väliskk analüüs 1) turu ja/või kk olukord üldised majanduskk muutused (sh. konkurentide tegevus) seadusandlik baas ja selle muutused, nt rahval rohkem raha mida kulutada, nt kiirlaenu firmade ohjeldamine poliitilised muutused sotsiokultuurilise tausta analüüs seda kõike nii lokaalsel, regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil 2) analüüsi meetodid pideva seire kokkuvõtted, meediaanalüüs, dokumendianalüüs turu-uuringud, ekspertintervjuud. 3) siht- ja sidusrühmade analüüs indentifitseerimine prioriteetsuse järjekorras sihtrühmade koosseis (sots. demogr ja väärtushinnanguline, elustiililine rpofiil) sihtrühma ootused sihtrühma hirmud 4) analüüsi meetodid: ekspertintervjuud, fookusgrupid kvant. küsitlused meediaanalüüs (osalus)vaatlus Harjutus: TLÜ Väliskk analüüs 19
Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks mõõtmist oleks teineteisele ajaliselt võimalikult lähedased, sest seda tõenäolisem on ka mõõtmistulemus. 10. Tooge näide arhiiviuurimuse kohta. Millisel puhul saaks seda meetodit kasutada? Statistilised registrid või andmebaasid; kirjalikud ülestähendused, kirjad, autobiograafiad. päevikud, mälestused, tunnistused, kohtukaasused, eksperthinnangud, sünnitunnistused, ... Dokumendianalüüs võib olla iseseisev meetod või täiendada teisi. Arhiiviandmete üldtunnused: Andmed on kogutud teisel eesmärgil; info sündmuste kohta, mis uurija ei saa ise esile kutsuda; võimaldavad alternatiivseid seletusi; nõuavad uurija leidlikkust; Arhiiviandmete kasutamisel tekkivad probleemid: seesmise valiidsuse probleemid; konstruktvaliidsus ja reliaablus; kas andmed on kogutud sama moodi; kas nende klassifitseerimine on sama. 11
Etikett konspekt Kuidas suhelda erineva kultuuritausta, usutunnistuse, kasvatuse, kogemustepagasi ja vanusega inimestega. Selgitada milline koolivorm ja selle kandmise reeglid kehtivad ,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst,
• Tekstianalüüs: – Kvantitatviivne kontentanalüüs (sisuanalüüs) • Kvantitatiivsed võrdlevuuringud • Ametlike ja rahvusvaheliste statistiliste andmebaaside jaoks kogutud statistika (eraldi andmekogumismeetod?) Kvalitatiivsed • Osalusvaatlus ja struktureerimata vaatlus • Mittestruktureeritud intervjuud e. süvaintervjuud) • Pool-struktureeritud intervjuud • Ekspert- ja eliidiintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Tekstianalüüs: – Diskursuse analüüs – Dokumendianalüüs – Kvalitatiivne kontetnanalüüs • Interpretatiivne poliitika Analüüs Kvalitatiiv – millal valida? I • Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform? • Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise • Nt. Kuidas Eesti parteide eliit mõistab esindus- ja osalusdemokraatiat? • Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest • Nt
Disaini küsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem? Kuigi neid kolme küsimust võib vaadelda ka iseseivalt on nad siiski üksteisega tihedalt läbi põimunud. Nt. Tõhusus disain eeldab sotsiaalsete ja füüsiliste tegurite arvestamist. 8. Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad Vastus: Teaduslik kommunikatsioon- Brian C. Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry 9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega -suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing
Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? 1958. aastal toimus II rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents Infoteadlane Peter Ingwersen peab just seda üritust infoteaduse algustähiseks 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või
Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria 3) dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine 4) üldkäsitlused 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel? 1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles selgitati küsitluse teel eestikeelset kirjandust kasutavate lugejate huve. Kordusuuring lugejate huvide ja eelistuste selgitamiseks viidi läbi 1977" aastal. Aastatel 1970-72 uuriti l3 raamatukogus raamatukogufondide koostist ja kasutamist.
kriteeriumite järgi esindatud. Neist igaüht küll väike arv, kuid see-eest uuritakse põhjalikult Kvalitatiivsed meetodid riigiteadustes Andmekogumismeetodid Kvalitatiivne intervjuu: Eliidi- ja ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Kogemusintervjuud Dokumendianalüüs Meedia-monitooring Vaatlus: pool-struktureeritud otsevaatlus osalusvaatlus Andmeanalüüsimeetodid Kvalitatiivne kontentanalüüs Diskursuseanalüüs Poliitika-analüüs Põhistatud teooria , jt. Intervjuude liigid Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse Vastavalt intervjuu spetsiifikale
intervjuu; Etnograafiline uuring- mingi kultuurirühma/paiga pikema ajaperioodi uurimine; Tegevusuuring- sekkumine mingisse protsessi, nt õppematerjali koostamine ja selle katsetamine; Teksti uuring- kasutatakse põhiliselt kirjandusteaduses; Andmete kogumine (kvalitatiivne) Intervjuu; Vaatlus; Visuaalsed materjalid, kirjalikud materjalid (pildid, videod, tekstid); Dokumendianalüüs (kirjad, autobiograafiad jms.) Andmete kogumine internetist (intervjuud, blogid, artiklid); Küsimustike koostamine kvantitatiivses uurimistöös Keda küsitlen? Inimeste küsitlemisel on eriti oluline see, keda me küsitleme ja mille jaoks me küsitleme. Teisisõnu tuleb suur tähelepanu pöörata valimile; Valim oleneb ka töö mahust ja küsitluste pikkusest; Ühte valimisse kuuluvad inimesed peavad vastama samadele kriteeriumitele (nt
Uurimisküsimusi kasutatakse nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse, hüpoteesi aga kvantitatiivse uurimuse korral. Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta. Hüpotees peab alati olema kontrollitav. Uurimistöö käigus kogutakse materjali uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside kontrollimiseks. Andmekogumismeetoditeks võivad olla näiteks intervjuu, tegevusuuring, ankeetküsitlus, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, test, võrdlus, dokumendianalüüs jt. Õpilasuurimuse valimi suurus sõltub uuritavast teemast. Andmeid tuleb koguda nii palju, et nende põhjal saaks midagi väita ja järeldada. Andmete kogumisel on oluline protseduuri korrektsus ja uurija eetika. Pärast andmete kogumist moodustatakse neist andmebaas ja töödeldakse saadud andmeid. Soovitav on andmete töötlemine mehhaaniliselt (mitte automatiseeritud andmeanalüüsi abil), et õpilane õpiks andmete töötlemist. Töötlemise käigus järeldusi ei tehta.
on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on omandatud teistes ainetes, näiteks geograafias, ajaloos või matemaatikas. Ühiskonnaõpetuse riigieksam on proovikiviks õppija omandatud üldisele keskharidusele tervikuna. See ei tohiks aga kedagi heidutada, sest kaheteistkümne aasta jooksul on koolis omandatud ju väga palju teadmisi ja
ühiskonda. 3) Infoteadus nagu paljud teised valdkonnad on aktiivne osaline infoühiskonna arengus. Infoteadusel on tugev sotsiaalne dimensioon. UURIMISVALDKONNAD Mitmed uurijad on püüdnud kaardistada infoteaduse peamisi uurimisvaldkondi: Brian C. Vickery kohandas Belver Griffithi esitatud infoteaduse kaart ja esitas 4 infoteaduse põhivaldkonda: teaduslik kommunikatsioon, bibliomeetria, dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine ning üldkäsitlused. Nn ,,infoteaduse kaardile" paigutas ta nimetatud valdkonna olulosemad teadlased. Nicholas Belkin (1978) formuleeris 5 infoteaduse huvivaldkonda: 1) informatsioon kognitiivses kommunikatsioonisüsteemis 2) seosed informatsiooni ja selle looja vahel 3) seosed informatsiooni ja selle kasutaja vahel 4) soovitud informatsiooni idee 5) informatsiooni ja infoedastuse efektiivsus.
piires. Autorid on teadlikud, et Eestis tähistatakse nii ka looduskaitseseadust. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Metoodika 8 2. METOODIKA Lastekaitseseaduse eelnõu mõjude analüüs koosnes erinevatest etappidest: dokumendianalüüs; delfi meetodil tagasiside kogumine; ekspertintervjuud; fookusgrupid; info süstematiseerimine. Alljärgnevalt antakse ülevaade igas etapis kasutatud metoodikast. Dokumendianalüüs Dokumendianalüüsi käigus koondati ja süstematiseeriti info siseriiklike ja rahvusvaheliste lastekaitse valdkonda reguleerivate seaduste, riigi strateegiliste dokumentide ja varasemate Eestis tehtud uuringute kohta
annaabi.ee 
