on selgeks teha seos kahe muutuja vahel. Positiivne korrelatsioon ühe muutuja muutudes kasvab ka teine muutuja. Eksamil on vaja teada, mis asi on korrelatsioon. Maksimaalne korrelatsioon on +1 ja minimaalne -1. Kvalitatiivsed meetodid. Andmete analüüs vähem rangete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik või pildiline tekst. Ridadevahelt öeldakse midagi. Semiootiline analüüs
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
Kui suur on informatsiooni maht (mismoodi dokumenti võimalik hiljem uurida ja sellest järeldusi teha kui info maht pole väga suur siis võimalik teha selliseid teaduslikke järeldusi, mis puudutavad ühte kõige väiksemat isikute ringi unikaalsed materjalid, mida seostatakse erinevate ajalooliste sündmustega jne. Reeglina see materjal, mida sotsioloogias uuritakse on hästi mahukas. Selleks tuntakse spets võtet kontentanalüüs, selle tegemise vajadus ajakirjanduse ja interneti materjali uurimine. Massilise teksti ülekandmine arvude keelde. Kontentanalüüs: - Kvalitatiivsed e mõttelised ühikud. Mõttelised ühikud: * mõisted * teemad * nimed nt palju mainitakse Savisaart
mida inimesed sageli seostavad valetamisega. 28.küsimus Ütluste tõeparasuse hindamine (Statement Validity Assessment-SVA) 1989 aastal (Arntzen ja Köhnken) töötati välja protseduuri, mis lubab kompleksselt hinnata ütluste usaldusväärsust, mida tuntakse Statement Validity Assessment (SVA)- "väljaöeldu valiidsuse hindamine" nime all. SVA meetod koosneb kolmest põhilisest elemendist. 1. Struktureeritud interjuu läbiviimine. 2. Konkreetsetele kriteeriumitele üles ehitatud teksti kontentanalüüs. 3. Tulemuste hindamine lähtudes konkreetsetest kriteeriumitest (Validity Check-list). I. Esiteks viiakse läbi struktureeritud intervjuu, mis kujutab endast psühholoogilistel printsiipidel ülesehitatud tunnistaja küsitlust, kus eesmärgiks on saada võimalikult palju informatsiooni. Selline intervjuu pole teraapia (ei aita näiteks lapsel üle saada emotsionaalsetst probleemidest) ega ka mitte uurija küsitlus (ei avaldata kunagi psühholoogilist survet). Kogu intervjuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
