· Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtte tegevjuhid) 3. Kui objekte on palju, siis kuidas valitakse välja need, keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida? Milline andmekogumismeetod valida (nt ankeetküsitlus, intervjuu)? Mis on mis? Mõistete defineerimine meie uurimuse vajadustest lähtuvalt (nt toimetulek, abielu) Millega uurida? Uurimisinstrumendi koostamine, mõistete operatsionaliseerimine: selliste uurimisprotseduuride (operatsioonide) väljatöötamine, mis empiiriliselt esindaksid uurimiskontseptsioone reaalses maailmas). Uuritavad nähtused: Valdkond tema dimensioonid indikaatorid küsimused (nt ankeedis) Mõjutavad tegurid (sõltumatud muutujad: sugu, vanus jne) Millal uurida? · Täpne ajakava metoodika väljatöötamisest esmase kokkuvõtte (raporti, artikli vms) koostamiseni
Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon; Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus haridustaseme operatsionaalne definitsioon; Valimistest osavõtu määr valimisaktiivsuse op. definitsioon Kodanikeühenduste arv riigis sotsiaalse kapitali op. definitsioon Operatsionaliseerumise 4 sammu 1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame 2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud 3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad) 4. Määrame kindlaks ühikud, milles mõõdame Operatsionaliseerumise 4 sammu näide Kontsept: poliitiline usaldus Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus: "Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?"; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda.
• Näiteid: – Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon; – Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon; – Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon – Kodanikeühenduste arv riigis – sotsiaalse kapitali op. def. (???) Operatsionaliseerimise 4 sammu 1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame 2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud 3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad) 4. Määrame kindlaks ühikud, milles mõõdame Operatsionaliseerimise 4 sammu -näide • Kontsept: poliitiline usaldus • Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu • Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu • Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus: “Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?”; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. • Mõõtmissühik – protsendid (%)
lähenemist · Andmete ja meetodite triangulatsioon suurendab reliaablust ja valiidsust. Juhtumiuuringu piirangud: · Ei sobi, kui on soov üldistada üldkogumile. Mis võib juhtuda (aga ei tohiks): · Erinevate andmete kogumine ja analüüsimine võib osutuda kavandatust ajamahukamaks ja keerulisemaks. · Juhtumi käsitlus jääb kirjeldavaks. · Juhtumi-uuringu asemel on tegemist juhtumi-põhise uuringuga. Juhtumiuuringu kvaliteedist: · Uurimisinstrumendi valiidsus kasutatavate teooriate ja mõistete kontseptualiseerimine ja operatsionaliseerimine kuivõrd uuringuinstrumendiga uuritakse seda, mida väidetakse. · Sisemine valiidsus et leitud suhted ja seosed juhtumi dimensioonide vahel (tegevused, protsessid, suhted) oleksid tegelikud, mitte juhuslikud. · Väline valiidsus mil moel on tulemused kasutatavad, üldistatavad. · Reliaablus uuringusammude põhimõtteline korratavus.