TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Aleks Joa HAAB11 Haldusreformi võimalikud mõjud kodanike elukeskkonnale Poliitikaanalüüs Õppeaine: Teaduspõhine analüüs Õppejõud: Veiko Lember, Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Haldusreformi taust..................................................
Kohalikel omavalitsustel on õigus, võime ning kohustus seaduse alusel juhtida nende vastutusalas olevate ühiskonnaelu valdkondi. Kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ning riik võib neile kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Kohalik omavalitsus on justkui riigi minimudel, juhtides kohalikku elu. Kohalike omavalitsuste tööd peaks idees väga tugevalt muutma haldusreform, mida iga hinna eest läbi suruda püütakse. Haldusreformi idee järgi vähendataks kohalike omavalitsusüksuste arvu ning määrataks kindlaks juhtivate isikute rollid. Reformi suurimaks pooldajaks on riik, kes soovib selle seadusemuudatusega säästa raha ning suurimaks vastaseks valdade esindajad, kes muretsevad oma töökoha pärast. Haldusreformi vastuvõtmine on veninud juba mitu aastat avaliku arutelu ning vaidluse tõttu. On arusaadav, et Eesti Vabariigi ressursid on piiratud ning vööd tuleb igast võimalikust küljest koomale tõmmata
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava 2016. aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga Seminaritöö Jürgen Uuspuu Triin Tinno Erle Neeme RIV6011 Kohalik valitsemine Sulev Lääne Tallinn 2016
Haldusreform Viimasel ajal on nii meedias kui muidu ühiskonnas palju arutletud küsimuse üle kas haridusreform on tingimata vajalik. Üldiselt mõistetakse küll selle reformi vajalikust, kuid samas leitakse palju vastuväiteid. Mina, kui selle ühiskonna liige, kuulun samuti selliste inimeste hulka, kes leiab haldusreformil nii häid kui halbu külgi. Järgnevalt püüangi oma väiteid põhjendada. Üldiselt olen ma igati nõus haldusreformi sisu ja eesmärgiga, et omavalitsuste ühinemine suuremateks omavalitsusteks suurendab nende toimetulekuvõimet ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti. Siseministeeriumis viidi 2001. aastal läbi ka haldusreformi vajalikkust tõendav uuringu tulemusel selgus, et suuremate omavalitsuste teke vähendab kontrastseid erinevusi omavalitsuste vahel, tasakaalustab nende tulusid ja kulusid ning sotsiaalset koormust. Ka mina, leian, et haldusreformi
Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond. Meie ülemaailmseks katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP- ED). Suhtumine kohalikku omavalitsusse ja haldusreformi · IRL-eesotsas regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga toetab haldusreformi ja selle läbiviimist võimalikult kiiresti. Vastupidiselt teistele erakondadele. · S-V.Kiisler esitas eelnõu, mis võimaldaks haldusreformi läbi viia 2009.aasta, kohalikel valimistel. · Eesmärk tagada KOV üksuste majanduslik toimetulek ja avalike teenuste ühtlane tase, kogu Eesti territooriumil läbi OV tugevndamise ja kohaliku demokraatia arendamise,
Poliitik: toetab vailjaid ja huvigrupe, on emotsionaalne. ametnikkonda stabiliseerib ja on vahekohtunikuks hierarhia, tööjaotus ja eeskirjad. (Vahepealne osa vihikus) Lätis on läbi viidud haldusreform (2008.a. lõpp) > 79? Halduspiirkonda = hoitakse kokku tohutu ressurss. > eesti pole siiani suutnud mõistliku haldusreformi läbi viia reform oleks suur kokkuhoid haldussummades ja see leevendaks meie olukorda. Viimastel aastatel oli Eestis majanduslik edenemine tormiline= 11,6% aastas. On esile kerkinud mõte, et toonased valitsused lasid kergekäeliselt majandusle hoogsalt areneda, normaalne oleks olnud majanduse juurdekasv 35%.
või linna arengukava kinnitamine, osavalla või linnaosa moodustamine, laenude võtmine, volikogu esimehe ja aseesimehe valimine, vallavanema või linnapea valimine. Valla- või linnavalitsuse tähtsamateks ülesanneteks on kohaliku elu küsimuste lahendamine, valla või linna esindamine kohtus, küsimuste ettevalmistamine, mis tulevad arutlusele volikogus, samuti võib vastu võtta määrusi ja otsuseid kohaliku elu korraldamiseks. Haldusreformi on vaja teha selleks, et inimeste õigused ja vajadused saaksid paremini tagatud, samuti on vajalik teha neid selleks, et ei oleks väiksemaid vaeseid valdu, vaid üks suurem vald, kus on rohkem võimalusi.
käis Tallinnas valimas 64,1% valijaid, siis sel aastal 53,6%. Tallinna kaheksast valimisringkonnast- linnaosadest parima tulemuse tegi Nõmme (62,69%), teise koha tulemuse tegid Pirita linnaosa elanikud (59,54%). Passiivseim oli Kesklinna valijaskond (49,43%). Tallinna linnavolikogu valimisel osalemise võimalus oli 361 509 inimesel. Valimisaktiivsus langes mõned protsendid peaaegu igal pool. Olid siiski mõned erandid. Natuke tõusis valimisaktiivsus Läänemaal, mis on aga peale haldusreformi oluliselt kahanenud. Väike tõus oli ka Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Võrumaal ja Viljandimaal. Kõik tõusud jäid ühe protsendi piiridesse, sellal kui valimisaktiivsuse langused teistes maakondades olid tihti palju suuremad. 2013 aastal oli valimisaktiivsus Eestis 58 %, kuid aastal 2017 vaid 53,2%. 2017 aastal oli hääli kokku 582542, aastal 2013. aga 630050 häält. Kose vallas oli valimisaktiivsus aastal 2013 suurem kui 2017.a. Aastal 2013. osales valimistel 3378 inimest kokku
Kohalike omavalitsuste reform Raasiku valla näitel Essee Mai-Liis Paenurm Juhendaja: Katre Sakala Tartu 2016 2. juulil 2015 kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava, mida järgides võetakse 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus (valitsus.ee, 2015). Peale esimest juulit 2016 tehakse üheseltmõistetavate ja objektiivsete hindamiskriteeriumite järgi selgeks, kes valdadest liidetakse ja kes säilitavad oma nime, kuid võivad suureneda kõrvalasuvate külade või väiksemate valdadega ühinemisel (Rahandusministeerium, 2016). Uued omavalitsused peaksid ajakava järgi tööd alustama 1. oktoobril 2018, peale erakorralisi valimisi (valitsus.ee, 2016).
detsember, number 4165) ja nende temaatika: Uudis Seda sorti artiklid moodustavad suurema osa kogu ajalehest. Intervjuu Lehes on üks intervjuu: 60.aastane Erki Õun, kes on üle 40-aasta õpetajana töötanud. Reportaas Käesolevas lehes polnud ühtegi reportaasi. Arvamus Arvamuslugusid on kolm: juhtkiri mahetootmise halvematest külgedest ning kaks artiklit ,,Igahaljast haldusreformi ideest" ja ,,Fosforiidisõja kordusfarss" Juhtkiri Kannab pealkirja ,,Mahetootmise karedam pool" Arutlus Üks arutlus teemal, miks püsib piiriülene kaubandus endiselt aktiivsena ning millised on selle plussid ja miinused Olemuslugu Olemuslugu sellest, kuidas 55% Eesti elanikest peab pangakaardi kasutamist turvalisemaks kui sularahaga maksmist.
on põlevkivist energia tootmine. Eelmisel sajandil aset leidnud maailmasõjad ja Eesti okupeerimine tõid kaasa suuri muutuseid, mida on selgelt näha ka tänases rahvastikupildis. Ida- Virumaa on rikas ka oma looduse poolest ning teda ümbritseb põhja poolt Soome laht, idast Narva jõgi, lõunast Peipsi järv ja lääne poolt Lääne-Virumaa. Maakonnas asub Eesti kõige kõrgem juga, kõrgeim tehismägi, kõrgeim pankrannik. Peale 2017. aasta haldusreformi koosneb Ida-Virumaa kokku neljast linnast ja neljast vallast. Need vallad on Lüganuse, Alutaguse, Toila ja Jõhvi. Linnad on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Ida- Virumaa suurimaks linnaks rahvaarvu poolest on Narva, mis asub Venemaa piiriääres. Haldusreformi käigus lahkusid Ida-Viru maakonnast Aseri, Lohusalu ja Avinurme vallad. Maakonna rahvastikutihedus on 46,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, ning maakonna keskuseks on Jõhvi.
Drechsler, W. (toim.) 1997. Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus Hagopian, M. N. 2003. Reziimid, liikumised, ideoloogiad: võrdlev sissejuhatus poliitikateadusse, Tallinna: kirjastus Olion Jay, A. ja Lynn, J. 1999. "Jah, härra minister" ja "Jah, härra peaminister". Kirjastus Varrak Lane, J.-E. 1996. Avalik sektor. Kontseptsioonid, mudelid, lähenemisviisid. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Külim, Randma, T ja Annus, T 2000. Haldusreformi müüdid. Riigikogu Toimetised 2: 135-144. Koostaja: Mairit Kratovits, lektor Kuupäev: 04.05.2011
Kodukoha Organisatsioonid Klenet Klein EP-15 MTÜ Pärnumaa Noortekogu (PMNK) Kui aastal 2007 organisatsioon tekkis, sai sellele nimeks Pärnumaa Noorte Liit. Selle 11 aastaga on palju muutunud ning suurim muutus tuli tänavu haldusreformi näol. Nimelt kuni 2017. aasta lõpuni kuulus Pärnumaa Noorte Liit Pärnu Maavalitsuse alla, kuid alates käesolevast aastast maavalitsusi enam ei ole. Seepärast poleks ka olnud võimalik Noortekogul eksisteerida, kui poleks loodud uut kuju, milleks on MTÜ. MTÜ Pärnumaa Noortekoguks sai organisatsioon ENL-i ehk Eesti Noorte Liidu mõjutusel.. Tuleb välja, et juba aastaid on Pärnumaa olnud teistest maakondadest erinev. On olemas noortekogud ja noortevolikogud
· tasakaalustataks lapsehoolduspuhkuse erinevaid vorme töö- ja pereelu parema ühitamise tagamiseks, · koostataks tänapäevasem lastekaitseseadus, mis aitaks paremini tagada laste õigusi, · võetaks edukalt kasutusele tõenduspõhine vanemlusprogramm ja levitataks seeläbi arusaama positiivse vanemluse põhimõtetest. (Valitsemise...2013) Perepoliitika arendamisel ja täitmisel tuleb kindlasti käesoleval ajal arvestada haldusreformi käivitamisega. Kas haldusreformi tulemusel paraneb ka perepoliitika kvaliteet Eesti Vabariigi linnades ning maakondades on hetkel veel suure küsimärgiga. 11 KOKKUVÕTE Perepoliitika valdkond hõlmab nii haridus-,töö- ja tervishoiupoliitikat kui ka peretoetusi. Eesti Vabariigi perepoliitika eesmärgid on kajastatud ,,Rahvastikupoliitika alused 2009-2013" dokumendis. Tegevussuunad on hästi kirjeldatud ning
Eeskuju on otstarbekas leida põhjanaabrite näidete põhjal, mis puudutavad peamiselt kohalike omavalitsuste tähtsuse suurendamist. Oluline ei ole reformide läbiviimisel vaid materiaalne kindlustatus, vaid demokraatliku süsteemi ühtne toimimine. Kasutatud kirjandus Bouckaert, G. (2009) “Public Sector Reform in Central and Eastern Europe”, Halduskultuur, 2009, vol 10, 94-106. Mäeltsemees, S. (2009) “Haldusreformi eeskujusid leiab naabrite juurest” Maaleht, 11. Juuni Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/haldusreformi- eeskujusid-leiab-naabrite-juurest.d?id=23970397 Peters G. B., Pierre J., Randma-Liiv T. (2011) ”Global Financial Crisis, Public Administration and Governance: Do New Problems Require New Solutions” Public Organization 8 review, vol 11, 13-27.
Samuti on väga tähtis ka kutse- ja ümberõpe, mille reformivajadust on avalikkuses mitmeid korda mainitud. Üks tõsine senilahendamata probleem on regionaalpoliitiline – väikeste, majanduslikult väga ebaühtlaselt arenenud omavalitsuste suur hulk. See on asi, millega tegeletakse aeg-ajalt. Eesti territooriumi keskmine asustatus on väga hõre ning selleks, et eri piirkondade areng ei oleks drastiliselt üksteisest erinev, oleks kindlasti vaja muuta territoriaalset jaotust. Haldusreformi vajadust on rõhutanud ka Mart Laar intervjuus Võrumaa Teatajale. Samuti peab ta väga oluliseks eurole üleminekut. Mart Laar ütleb, et euro on meie julgeolekule sama oluline, kui oli omal ajal NATO-sse pääsemine ja see tuleks püstitada eesmärgiks, millele allutatakse kõik teised eesmärgid ja valimislubadused (Breidaks, 2008). Arvan, et eurole üleminek on oluline. Kuigi inimesed eurole üle
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Ma elan Viru-Nigulas, väikeses Lääne-Virumaa alevikus, kus elab 309 inimest. Enne haldusreformi oli Viru-Nigula alevik ka valla keskuseks, kus asub vallamaja, Vasta Kooli lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, muuseum ja perearst, lisaks asub ühe kilomeetri kaugusel kohalik põhikool. Ma mõtlesin kuidas sellele teemale läheneda. Küsisin iseendalt, mida ma tahaksin muuta oma kodukohas. Siin on ju kõik olemas, mis vaja. Ise ma töötan Vasta lasteaias tugiisikuna. Töö mulle meeldib ja on samas vaheldusrikas. Kollektiiv on üldiselt meeldiv
mõjuvõimsa komtuuri residents ja komtuurkonna keskus. Linnuse põhjaküljele tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aasta. Viljandi linna nimi esines ka esimest korda hansadokumentides 1346. aastal. Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (15581583) ja Poola-Rootsi sõdades (16001622), mille käigus kadusid ka linnaõigused. Viljandi linn sai uuesti linnaõigused alles 1783. aastal mil Katariina II sai haldusreformi käigus asustatud Viljandi maakonna keskus ja see on tänaseni. Viljandi linna pindala on Pindala: 14,57 km² ja 19 100 elanikku. Neist suurem osa eestlased, väiksem osa venelasi, soomlasi, lätlasi, valgevenelasi jt. Abja-Paluoja: on vallasisene linn Viljandi maakonnas Abja vallas. Abjat mainiti esimest korda 1504. aastal. Abja asula tekkis 1895. aastal ehitatud Mõisaküla - Viljandi kitsarööpmelise raudteejaama juurde. Oma nime sai ta
2.1 Ühiskond - Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiksondlike protsesside kulgemisele. Globaliseerumine on protsess, mille tulemusena muutuvad kõik ülemaailmsed protsessid sidusaks ja teineteisest sõltuvaks. See suunab ka ametnike ja riigijuhtide tegevust, sest globaalkorraga pahuksisse minek võib tähendada töökohast ima jäämist või muid ebameeldivusi. See protsess on nagu narkomaania, mis levib tõmbekeskuste heaolu tagamise nimel, olgu see kas haldusreformi või maapoodide hinnapoliitika kaudu. (Eiland 2011) 2.2 Kultuuriline globaliseerumine väljendub ühtsete kultuurisümbolite kujunemises, sarnase kultuuritarbimise ja-väärtuste kujunemises. Ka siin nähakse ohtu lääneliku kultuuri pealetungis eelkõige massimeedia kaudu. USA kultuurikaubad (filmid, teleprogrammid, muusika) on neile oluline eksportartikkel, mida levitatakse üle maailma. Umbes 2/3 2005.a. Eesti kinodes linastunud filme oli USA toodang
halduskohus(tallinn, tartu)arutab haldusasju b)II astme kohus-ringkonnakohus(tallinn, tartu, viru) menetleb esimese astme kohtuotsuste apellatsioone c)III astme kohus- riigikohus(tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet 6)Regionaalne valitsemine: Tähtsus: a)on vaja paremaks haldamiseks b)ühtlustada erinevate piirkondade majandust c)tugevdab riiki siseselt d)võimaldab parema inimeste sotsiaalse heaolu Haldusreformi vajalikkus: a)teenused ja töökohad oleksid paremini ühtlustunud, väikesed omavalitsused on jõuetud üksi hakkama saada b)volinike ja ametnike palga arvelt saaks raha kokku hoida Tsentraliseeritud a)I Keskvõim-oma eelarve ja rahva poolt valitud esindus, otsused lähtuvad keskvõimust b)II Regionaaltasand-rahvas ei saa esindajaid valida, vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, oma eelarve,
Haldusõiguse areng Eesti Vabariigis Eraldi halduskohtumenetlus 1919 1935Administratiivmenetluse seadus, mis sisaldas mitmeid kaasaegsele haldusmenetlusele omaseid põhimõtteid (kohustus võtta taotlus menetlusse sõltumata selles esinevatest puudustest, ametniku taandamiskohustus erapoolikuse korral jne). Haldusõigusteadlastest silmapaistvaim oli Tartu Ülikooli haldusõiguse professor Artur-Tõeleid Kliimann Haldusõigus taasiseseivunud Eestis: Enne haldusreformi 1991 - 2002 Haldusõiguse valdkonnas kehtisid edasi nõukogude aegsed seadused ja määrused niivõrd, kui need ei olnud põhiseadusega vastuolus. Halduskohtud tuginesid haldusõiguse normi puudumisel tihti vahetult põhiseaduse normidele. Olulisem oli töötada välja eraõiguse ja karistusõiguse seadustikud Reformi eesmärk oli kaasaegse haldusõiguse üldosa süsteemi kujundamine (võeti eeskuju Saksamaast) Pärast haldusreformi:
Poska täitis edukalt oma ülesandeid rasketes sõjaoludes, rinde lähemas tagalas. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta ülesandeks oli korra säilitamine linnas, kus oli laostuv vene sõjavägi. Tuli tagada kodanike julgeolek ja korraldada inimeste kaitse vene soldatite rüüstamiste vastu. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid,
vastu. November 1918 kuni kolmanda juulini 1919. Landeswehri sõda oli nendega, oli sõjaline kontaks saksa landeswheriga lätis es 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919, 23. juuni purustati landeswerh cesise all, tänapäeval tähistame seda Võidupühana 3)Jaan Poska-Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne- Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil
kasvavatele eesti lastele täisinternetset kooli, et nad saaksid omandada ka emakeelse hariduse? (ret. Küsimus) Kuidas luua oma inimestele sotsiaalsed garantiid siis, kui Eesti ei asu nende jaoks sellel 45 tuhandel ruutkilomeetril, vaid on turvalisust pakkuv riik, kes peab ulatuma oma kodanikeni ja maksumaksjateni globaalses ruumis? Kuidas tagame selle, lasteaiast kooli minejad, kes parajasti teevad seda Eestis, saavad seda kõik teha meie eesti keeles? Lähenevad kohalikud valimised. Haldusreformi oleks vaja sisustada, leppida kokku, mis on üle Eesti ühtemoodi ja sedapidi loomulik riigi ülesanne ja mis on kohalt paremini nähtav ning jääb kohaliku omavalitsuse ja kogukonna teha. Lähimuspõhimõte tuleb sisuga täita. Valdavalt kohalikel omavalitsustel lasub kohustus tagada kõigile võrdsed võimalused toime tulla – ka neile ja eriti neile, kes selleks vajavad tavapärasest suuremat tuge. Kuidas me seda teha kavatseme?
Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti/Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded? Kohaliku omavalitsuse ülesanded: korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, ühistransporti ning teede ja linnatänavate korrashoidu. Kes juhib Põlvat? Vallavanem Georg Pelisaar. Miks oleks vaja haldusreformi? Milles see seisneks? Millised on selle head ja halvad küljed? Korruptsioon. 6. Majandus. Millised on majanduse põhiküsimused? Mida? Kellele? Kuidas? Millised on tootmisressursid? Loodusvarad, inimressurss, kapital, ettevõtlikkus. Milliseid majandussüsteeme tead? Millised on nende tugevused ja nõrkused? Naturaalmajandus - kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud
näiteks otsustasid Austria investeerijad rajada hiiglasliku Aasia ärikeskuse just Budapesti mitte Viini, sest väidetavalt oleksid nad sama aja, mis Budapestis kulus suure kompleksi ehitamise peale kulutanud Austrias ehitusloa taotlemisele. Asjaajamisel pankades tasub siiski arvestada aeglasemate ülekandeperioodidega kui Põhja- Euroopas. Bürokraatia ja dubleerivate ametkondade arvu vähendamine ning riigiasutuste tegevuse tõhususe tõstmine on ka käivitunud valitsuse haldusreformi üheks põhieesmärgiks. Ungarlaste üldine ja keskmine võõrkeelte oskus pole kiita, ent on siiski ehk kõrgem kui eestlastel. Keeleliselt on Ungari suhteliselt enesekeskne ühiskond, oma keele ja kultuuriidentiteedi säilitamist peetakse väga oluliseks. 13 Esimene suhtluskeel on tänapäeval Ungaris inglise keel, millega saab hakkama enamikes
1910 aastal 1888. aastal ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega: senine saksa seisulik politseiorganisatsiooni asendati riiklikuga. 1889. aastal kehtestati Vene kohtusüsteem, kaotati seisuslikud kohtud ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra tasalülitamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud -- baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene
o Ruumiline planeerimine Haldusreform - Kohaliku omavalitsuse kohta peab olema vähemalt 5000 elanikku (200st omavalitsusest jääks alles vähem kui 100) o Eesmärk on toetada omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu avalike teenuste pakkumisel, konkurentsi suurendamine. Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Igas omavalitsuses peab elama vähemalt 5000 inimest. Raplamaa on täielikult haldusreformi vastu. Läänemaa pooldab liitumisprotsessi, kuid ootab reformi tegelikku sisu ja eesmärke. Unitaarriik- ühtne, tugeva keskvõimuga ühtsusriik, kogu legitiimne võim on keskvalitsusel (PM, Jaapan, Eesti), KOMil on vähem õigusi o Eeliseks selge hierarhiline võimu olemasolu o Puuduseks võimu üldisem konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus
nr4 Valitsus. Läti ainuke riik, kus toimusid erakorralised valimised. Polulistlikud poliitilised jõud. Eestis tulid populistid 2003 Res Publica, endine rahandusminister Veskimägi, Tõnis Konts. Täielik ausus, korrektsus. JUHAN PARTS BALTI RIIKIDE AJALUGU 27.oktoober.2011 Teema Eesti Läti Leedu KOHALIK 1990 haldusreformi OMAVALITSUS otsus ERASTAMISAGENT 1993-2001 V. Sarnet, UURID peale teda tuli Liivin, oli ametis 6 kuud ja pandi kinni. DIREKTORID/ETTE Kuni aastani 1994, Segadused 1990 Leedu töösturite VÕTTE JUHID kuna siin olid NSVL Oligarhid, suuremad konföderatsioon. CEO väed siis, suurt rolli ettevõtted (sadamaid Selle liider oli B.
nii mõneski valdkonnas muutunud suunanäitajaks või normiks, millest lähtuvad ka riigid, kes organisatsiooni ei kuulu. Väga muljetavaldav on OECD Parema Elu Indeks´i idee ja teostus, kuna igal ühel on võimalus kaasarääkida ja arvamust avaldada oma riigi heaolu kohta läbi enda silmade. Minu jaoks on OECD organisatsioon, kelle abiga on riik suuteline välja mõtlema head ja inimestele vastuvõetavat haldusreformi kava ja nõustun täielikult OECD peasekretäri Angel Gurria-ga, kes on öelnud, et OECD on nagu jõusaal, kus on kõik vajalikud masinad ning igaüks valib nende seast, milliseid kasutada ja milliseid lihaseid treenida. 16 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jaagant U. Eesti on alates tänasest OECD täisliige. Eesti Päevaleht 09.12.2010. 2. Järvelill R Kas Eesti jätab OECD jõusaali raua roostetama
olulisest nõukogude kaadrist veel Eestis ei ole. See Punaarmee demobiliseerimine algas alles 1945. aasta suvel ja kestis veel mitu aastat. Kui vaadata neid inimesi, kes külanõukogu ette said 44-45. aastal, siis nõukogude võimu poolt vaadatuna oli seal väga palju juhuslikke inimesi - esimestel sõjajärgsetel aastatel kohaliku tasandi võimutegelased vahetusid väga tihti. 1950. aasta haldusreform. Põhjalikuma haldusreformi ettevalmistumine algas 1948. aastal - esimesed märgid, et asjaga hakati tõsisemalt tegelema. Kuid siin tasub meeles pidada seda, et see haldusreformi ettevalmistamine oli suuresti pealesurutud Moskva poolt. Lõpptulemus see, et 26. sept 1950. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seaduse "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", mis tõi kaasa maakondade ja valdade likvideerimise, loodi nende asemele maarajoonid, valdade kaotamisega
valdadeks oli tollases NSV Liidus erandlik. maarajooni. Külanõukogude piire Maakond haldusüksusena oli üleliidulisse põhimõtteliselt ei muudetud. 1950. aasta haldusstruktuuri tekkinud uuesti 1940. aastal haldusreformi järel kuulusid Eesti NSV Baltikumi inkorporeerimisega. Suure haldusjaotuse struktuuri 5 vabariikliku allu tõenäosusega oleks maakonnad juba siis vusega linna (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla kaotatud, kuid sõda tuli lihtsalt vahele. Sõja
uurimisstrateegia ajaraami järgi Kvantitatiiv Läbilõike Teeme küsitluse ja uurime Eesti elanike usaldust poliitiliste institutsioonide suhtes praegu (kevadel 2015) Kvantitatiiv Longituud Teeme küsitluse ja uurime Eesti elanike usaldust poliitiliste institutsioonide suhtes ja võrdleme 2014a andmeid 2008a omadega Kvalitatiiv Läbilõike Intervjueerime haldusreformi võtmeosalejaid 2013a ja püüame selgeks teha reformi mittekäivitumise põhjuseid Kvalitatiiv Longituud Intervjueerime 2001a haldusreformi katsega seotud võtmeosalejaid 2013a käivituva haldusreformiga seotud võtmeosalejaid. Püüame selgeks teha reformi
tagamine. Kohaliku omavalitsuse üks põhiseaduslikke garantiisid tuleneb põhiseaduse paragrahvist 65, mille kohaselt Riigikogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohaliku omavalitsuse otsustada. 1980. aastate lõpus algas kohaliku omavalitsuse taasloomine. Ülemnõukogu võttis 1989. aasta 8. augustil vastu otsuse haldusreformi läbiviimisest. Lähtudes seadusest ,,Eesti NSV isemajandamise alused" ja vajadusest tagada üleminek kehtivalt haldussüsteemilt omavalitsuslikule haldussüsteemile, nähti selle otsusega ette viia vabariigis aastatel 19901994 läbi haldusreform, mis pidi hõlmama: 1) rahvavõimu vabariigisisese detsentraliseerimise omavalitsuslikele juhtimistasanditele ning riikliku ja omavalitsusliku juhtimise
Kui kõrgeks on prognoositud valitsemissektori tarbimise kasvu aastal 2019? a) 2,1% b) 2,8% c) 3,4% 9. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 3 on toodud majandusprognoos põhinäitajate kaupa. Kui suureks on prognoositud SKP deflaatori muutus aastal 2018? a) 1,3% b) 3,6% c) 4,1% 10. Eesti Panga hinnangul mõjutavad valitsemissektori palgakasvu prognoosiperioodi ettevaates mitu ajutist tegurit. Muuhulgas: a) Kuluhüvitiste kaotamine riigikogu liikmetel. b) Haldusreformi käigus väljamakstavad koondamishüvitised, mida SKPs kajastatakse töötajatele makstud hüvitistena. c) Tootlikkuse kasv valitsussektoris. VII test monetaarsüsteem ja inflatsioon 1. Euroopa Keskpanga uuringu kohaselt on vaatlusalusel perioodil pikaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad püsinud stabiilsed. a) Õige b) Vale 2. Euroopa Keskpanga ekspertide 2018. aasta märtsi makromajanduslikus ettevaates euroala
mis on 1. järgu haldusüksused. 2. järgu haldusüksusteks ehk omavalitsusüksusteks on vallad (sealhulgas 5 alevvalda) ja linnad (vallasisesed linnad ei ole omavalitsusüksused). Eesti maakondi on 15. Eesti omavalitsusüksuste seas on 183 valda ja 30 linna (17 linna on vallasisesed linnad ja kuuluvad valdade koosseisu). Avaliku halduse reformide eesmärk on administratiivsete protsesside lihtsustamine ja ratsionaliseerimine ning kodanikule avaliku teenuse kättesaadavamaks tegemine. Haldusreformi puhul tuleb eristada eristada avaliku halduse reformi, mis seotud paremate ja efektiivsemate avalike teenustega ning haldusterritoriaalset reformi, mis tähendab piiride muutmist ja omavalitsuste liitumist. 9. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne
Teistel aastatel oli vaid üksikuid natsionaliseerimisi. Kõigest hoolimata tõid teine ja kolmas viisaastak (1955- 1965) kaasa tugeva maksebilansi kriisi, mille tulemuseks oli 1960. aastail üldine majanduskriis ja pikaajaline (1965-1980) industriaalne stagnatsioon. Keerukaks probleemiks oli Briti ülemvõimu aegsete paljurahvuseliste provintside, mis iseseisvuse aastail reorganiseeriti osariikideks, ümberkujundamine rahvuslikul alusel osariikideks. See tähendas põhjalikku haldusreformi. Algatajateks olid telugu keelt kõnelevad andhrad, kes olid jaotatud Madrasi, Hyderabadi ja Mysore'i provintside vahel Lõuna-Indias. 1952. aasta lõpul teatas J. Nehru, et valitsus on otsustanud luua Andhra osariigi. Vajadus laiema reformi järele viis INC-i juhtkonna vastavale otsusele järgmise aasta algul. 1953. aastal moodustaski valitsus komisjoni, kelle ülesandeks sai reformiprojekti väljatöötamine. Töö jõudis lõpule 1955. aastal
ja Ida-Virumaa hariduspoliitikas? • Alauurimisküsimused: – Kuidas erineb õpetajate arv ning milline on nende kvalifikatsioon? – Kuidas erineb üldhariduskoolide rahastamine maakondades? – Kas üldhariduskoolide finantseerimine on piisavalt efektiivne ja õiglane? – Millised hariduspoliitilised otsused on taganud kahe maakonna erinevuse? – Kui palju õpilasi siirdub edasi ülikooli õppima? Näide 1 (üsna probleemne) • Uurimisprobleem: – Uurimise probleemiks on haldusreformi mittetoimimine Eestis. Valdade ühinemise vajalikkusest on küll aastaid räägitud kuid miskipärast ei ole käivitunud. Juba 2001a. tehti esimene reformikatse. Kirjanduses tuuakse välja: poliitikute tahtmatust reformi läbi viia (kaovad hääled), kohalike poliitilise eliidi kartust kaotada ühisvallas oma senine positsioon, kohalike elanike hirm ääremaastumise eest ja teenuste kvaliteedi halvenemise pärast. Mis on protsessi takerdumise põhjused?
Maksuraha kasutamise kontroll Riigieelarve peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Üldsus peab senisest rohkem kontrollima riigi ja kohalike omavalitsuste tegevust maksuraha kasutamisel. Maksumaksja raha raiskamise juhtumid tuleb avalikustada ja süüdlasi tuleb karistada. Avalike ülesannete delegeerimine erasektorile ja eraõiguslike struktuuride moodustamine ei tohi kahjustada avalike teenuste kvaliteeti ega maksuraha kulutamise läbipaistvust. EML peab õigeks sisulise haldusreformi läbiviimist, mille käigus vaadataks üle kõikide avaliku sektori funktsioonide reaalne toimimine, likvideeritaks paralleelstruktuurid ning välistataks vastutuse hajumine erinevate ametkondade vahel. Kohalikud omavalitsused peavad saama suurema otsustusõiguse oma tulubaasi määramisel. EML peab õigeks tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuva osa suurendamist ning riiklike toetuste vähendamist. Ühtlasi peab EML vajalikuks kohalike
Rootsi võim ei ulatunud üksnes Kagu-Eestisse - Setumaa jäi Venemaa valdusesse. Nii Eesti kui Liivi kubermangu kõrgemaks ametnikuks oli kindralkuberner, kelle asukohaks oli Tallinn või Riia. Rootsi ajal oli Eestis KÜMME LINNA: Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere Pärnu Kuressaar, Valga. 1710- vallutas Peeter I Eesti ja liideti Venemaaga: Haldusjaotus jäi samaks, mis Rootsi ajal. 1783. a Katariina II ajal tegi haldusreformi: kehtestas Eesti- ja Liivimaal asehalduskorra. Nimetati ümber kubermangud, moodustati kreise, nimetas kreisilinnade järgi. Uued kreisid olid Võru ja Paldiski. Võru rajati tühja koha peale, Paldiski sai õigused. Kadus ära Uus-Pärnu. 1784. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused ja kuni Vene aja lõpuni oli Eestis 12 linna. Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere, Pärnu, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru.
Stuudios olid Kaitseväe luurepataljoni ülem ja Afganistanis Eesti kontingendi ülemana teeninud major Sten Reimann, Afganistanis tervishoiueksperdina tsiviilmissioonil viibinud Anu Raisma, Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Erik Männik ning endine Eesti Vabariigi asjur Afganistanis Tanel Sepp. Saate teema liigitan välispoliitikasse. 12.10.11- kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera kl. 21.40: Foorum - arutleb kohalike omavalitsuste toimetuleku ja haldusreformi vajalikkuse üle ning küsib, kas väikevallad suudavad täita riigi poolt neile antud ülesandeid. Stuudios võtsid sõna regionaalminister Siim Kiisler, õiguskantsler Indrek Teder, Riigikogu liige Jaan Õunapuu ja maaomavalitsuste liidu juht Jüri Landberg. Sisepoliitiline küsimus. 13.10.11- kl.17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera kl. 20.05 Kahekõne- saates Indrek Teder ja tema teemaks on õiguskantsleri institutsioon. Kas olla moodne on sama, mis olla stiilne
Teenused* Viljandi maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Võru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* 1995. - 2017. aasta andmed on korrigeeritud 13.12.2019. 2017. ja 2018. aasta andmed on 2017. aasta haldusreformi järgse jaotuse järgi. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). Tööstus ja ehitus*: * (B-F) Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus. Teenused*: * (G-T) Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side;
Sellega käivitus haldusjaotuse sovetiseerimisprotsess. 1950. aasta haldusreform: Reformi ettevalmistamine (1946- A. Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu) 1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta. 26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad. b) Teostati rajoniseerimine. c) Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks. Pärast haldusreformi: 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn.
· keeld ametikohta osta, isiklikult omada või pärida · ametliku asjaajamise kirjalik dokumenteerimine Korruptsioon on institutsionaalne lagunemine, kus ametiisik saab ametivõimu kuritarvitades raha või muid materiaalseid hüvesid. Avaliku teenistuse süsteemid - jagunevad teenistujateks ja ametnikeks. Need omakorda võivad jaguneda abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks ning kõrgemateks-, vanem- ja nooremametnikeks. Eesti haldusreformi kogemus üldpildis on olnud edukas. Saavutused on vajalike normatiivaktide vastuvõtmine, vabaturumajanduse loomine, detsentraliseerimine ja professionaalse (ja sõltumatu ?) riigiteenistuse loomine. Probleemideks on vastutuse killustumine, liiga lihtsad lahendused, reformid on kulgenud 'ülalt alla', haldusasutuste ja tasandite pädevus on ebaselge. Soovitav oleks teha inimressursi parem
Rootsi võim ei ulatunud üksnes KaguEestisse Setumaa jäi Venemaa valdusesse. Nii Eesti kui Liivi kubermangu kõrgemaks ametnikuks oli kindralkuberner, kelle asukohaks oli Tallinn või Riia. Rootsi ajal oli Eestis KÜMME LINNA Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere Pärnu Kuressaar, Valga 1710 vallutas Peeter I Eesti ja liideti Venemaaga: Haldusjaotus jäi samaks, mis Rootsi ajal 1783. a Katariina II ajal tegi haldusreformi: kehtestas Eesti ja Liivimaal asehalduskorra. · Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva ja Viru) lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima asehalduskorra lõpuni (1796). · Liivimaa kubermangus moodustati juba olemasolevate Pärnu ja Tartu maakonna kõrvale veel ka Viljandi ja Võru maakond. 1784. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused ja kuni Vene aja lõpuni oli Eestis 12 linna.
Rootsi võim ei ulatunud üksnes KaguEestisse Setumaa jäi Venemaa valdusesse. Nii Eesti kui Liivi kubermangu kõrgemaks ametnikuks oli kindralkuberner, kelle asukohaks oli Tallinn või Riia. Rootsi ajal oli Eestis KÜMME LINNA Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere Pärnu Kuressaar, Valga 1710 vallutas Peeter I Eesti ja liideti Venemaaga: Haldusjaotus jäi samaks, mis Rootsi ajal 1783. a Katariina II ajal tegi haldusreformi: kehtestas Eesti ja Liivimaal asehalduskorra. · Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva ja Viru) lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima asehalduskorra lõpuni (1796). · Liivimaa kubermangus moodustati juba olemasolevate Pärnu ja Tartu maakonna kõrvale veel ka Viljandi ja Võru maakond. 1784. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused ja kuni Vene aja lõpuni oli Eestis 12 linna.
Õnnestunud innovatsioon. Kõik käivad nüüd. o Mahajääjad (laggards)- ei jõuagi innovatsioonini või jõuavad siis kui see on juba vana. Nt. jäävad Selveri juurde ja ei lähegi munitsipaalpoodi avastama. Või lähevad siis kui on juba mingi uus asi tehtud. Innovatsioonilevik etapiti o Teadlikkuse tõstmine- teadvustada on vaja, midagi uut, parandada ja teistmoodi teha . väike seltskond, juhtkond teab vajalikkusest. Vaja haldusreformi- et teenuste kättesaadavust, valdade haldussuutlikkust tõsta. Teadlikkus on meil saavutatud o Huvi äratamine, veenmine- tuleb ära argumenteerida positiivsed ja negatiivsed küljed. Need on ka läbi kaalutud. Oleme kuulnud poolt ja vastuhääli. +nõrgemad tagamaad koondataks tugevamate ja võimekate keskuste ümber, mis aitaks pakkuda paremaid teenuseid ka nõrgematele piirkondadele
Viljandi maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Võru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* 1995. - 2017. aasta andmed on korrigeeritud 13.12.2019. 2017. ja 2018. aasta andmed on 2017. aasta haldusreformi järgse jaotuse järgi. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). Tööstus ja ehitus*: * (B-F) Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus. Teenused*: * (G-T) Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side;
kümnendil. 1888. aastal ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega: senine saksa seisulik politseiorganisatsiooni asendati riiklikuga. 1889. aastal kehtestati Vene kohtusüsteem, kaotati seisuslikud kohtud ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra ühtlustamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud – baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene bürokraatliku
Selleks,et valida ei pea olema kodanik, piisab kui kohalik püsielanik. Esimese ülesandena valivad volikogu esimehe, siis valitakse linnapea või vallavanem, tema moodustab valla või linnavalitsuse, tööloa valitsusele annab volikogu. Kohalikud omavalitsused (KOV-id) on meil vallad ja linnad. Meie probleem praegu on, et KOV-id on liiga väikesed (elanikke vähe) ja seega pole need kõik jätkusuutlikud ega suuda neile pandud ülesandeid (vt ka põhiseaduse XIV peatükk) täita. Praeguse haldusreformi eesmärk (ajakirjandus on viimastel aastatel sellest palju rääkinud ja ühiskonnaõpetuse eksam nõuab, et gümnasist oleks igapäevaeluga ka kursus) on liita KOV-e. Väikestel KOV-idel pole näiteks piisavalt kaadrit (inimesi), et kohalikku elu juhtida. Valitsus on ju kehtestanud, et KOV-i minimaalne elanike arv peaks olema vähemalt 5000. Erandid on vaid väikesaared (Ruhnu, Muhu, Piirisaar jne). Saaremaal näiteks peaks eelolevast aastast tekkima
annaabi.ee 
