- Kvaliteedi maksiim (eeldus, et see mida inimesed räägivad, on tõde) - Kvantiteedi maksiim (ootame, et 5. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide vestluspartner ei räägi liiga palju ega järgimine kõne mõistmist? Too näide oma liiga vähe) L6 kogemusest. - Relevantsus, asjakohasus (suhtlejatel üks eesmärk-teema) - Arusaadavus, mõistetavus Milliseid mentaalseid operatsioone on Mentaalne rotatsioon, visuaalne ÕO5 võimalik teha kujunditega? skaneerimine, (L5) Mis on propositsioon? Too oma näide. Seos objekti ja omaduse vahel. L5 Näiteks õun on punane
neid maksiime, siis seda meie kõne just ongi. 5. Mismoodi toetab Grice’i maksiimide Näide oma kogemusest. Tuttav järgimine kõne mõistmist? Too näide kutsub sõbra ühele üritusele: "Lähme oma kogemusest. õhtul Kati juurde peole." Sõber: "Ma õpin." Tegemist oli relevantsus, asjakohasus maksiimiga. See info, mida sõber andis, polnud asjakohane. Tal kas oligi vaja õppida või tegelikult ei tahtnud lihtsalt peole minna. Mentaalne rotatsioon- eeldab manipuleerimist kujunditega.
järgnevatest aspektidest. Esmalt tuleb uurimistöö läbi viia õigel ajahetkel, et vastajatel oleks sobiv aeg ja keskkond küsitlustele objektiivselt vastamiseks. Sarnaselt on oluline küsitlevate meeleolu antud teema suhtes. Uurija peab eelloetletud ajalisi ja sisulisi nüansse arvestama juba uurimise lähteülesande planeerimise käigus. Olles jõudnud andmete kogumiseni, on Saunders, Lewis ja Thronhill'i (2007, 150-152) järgi oluline allikate relevantsus ja usaldusväärsus, andmete korrektne interpretatsioon ja õigete järelduste tegemine. Järelduste tegemisel on oluline veenduda, et järeldused oleks ,,loogikaaukude" (logic leaps) vabad ehk iga põhjus ja tagajärg oleks omavahel selgelt seostatud. Kroos on uurimustöö läbiviimisel ja raporti koostamise kvaliteedikriteeriumid võtnud kokku järgnevalt: tähtsus e olulisus ja eetilisus, argumentatsiooni veenvus, asjatundlik meetodite
Emil Dovifat – teoreetik: teated uue, üksikisiku või olelusvõtluses ette tuleva tõsiasja kohta (on uudis) Uudise aluseks on alati sündmus Uudised keskenduvad üha vähem sündmustele ja portreteerivad üha rohkem kollektiivset kogemust ja arvamust. Antakse üldistatud hinnangut Reaalsus: meie tunetusest sõltumatu väline maailm, mispeab olemas olema enne, kui me seda tunnetame. Tegelikkus: meie kgemiuste maailm, mille oleme ise loonud Aktuaalsus = informatsioon x relevantsus Tõesus väljendub objektiivsuse kaudu Objektiivsus on seos mingi objekti ja seda puudutava sõnumi vahel Läbi objektiivsuse antakse edasi fakte aha subjektiivsus on kellegi isiklik arvamus Nüüdisaegses maailmas on ainult subjektiivsus sest vaatleja vaba vaatlus ehk objektiivsus ei ole võimalik! Mittedualstlik filosoofia: Josef mitterer(2001, 107) Objekt pole muud kui kõnelus siiani, ja iga uus kõnelus muudab senst objekti ja muudab objekti,
uurimistöö peab seda antud hetkes ja kohas olulist teenima, nt. keskkondlik õigus, rahu ülendamine ning kohaldamisele uurimistöö peaks olema rakendatav mõne sotsiaalse või poliitilise probleem lahendamisele. · Kuigi uurimistöö võib mingil hetkel tunduda mitterelevantne, võib see selleks osutuda aastakümnete mööduses. Kõik sõltub ajast, kohast, spetsiifilisest probleemidest ja publikust. Seega on uurimistöö relevantsus suurelt osalt igaühe individuaalne otsus. 3. Image- reality · Hüperreaalsus - koopiad on tähtsamad ning realistlikumad kui originaalid. Näiteks oleme me näinud palju pilte metsloomadest, mis on tehtud nii kõrgtasemelise tehnikaga, et neid loomi päris elus kohates võime sattuda pettumuse osaliseks. · Fotogeeniline geograafia. See geograafia peaks kaasama pilte voldikutes ja postkaartidel. Need rõhutavad parimaid asukohapunkte: ilm on päikeseline, piltilusad
Hangitavate ressursside kvaliteet Nõudlus Hind E-ressursside puhul vajalikud tehnilised lahendused Kasutajate võimalused juurdepääsuks väljaspool raamatukogu 9. Nimeta teaviku kvaliteeti mõjutavad olulisemad kriteeriumid. Sisu: Autoriteetsus, usaldusväärsus Täpsus Käsitluse adekvaatsus, erapooletus ja sügavus Andmete kaasaegsus Asjakohasus Relevantsus Struktuur Stiil (‘Huvitavus’) Muu: Esteetiline väärtus Tehnilised/tehnoloogilised aspektid Füüsilised omadused ‘Raamatukogulik potentsiaal’ Hind 10. Mis on komplekteerimine? kogu loomine ja selle plaanipärane ja süstemaatiline täiendamine vastavalt komplekteerimisprofiilile 11. Mis on komplekteerimisprofiil?
mõjutavad olulisemad kriteeriumid Sisu: Muu: · Autoriteetsus, usaldusväärsus · Esteetiline väärtus · Täpsus · Tehnilised/tehnoloogilised · Käsitluse adekvaatsus, aspektid erapooletus · Füüsilised omadused (nt köite · Andmete kaasaegsus vastupidavus jm) · Käsitluse sügavus · `Raamatukogulik potentsiaal' · Asjakohasus · Hind · Relevantsus · Struktuur · Stiil · Teatmeaparaadi (bibliograafia, kommentaaride, lisade v. irdlisade jmt) olemasolu · (`Huvitavus') Komplekteerimine · komplekteerimine (acquisition) kogu loomine, plaanipäraselt ja süstemaatiliselt täiendamine vastavalt profiilile · komplekteerimisprofiil (acquisition profile, acquisitions profile) raamatukogu ülesannetest ja lugejanõudlusest lähtuv teavikute valiku eripära komplekteerimisel Komplekteerimine
dünaamilisus (julged, aktiivsed) - Ekspert (haaratuse määr) - Sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus - Füüsiline atraktiivsus - Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, hirm, struktuur (ühe- või kahepoolne), argumentide esitamise järjestus, keel ja kõne (kiirus) - Sõnumi vastuvõtja: sugu, enesehinnang, enesemonitooring - motivatsioon ja sõnumi relevantsus, personaalselt oluline; sõnumi sisule kõrgem tähelepanu <> ebaoluline, irrelevantne sõnum perifeersetele vihjetele tuginemine (nt. allikas); - olukorra mõtestamise, struktureerimise vajadus, komplekssete ülesannete eelistamine (need for cognition) - Võime, võimalus infot analüüsida: segamine, sõnumi kordamine, eelnevad teadmised Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse
• Mänguteooria • Võrgustike teooria • Institutsionaalne teooria • Evolutsiooniline majandusteooria • Avaliku valiku teooria • Organisatsiooniteooria • Bürokraatiateooria • ... Kirjanduse ülevaate koostamine • Raamatukogu, andmebaasid, ajakirjad • Mida silmas pidada kirjanduse ülevaate juures? – Mida sellest valdkonnast on eelnevalt kirjutatud? – Kes on olulisemad autorid? – Mis on senised peamised järeldused? – Peamiste tulemuste relevantsus ja olulisus Sinu töö kontekstis – Kuidas Sinu töö suhestub eelneva, samas valdkonnas tehtud töödega? Mille poolest eristub ja mille poolest sarnaneb? – Millised on peamised teooriad, meetodid ja võtted, kuidas seda teemat on eelnevalt uuritud ning kuidas see mõjutab Sinu plaanitud meetodit? • Vt teadusartiklite teooria osasid Taustinfo • Taustinfo ≠ teooria • Töö objekti ja subjekti asetamine taustsüsteemi
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse
Sisu: kommentaaride, lisade v. irdlisade · Autoriteetsus, usaldusväärsus · Täpsus jmt) olemasolu · Käsitluse adekvaatsus, erapooletus · (`Huvitavus') · Andmete kaasaegsus · Käsitluse sügavus Muu: · Asjakohasus · Esteetiline väärtus · Relevantsus · Tehnilised/tehnoloogilised aspektid · Struktuur · Füüsilised omadused (nt köite · Stiil vastupidavus jm) · `Raamatukogulik potentsiaal' · Hind KOMPLEKTEERIMINE. MIS ON KES ON KOMPLEKTEERIMINE 10. Mis on komplekteerimine
Kui me suhtleme tuleb meile infot ka kehakeelest ja hääletoonist jne · Suhtlemine kui koostöö Grice'i koostööprintsiibid · Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd-kui kuulaja on väsinud, pole suhtlemine eriti edukas · Kvantiteedi maksiim vahel tuleb infot anda piisavalt. (kui palju on piisav sõltub konkreetsest situatsioonist. · Kvaliteedi maksiim- kõnelemisel peab olema tõene. Selleks et suhtlemine oleks edukas, me eeldame, et teine inimene räägib tõtt · Relevantsus, asjakohasus- rääkida tuleb olulistest asjadest. Tuleb arvestada kõnekonteksti ja rääkida asjadest, mis on antud olukorras oluline. · Arusaadavus, mõistetavus - kasutada tuleb sõnu, millest kuulajad aru saavad. Kui me kuulame vestlust, milles kasutatakse ohtralt slängi, meie ei saa aru, aga nemad saavad sellest aru. Oma ala spetsialistide loeng on nt raske, sest nemad on oma teemas sees ja nende jaoks elementaarne, seega ei seleta lahti. Lapse kõne areng. Foneemitaju
· Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leida YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 3 1 16.10.2016 Allikavaliku põhikriteeriumid · Relevantsus - haakuvus uurimisfookusega · Allikate akadeemiline kvaliteet Akadeemilised, pool-akadeemilised ja mitte-akadeemilised allikad Eel-retsenseeritavus · Autor - kas autor ta on antud alal tunnustatud autoriteet ja ka varem sellel teemal kirjutanud? · Rein Ruutsoo väidab midagi valimissüsteemide kohta kas usaldada? · Kirjastus/väljaandja · Värskus kas pole vananenud?
peavad sellega kaasa minema. LIS valdkonnaks on informatsiooni probleem tõukejõud, mis sunnib indiviidi analüüsima olukorda, milleks ta infot kasutab ja vahendaja indiviidi ning infovajaduse ning info salvestuse vahel. Seda probleemi põhjendab eksperiment- kasutaja otsib informatsiooni kognitiivse vajaduse rahuldamiseks ning infosalvestus sisaldab võimalikke lahendusi sellele vajadusele. See on kognitiivne protsess ning info kasutus ja relevantsus on situatsioonilised. Kuigi infoprofessionaalid ja raamatukogud täidavad ka teisi ülesandeid on informatsiooni probleem keskseim ning defineerib elukutse valdkonda. LIS hariduse praeguseks trendiks on laiendada turgu teistele informatsiooni funktsioonidele ja organisatsioonidele ja vähendada raamatukogusisest tööd (eriti rahva- ja ülikoolirmtk-des) Keskkonnamuutustega kaasnevad: · Pidevalt kasvav vajadus infojuhtimiseks kõikides organiosatsioonides
professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Väärtused: Moraalsed (nt. ausus, heatahtlikkus, õiglus) Mittemoraalsed (nt. mugavus, kasulikkus) Universaalsed (nt. tõde, õiglus, inimväärikus) Valdkondlikud/erialased (nt. objektiivsus, läbipaistvus, tasakaalustatus) Erinevad väärtused: Tõde, objektiivsus, autonoomia, vastutus, õiglus, inimväärikus, privaatsus, täpsus, fairness, tõendatavus, relevantsus, konfliktsus. Kõik väärtused ei ole võrdsed oma mõjult ja ulatuselt: Universaalsed moraalsed: tõde, inimväärikus, autonoomia, õiglus. Professionaalsed: täpsus, tõendatavus, sõltumatus, fairness. Uudisväärtused. Tõde: objektiivsus, tõendatavus, täpsus, sõltumatus…kitsama ulatuse väärtused on seotud suurematega. Printsiibid – printsiibid on (väärtustest tuletatud) praktilisemad käitumisjuhised
7. Kas kasutasite e-hääletust? Jah JÄTKA K9 Ei JÄTKA K9 8. Miks Te ei hääletanud viimastel kohalike volikogude valimistel? Ei pidanud vajalikuks Ma pole valimisealine või hääleõiguslik Viibisin Tallinnast eemal Ei olnud aega Mõnel muul põhjusel / ei suuda meenutada Kokkuvõtteks Eeltöö on äärmiselt oluline lõpptulemuse (kvaliteetsete ja huvitavate andmete) saamiseks: Küsimuste relevantsus uurimisprobleemile Küsimuste relevantsus vastajatele Korralik küsimustiku struktuur, disain, keelekasutus Eeltöö puudulikkust ei ole võimalik hiljem korvata või parandada. Seega: planeeri piisavalt aega ja vaimseid ressursse eeltöö tegemiseks Ca. 2 kuud puhast tööaega "Mitu pead on ikka mitu pead" (võimalik koopereeruda) Kvantanalüüs Mis tüüpi andmeid on olemas Mida nendega teha saab Põhimõisted seoses andmetega
x strateegia 16) Brändi tunnusjooned Bränd sesostub esmalt teatud tunnuste või omadustega. Brändi tunnusjooned portreteerivad ettevõtte brändi iseloomujooni. Need väljendavad brändi olemust. Brändi tunnusjooned on kogum tunnustest, mis toovad esile brändi füüsilised ja iseloomu omadused. Brändi tunnusjooned arendatakse läbi piltide, tegude või eelduste. Brändi tunnusjooned aitavad luua brändi identiteeti. Tugeval brändil peavad olema järgnevad tunnused: x Relevantsus Tugev bränd peab olema asjakohane. See peab vastama inimeste vajadustele ja peaks toimima nii nagu tarbijad soovivad. x Consistent- Järjekindel bränd näitab, et bränd ehitab ja seisab tarbijate usalduse eest. Järjepidev bränd kommunikeerib viisil, mis ei kaldu kõrvale brändi väärtuspakkumisest. x Õige positsioneerimine- Tugev bränd peaks olema positisoneeritud nii, et see saavutab koha tarbija mälus ning tarbija eelistab seda brändi teistele.
vastust (nt. ei saa hinnata teenuse kvaliteeti, sest ei tarbi seda) Filterküsimused vähendavad puuduvate vastuste arvu (kuid ühtlasi ka vastajate arvu) Filtrid on tark vahend andmestiku parendamiseks Seega: Mõtle põhjalikult, kus ja kui palju filtreid kasutada Kokkuvõtteks Eeltöö on äärmiselt oluline lõpptulemuse (kvaliteetsete ja huvitavate andmete) saamiseks: Küsimuste relevantsus uurimisprobleemile Küsimuste relevantsus vastajatele Korralik küsimustiku struktuur, disain, keelekasutus Eeltöö puudulikkust ei ole võimalik hiljem korvata või parandada. KVANTANALÜÜS Põhimõisted seoses andmetega Igale uuritavale objektile omistatakese tunnus (variable) Igal tunnusel on andmebaasis väärtused (values) ◦Tunnus – sugu ◦Väärtused – mees 1, naine 2 Olulised mõisted
Sisendid: Testilood, testiplaan, visioon Väljundid: Vastuvõtutestide nimekiri, vastuvõtutestimise aruanne Vastuvõtutestideks valitakse mingi hulk kogu süsteemi testilugudest, kuna ei pruugi olla aega kõiki testilugusid läbi viia. Vastuvõtutestideks määratakse tellija äriprotsessi kõige kriitilisemad testid. Vastuvõtutestide määramist võiks alustada juba testiplaani koostamisel, kuid vahetult enne vastuvõtutestimist tuleks vastuvõtutestide relevantsus üle kontrollida ning vajadusel teha täiendusi. Vastuvõtutestimine peaks toimuma tellija poolel. Vastavalt projekti suurusele ning kasutatavatele ressurssidele võib vastuvõtutestimise läbi viia testikonsultant või tellijapoolne testija/testimeeskond. Vastuvõtutestimisse võib kaasata ka tellija esindajaid, kui nende ettevalmistus selleks on piisav (näiteks tellija IT osakond). Vastuvõtutestimise tulemuseks on vastuvõtutestimise aruanne, mis vormilt on samasugune kui testiaruanne.
produtseerimise ja selle mõistmisega aga : polüseemsete sõnade tähendused - kuidas on võimalik piiri tõmmata? pragmaatika teooriatest - kõneaktiteooria 1960 aastatel - austin ja searle (pragmaatika kui keeleteaduse haru) pragmaatika "siin on palav" -kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides sooritab (nt ka viitamine, a ka illokutiivne jõud) vt Renate Pajusalu viisakusstrateegiad (brown ja levinson) - kuidas saada teiselt pastakat -ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi) -ütle otse (mul on vaja) -ütle õhku (näe, jäi pastakas koju)
- Emotsioon ja tunnetus on osaliselt sõltumatud, afektiivne töötlus varasem ja kiirem - Igasugusele afektile eelneb hinnangu andmine, mis võib olla teadvustamata - Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile - Esmane hindamine - kas sündmus on heaolule soodne, stresitekitav või neutraalne? Hilisem täpsustus: motivatsiooniline relevantsus ja kongruentsus; nt viha, süü, ärevus, kurbus kui relevantsus kõrge aga kongruentsus madal - Teisene hindamine – millised ressursid situatsioonis hakkamasaamiseks? Hilisem täpsustus: kontrollitavus, probleemiksksed, emotsioonikesksed, tulevikkuvaatavad ressursid - Ümberhindamine – kahe esimese jälgimine ja modifitseerimine, vajadusel ümberhindamine - Efektiivsed strateegiad näiteks eitamine, ratsionaliseerimine, kõrvalejuhtimine
Menetluslikud küsimused: · Kas registripidaja võib nõuda täiendavaid andmeid? Jah, § 32 lause 3: võib nõuda ettevõtjalt täiendavaid dokumente. Muu puhul puudub menetluslik alus see kaitseb ettevõtjat. · § 33 lg 6 kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad. · Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75. 1 (a) ÄS § 3 lg 1 teovõime ei ole oluline! Väide on iseenesest õige, aga relevantsus selle kaasusega puudub. o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3. kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4. FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse
Kõne taju ja regulatsioon Olulisel kohal kolm mehhanismi: • Kõneliigutuste regulatsioon • Kuulmine • Nägemine Kõne mitteverbaalsed komponendid on: • näoväljendused, • žestid, • kehaasend, • inimeses seisundi autonoomsed seisundid (punastamine, higistamine), • pilkkontakt, • ruumilised vahekaugused, • suhtlejate asetus ruumis jms. Grice’i maksiimid (1989): • kvaliteedi maksiim • kvantiteedi maksiim • relevantsus, asjakohasus • arusaadavus, mõistetavus MÄLU JA ÕPPIMINE Info talletamine - kuidas teabe talletamine ja taaskasutamine (mälu) võimaldab käitumist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). Mälu – psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab informatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada (sellest bloki 1.loeng, M.Rauk) Õppimine – harjutamise või kogemuse teel omandatud käitumise v tegevuse muutus, mis kestab küllalt pikka aega (sellest bloki 2.loeng, A
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu...
olulius Euroopa heaolurežiimides. Eesmärk: Hinnata 2007.a kriisi ulatust ja mõjusid ning seda, mil määral see on toonud kaasa heaolu kapitalismi kriisi koos sellega seotud avalike institutsioonide ja poliitika kriisiga Dilemmad ja järelmid: kas meil on tegu võla- või kasvumudeli kriisiga? Kui viimane, siis (ainult) kärbe ei aita kriisi järelmistega tegeleda, heaolupoliitiliste kulutuste konkurentsi soodustavad ja söövitavad aspektid ning nende relevantsus nn kärpepoliitika ajastul, heaoluriigid muutuvad pigem erinevamaks, kuid kui kõik kogevad kriisijärgselt halbu aegu, siis mõnede jaoks on ajad eriti halvad Hay ja Wincott (2012) Hard Times: ARTIKLI ÜLESEHITUS: Kriisi alguspunkt ja olemus – õlihindade kriis, mis mõjutas madalad intressimäärad – madal inflatsioon tasakaalu; see tasakaal soodustas kinnisvara mulli, mis destabiliseeris nn angloameerikaliku kasvumudelit ning läbi finantsilise
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Epanagog 884-886 Basilica 889 Eparhi raamat X saj. Hexabiblos 1345 Kaasajani on säilinud vähe Bütsantsi õiguspraktikat peegeldavaid juriidilisi ürikuid, mistõttu on õigusajaloo uurimisel peamine allikas just juriidiline kirjandus, millest sageli ei ilmne rooma õiguse või keiserlike seaduste rakendamise sotsiaalne relevantsus. Järgnevalt toodud õigusajaloo periodiseerimise aluseks on samuti juriidilise kirjanduse arenguperioodid. Õigusarengu periodiseering 1. Constantinusest Justinianuseni 4. saj. algus 6. saj. algus Antud periood kuulub õigusajaloolises mõttes Rooma õigusajaloo juurde, kus seda sageli tähistatakse järelklassikalise perioodina. Taolist lähenemist õigustavad põhjused ja seosed leidsid käsitlemist Rooma õiguse vaatlemisel.
· Kas registripidaja võib nõuda täiendavaid andmeid? Jah, § 32 lause 3: võib nõuda ettevõtjalt täiendavaid dokumente. Muu puhul puudub menetluslik alus see kaitseb ettevõtjat. · § 33 lg 6 kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad. · Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75. 1 (a) ÄS § 3 lg 1 teovõime ei ole oluline! Väide on iseenesest õige, aga relevantsus selle 3 kaasusega puudub. o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3 kui käive ületab 25
· Kas registripidaja võib nõuda täiendavaid andmeid? Jah, § 32 lause 3: võib nõuda ettevõtjalt täiendavaid dokumente. Muu puhul puudub menetluslik alus see kaitseb ettevõtjat. · § 33 lg 6 kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad. · Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75. 1 (a) ÄS § 3 lg 1 teovõime ei ole oluline! Väide on iseenesest õige, aga relevantsus selle 3 kaasusega puudub. o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3 kui käive ületab 25
valjaspool rmtk · Informatsiooni kvaliteet Valiku kriteeriumid: · Autoriteetsus, usaldusvaarsus · Tapsus · Erapooletus · Andmete kaasaegsus · Adekvaatsus · Kasitluse sugavus · Asjakohasus · Relevantsus · Huvitavus · Struktuur · Stiil · Esteetiline vaartus · Tehnilised aspektid · Fuusilised karakteristikud · Raamatukogulik potentsiaal 36 · Hind · Teatmeaparaadi (bibliograafia, lisad, kommentaarid, irdlisa) olemasolu Vajalik arvestada ka valiku kronoloogiat (ajalist jarjestust):
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus.
teadmine, mis saab olla teada ükses kuriteoga kokkupuutunud inimestel. Praktikas kasutatakse seda meetodit kas iseseisvana või otsese meetodi täiendusena. Teoreetiline põhjendus on järgmine. Inimene, kes on seotud kuriteoga, reageerib füsioloogiliselt tugevamini neile ärritajatele, mis on seotud kuriteoga, kui neile, mis kuriteoga seotud ei ole. Süütu inimene reageerib nii ühtedele kui teistele ühtviisi. Selle meetodi puhul puhul puuduvad vormilt relevantsed küsimused ja nende relevantsus ilmneb sisus sõltuvalt konkreetsest juhtumist. Kõrvalisele isikule peaksid kõik stiimulid olema samatähenduslikud. Kaudse meetodi kasutamine eeldab, et kuriteo kohta ei ole infot "lekkinud" (press, kuuldused). Samuti ei tohi enne testimist korraldada põhjalikke ülekuulamisi, mille käigus süüdistatav saab teada olulisi üksikasju. Testieelse intervjuu käigus kohtuvad katsealune ja ekspert ning tehakse ettevalmistavaid toiminguid. Katsealusel püütakse luua
Või siiski? Igal juhul tundub sellise vastendamise soov olevat levinud laiemalt kui ühe sõnastiku autorite hulgas ja võiks sellisena ehk olla huvitav uurimisobjekt iseeneses: kui levinud selline seisukoht tegelikult on, miks inimesed niimoodi arvavad ja mida sellest keele kohta järeldada võiks? Sõnastikukoostamise tehnoloogia seisukohalt aga saab teema üldistada igasugusele osasünonüümiale olenemata selle põhjusest, olgu selleks siis denotaatsamane mõttelahksus ja selle ainealane relevantsus (Saari 1980: 665-666), termini häälikulise koostise ületähtsustamine, ala terminisüsteemi loomulik ebasüsteemsus ja muutlikkus, soov katta sõnastikuga mitu omavahel veidi erineva terminikasutusega naaberala vms. Lühidalt • Ilmunud sõnastikes esineb ohtralt tarbetuid sisemisi vastu- olusid: – viited ei tööta, – sünonüümide kohta saab vastuolulist infot, – sarnased mõisted on esitatud erinevalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
