Teadustöö alused (0)

Teadustöö alused 
Veiko  Lember 
2.11.2012 
Loeng V 
Sisukord  
• Uurimustöö strateegiad 
–  Eksperiment  
–  Juhtumiuuring  
–  Võrdlev uuring 
– Poliitikaanalüüs 
– ... 
• Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu 
STRATEEGIAD 
Uurimistöö strateegiad 
• Strateegia ≈ disain  ≈ meetodite kogum 
• Strateegia → valik alternatiivide vahel 
• Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida 
andmeid 
• Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb 
• Miks on oluline? 
– Kuidas tõestada, et just see  meede põhjustas tagajärje? N: 
emapalk vs sündimuse suurenemine 
–  Väetamine  kahes kasvuhoones vs avalik elu 
– Arusaamine ühiskonna protsessidest 
 
 
Erinevaid strateegiaid  
• Eksperiment 
• Kaardistamine  
•  Juhtumianalüüs  
• Võrdlev uurimus 
•  Etnograafiline  uurimus 
•  Fenomenoloogiline  uurimus 
•  Põhistatud  teooria 
•  Tegevusuuring   
• Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine 
•  Meta -uurimus  
• Teooria v klassifikatsioonide loomine (sh matemaatiliste (loogiliste) 
mudelite loomine) 
• etc. etc.  
(vt allpool) 
Strateegia  sõltuvus  eesmärgist 
 
• Avastav (exploratory) – mõistmine, teada saamine, tundma 
õppimine; ideede ja mustrite leidmine (esialgne 
informatsioon ning hüpoteeside loomine, esialgsete 
taksonoomiate loomine) 
• Kirjeldav (descriptive) – fenomeni hetkeolukorra 
kirjeldamine (mis on olemas, klassifitseerimine) 
•  Seletav  (explanatory) – kausaalsuste, põhjuslike seoste 
väljatoomine (miks nähtuse omadused tekivad/muutuvad?)  
– Analüütiline (analytical) - miks või kuidas nähtuse mingid 
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste 
leidmine) 
• Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle 
spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) 
Muutujad 
• Mõõdetavad ja vaadeldavad  karakteristikud  
• Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine 
• Muutujatel on väärtused: nominaal , järjestikuline, intervall, 
suhtarv  
– NB!  Hüpotees  kui seos väärtuste vahel 
• Sõltumatu  muutuja : põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, 
mille mõju hakatakse  hindama ;  
• Sõltuv muutuja: mõjutatav ( seletatav ) muutuja; tagajärg, 
mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille 
käitumist  soovime  ennustada 
Muutujad 2 
 
• Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide 
arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? 
 
• Küsimus 2: autonoomsete agentuuride 
loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on 
sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? 
Muutujad 3 
• Üks mitmetest teadustöö eesmärkidest: seose 
leidmine muutujate vahel 
• Seos muutujate vahel võib olla: 
• Otsene 
• Pöördvõrdeline 
• Mittelineaarne  
• Teaduslik  ühetähenduslikkus   
– NB! Iga seos ≠ alati põhjuslik seos 
• N: uppumiste arv ja jäätise läbimüük 
Meetodite taksonoomia 
•  Lijphart  ( 1971 ) eristab nelja peamist meetodit 
sotsiaalteadustes : 
– Eksperimentaalne meetod – põhineb 
kvantitatiivanalüüsil 
– Statistiline meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil 
– Võrdlev analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka 
kvalitatiivanalüüsil 
– Juhtumi analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka 
kvalitatiivanalüüsil 
Eksperiment 
• Tõeline katse loodusteaduse tähenduses 
• Sisaldab kõiki kolme eksperimendi olulist komponenti:  
– Enne ja pärast mõõtmine 
– Võrdlusgrupid 
– Juhuvalik 
• Pluss – parim viis põhjusliku seose leidmisel 
•  Miinus :  
–  Üldistamine  ei ole alati võimalik 
– Laboratoorne ≠ reaalne 
• Inimesi ja organisatsioone ei saa lõpuni kontrollida ja juhtida 
– Harva võimalik kasutada riigi/ühiskonna  uurimisel  
– Eetilised probleemid, nt sääsevõrkude kasutamine 
malaariapiirkondades 
 
Pooleksperiment  
• Erisus eksperimendist – ei rakendada 
juhuvalikut 
• Näited vahenditest:  
– Korrelatsioonanalüüs 
– Katkestatud ajaseeriad 
– Kõige erinevamad  statistilised  meetodid 
• Pluss – praktilisus ja usaldusväärsus  
• Miinus – halvemini üldistatav kui eksperiment 
Mitteeksperimentaalne  andmeanalüüs  
• Kolm võimalust: 
– Enne ja pärast mõõtmine, võrdlusgruppe ei ole 
– Võrdlusgruppide järelmõõtmine 
– Järelmõõtmine ilma võrdlusgruppideta 
• Hea – kirjeldava ja normatiivse uuringu jaoks 
• Probleem – raske interpreteerida, kuna ei 
välista teisi võimalikke seletusi   
 
Matemaatiliste mudelite loomine 
• Range disain põhineb  arusaamisel , et sotsiaalteadus kui 
teadus peab sarnanema loodusteadustele,  ehkki   arvestab  
probleemidega (mudelid kui reaalsuse metafoorid) 
– Ennustavad mudelid, mida seejärel kontrollida empiiriliselt 
– N: füüsikaline politoloogia ( Taagepera  > parlamendi optimaalne 
suurus =  kuupjuur  rahvaarvust) 
– N: peavoolu majandusteadus 
 
Kaardistamine (surveys) 
• Hõlmab erinevaid andmete kogumise ja 
analüüsi  meetodeid  
• Peamised omadused: 
– Lai ja kõikehõlmav 
– Ajaliselt piiritletud  
–  Empiiriline   
– Võimaldab kvantitatiivset analüüsi 
• Vt küsitluste kohta loeng IV 
Kaardistamise ohud 
• Eeldatakse, et andmed räägivad enda eest 
• Pinnapealsus 
•  Vastuste usaldusväärsus  
• Valimi kallutatus interneti küsitluste puhul 
• Madal vastuste osakaal 
Võrdlev meetod 
• Probleemide või nähtuste  uurimine  kahes või 
enamas riigis kavatsusega võrrelda erinevaid sotsio-
kultuurilisi aspekte ( institutsioonid , tavad, väärtused, 
elustiilid,  mustrid , keeled jne), kasutades selleks 
samu uurimisinstrumente kas olemasoleva info või 
uute empiiriliste andmete kogumise kaudu. 
• Eesmärkideks: 
– Põhjendada sarnastuste või erisuste  olemust 
– Üldistamine (teooria tekitamine) 
– Arusaama tekitamine erinevate ühiskondade toimimisest  
Erinevate juhtumite võrdlemine 
Kõrge 
Paljude riikide 
võrdlus 
i n
Keskmine 
Üksikute riikide 
võrdlus 
raktsioo
stb e 
A
tas
Madal 
Juhtumianalüüs 
Üks 
Mõned 
Palju 
Riikide ulatus 
Source: Landman (2003) Issues and methods in comparative methods, London: Routledge 
Juhtumianalüüs I 
 
• Juhtumi analüüs – sügavuti minev, ühe konkreetse 
probleemi/küsimuse/olukorra analüüs (vs nähtuse 
üldine analüüs) 
• Eesmärk – arusaamine 
• Probleem – ei järgi rangeid meetodeid; halvasti 
üldistatav 
• Pluss – hästi läbiviidav; fokuseeritud; sügavuti minev 
• Nii  kvantitatiivsed  kui ka  kvalitatiivsed  meetodid 
– Statistiline vs analüütiline  üldistus  
Juhtumianalüüs II 
• Äärmuslikud või hälbivad  juhtumid  (+ või -) 
• Tüüpilised juhtumid  
• Maksimaalne  variatiivsus  
• Vastavalt juhtumi tunnuse intensiivsus (nt era- 
ja avaliku sektori juhtimine) 
•  Kriitilised juhtumid (nt Geenivaramu) 
•  Mugavuse  kriteerium  
(Laherand 2008: 70-71) 
Juhtumianalüüs III  
• Üksikjuhtumi analüüs, n:  parkimise  korraldus 
Tallinna linnas 
• Mitme juhtumi analüüs, n: parkimise 
korraldamine viies Eesti linnas 
•  Osadeks  jaotatud üksikjuhtumi analüüs, n: 
parkimine  Tallinna linna linnaosades 
• Osadeks jaotatud mitme juhtumi analüüs, n: 
parkimine viie Eesti linna erinevates 
linnaosades  
Juhtumianalüüs IV 
• Mida soovitakse uurida (unit of  analysis )? 
– Mis juhtum? 
• Üksik objekt (inimest, organisatsiooni) 
• Otsus 
• Programm 
– Sellega välditakse kiusatust kirjutada “kõigest”  
– See aitab valida välja õige meetodi 
 
Juhtumianalüüs V 
• Lähtub teooriast; teooria võimaldab ka  üldistada  
• Andmete (tulemuste) seostamine  esialgse väitega 
(hüpoteesiga) 
• Raske leida otsest seost (andmete ja muutajate 
rohkus ) 
• Mustri  selgitamine  ja parima  väljavalimine 
(pattern matching) 
– Mustrid omavad/ei oma efekti 
– Milline efekti omav muster on parim? 
• Objektiivne tõde puudub 
• Välistatud peavad olema konkureerivad mustrid 
Poliitikaanalüüs I 
• Poliitikaanalüüs on suunatud konkreetse 
poliitika või regulatsiooni mõju või eeldatava 
mõju analüüs 
– Innovatsioonpoliitika 
– Vanemapalk 
• Poliitikaanalüüsi eesmärk on pakkuda 
valikuid  ja nende erinevate valikute tagajärgi 
ja mõjusid 
• Poliitikaanalüüs kasutab sisuliselt kõiki 
sotsiaalteaduslike meetodeid 
Poliitikaanalüüs II 
• Ex ante ja ex post hindamine 
• Protsessi analüüsimine 
(poliitikakujundamine,  koordineerimine ) 
• Mõjude analüüsimine (impact anaysis) 
• Regulatsioon, seadus, strateegia 
• Law and  Economics  (nt Calabresi 
uuring) 
• Kehtivad teadusliku analüüsi reeglid: 
viitamine , andmed, diskussioon 
 
Etnograafiline uurimus 
• Grupi kultuuri uurimine/kirjeldamine/ peegeldamine  
• Iga grupp kujundab  interaktsiooni  käigus välja oma 
kultuuri 
• Rakenduslik  etnograafia   
– sihtgrupi tõlgendused vs poliitika/programmi kujundaja 
tõlgendused 
– kommunikatsiooniprobleemid 
• “+”: kõikehõlmav, detailne ja vaatlustel põhinev 
• “-”: usaldusväärsus,  eetika , juurdepääs 
• Nt administratiivne  eliit  ja selle mõju poliitikate 
kujundamisele 
 
Põhistatud teooria 
• Teooriate, teoreetiliste mudelite ja mõistete 
arendamine induktiivse protsessi abil  
• Andmete kogumine => üldistused,  hüpoteesid  
=> täiendavad andmed 
• Pidev  interaktsioon  andmete ja teooria vahel 
• Nt: co- production  kontseptsioon 
 
Fenomenoloogia   
• Fenomenoloogia kui  alternatiiv positivismile 
• Fenomenoloogilise lähenemise keskmes on 
küsimus kogemusest 
• Uurib inimeste taju,  suhtumist , tundeid, 
emotsioone, aga ka tõlgendust igapäevases elus 
• Eesmärk on kirjeldada, kuidas inimesed 
konstrueerivad sotsiaalset tegelikkust 
• Tähendab eelkõige detailset kirjeldust, kasutab 
peamiselt intervjuusid 
ETAPID JA ÜLESEHITUS 
Uurimustöö/ ainetöö  
• Olulised lähtekohad 
– Olulisus  
– Teostatavus 
– Huvi 
– Fokusseeritus 
– Algandmete kogumine vs teisaste (olemasolevate) 
andmete kasutamine (desk-research) 
Sisulised nõuded 
• Sisulised nõuded eristavad teaduslikku tööd muudest 
allikatest (IV kodutöö lahendamiseks oluline!) 
• I Selge eesmärk 
– Eesmärgi  sõnastus peab olema selge ja piiritletud 
• II Aktuaalsus 
– Mis tulu saadakse läbiviidud uurimusest? Kas ja kellele see 
omab tähtsust? 
– kas uurimus panustab olemasoleva teadmise 
edasiarendamisele? 
– viitamine reaalsetele probleemidele ja teemadele 
– uurimuse orienteeritus kaasaegsete ja päevakorras olevate 
teemadele (uurimuse vajadus tõusetub autori pikaajalisest 
praktilisest kogemusest teatud valdkonnas ja vastavate 
probleemide lahendamisele) 
• IV Originaalsus 
– Võtta suund millegi sellise väljauurimisele, mida me 
varem ei teadnud 
– ei tähenda ainult  uutel  ja vähekäsitletutel  teemadel  
kirjutamist, vaid ka uue nurga leidmine teatud 
varemuuritud küsimuse uurimisel (oma nišš),  
– nt teistsuguse metoodika kasutamine: 
– Mis osas on uurimus erinev varasemalt läbi viidud  uurimustest ?  
– Kas ja mis ulatuses on uurimusest tulenevad järeldused uudsed? 
– Kas uurimus seletab midagi uudsel moel? 
 
• IV Teostatav – selektiivsus  
– ajalised piirangud töö kirjutamisele 
– töö kirjutamiseks andmete kättesaadavus või –saamine 
– püüd mitte kirjutada ükskõik millest ja ükskõik kuidas 
• V Asjakohasus ja usaldusväärsus 
– kas on küsitud õigustatud  küsimusi  õigetelt inimestelt 
– kas kogutud andmed on antud töö kontekstis olulised 
– kuidas andmeid on kogutud ja analüüsitud: kas kasutatud 
meetod on põhjendatud (arusaamine selle piiridest) 
• VI Rakendatavus, kohaldatavus 
–  kas ja mis ulatuses saab uurimuse kohapealt teha üldistusi 
–  kas valimi suurus on piisav ja esinduslik 
 
 
• VII Objektiivsus  
– töö autor peab teema käsitlemisel  jääma objektiivseks ja ei tohi 
juhinduda  oma kogemusest, praktikast, eelarvamustest, suhtumisest, 
hinnangutest jne. 
– töö autori tegevus peab olema suunatud nähtusega seotud kõikide 
asjakohaste ja tõeliste põhjuste, omaduste ja seaduspärasuste 
avastamisele, kirjeldamisele ja analüüsimisele. 
• VIII Tõestatavus  ja kontrollitavus 
– kõik esitatud faktid, väited , järeldused ja ettepanekud jne peavad 
olema  kontrollitavad  ja  viidatud : 
• töös esitatud  teoreetilised  seisukohad, väited, kontseptsioonid jne peavad 
olema viidatud. 
• töö praktilise osa  läbiviimine , andmete kogumisviisid ja tulemid peavad olema 
kontrollitavad 
• analüütilised ja üldistavad arutlused peavad olema esitatud võimalikult 
täielikul kujul, nii et lugejal ei tekiks lünkadega ülevaadet kogu arutluse käigust 
alates algteesist kuni lõppjärelduseni 
 
• IX Täpsus 
– mõistete täpne eristamine, arvuline täpsus 
• X Süsteemsus 
– töö teoreetiline ja empiiriline osa peavad moodustama 
ühtse terviku 
• XI  Kriitilisus  
– autor peab püüdma jääda kriitiliseks nii kasutavate 
teooriate, esmaste ja teiseste allikate, saadud andmete kui 
enda  seisukohtade  suhtes 
• IX Eetilised küsimused 
– kokkulepped küsitlusele vastanute, intervjueeritavatega 
– asutusesiseseks toimimiseks mõeldud info kasutamine. 
 
Teadusliku töö struktuur 
• Ei ole olemas üht ja kindlat struktuurivalemit!!! 
• Töö olulised osad: 
– Sissejuhatus  
– Teoreetiline  raamistik  
–  Taustinfo   
– Meetodi tutvustus  
– Tulemused 
– Järeldused/ettepanekud 
– Kokkuvõte 
– Lisad  
• Olulised osad ≠ töö sisukord!!! 
Pealkiri  
• Täpne kuid informatiivne ja andma selge pildi 
lugejale, mida töö käsitleb. 
• Võrdle: 
  Struktuurifondid ja innovatsioonipoliitika 
   
 
 
või 
  Innovatsioonipoliitika finantsmehhanismide 
analüüs Balti riikides 
   
 
 
või 
  Struktuurivahendite väärkasutamisjuhtumid 
innovatsiooni  toetavate fondide osas Eesti näitel  
 
11/2/2012 
37 
Sissejuhatus 
• Probleemi  avamine , aktuaalsus – miks seda tööd vaja on? 
Millele töö keskendub? 
– Laiem teema > töö eesmärk > uurimisküsimus /hüpotees 
• Hüpotees: 
– Esialgne  spekulatiivne  seisukoht, mis esindab teooriat ning mida 
on võimalik (mida tuleb) testida 
– Esitab seose väärtuste vahel, mis peab näitama teooria tõesust 
• N: kui on nii, siis juhtub naa 
• Uurimisküsimus määrab töö meetodi 
•  Selgitus , milles seisneb töö  uudsus , millest varasemad 
uurimused on mööda vaadanud? 
• Lühikokkuvõte töö ülesehitusest 
Teoreetiline osa  
• Uurimisküsimuse seisukohalt  relevantse kirjanduse 
ülevaade (olulisemad teooriad ja empiirilised 
uuringud antud spetsiifilises kontekstis) 
– s.o. ülevaade valdkonna hetketeadmistest 
• Eesmärk: 
– välja tuua lüngad valdkonna teadmistes või  
– selgitada Sinu töö unikaalset vaatekohta või  
–  teoreetilise  raamistiku kujundamine, mis võimaldab 
testida olemasoleva teadmise paikapidavust  
• Demonstreerib kursisolekut valdkonnaga 
 
Näiteid teooriatest 
•  Mänguteooria   
• Võrgustike teooria 
• Institutsionaalne teooria 
• Evolutsiooniline  majandusteooria  
• Avaliku valiku teooria 
• Organisatsiooniteooria 
• Bürokraatiateooria 
• ... 
Kirjanduse ülevaate koostamine 
• Raamatukogu, andmebaasid, ajakirjad  
• Mida silmas pidada kirjanduse ülevaate juures? 
– Mida sellest valdkonnast on eelnevalt kirjutatud? 
– Kes on olulisemad autorid? 
– Mis on senised peamised järeldused? 
– Peamiste tulemuste relevantsus ja olulisus Sinu töö kontekstis 
– Kuidas Sinu töö suhestub eelneva, samas valdkonnas tehtud 
töödega? Mille poolest eristub ja mille poolest sarnaneb? 
– Millised on peamised teooriad, meetodid ja võtted, kuidas seda 
teemat on eelnevalt uuritud ning kuidas see mõjutab Sinu 
plaanitud meetodit? 
• Vt teadusartiklite teooria osasid 
Taustinfo  
• Taustinfo ≠ teooria 
• Töö objekti ja subjekti asetamine taustsüsteemi 
• Olulise olemasoleva informatsiooni väljatoomine 
• Nt: riigihanked Tartu linnas > Eesti ja EL 
riigihangete süsteem, seadusandlus ja praktika 
kirjeldus 
• Nt: x ja y valla ühinemise mõjude analüüs > 
senised haldusterritoriaalsed  reformid  Eestis, 
programmid ,  debatt  jne 
Meetodi kirjeldus 
• Eesmärk on anda ülevaade kuidas jõutakse uurimisküsimusest 
järeldusteni.  
• Ülevaade sisaldab mh: 
– Milline on kasutatav uurimisstrateegia (nt võrdlev uuring, kaardistamine, 
juhtumianalüüs jne)? 
– Kuidas hangitakse andmed (statistilised ülevaated, intervjuud, küsimustikud, 
dokumendid, andmete/osalejate valikukriteeriumid jne) ning kuidas saadud 
andmeid töödeldakse/analüüsitakse (kvantitatiivselt või  kvalitatiivselt ; mis 
meetodit kasutatakse)?  
– Kuidas valitud strateegia ja meetodid aitavad leida vastust 
uurimisküsimusele? 
– Miks valiti antud strateegia/meetod? Mida veel oleks võinud kasutada? 
–  Kasutatava  meetodi kriitika  
• “Analüüs” ei ole meetod 
• Ei piisa pelgalt sedastusest, et kasutatakse “kvantitatiivset” vms 
lähenemist; oluline on kogu uurimiskäigu omasõnaline seletus 
Tulemused 
• Kõik olulised tulemused –  kokkuvõtlikult  ja 
süstematiseeritult.  
• Kolm võimalust: 
– Üksikult üldisele 
– Üldiselt üksikule 
– Vastavalt teoreetilisele raamistikule 
• Stiil -  neutraalne  
• Tuleks hoiduda diskussioonist 
 
Ei ole 4. kodutöö teema!!! 
Järeldused 
• Tulemuste analüüs ja tõlgendamine 
• Vastus uurimisküsimusele 
• Seoste loomine teoreetilise raamistiku ja 
eelnevate sarnaste uuringutega 
• Võib sisaldada  ka ettepanekuid  
 
Ei ole 4. kodutöö teema 
Kokkuvõte  
• Lühiülevaade tööst (eesmärk, meetod) rõhuga 
tulemustele ja tõlgendustele 
• Kuidas ja mida edasi peaks uurima ? 
– Tulemuste, järelduste kriitika 
• Ei sisalda ühtki uut fakti, mida pole eelnevalt 
kirjeldatud 
 
Ei ole otseselt 4. kodutöö 
teema 
Lisaks… 
• Lisaks uuringu disainile on oluline ka töökorraldus , 
produktiivsus ja  inimsuhted , nt. kuidas selgitada 
uuringu olulisust KOV-le? 
• Sotsiaalteaduste meetodid ei suuda seletada kõike, 
mis toimub AH-s, kuid peate suutma oma  väiteid  
kaitsta 
• 100% tõestuse või universaalseaduse leidmine on 
raske AH-s, kuid õige disain/meetod peab suutma 
hoiduda valede järelduste tegemisest (välistaks 
teised võimalikud  seletused  tulemuste suhtes) 
Veelkord: teaduslik stiil 
• Neutraalne ja lakooniline 
• Lihtne ja selge 
• Loogiliselt seostatud  lõigud  ja peatükid 
– Peatükk – sissejuhatus > põhisisu > kokkuvõte 
– Lõik – kandev mõte/väide > selle avamine > 
seletus (põhjuste  loetelu ) > üleminek järgmisele 
lõigule 
• Parim viis teadusliku stiili omandamiseks on 
lugeda teaduslikke  allikaid  ja uuringuid  
IV KODUTÖÖ 
IV kodutöö on lihtsalt sõnastades: 
 
Plaan, kuidas jõuda punktist A 
(uurimisküsimusest) punkti B 
(järeldusteni) 
IV kodutöö 
• SISU: 
– valitud teema, valdkonna ja aktuaalsuse kirjeldus; 
– uurimisküsimus(t)e ja/või hüpoteesi(de) püstitamine; 
– uurimisteema ja -küsimusega seotud teoreetiliste allikate 
ülevaade: 
– kasutada/viidata tuleb vähemalt 10 allikat (sh vähemalt 7 
rahvusvahelise levikuga akadeemilises teadusajakirjas 
avaldatud  uuringut /analüüsi ja vähemalt 3 
poliitikaanalüüsi)  
– andmete kogumise ja analüüsi meetodi kirjeldus ja selgitus 
– kuidas plaanite uurimisküsimuse jaoks andmeid korjata 
ning kuidas neid andmeid analüüsida; 
– põhjalik võimalike takistuste kirjeldus andmete kogumisel 
ja analüüsil; 
– uurimuse struktuuri kirjeldus (eeldatav  sisukorra  
lahtiseletamine). 
Praktilised näpunäited 
• Kui kahtled uurimisküsimuse vettpidavuses, 
siis konsulteeri! 
• Ole teadlik, mida selles valdkonnas on 
eelnevalt kirjutatud ehk lugeda, lugeda, 
lugeda... 
• Kontrolli õigekirja 
• Järgi teaduslikku stiili 
• Sissejuhatus ja kokkuvõte kui olulised osad 
 
 
LOENGUKURSUSE KOKKUVÕTTEKS  
• Teadustöö meetodeid ei saa otseselt õpetada, 
seda saab õppida ( lugedes , ise kirjutades) 
• Uurimisküsimuse täpsus, meetodi valik ja 
uurimuse strateegia/disain on olulised aspektid, 
mis määravad aine- ja  lõputöö  tulemuse  
• Konkreetsete meetodite valiku järel on vajalik 
selle lähem tundmaõppimine (lugedes, kursused) 
– III kursusel eriseminar