ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning
2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation Õppimine: 1
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja?
• Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus • Liigid: kirjeldavad, seoseid/põhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE • Deduktiivne ja induktiivne tee: lähtumine laiemast huvivaldkonnast või empiirilistest tähelepanekutest
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
,,teaduse ratta" töötamispõhimõte.- . Mingi teooria on alati aluseks, mille põhjal tegelikkusest empiirilist materjali valitakse, liigitatakse, seostatakse. Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim. Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia. Hea valim on esinduslik e. representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis.
uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: 1) sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud;
Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui
6. Uuringustrateegia/disain etnograafia jne. Uurimusstrateegia tähendab uurimuse menetlusliku lahenduse tervikut. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet. 3 traditsioonilist uurimisstrateegiat: · Katseline uurimus mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid · Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on
Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
Näit: uuring “kuidas muuta paremaks meie teenust?” ja põhiküsimuseks välja selgitada – miks tarbija ei ole rahul meie teenusega. 2. Kirjeldavad uuringud. Ülesandeks võimalik täpne ülevaade turu, turunduskeskkonna või turundusmeetmestiku erinevatest külgedest. Kvantitatiivuuringud – ühekordsed või mitmekordsed. 3. Põhjuslikud uuringud. Kui kirjeldav uuring pole piisavalt täpne ja ei näita ühe muutuja sõltuvust teisest muutujast. Näit. Müügipersonal – piirkondades , kus firmal on rohkem müügimehi on ka läbimüük suurem. Kas siit järeldus – nõrga müügiga piirkondades – paneme müügimehi juurde ja müügikasv tuleb? 2.2.4 Turundusuuringute liigitus uuritava probleemi järgi. 1. uuringud probleemi identifitseerimiseks 2. uuringud probleemi lahendamiseks 2.2.5 Turundusuuringute liigitus uuritava subjekti järgi. 1
Nim. Uurimust, kus vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimusküsimustele leitakse empiirilise uuringuga ANDMED: Mingile probleemile vastuseleidmiseks viiakse läbi andmete kogumine (laboratoorium, looduses, inimeste hulgas, olemasolevatest andmebaasidest) Andmete analüüs, järelduste tegemine EESMÄRGID: 1. Kirjeldamine uurija püüab dokumenteerida, mis nähtused ilmnevad, ta otsib korduvaid mustreid 2. Seoste otsimine uuringus leiatkse ühe muutuja seotud teise muutujaga, uuritakse vahekorda kahe muutuja vahel, mille üle uurijal puudub otsene mõjutamise võimalus. 3. Põhjuslike seoste otsimine uurija manipuleerib ühe muutuja taset ja vaatleb teise muutuja taseme muutust 4. Prognoosimine millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine TEOREETILINE Uurimus, kus teadmisi saadakse loogilise järelduse, intuitsiioni või lugemise abil olemasoleva teabe analüüsil ANDMED:
Sotsiloogilise uurimistöö alused Kodutöö nr 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?............................................3 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu,
Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest: 1. idee tekkimine 2. uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine 3. kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine 4. metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; 5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3
5. Kava (või ka varasema teema) täpsustamine ning hüpoteesi(de) püstitus. Materjali läbitöötamine ja refereerimine jätkub ning töö käigus vüib tekkida vajadus algset teemat muuta või täpsustada, uusi materjale otsida ja läbi töötada. Töö eesmärgist lähtuvalt püstitatakse hüpotees(id). 6. Andmete kogumine uurimise jaoks. Andmekogumiosmeetoditeks on intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, test või võrdlus. Kui palju peaks uurimistöö jaoks materjali olema, sõltub sellest, mis tööga on tegemist. Andmestik on piisav siis, kui autor saab selle põhjal midagi väita ja järeldada. Andmeid kogutakse nii palju, et neid jõuaks ka analüüsida. Näiteks emakeele olümpiaadil on õpilauurimuse materjali suuruseks välja pakutud sada sõna või väljendit
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu
käesoleval aastal oli konkurss selle-ja-selle ülikooli sellele-ja-sellele erialale 2,5 kandidaati kohale. Mida tähendab teooria? Teooria - loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? Karl Popper väitis, et teooria saabki olla ainult hüpotees. Kogemuse abil ei ole võimalik hüpoteesi tõesust kindlaks teha, küll aga ümber lükata. Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi ? · erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemuste omandamine, · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine, · töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamise oskuste omandamine. Mida uurida-uurimuse planeerimine-andmete analüüsimine-andmete esitamine Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee?
hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid "jah ja "ei"ga. Neid on lihtsam eelnevalt kodeerida (numbritega tähistada), mis omakorda hõlbustab andmete analüüsimist. Puudus oht, et ükski etteantud vastuste variandid ei lange kokku vastaja seisukohaga. Lisades "Muu" vastus, saab seda probleemi küll leevendada, kuid tavaliselt vastajad piirduvad etteantud vastuste kasutamisega. 2. Intervjuu, selle erinevad vormid, eelised ja puudused. Intervjuu olemuselt isiklik ja sõbralik andmete kogumise meetod. Isikud, kes ei taha kvantitatiivses küsitluses osaleda, võivad nõustuda intervjueerimisega. Samuti on see oluline küsimuste korral, mis on loomult konfidentsiaalsed, piinlikkust tekitavad vms. Intervjuu käigus on võimalik koguda rikkalikult andmeid, kusjuures selleks kulub küllalt vähe aega. Struktureeritud e
juhtumeid, mida uuritakse tervikuna ja sügavuti, või suurem hulk objekte, mida uuritakse mingis kitsamas aspektis, kasutades andmetöötluseks matemaatilisi meetodeid. Esimesel juhul on juttu kvalitatiivseist, teisel kvantitatiivseist meetodeist. Kvalitatiivsete meetodite kasutamisel on esiplaanil andmete sisuline tõlgendamine, andmestiku kvantifitseerimisprotseduure ei kasutata või on need teisejärgulised. Kvantitatiivsed meetodid on aga juhtumisuuring, struktueerimata intervjuu jt. Nagu eespool kirjutasin ei ole vastandus kahe mainitud meetodi vahel jäik. Juhul kui kodeerida intervjuu või vaatluse andmed statistiliselt analüüsitavaks, on võimalik sisult kvalitatiivseid andmeid kvantifitseerida. Teisest küljest on paljud kvantitatiivsete meetodite statistiliselt analüüsitud andmete sügavam tõlgendamine ju sisuliseltt kvalitatiivne. Enamgi veel: kui eirata statistilistest andmetest vaid üldisi
(dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable). Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest: a) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad); b) testitatava hüpoteesi sõnastamine - see sisaldab kahe v. enama muutuja vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on efektiivsem üksinda v. väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!) c) kirjanduse ülevaate koostamine; d) piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; e) lõplik uurimiskava koostamine; f) andmete kogumine; g) andmete statistiline töötlemine;
(rakuteooria) · Uurimuslik uuring info hankimine, nähtuse iseloomuliku omaduse kindlaksmääramine · Kirjeldav uuring sõnade, arvude või sümbolite abil kirjeldada mingit nähtust · Võrdlev uuring võrreldakse erinevaid rühmi · Selgitav uuring selgitada inimese käitumise ja tegevuse motiive. Vastus küsimusele "miks" Meetodite rühmitamine kasutamisotstarbe järgi: Andmekogumismeetodid ankeet, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, intervjuu Andmetöötlusmeetodid keskmiste arvutamine, korrelatsioonid, variatsioonid jms Tulemuste esitamise meetodid tabel, diagramm, joonis, valemid jms Uurimismeetodite liigid Juhtumiuuringud: populaarne meditsiinis ja ärimaailmas uuritakse isikuid, organisatsioone või rahvusi peamiselt uuritakse üksikjuhtumit, üritatakse analüüsida mitut juhtumit kasutatakse mitut allikat (kirjalikud materjalid, suulised aruanded, uurimisobjekti vaatlused)
probleemiks see, uurija läheb probleemi sedavõrd sisse, et see hakkab mõjutama uurimise objektiivsust ja selle interpreteerimist. Selle objektiivsust võidakse nt kontrollida teiste meetodite abil. 2) Teatakse vaatleja tegevuse kohta. Nt kui on tegemist küllalt pikaajalise vaatleja juuresviibimisega, siis lakatakse tema mõjul oma käitumist muutmast. 3) Vaatleja osaleja nt intervjueerija vaatleb ju samuti inimest intervjuu käigus. 4) Vaatleja samuti nagu kõrvaltvaatluse korral, kuid antud juhul vaatleja ei tea seda, mis on uurimisobjektiks ja eesmärgiks. Ta suhtleb uuritavatega sedavõrd palju nagu nõuab situatsioon. Osalusvaatluse üheks modifikatsiooniks on ka stimuleeriv vaatlus, mille käigus uurija loob eksperimentaalse situatsiooni selleks, et paremini välja selgitada objekti seisundit, mida tavalises olukorras ei ole võimalik vaadelda. Objektide ja situatsioonide
tulemus. Viimaseks, on võrdleva uuringu puhul oluline minna süviti juhtumite sisse, et saada täielikku ülevaadet. 3.3 Eksperiment Eksperimendi eesmärk on Saunders et al (2009, 142) sõnul uurida põhjuslikke linke: kuidas üks muutus mõjutab teisi muutujaid. Laialt kasutatakse seda loodusteadustes ning psühhooloogias. Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle valim, keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele. Viimase tõttu ei ole eksperiment parim uurimismeetod ettevõtlus- ja juhtimisalaste tööde tegemiseks. Krathwohli sõnul (2004a, 499) peavad eksperimendi puhul uuritavad situatsioonid olema samad, v.a. uuritav muutuja. See ongi kõige iseloomulikum antud uurimistüübile
2) dokumendivaatlus vaatlusandmete kaudsete allikatena kasutatakse mitmesuguseid dokumente 3) küsitlused ja intervjuud üldjuhul eelnevalt koostatud ankeedi alused toimuvad vaatlused Vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded: eesmärgikindlus, uuritavate tunnuste täpne määratlus, vaatluseks sobiva aja valik. 17. Küsitluse olemus, eelised, puudused; ankeedi koostamise põhimõtted, küsimuste sõnastamine; intervjuu olemus, eelised ja puudused. Küsitluseks nim. andmekogumise meetodit, mis kasutab uurimisobjektide uurimiseks küsimustikke. Eelised: kogub andmeid ühe korraga ning on seetõttu ökonoomne ja tõhus, mugav ·võimaldab uurida suurt populatsiooni ·täpne instrument ·kogub standardiseeritud infot (st kasutades samu instrumente ja küsimusi kõigi osalejate puhul) ·kogub andmeid avatud või suletud küsimustega
Empiirilise uurimise etapid 1. Probleemi püstitamine Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) - nähtused, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta (uuritavate inimeste või riikide tunnused). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi. Muutujate vastandiks on konstandid, mille väärtus ei muutu (nt. maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: a) Sõltumatu muutuja (independent variable) - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, kuid pole samal ajal ühegi teise muutuja poolt mõjutatud. b) Sõltuv muutuja (dependent variable) - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta. 2. Hüpoteesi püstitamine Hüpotees - uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad on. Hüpotees
1. Herbert Spencer 2. Max Weber 3. Vilfredo Pareto 4. Emile Durkheim * 15. Plato arvates peab ühiskonnas olema kolm inimgruppi. Millised need grupid on? 1. Töölised, sõdurid, kuningad 2. Töölised, sõdurid, aristokraadid 3. Töölised, sõdurid, valvurid 4. Töölised, sõdurid, poliitikud * 16. Kes peab olema Plato seisukohalt valitseja? 1. Poliitik 2. Kuningas 3. Aristokraat 4. Filosoof * 17. August Comte arvates peab ühiskonnas uurima 1. Ainult sotsiaalset staatikat 2. Ainult sotsiaalset dünaamikat 3. Ainult sotsiaalset tehnoloogiat 4. Nii sotsiaalset dünaamikat kui staatikat * 18. Renessansi ajal rõhutati kolm alust, mis moodustasid selle ajastu tähtsamaid sotsioloogilisi seisukohti
Uurimistöö alused Sissejuhatus ainesse. Nõuded teadustööle. Teadustöö etapid Lektor Anne Roosipõld MIS ON TEADUS? · Teadusloolane D.J. da Solla Price on kirjutanud: "Teadus ei ole üksnes teadmiste puu vili, vaid puu ise." (Leikola 1980: 18) MIS ON TEADUS? · 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste saamisele suunatud eesmärgipärane ja süstemaatiline tegevus (e teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88) · MIS ON TEADUS? · Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, ka
Koosneb nii avatud kui ka suletud küsimustest. 21. Millised on ankeetküsitluse eelised võrreldes intervjuuga? Andmeid on võimalik koguda suhteliselt kiiresti Korraga on võimalik koguda suurt andmestikku Ajakava ja kulutused on võimalik üsna täpselt ette planeerida Andmete töötlemiseks on olemas mitmesuguseid statistilisi analüüsi-ja aruandeviise, mistõttu uurijal pole vaja hakata neid ise välja mõtlema 22. Millised on intervjuu eelised võrreldes ankeetküsitlusega? Vahetu, usaldusväärsus on suurem. Intervjueeritavad on enamasti ikkagi asjaga kursis, ankeetiküsitlusele vastajate puhul see ei pruugi nii olla. Intervjuu puhul on võimalik saada enemati kõik loodetavad vastused, ankeedi puhul mitte. 23. Millised on ankeetküsitluse puudused? Ei ole võimalik kontrollida, kui tõsiselt vastajad uurimisse suhtuvad. Pole teada kas vastaja on kõnealuse teemaga kursis või selles kogenud. Vastamata jäänud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
