Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas
täpsus ja korrektsus. Omalt poolt pakume eneseteostusvõimalust ja huvitavat tööd arenevas koolis; meeldivat töökeskkonda ja häid töötingimusi; palgatingimused head (Vinni valla lisatoetus) kaasaegseid töötingimusi. Tööle asumise aeg 01.11.2011.a. Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled Eesti Tööaeg Täistööaeg Tööle asumise aeg Niipea kui võimalik Asukoht Vinni-Pajusti Gümnaasium Kontaktandmed: Kontaktisik Aadress Tammiku 9 Vinni 46601 Lääne-Virumaa Lisainfo telefonil 32 456 23 Internetiaadress http://www.vpg.edu.ee Mari-Liis Raju Ä10k
mustade elu mustade keskkonnas Juulis, 1925. aastal avaldas Adolf Hitler oma autobiograafia. Raamat, pealkirjaga "Mein Kampf" ehk "Minu Võitlus" sai järje 1926. aastal ja rahvaversioon ilmus 1930. aastal. Ta kirjutas selle raamatu kui oli vanglas ja see peegeldes tema viha juutide vastu ning levitas tema uskumust, et saklased on ülemrass. Alan Alexander Milne (18. jaanuar 1882 31. jaanuar 1951) oli Inglise kirjanik, kes on peamiselt tuntud tänu oma raamatutele Vinni Puhhist. Enne Vinni Puhhi suur edu oli ta dramaturg (näidendikirjanik). Ta on kirjutanud ka novelle, ulmekirjandust ja ajalehe- artikleid. Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 2. juuli 1961) oli Ameerika kirjanik ja ajakirjanik. Tema mõistetaval stiilil oli tugev mõju 20. sajandi ilukirjandusele. Hemingway tootis enamus oma tööst 20. ja 50. vahelisel ajal. 1954. aastal sai ta Nobeli preemia kirjanduses. Ta avaldas seitse novelli, kuus lühijuttudekogu ja kaks ulmekirjanduse tööd.
HOSTELID 6 9 Arbavere Puhkekeskus, Arbavere küla, tel: 329 3636, [email protected], www.arbavere.ee. Info: majutuskohti on 32, avatud aastaringselt. Mõedaku Spordibaas, Mõedaka küla, tel: 322 3565, 5385 6226, [email protected], www.moedakuspordibaas.planet.ee. Info: majutuskohti on 42, avatud aastaringselt. Sagadi mõisa hostel, Sagadi küla, tel: 676 7888, [email protected], www.sagadi.ee. Info: majutuskohti on 35, avatud aastaringselt. Vinni Spordikompleks, Sõpruse 16, Vinni, tel: 325 7377, [email protected], www.vinnisport.eu. Info: majutuskohti on 98, avatud aastaringselt. Vinni hostel, Sõpruse 2, Vinni, tel: 522 7710, www.vinnihostel.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 45, avatud aastaringselt. Männisalu hostel, Lääne 13, Võsu, tel: 503 5354, www.mannisalu.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 90, avatud aastaringselt. Lääne-Viru majutusettevõtted 2012
Vinni- Pajusti Gümnaasium Referaat: Henry Moore (1898-1986) Aineõpetaja: Kirsti Notta Koostaja: Piiariin Luhama Klass: 11b Vinni 2010 Sisukord SISUKORD LK 2 BIOGRAAFIA LK 3 EESKUJUD LK 4 LOOMING LK 5 Teosed: "KAKS SUURT VORMI" LK 6 "LAAV FIGUUR" LK 7 "EMA JA LAPS" LK 8 "MÜÜR" LK 9 "DUUBEL OVAAL" LK 10 KASUTATUD KIRJANDUS LK 11
Vinni-Pajusti Gümnaasium Lääne Eesti madalik referaat Getter Anett Arro 9A Õpetaja Siiri Seljama Vinni 2012 SISUKORD : 1. Paiknemine Eestis ja kaart lk 2 2. Geoloogiline ehitus lk 3 3. Pinnavormid ja pinnamood lk 4 4. Kliimaolud lk 4 5. Veestik lk 45 6
Vinni-Pajust Gümnaasium Kaisa Kruusmaa Benny Benassi Referaat Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2009 Sisukord Kõige algus................................................................................................................................3 Tee kuulsuseni........................................................................................................................... 4 Looming..................................................................................................................................... 5 Välja antud studio-albumid ............................
Päevalill Kristo Martin Vinni 10A TTG Päevalill Riik:Taimed, Plantae Hõimkond:Katteseemnetaimed, Magnoliophyta Klass:Kaheidulehelised, Magnoliopsida Selts:Astrilaadsed, Asterales Sugukond:Korvõielised, Asteraceae Perekond:Päevalill, Helianthus Vajalik aktiivse temperatuuri summa:Päevalill 1600 - 2300º Päevalill kasvab kuni 2-5 m kõrguseks Päevalille algne kodumaa on Põhja-Ameerikas Päevalilleseemned sisaldavad tavaliselt 28-33% õli, kuid uuema aja rekordsortide õlisisaldus ulatub kuni 70 protsendini. Õisik koosneb 1000-2000 seemnest. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 meetri sügavusele. Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse, kus teda mõned sajandid kasvatati ainul ilutaimena. Päevalille saab kasutada biokütuse valmistamiseks. Kasvatatakse loomadele siloks. Varres olevaid kiudaineid võib kasutada ka paberi tootmisel. Päevalille kasvatamise piirkonna...
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Hispaania maalikunstnik (1909-1989) maalis üle 1500 maali 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste Dali 1930.a oli tema kõrghetk "Mälu püsivus" 1931 "Elevandid luikede peegelpildina" 1937 "Uni" 1937 Charlie Chaplin näitleja, lavastaja, produtsent (1889-1977) sündis Londonis tegi karjääri USA-s, kuid oli sunnitud lahkuma elas edasi Sveitsis tummifilmiajastu tuntuim näitleja Tuntumad filmid "Kullapalavik" "Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L. Frank Baumi romaanil Ford Perfect- Kim 10-50 originaal Toodetud 1938-1949 Inglismaal Nõukogude kopeeria Kim 10-50...
Rakvere Karoliina ja Mariliis Rakvere Population: 15 264 Location: Estonia, LääneViru Country Historic place Sights Rakvere Galerii Rakvere Town Citizen's Home Museum Aqva Hotel & Spa water park and sauna complex Avatud Ateljee St. Paul's Freedom Church in Rakvere Rakvere Castle Rakvere Castle 13 century Today it is visited yearly by more than sixty thousand people from both home and abroad. Rakvere Castle broke new ground in 2012 Accommodation Vinni Hostel Aqva Hotel & Spa From 10 one night From 80 one night Trantsport Bus 1,50 Taxi On foot 0 Car Bicycle 0 On a budget Unlimited resources Travel tips Warm clothes Umbrella Sunglasses Cash A city map Take time Sunscreen Free time Young man on bicycle listening to music' sculpture Ararati barbecue courtyard Fishing Nightclubs Bowling in Essu Manor Essu manor minigolf EstHunt hunting trips Põhjakeskus shopping centre Thank you for your...
Mart Poom Mart Vaino Vinni Pajusti Gümnaasium 7B klass Väheke isiklikku Ta sündis 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Poom on abielus Lisseliga. Neil on kaks poega Markus ja Andreas. Lapsepõlv möödus Tallinnas. Jalgpalli karjääri algus Ta astus Tallinna Tehnikaülikooli ja jättis õpingud pooleli, siis astus ta Lõvide meeskonda. Esimene NSV koondise mäng oli temal 1989. aastal. Poomi välismaa klubid Esimene välismaa klubi kutse tuli Soomest, aga tal oli just lõualuu katki. Teine kutse tuli Derby Countyst. Sunderland oli kolmas välismaa klubi, seal lõi ta eelmisele klubile peaga värava. Parim klubi kus ta on olnud, on Arsenal. Karjääri lõpp Ta lõpetas oma koondise karjääri 2009. Peale koondise karjääri lõpetamist hakkas ta koondise väravavahi peatreeneriks. 2010 oli ta Arsenali abi varav...
Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Rakvere (17097 el.), Tapa (5776 el.), Tamsalu (2236 el.) Ajalugu ja tänapäev Rakvere (1226) Tapa (1926) Tamsalu (1996) Rakveres asub ordulinnus, mis on olnud muinas-Viru üks suuremaid linnuseid Tänapäeval töötab linnus muuseumina Rakvere ordulinnus Looduskaitsealad
augustil 1945 b) 9. aprillil 1992 c) 4. jaanuar 1976 4. Mitu küla on Rakvere vallas? a) 25 b) 14 c) 19 5. Milline on Laekvere valla vapp? a) b) c) 6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas? a) Mitte ühtegi b) 1 c) 3 10. Mis on Vihula valla keskus? a) Vihula b) Annikvere c) Võsu 11. Mitu küla on Vinni vallas? a) 54 b) 46 c) 37 12. Kui palju on Viru-Nigula valla pindala? a) 234,05 km² b) 132,56 km² c) 375,09 km² 13. Mis on Väike-Maarja kordinaadid? a) 59° 20 N, 26° 9 E b) 59° 8 N, 26° 15 E c) 59° 33 N, 26° 9 E
............................. 11 Sotsiaalmaja...................................................................................................... 12 Sõmeru päevakeskus........................................................................................ 13 Sõmeru noortekeskus........................................................................................ 13 Rakvere noortekeskus....................................................................................... 13 Vinni perekodu.................................................................................................. 14 Lisa asutus internetist.......................................................................................... 15 Tallinna lastekodu.............................................................................................. 15 Kokkuvõte............................................................................................................. 16 Kasutatud allikad:.............
Eesti arengutaseme võrdlemine Soome ja Lätiga Kristo Martin Vinni 10A Inimarenguindeks · Aastatel 1990 1995 on Lätis IAI langenud, kuid nüüd on see tõusuteel. Riik on 43 kohal. · Eestis on 1990 1995 aastatel IAI vaikselt langenud, kuid nii nagu Lätiski, on see tõusnud päris kiiresti. Riik on 34 kohal. · Soomes on IAI juba 1980 aastast ainult tõusnud. Riik on 22 kohal
Enesetutvustus Minu nimi on Paul Paulson ja ma olen 16-aastane. Olen pühvliaastal sündinud lõvi. Ma elan Lääne-Virumaal Rakvere lähedal. See koht on suhteliselt kõrvaline ja maanteeni on päris pikk maa. Mulle meeldib, et see paik on eraldatud, siis ma saan vabalt elada pole naabreid, kes häiriks mu tegemisi. Ma elan koos oma vanematega ja mul on ka väike vend. Me klapime omavahe väga hästi. Meil on suur kahe korruseline puidust valge maja, kahjuks pole mu tuba just kõige suurem, aga saab hakkama. Ma alustasin oma kooliteed Vinni-Pajusti Gümnaasiumis ja olen praegu 10.klassis. Meie koolil pole häda midagi, kuigi spordi poolel on arenguruumi veel küllalt. Reaalained on kõrgel tasemel, kuna meie õpetajad on väga head. Olen saavutanud esimesi kohti paljudel olümpiaadidel. Mulle isiklikult meeldivadki reaalained, olen matemaatikas väga tugev. Humanitaarained on koolis nõrgemad kui reaalain...
Manhattani Projekt Henry Konno, Johanna Ebber, Maria Šimuk 12. klass Vinni-Pajusti Gümnaasium 2016 Lühidalt • projekt oli koodnimi USA tuumapommi arendusele. • Esimene katsetus lõhkepeaga, mille koodnimi oli „Trinity“, tehti New Mexicos Almogordo polügoonil 1945. aasta 16. juulil. • Kuu aega hiljem kukutas Enola Gay lõhkepea „Little Boy“ Hiroshima linna. Teadlased • Projekti algatajaks võib lugeda ungari teadlast Leo Szilardi, kes tuli ahelreaktsiooni mõtte lagedale. • Suur roll oli ka Albert Einsteinil, kes põgenes natside eest, ja Enrico Fermitil, kes põgenes Itaalia fašistide eest. • Nad olid mures, et Saksamaa võib tuumapommi esimesena valmis saada ja innustasid Roosevelti alustama tuumapommiarendus projektiga. Tegeliku arendusprojektiga tegeles S-1 uraaniumi komitee. ...
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
HUVIALADE MÕJU ÕPPEEDUKUSELE Vinni-Pajusti Gümnaasium 11. klass Karina Trofimov Katre Mäekivi Uurimustöö eesmärgid ● Millega tegelevad küsitletud õpilased vabal ajal? ● Kas nende huvialad takistavad või soodustavad õppetööd? ● Kui takistavad/soodustavad, siis miks? ● Kas õpilased on oma õppeedukusega rahul? Sissejuhatus ● Küsitlesime 12. klassi ja 7. klassi õpilasi. ● 12. klassist saime arvestatavaid ankeete 8 (õpilased vanuses 18-19). ● 7. klassist saime arvestatavaid ankeete 13 (õpilased vanuses 13-14). ● Vastasid nii poisid kui tüdrukud. 1.Küsitlevate sugu 7 6 5 4 3 2 1 0 poisid 7. klass tüdrukud 7. klass poisid 12. klass tüdrukud 12. klass 2.Millega te vabal ajal tegelete ? 12. klassi vabaaja tegevusalad ...
Mõdriku-Reola maastikukaitseala) ● Äntu Sinijärv ● Porkuni järv Äntu sinijärv Neeruti maastikukaitseala ● Lääne-Virumaal ● Kuulub Natura 2000 Kadrina, Rakvere ja võrgustikku Tamsalu vallas ● 1271 ha ● 1957 a. (kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosas paiknevaid oose ja mõhnastikku) Asustus ● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi kõrgustiku alal asuvad ka järgmised linnad: Tapa, Rakvere, Tamsalu, mille arengus on olulist osa etendanud raudtee Inimmõjud ● Loodusrajad - matkamine ● Telkimine ● Erinevad ehitised (majad,tööstused jne) Tänan kuulamast !
Austatud Õpetajad, Abiturendid, Koolikaaslased Täna tähistame me üheskoos päeva kui viimast korda heliseb koolikell Vinni- Pajusti Gümnaasiumi 12. Lennu õpilastele. Ma usun, et te, kallid lõpetajad, olete minuga nõus, kui väidan,et te tunnete suurt rõõmu, kergendust ja eelkõige rahulolu, et see pikk teekond siin koolimajas on jõudnud lõpusirgele. Keegi ei sunni teid enam istuma geograafia, inglise keele ega keemia tundides. Nüüd olete te vabad varajasest tõusmisest ja hilisõhtustest tüütututest kodustesttöödest, mis varastasid nii mõnegi kvaliteet uneaega. Hea küll, ega päris kõik ka vaid suur kannatusterada polnud. Usun, et paljud teist leidsid endale nii mõnegi lähedase tuttava, sõbra või isegi kaaslase pikkadeks aastateks. 12 pikka aastat olete te veetnud üheskoos. Kindlasti on jäänud mälestustesse unustamatud hetked üheskoos. Vingerpussid koolitundides, koerustükid vahetundides ja hulganisti meeldejä...
HIIDPLANEEDID Vinni-Pajusti Gümnaasium 9.a 2011/12 Hiidplaneedid Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetide tunnused Diameeter on suurem kui 48000 km. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Jupiter Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, ...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Lahe eripära: Kahel korral päevas voolab tõusu ja mõõna vahetumis...
Vinni-Pajusti gümnaasium Liibüa Riigi rahvastiku iseloomustus Koostas: Piiariin Luhama Klass: 11b Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk Kasutatud materjalid 7 lk 2 Liibüa Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Suda...
retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon. Lõppeks oli kõigil poltidel suss püsti ning asi oligi tahe. Heia, ma töpasse ei vinni tulla, panen lestad likku. Paksii! Emakeele Seltsi keeletoimkond • on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas. • http://www.emakeeleselts.ee/ Mis kasu saavad õpilased Emakeele Seltsi koduleheküljel olevast infost? • Teave selle kohta, mis olulisi muudatusi on tehtud seoses keelega.
Et laeva mitte venelastele üle anda, lasi laeva meeskond end laevaga koos õhku. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Sõda tõis kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika kohaselt kattis sõjakulud maa, millel sõjad peetakse. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus mõne venelastelt saadud püssilogu ja mõõgaga. Aktiivsem võitlus Eesti alal algas jälle 1708. aastal. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa lähistel, see lõppes taas rootslaste kaotusega. Nimetatud sündmust kajastab Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 29. septembril 1710 kirjutati alla Tallinna lähistel Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus. Rootsi sõjaväes levima hakanud katkuepideemia hävitas aastatel 1710 1711 eman kui poole sõjas ellujäänud talurahvast. Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni. 1721
rahu Rootsi ja Taani vahel. 1) 1700 ,aug. Venemaa kuulutab sõja Rootsile 2) 1700, nov. - NARVA lahing. Venamaa kaotus. Sõjavägi põgeneb konfusioonis. C.E.de Croy (vene väejuht võetakse vangi). Peeter I tänab Karl XII õppetunni eest. 3) 1701 1703 Lahingud Lõuna-Eestis: Vene sõjaväe võit ERASTVERES ja HUMMULIS. 4) 1703 Peterburi rajamine 5) 1704 Narva teine piiramine, Tartu alistumine. Peeter I ise korraldas Tartule tormijooksu. 6) 1708 Lahingud Põhja Eestis, suurim Vinni mõisa väljadel. OLUKORD EESTI ALAL MUUTUS KOHUTAVAKS: KÕIK TARTU ja NARVA linnakodanikud küüditati koos peredega Venemaale. KOGU TARTU LINN LASTI ÕHKU. Praktiliselt oli linn tühi ja linna polnud. Ajalukku on jäänud Puhja köstri KÄSU HANSU kirjutatud ,,nutulaul". Eestis algas taas katkuaeg. Katku suri 200 000 eestlast. Alles jäi u. 120 000 140 000. 7) 1709 suurim maismaalahing Põhjasõjas: POLTAAVA lahing. Karl XII kaotab maismaal lõplikult
32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114
Adiemus laulu-ja tantsuetendus Käisin 25. oktoobril 2008 vaatamas ning kuulamas Tallinnas, Kanuti Gildi saalis laulu-ja tantsuetendus Adiemust. Mind kutsus etendust vaatama üks mu hea sõber, kes ka ise selles lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment, Häälestaja Leelo Talvik. Lavakujundus oli lihtne: väike lava, taustaks valge lina, millel kujutati loodusvideosid. Kostüümid olid samuti kenad ja tagsihoidlikud: lauljatel olid kollase-valgetriibulised vöödega ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu...
Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek. Kui isa käis Vändra koolis siis külastasid õpetajad tema kodu aga kui isa läks Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga ühes ja samas majas. Kuid kui ta oli Paides siis ta elas ühiselamus mis o...
b. TAANI Referaat Arelika Klimson 11. B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..................................
Referaat ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus" Kaisa Komp 8b. Klass Vinni Pajusti Gümnaasium 2009 ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus"(2003) Hoogne piraadimürgel toimub 17.sajandil Kariibi merel, mida valitsevad piraadid ja koloniaalvallutajad. Seiklus algab, kui vaimudest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Imbi Orumägi MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU Essee Aineõpetaja: Siiri Luts Vinni 2012 Majandusarvestuse ajalugu Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Inimestel oli ju vaja ka ammustel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.
Juuksekarv kasvab välja follikulist. Nahk vananedes hõreneb ja läheb pingule. See tõttu tekivadki näo nahale kortsud. On olemas palju eri liiki haiguseid. Nendest kõige populaarsemad on harilikud vinnid või akne, dermatiit või ekseem, nahavähk, psoriaas ning nahaseened. Akne või harilikud vinnid = naha rasunäärmete talituse häire. Rasunäärmed on üliaktiivsed. Mees suguhormoonid on rohkem aktiivsed kui nais suguhormoonid. Vinni tekitavad ka valed kosmeetika tooted. Ning vinne võib esineda ka ravimite kasutamisel näiteks antibiootikumide kasutamisel. Dermatiit & ekseem = nad on punetavad, leemendavad. Nende põhi sümptom on sügelus. Seda võib tekitada vesi ja pesemistooted mis sisaldavad keemilise ühendeid. Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid. Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed. Ketendavad piirkonnad ning haavandid.
* 2001 Riigivapi II klassi teenetemrk * 2005 Kolme The orden (Lti krgeim orden) * 2006 Riigivapi I klassi teenetemrk * 2007 Tallinna vapimrk hiskondlik tegevus * Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ) * Estonia Seltsi liige (alates 1993) * MT LiVal sport liige (alates aastast 2002) * MT oti sprade klubi liige * Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) * Eesti Sumoliidu president (1997 1998) * Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) * Osatitmine filmis Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2002) Publikatsioonid Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga
II periood 1705-1707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola-Venemaa alale. III periood 1708-1710: Põhilahingud toimusid Poola-Vene alal. (1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus esimene sõjaline kokkupõrge Vinni mõisa lähedal ja rootslased kaotasid. Venelased kartsid Rootsi peavägede ja Karl XII siia jõudmist ja selles hirmus lasti süstemaatiliselt õhku Eesti? Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,Käsu-Hansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale. Sellega oli Eesti
mitu kuud ning Afganistani valitsus oli saatnud kümmekond sellelaadset palvet. ● 12.dets 1979 koostati lühikene protokoll mille alusel otsustati lõplikult viia NSV liidu väed Afganistani; ● Häire korras saadeti piirile kõigepealt motolaskurdiviisi pataljon ja neile järgnesid 108. motolaskurdiviisi kõik väeosad; ● Nende hulgas oli ka Vitebski 103. õhudessantdiviisis teeninud eestlasest reamees Aarne Vinni, keda autasustati hiljem postuumselt Punatähe ordeniga, mis anti üle tema vanematele; ● 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad; ● 27.dets. õhtul alustasid KGB(NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee) spetsiaalselt riigipöördeks moodustatud ründerühmad Operatsioon Baikal 79 teostamist, mis tähendas ootamatu rünnakuga Kabuli strateegiliselt tähtsate objektide vallutamist;
Põhjasõda - 1700.a Poola väed ründasid Riiat, algab Põhjasõda - 1700.a 19.novembril Rootsi väed Narvale appi, Vene väed alistati - 1701.a septembris Vene väed uuesti Eestisse, Rootsi löödi tagasi - 1701.a detsembris Vene vägede võit Erastvere lahingus - 1702.a Hummuli lahigus Rootslaste järjekordne kaotus - 1704.a hävitati Rootsi Peipsi järve laevastik Põhjasõda - 1704.a langesid venelastele Tartu ja Narva - 1708.a Vinni lahingus said rootslased lüüa - 1709.a Poltaava lahingus alistati rootslased täielikult - 1710.a alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn - 1710.a 29.septembril alistus Harku mõis - 1720.a Rootsi - Vene otsustav merelahing - 1721.a Uusikaupunki rahu, Eesti alad liideti Venemaaga Põhjasõja lõpp Täname kuulamast!
Rahva hääl, jumala hääl Juta Vinni XI A klass Juba aegade algusest on hõimude kokkukuuluvus ja karja heakskiit oluline olnud. See mis ütleb rahvas, on väga tähtis. Masside arvamus omab suurt võimu. Siiski oma jumala loob iga inimene endale ise, olgu see siis pilve peal istuv habemik, mõjuvõimas aadlik, raha või hoopis inimene, kelle mõttelaad on sarnane. Nagu on öelnud prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Juba 2. sajandil e
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused........................................................................
1699 Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november Narva lahing 1701 Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö 1710 Katkuepideemia algus 1711 Katkuepideemia lõpp 1721 Uusikaupunki rahu, millega Eesti läks Venemaa alla
R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Tema on ka Eesti 500kroonil. Kasutatud kirjandus www.virumaa.ee/discuss/msgReader$847 http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson Pilt: www.google.ee Kaisa Komp 8.b klass Vinni Pajusti Gümnaasium 2009
PRAKTILINE TÖÖ NR. 1 1. RIKSWEB Leidsin RIKSWEB’ ist kuus lõputööd motivatsiooni kohta. Avasin lehekülje www.webriks.ee ja lisasin otsingusse sõna motivatsioon. Esialgu tuli liiga palju tulemusi. Proovisin teist varianti. Vasakust veerust valisin täpsema otsingu. Seal sisestasin märksõna ja ühikuks panin diplomitöö. Nii leidsin ülesandele vastavad tulemused. Leidsin meie kooli raamatukogu elektronkataloogist märksõnaga äriplaanid 10 tulemust. Sisestasin täpsemasse otsingusse sõna ärikataloog. Panin keeleks inglise ja ühikuks raamatud. Tulemuseks tuli neli lehekülge, kust selekteerisin ülesandest tulenevalt vajaliku. Vasakust veerust valisin täpsema otsingu, kus märkisin linnukestega nimetuse ja artiklid ja otsinguna märksõna suhtlemispsühholoogia. Otsing andis palju tulemusi, kuhu kuulusid nii ajakirja väljaanded, raamatud kui ka loengumaterjalid, kus seda s...
Ristipuude kaasus Kevin Tammekand, Vinni- Pajusti Gümnaasium Lõuna- Eestis asuvasse Pühametsa valda hakatakse ehitama jalakäijate ja jalgratturite jaoks kergliiklusteed, mis ühendaks Jaamamõisa korterelamuid lähedalasuva vallakeskusega. Seda teelõiku kasutavad kõige enam Jaamamõisa külast Pühamets algkoolis käivad lapsed. Kuna senine maantee on väga kitsas siis pole olnud just ohutu seal liigelda, et teed saaks ehitada on vaja nelja meetri laiust maariba. Jaamamõisa külapiiril on raske ehitada teed, sest ühel pool on eravaldus ja teisel pool on riigimets. Eravalduse omanik Mart Lepik ei ole nõus oma maast ära andma neli meetrit, sest ta istutas sinna õunapuud ja pani aja ümber. Kui sinna teha kergliiklustee siis tuleks võtta aed ja õunapuud maha. Mart Lepiku esindaja seisukoht: 1. Mardil on õigus mitte anda oma enda valdusest neli meetrit, sest nagu on öeldud par...
jutustus, romaan (eepika); komöödia, tragöödia, draama (dramaatika). 2 KORDUVAD MÄÄRUSED 2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega. Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? kõik kolm vastavad samale küsimusele) 2.2 Aja- ja kohamäärusi, mis hõlmavad üksteist, ei eraldata koma ega sidesõnaga. Tädi Maali elab Lääne-Virumaal Vinni vallas Kulina külas. (KUS? Iga määrus on enese täpsustus) 2.3 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis ühtlasi märgivad üht ja sama, siis eraldatakse need komadega. ( = ) Tule minu sünnipäevale laupäeval, 5. märtsil. (LAUPÄEV = 5. MÄRTS) 2.4 Koma ei panda määruste vahele, mis vastavad erinevatele küsimustele. Koosolek toimub Tallinnaskus? 5. mailmillal?. Reisi alguses sõitsime Tallinnastkust? Pärnussekuhu? . (ERINEVAD KÜSIMUSED KOMA EI PANE) KORDUVAD TÄIENDID
1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist 13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub: Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes mõlemapoolsete väiksemate rüüsteretkedega vastase alale 1708. aastal toimus suurem lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale Vologdasse 1709. aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe 1710. aasta alguses kapituleerus vene võimude ees Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn 29. septembril 1710. aastal hirjutati alla Harku kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi
esinevad ained on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu: sahhariidid(suhkur), lipiidid(rasvad), nukleiunhapped ja vitamiinid. Ainuraksed: bakterid, algloomad(kingloom, amööb, silmviburlane), vetikad(klorela, koppvetikas), seened(pärmseen). Hulkraksed: loomad, taimed, vetikad(pruunvetikas), seened. Loomapopulatsioonid oravad rakvere tammikus, peipsi tint Peipsi järves, karud imevad võmpa. Taimepopulatsoonid seost. alati teatud asukohaga, nt. Tammed RKV Tammikus, Sarapuud Vinni Tammikus. Põhilised koetüübid epiteel-, lihas-, närv-, ja sidekude. Elu tunnused 1. Keerukas organiseeritus 2. Rakuline ehitus 3. Aine ja energiavahetus 4. Stabiilne sisekeskkond e. Homoöostaas 5. Paljunemisvõime ja pärilikkus 6. Kasvamine ja areng 7. Reag. Ärritusele. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed molekulaarne, rakuline, orgaaniline, liigiline, ökosüsteemne. Ökosüsteem järv, jõgi, raba, põld, kõik metsatüübid
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma sõna seaduses oli öelda parlamentidel, aga need kujutasid enesest eeskätt juristidest koosnevaid privilegeeritud kogusid, millel ei olnud rahv...
Lilian Triin Vinni 10 A Boccaccio ,,Dekameron" 3 päev II novell 1) Kuningas Agilulf - Lombardia linna Pavia kuningas. Enamusajast kandis kuningas suurt lohvakat mantlit ja kandis alati keppi endaga kaasas. Kuningas oli tark, kuna kui kuninganna tegi juttu, et miks too juba teist korda sama õhtu
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Ara...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
