VÄÄR! Mis õige vanus? Õige on et umbes alates 2-aasta vanusest (umbes 20-kuuste ja vanemate seas juba levinud) Piaget’ teoorias oli juttu, et umbes 4-a alates hakkavad reegleid mõistma. 3. Piaget’ ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalselt arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused. a) Kohlbergi teooria katab kogu elukaare, kuid Piaget’ teooria räägib vaid lapseeast. d) Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes), Piaget’ oma ühekordne küsitlemine. 4. Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat. a) sooline aspekt => uuriti vaid mehi. b) kultuuriline aspekt => läänelik, autonoomiat pooldav linnaühiskond. c) ealine aspekt => lapsi mittekõnetavad dilemmad. d) arutluskäigust lähtuv järeldamine kõlbelise/moraalse arengu üle
2) Uurimisprobleem 3) Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid 4) Töö kirjandusega 5) Teema kitsendamine 6) Uurimisküsimuste / uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine 7) Uurimis-strateegiavalik (kvantitatiivne / kvalitatiivne; longituud / läbilõike; võrdlev-/ juhtumiuuring) 8) Andmekogumis meetodi paikapanek 9) Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine 10)Uurimisinstrumendi disainimine (nt. Küsimustik) 11) Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisdisain ehk uurimiskujundus Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastused püstitatud uurimisküsimustele. Sisaldab: Uurimisprobleemi sõnastamist Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke
Töö kirjandusega Sobiva uurimisdisaini paikapanemine Uurimisküsimuste/ hüpoteeside formuleerimine Andmete analüüs Andmete kogumine Uurimistöö etapid I: uurimisdisain Uurimisidee Uurimisprobleem Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid Töö kirjandusega Uurimisküsimuste/ uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine Teema kitsendamine Uurimis-strateegia valik (kvantitatiivne/ kvalitatiivne; longituud/läbilõike; võrdlev-/juhtumiuuring) Andmekogumis meetodi paikapanek Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisinstrumendi disainimine (nt.küsimustik) Uurimisdisain ehk uurimiskujundus !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! • Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastus püstitatud uurimisküsimustele.
omakasu põhjustel, kuid alturism mitte. Prosotsiaalse käitumise valmidust ei kohta lapse juures ainult alates umbes 4-aasta vanusest, ka varem. Piaget' ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalset arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused: Kohlbergi teooria katab kogu elukaare, kuid Piaget' teooria räägib vaid lapseeast Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes, Piaget' oma ühekordne küsitlemine Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat: sooline kallutatus- küsitleti ainult mehi viimased staadiumiteni ei pruugita jõuda (5. ja 6.) ei arvestatud erinevate kultuuridega ealine aspekt- lipsi mittekõnetavad dilemmad
Kontentan. eeldab uurimisküsimuste täpset sõnastamist. Tuleb otsustada, kas uuritakse teksti ennast või teksti kaudu mingeid muid nähtusi või seoseid. Kui tahetakse uurida teksti, võib ülesandeks olla kirjeldada sisu ja selles ilmnevaid muutusi ning arenguid teatud ajavahemiku jooksul. Kontentanalüüs on väga selge ja läbipaistev meetod. Selge kodeerimisskeemi ja valimi puhul on lihtne teha uurimusele järge või korrata samalaadset uurimust mujal. Meetod sobib ka longituud-uurimuseks, mille käigus selguvad aja jooksul toimunud muutused. Meetod ei eelda uurija sekkumist nähtuse kulgu. Väga paindlik meetod seda võib kasutada väga erineva struktureerimata informatsiooni uurimisel, lisaks meediaanalüüsile võib seda rakendada ka mujal. Järelduste sisukus sõltub kasutatud dokumentide sisukusest, nende autentsusest, usutavusest ja representatiivsusest. Kodeerimise puhul aga pea võimatu hoiduda teatud tõlgendustest
· Nimetatakse erinevaid omadusi, mis võivad viia positiivsete tulemusteni, aga ka tekitada probleeme Kõrge üldine võimekus Kõrged spetsiifilised võimed Kõrge loovus ja loovmõtlemine Hea juhtimisoskus Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse
muutunud. KRIITIKA : mõistete ebatäpsus POSITIIVNE : Võimaldab ühendada nii sotsiaal, kui ka arengupsühholoogiat ja hõlmab endas rohkem arengufaktoreid, kui ükski teine arenguteooria seda teeks. MORAALI ARENG Lawrence Kohlberg (1927 -1987) Mõjutused Piaget'ilt Üks esimesi moraali areng uurijaid Kasutas longituud uurinut uuris 75 poissi25 aasta jooksul- jälgis kuidas moraal kujuneb Moraalse arengu staadiumid Põhiidee oluline ei ole süütunne, et kas käitub õigesti või mitte, vaid moraalne baas. I TASE -eelkonventsionaalne karistuse ja hüvituse termin 1. aste -orientatsioon sõnakuulelikkusele - jälgitakse reegleid karisutse vältimise eesmärgil 2. aste -orientatsioon hüvitusele/tasule moraalses lahendis jälgitakse reegleid, et vältida karistust
arengule (aparaadi juuresolekul on käitumine teine). Meetodid · Vaatlus o Sisevaatlus Valim peab olema representatiivne. Nt kui tahame uurida 9-aastaseid poisse, siis need on kättesaadavad, kuid mingi teatud haigusega on valim väiksem o Välisvaatlus a) loomulik loomulik kk, ei suunata käituist (nt lasteaias); b) laboratoorne muudame teatud tingimusi ja registreerime muutuse · Longituud pikemaajalised uuringud. Samu isikuid uuritakse aasta(kümne)te jooksul. Uuringu plussideks on täpsemad andmed varasemate ja hilisemate seoste näol. Saame kätte arengu seaduspärasusi ja individuaalseid iseärasusi. Miinuseks on ajakulu, valimiga võivad tekkida probleemid ning meetod on väga kallis. · Läbilõike uuring uuritakse ühel ajahetkel sama meetodiga eri vanuses katseisikuid Nt 25-, 40- ja 50-aastaste IQ uurimine
3154 mehest oli 214 surnud KV haigustesse, kuid "A- tüüpi" isiksusel ei olnud mõju, kui arvesse võtta vererõhku, kolesteroolitaset, suitsetamist ja vanust · Eelmiste andmete uus analüüs näitas, et "A-tüüpi" isiksusel oli teatud mõju kardiovaskulaarsetele (KV) haigustele, kuid suremuse põhjused olid eelkõige füüsilisedA-tüüpi isiksus (veel hiljem) · Hilisemates uuringutes on saadud nii "positiivseid" kui "negatiivseid" tulemusi · See sõltub nii uuringu disainist (longituud-või läbilõikeuuring; rahvastikupõhine või mugavusvalim) kui ka "A-tüüpi" isiksuse hindamise meetodist (struktureeritud intervjuu või enesekohane test)A-tüüpi isiksus (1987) · Booth-Kewley & Friedman (1987), meta-analüüs: Struktureeritud intervjuu ennustas KV haigusi palju paremini kui enesekohane test Longituuuduuringutes on mõju väiksem kui läbilõikeuuringutes (MIKS?)
juhtudeks, kus on uurimuses on oluline vanusefaktor. - vt. Tabel 6.3. TABEL 6.3. Erinevad kvaasieksperimendi plaanid juhul, kui vanus on üheks muutujaks uuringu ajal: ___________________________________________________________ Testimise aasta 1994 1995 1996 1997 Sünniaasta __________________________________________________ 1975 19 20 21 22 longituud-uuring 1976 18 19 20 21 1977 17 18 19 20 ajalise nihkega 1978 16 17 18 19 läbilõikeuuring (time lag)
lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete suuremal määral kui ülesannete lahendamine, suurendades valmisolekut jõupingutuseks. kergete ülesannete Kuigi motivatsiooniga on seotud veel väga palju küsimusi, pole kind- lahendamine. lasti vale arvata, et andekate laste maksimaalse arengu kindlustamisel mängi- vad motivatsioon ja jõupingutus väga olulist rolli. Juba Termani longituud- uuringus kõrge IQ alusel valitud 150 edukamat ja 150 vähem edukat ini- mest erinesid eeskätt visaduse, eesmärkide saavutamise, eesmärkidevahelise integratsiooni, enesekindluse ja alaväärsustunde olemasolu või puudumise poolest. Ka Nobeli laureaatide elu ja tegevust käsitlevates uuringutes ning
annaabi.ee 
