· Hüpoteesid (põhjendatud oletused; väited, mis vajavad tõestamist) · Strateegia Keda uurida? 1. Kelle/mille kohta täpselt tahame andmeid saada? · Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtte tegevjuhid) 3. Kui objekte on palju, siis kuidas valitakse välja need, keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida? Milline andmekogumismeetod valida (nt ankeetküsitlus, intervjuu)? Mis on mis? Mõistete defineerimine meie uurimuse vajadustest lähtuvalt (nt toimetulek, abielu) Millega uurida? Uurimisinstrumendi koostamine, mõistete operatsionaliseerimine: selliste uurimisprotseduuride (operatsioonide) väljatöötamine, mis empiiriliselt esindaksid uurimiskontseptsioone reaalses maailmas). Uuritavad nähtused: Valdkond tema dimensioonid indikaatorid küsimused (nt ankeedis)
allikate toel rahuldav ülevaade, mis on üldjoontes kooskõlas töö pealkirja ja uurimusliku osaga. Uurimuse teoreetilisest osast ei suutnud välja lugeda, miks mõjutab kool inimese endasse suhtumist. Teema käsitluse sisuline loogilisus 5 teoreetilise ülevaate osad on omavahel loogiliselt ja hästi jälgitavalt seotud andes ammendava ülevaate uurimuse taustast. Uurimisstrateegia ning andmekogumismeetodi adekvaatsus ja valiku põhjendus - 3 andmekogumismeetod vastab uurimistöö eesmärgile, kuid pole põhjendatud, miks just selline meetod. Valimi vastavud eesmärkidele 2 valim vastab üldjoontes uurimistöö eesmärkidele ja hüpoteesile. Pole põhjendatud, mille põhjal valiti valim. Andmeanalüüsi vastavus uurimisküsimustele/hüpoteesidele, andmeanalüüsi teostus 3 kasutatud andmeanalüüsi meetodid sobivad üldjoontes hüpoteeside tõestamiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks.
kobaratesse. 10.Iseloomustage võrdlevalt põhilisi andmekogumismeetodid sotsiaalteadustes (vaatlus, eksperiment, küsitlus, sekundaarandmed). Milles seisneb iga meetodi eripära? - Vaatlus : inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes,spontaanselt tekkivates situatsioonides, vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes .Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju,tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib. Küsitlus: Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid
justkui täiendama. • Veel nõudeid alauurimisküsimustele: – Alauurimisküsimused ei tohiks olla liialt tehnilised ja faktiküsimused – pigem üldisemad. – Ei tohiks omavahel kattuda – Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus – ehk selle üheselt juba ära vastata • Alauurimisküsimusi BA-töös mitte üle 6-7! Miks on uurimisküsimused olulised? • Neist sõltub: – Uurimisstrateegia: kvalitatiivne/kvantitatiivne – Uurimismeetod – andmekogumismeetod (küsitlus, intervjuu, tekstianalüüs…) – Uurimistöö teoreetilised alused – peavad haakuma uurimisküsimustega • Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu!!! • Oluline ka uurimisküsimuste sõnastus – kui segane ja laialivalguv, siis on sellele raske vastata ja lugeja ei saa aru, mida uuriti Halbu ja häid näiteid • Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga:
Ankeedi koostamise põhimõtted: vastaja peab mõistma, milleks ankeet on koosatud, ankeedil peab olema sissejuhatus või kaaskiri, kus on uurimuse eesmärki vastajale selgitatud; küsimus peab olema üheselt arusaadav ning küsida tuleb ühte asja korraga; rohkem vastusevariante; küsimuste järjestus peab olema loogiline; täitmiseks ei ole soovitav planeerida üle 20 min; alati tuleks läbi viia eelküsitlus. Intervjuu on andmekogumismeetod, kus toimub vestlus uurija ja vastaja vahel. Eelised: paindlik, koheselt saab teada vastaja suhtumise Puudused: kulukas, intervjueerija võib mõjutada vastajat 18. Eksperimendi olemus, ülesanded. Eksperimendi muutujad sõltumatu ja sõltuv muutuja, lisamuutujad (näited); eksperimentaal- ja kontrollrühmad (näited), eksperimendi skeem. Eksperiment ehk katse on selline uurimismeetod, mille puhul uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku
..................................................16 2.5 Homoseksuaalne kultuur Saksamaal..............................................................................16 3. METOODIKA......................................................................................................................18 3.1 Valim..............................................................................................................................18 3.2 Andmekogumismeetod...................................................................................................18 4. ANDMETE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED........................................................................19 4.1 Küsitlusele vastajad soo järgi.........................................................................................19 4.2 Küsitlusele vastajad klasside järgi..................................................................................19 4.3 Vanemate perekonnaseis..
tulemused?) – Sisemine kooskõla e. sisereliaablus – kas mingid küsimused/väited, mis peavad mõõtma sama fenomeni, on kooskõlas – Stabiilsus (Test-retest reliability): tulemused peaksid olema sarnased erinevate uurimuste vahel – Hindajate vaheline (Interrater reliability): kooskõla määr kahe erineva vaatleja/uurija vahel (Kapa kordaja) Peaks olema kõrge. Kui kõrge? • Valiidsus • Näitab, kui hästi andmekogumismeetod mõõdab seda, mida mõõta tahetakse – sisemine valiidsus – kuivõrd uurimuses ilmnenud efekt on omistatav sellele muutujale, millega uurija tahtlikult manipuleerinud on – väline valiidsus – kuivõrd on tulemused üldistatavad üldkogumile Eetika 1. KAHJU versus KASU? • Lühiajaline vahetu mõju uuritavale? • Pikaajaline mõju uuritavale? Uurija põhivastutus: • Kõrvaldada/minimeerida võimalikud riskid • Teha kindlaks, et loodetav kasu ületab võimaliku kahju
Veel nõudeid alauurimisküsimustele: Alauurimisküsimused ei tohiks olla liialt tehnilised ja faktiküsimused pigem üldisemad. Ei tohiks omavahel kattuda Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus ehk selle üheselt juba ära vastata Miks on uurimisküsimused olulised? Neist sõltub: Uurimisstrateegia: kvalitatiivne/kvantitatiivne Uurimismeetod andmekogumismeetod Uurimistöö teoreetilised alused peavad haakuma uurimisküsimustega Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu!!! Halbu ja häid näiteid Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: Halb näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib erakonna tüüpidest (massipartei, kartellipartei...)
· Teoreetiline / analüütiline üldistatavus tulemuste kasutamine süvitsi minevate teadmiste täiendamiseks väheuuritud nähtuste kohta ja/või teoreetiliste mudelite täiustamiseks · Tulemuste ülekantavus teadmiste loomine, mis on ,,ülekantavad" ehk kasutatavad teiste analoogsete situatsioonide, protsesside või organisatsioonide analüüsimiseks Oma olemuselt ei püüdle kvalitatiivne uurimus statistilisele üldistatavusele. VAATLUS KUI ANDMEKOGUMISMEETOD Võimalikud strateegiad valikud sõltuvad eesmärgist: · Osaluse määr mil määral uurija osaleb uuritavas situatsioonis; · Varjatud või avalik kas vaadeldavad on vaatlusest teadlikud; · Loomulikus keskkonnas või eksperimentaalne; · Struktureerituse (formaliseerituse) aste kui detailselt on ette määratud vaatluse kriteeriumid · Vahetu või tehnoloogia poolt vahendatud
jälgimine ja fikseerimine. Objektiivsete vaatlustulemuste saamiseks on oluline eelnev uuritavate tegurite valik; 2) küsitlused. Sageli huvitutakse organisatsiooni puhul teatud üldistest seostest ja parameetritest. Näiteks on praktilises töös juhi jaoks tähtsad teadmised sellest, kas tema juhitava organisatsiooni liikmed on rahul organisatsiooniga või tunnetavad nad stressi. Neid andmeid saab koguda küsitluste abil, mis annavad ülevaate nähtuste omavahelistest seostest. Küsimustik andmekogumismeetod, milles küsimused ja vastused esitatakse standardiseeritud kujul. Need on üheks kõige laialdasemalt kasutatavaks juhtimisalaste uuringute tehnikaks ja seejuures eeliseks on, et need võimaldavad nähtuste omavahelisi seoseid analüüsida. Juhtimisuuringutes võib uurimisküsimustikke pidada käepäraseks uurimistehnikaks, mille puhul on peamisteks prob- leemideks küsimustike usaldusväärsus ja katseisikute tahe ning oskus küsimustikele adekvaatselt vastatai
Kvantitatiivne uuring · Votab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes · Uurib uldkogumit voi valimit, mis esindab uldkogumit · Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda · Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest 2. Andmeanalüüsi meetodid infoteaduses. Andmekogumismeetod viitab viisile, kuidas andmed on saadud kas naiteks ankeetkusitluse, poolstruktureeritud intervjuu, fookusgrupiintervjuu jne abil. Andmeanaluusi meetod selgitab, millega ja kuidas kogutud andmed on toodeldud. Kvalitatiivses uuringus · ei otsita andmetest toendeid hupoteesidele,
annaabi.ee 
