UUIRMISTÖÖALUSED (0)

TEADMISTE LOOMINE

• Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine , energiaallikad …
  
• Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus ( suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö …
  
• Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine
  
• Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks
  

TEADMISTE TUNNUSED

• Skeptiline eluhoiak . Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees
  
• Ratsionaalsus . Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala.
  
• Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav.
  
• Empiirialembus. Teadmine tuleb elust.
  
• Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema.
  
• Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi!
  
• Avalikkus . Teaduse agressiivne avalikkus.
  
• Neutraalsus . Teadus pole kellegi huvides.
  

Võrdlus: teadus- religioon -poliitika-talupojatarkus!
TEADUSLIK MÕTLEMINE

• Teaduslikud faktid ja teooriad
  
• Induktiivne ja deduktiivne lähenemine
  
• Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja falsifitseerimine
  
• Absoluutsed tõed, tõele lähenemine
  
• Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus
  
• Teaduse meetodikesksus
  
• Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus
  

KEDA USKUDA
Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda?

• Arvamused
  
• Arvamus + argument
  
• Arvamus + argument + tõendusmaterjal
  
• Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö
  
• Arvamus + argument + tõendusmaterjal + kriitika
  

TEADUSREVOLUTSIOONID JA TEADUSE ENESEREFLEKTSIOON

• Teadusparadigmad ja T.Kuhni teadusrevolutsioonide käsitlus - teadusrevolutsioonide käsitlus - teaduslik mõte vahetub, ei pruugi olla õige
  
• Teadus ei ole koherentne tervik!
  
• Teaduse enesereflektsioon, Teaduse enesekriitika. U. Beck - teaduse enesereflektsioon; teadlane selgitab asju, mida inimene ise ei saa kontrollida
  
• Ekspertide diktatuur - eksperdid ei pruugi olla neutraalsed; teatud valdkonda sattunud teadlane hakkab lähtuma selle valdkonna huvidest. Oluline skeptiline pilk ka teaduse enda suhtes.
  
• Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!)
  

PSEODOTEADUS

• Pseudoteadus: pretensioon teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin.
  
• Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava
  
• Näited: frenoloogia, parapsühholoogia , alternatiivmeditsiin, rassiteooriad ….
  
• Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel
  

TEADUSE STRUKTUUR

• Filosoofia
  
• Humanitaaria
  
• Loodus- ja täppisteadused
  
• Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine
  

Alus- ja rakendusuuringud
Interdistsiplinaarsed uuringud

• Keskkond ja elusloodus
  
• Ühiskond ja kultuur
  
• Tervis
  
• Reaalteadused ja tehnika
  

ETF, 2007
TEADUSTE INSTITUTSIONAALNE KORRALDUS

• Ülikoolid ja uurimisinstituudid
  
• Akadeemiad
  
• Teaduskraadid, akadeemilised kraadid
  
• Avatud teadusruum: publitseerimine, retsenseerimine, konverentsid
  
• Teaduskeeled
  
• Teaduse regionaalne jaotus
  
• Üliõpilasteadus
  

TEADUS JA POLIITIKA

• Teaduspõhine ühiskond/majandus, teaduspõhine riigivalitsemine ?
  
• Teadlase poliitiline sõltumatus
  
• Poliitilised uuringud
  
• Teaduse rahastamine
  
• Teadus: üks paljudest viisidest maailma tunnetada. Ainsana refleksiivne, enesekriitiline, rõhutatult avatud, tõe poole püüdlev?
  

TEADUSLOO KLASSIKUD nt Thomas Kuhn, Ulrich Beck
SOTSIAALTEADUSED: INIMESE JA ÜHISKONNA UURIMINE
Inimese ja ühiskonna uurimise iseärasused:

• Osalus ja vaatepunkt. Uurija on uuritavas osaline
  
• Nähtuste mõõdetavus. Kui täpselt saab mõõta väärtuseid, organisatsioonikultuuri, eelarvamusi, hirme …
  
• Kultuurispetsiifilisus. Individualism Hollandis ja Iraanis ?
  
• Poliitiline tundlikkus
  
• Palju tõdesid?
  

SOTSIAALTEADUSLIKUD PARADIGMAD

• ajalooline (N. Elias ! - tsivliseerumine)
  
• positivistlik (loodusteaduslik mõõtmine)
  
• funktsionalistlik (E. Durkheim – ühiskonna stabiilsus = struktureerumine + funktsioonide jaotus
  
• sümbolistlik (objektide, sündmustel tähendused, mis asuvad omavahelistesse suhetesse)
  
• etnometodoloogiline (tavainimese positsioon – kuidas näeb ja interpreteerib)
  
• feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!)
  

KONSTRUKTID

• Konstruktivism  – teadmine on kokkulepe
  

• Konstrukt : kokkulepitud ühisarusaam (mõnedele uskumus , mõnedele kahtlusobjekt), mida taastoodetakse sotsiaalse suhtluse käigus
  
• Konstrukti muutumine: kool, sooline võrdõiguslikkus , Konstantin Päts, HIV/AIDS
  
• Teaduslikud konstruktid: hoiak, väärtused, organisatsioonikultuur, neurootiline isiksus, fundamentaalne atributsiooniviga
  
• Teadus: konstruktide loomine, mõõtmine, debatt
  

SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD

• Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust …
  
• Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria …
  
• Teooria = konstruktsioon . Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine .
  
• Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv
  

SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED

• Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes
  
• Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu,
  
• Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad …
  
• Üliõpilastööde rakendused
  

UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS

• Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks
  
• Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht
  
• Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus
  
• Liigid: kirjeldavad , seoseid /põhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad
  

UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE

• Deduktiivne ja induktiivne tee: lähtumine laiemast huvivaldkonnast või empiirilistest tähelepanekutest
  
• Allikad: elupraktika, teaduse arenguloogika, kirjandusallikad
  
• Probleemi/küsimuse testimine : eksperdid, kirjandus, analoogilised uuringud, andmebaasid
  

HÜPOTEES

• Hüpotees: uurija vastus esitatud küsimusele. Naiivsed ja teaduslikud hüpoteesid
  
• Hüpoteeside allikad: teooria, teised uuringud, vaatlus /kogemus, loogiline arutluskäik
  
• Nõuded hüpoteesile: väitena formuleeritavus, operatsionaliseeritavus
  
• Hüpoteesita uuringud
  

MUUTUJAD

• Hüpoteesi operatsionaliseerimine: sõltuvad ja sõltumatud muutujad
  
• Näited muutujatest: sugu, vanus, haridus , elukoht, rahvus, sissetulek, hoiakud, eelistused , rahulolu, tegevusnäitajad, suhted….
  
• Muutujate valik
  

SKALEERIMINE

• Skaala: nähtuse klassifikatsioon, jaotamine ühikuteks
  
• Skaala sõltub uuritavast nähtusest ja valitud muutujatest + meetodist ja ressursist
  
• Unidimensionaalsed ja multidimensionaalsed muutujad
  
• Tulemus: üldistatus vs detailsus
  
• Üldine jaotus: nominaal ja ordinaalskaalad
  
• Järjestus-, intervall-, ja suhteskaala
  
• Levinumad skaalatüübid
  

LOUIS THURSTONE SKAALA(1982)

• Lihtne ordinaalskaala
  
• Esimene formaalne hoiakumõõtmise instrument
  
• Elust lähtuv skaala konstrueerimine
  
• Näide: hoiakud kiriku ja religiooni suhtes
  

THURSKONE SKAALA NÄIDE

• Kirik on inimese ja ühiskonna õiglustunde võimas kujundaja
  
• Mulle meeldib kirikus käia, ma saan sealt tuge ja õigeid mõtteid
  
• Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast
  
• Kirik õpetab õigeid asju, kuid teatud piirangutega
  
• Ma usun headusse ja siirusesse ka ilma kiriklike tseremooniateta
  
• Tundub, et liiga palju raha läheb kirikule
  
• Kirik esindab liigselt vanu dogmasid ja keskaegseid arusaamu
  
• Kirik on ahne ja eelarvamuslik
  
• Ma arvan, et kirik on ühiskonna parasiit
  

LOUIS GUTTMAN’I, EMORY BOGARDUS’E SKAALAD

• Guttmani kumulatiivne skaala (1944): unidimensionaalsete nähtuste mõõtmiseks.
  
• Kumulatiivsus: eeldus, et valik tähistab ka järgmiste skaalapunktide aktsepteerimist. Näide: palju nõus aastas annetama?
  
• Guttmani rakendus : Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala. Kaugele lubatakse teistsuguseid? Näited.
  

BOGARDUSE SOTSIAALSE DISTANTSI SKAALA NÄIDE

• Kas Te olete nõus, et mustanahaline/lised inimene/inimesed:
  
  • Külastavad teie riiki
    
  • Elavad teiega samas riigis
    
  • On teie riigi kodanikud
    
  • Töötavad teiega samas firmas
    
  • On teie naabrid
    
  • Osalevad teiega samas huvialaringis
    
  • Abielluvad teie perekonnaliikmega
    

LIKERTI PEEGELSKAALA

• Lihtsaim ja levinuim
  
• Viiepalliline Likert
  
• Neljapalliline Likert
  
• Kolmepalliline Likert
  
• Peegelskaala tugevad ja nõrgad kohad
  

LIKERDI SKAALA NÄIDE
Kas Teile meeldib kirikus käia?

Väga meeldib

Meeldib

Raske öelda

Ei meeldi

Üldse ei meeldi
CHARLES OSGOODI SEMANTILINE DIFERENTSIAAL (1957)

• Idee: kirjeldada multidimensionaalset maailmanägemist
  
• Vastandlike hinnangute paarid
  
• Esmane reaktsioon !
  
• Interpreteerimisprobleemid
  

SEMANTILINE DIFERENTSIAAL: NÄIDE
Suur 1 2 3 4 5 väike
Ilus 1 2 3 4 5 inetu
Sinine 1 2 3 4 5 punane
Sile 1 2 3 4 5 karvane
Uus 1 2 3 4 5 vana
Magus 1 2 3 4 5 hapu
Märg 1 2 3 4 5 kuiv
Tühi 1 2 3 4 5 täis
UURIMISMEETOD

• Meetod - andmekogumise ja järeldamise protseduurid. Standardvõtted.
  
• Meetodivaliku põhimõtted:
  
  • Minimaalsus
    
  • Korratavus
    
  • Vastavus eesmärgile ja hüpoteesile
    

UURINGUTE LIIGID

• Teoreetiline uuring vs empiiriline uuring. Teooria ja empiiria.
  
• Teoreetiline uuring: referaat, teoreetiline analüüs, mõtteline eksperiment
  
• Empiiriline uuring: sisaldab uue andmestiku kogumist
  

TEOREETILINE UURING

• Uuringu aine: olemasolevad teooriad, lähenemised , mudelid, järeldused
  
• Ei sisalda uue empiirilise materjali kogumist
  
• Näited teoreetilisel uuringul põhinevatest üliõpilastöödest: haridusinnovatsiooni teoreetiliste käsitluste võrdlev analüüs, organisatsioonikultuuri konstrukti kriitika, emotsionaalse intelligentsuse mõiste ajalooline areng
  

DOKUMENTIDE ANALÜÜS

• Dokumenteeriv kultuur: iga isiku, sündmuse, nähtuse kohta dokument
  
• Dokument kui uurimisobjekt
  
• Näited: arhivaalid ja ajaloouurimine, statistika ja rahvastikuteadus, päevikud ja psühhoanalüüs, reklaamtekstid ja meediauuringud, romaanid ja kirjandusteadus
  
• Inimest ja ühiskonda saab uurida dokumentide kaudu
  

NÄIDE

• P: miks firma keskastme juhtidel väga suur voolavus
  
• H: kohustuste ja õiguste vahekord mõjutab voolavust
  
• M: ametijuhendite ja regulatsioonide analüüs
  
• T: hüpotees leidis kinnitust
  

SISUANALÜÜS

• Tekstis peituvate sõnumite ja hoiakute esiletoomine
  
• Protseduurid: võtmesõnad, esinemissagedus
  
• Interpreteerimine: mida sagedus tähendab?
  
• Meediaanalüüs
  

NÕUDED

• Dokumentide usaldusväärsus (statistika?)
  
• Dokumentide valik (iga kümnes lõpukirjand)
  
• Uuringu läbiviimine ( töömahukus , eri uurijad samal viisil)
  
• Protseduuri kirjeldus. Kontrollivõimalus.
  
• Tulemuste analüüs ja esitamine (näit sõnasagedus)
  

VAATLUS

• Vaatlus: vanim inimeseuurimise meetod
  
• Edward Titchener: enesevaatlusega teadvuse Mendelejevi tabelini!
  
• Vaatluse liigid: enesevaatlus , isikuvaatlus, grupivaatlus, keskkonnavaatlus
  
• Struktureeritud/struktureerimata vaatlus
  
• Osalusvaatlus
  
• Vaatluse kasutusalad: probleemi ja hüpoteesi püstitamisel, suletud gruppides, etnograafias, verbaliseerimata reaktsioonide mõõtmisel …
  

VAATLUSE ETTEVALMISTUS

• Nähtuse määratlemine, tähenduslike ja vaadeldavate muutujate defineerimine
  
• Sihtrühm ja valik. Koht
  
• Vaatluspäevik ja kodeerimisskeem
  
• Vaatlejad. Instrueerimine ja treening
  

VAATLUSE LÄBIVIIMINE

• Osalusvaatlus: eesmärgi varjamine? Eetika – ei saa kahjustada uurimisaluseid
  
• Struktureeritud vaatlus: protokolli täitmine
  
• Vaba vaatlus: tulemuste fikseerimine
  
• Põhimõtted: katsevaatlused, sama asja erinevad vaatlejad, vaatlus eri ajaperioodidel , mittesekkumine
  

VAATLUSTULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDAMINE

• Tüüpilised analüüsivõtted: sagedus, ajaline dünaamika, rühmade võrdlemine
  
• Arvulised näitajad + vaatleja subjektiivne mulje/hinnang
  
• Järeldused: probleemi/hüpoteesi kohta, piiratud sihtrühmaga, seostatud varasemaga
  

INTERVJUU

• Laialtkasutatav uurimismeetod
  
• Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet)
  
• Puudused: töömahukus
  
• Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu
  
• Fookusgrupid
  

VABA INTERVJUU

• Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel
  
• Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad
  
• Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile
  
• Tulemused kvalitatiivsed
  

FORMALISEERITUD INTERVJUU

• Ankeedi analoog , sageli põhimeetod
  
• Lisaväärtus: selgitada küsimusi , kontrollida arusaamist
  
• Vastused kirja skaalale või vabade vastustena
  
• Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga
  

SÜVAINTERVJUU

• Lähtub teoreetilisest konstruktist
  
• Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid
  
• Psühhoteraapia , psühhoanalüüs
  

TELEFONI INTERVJUU

• Tüüpiline avaliku arvamuse uuringutes
  
• Lihtsa hoiaku (poolt/vastu, toetan/ei toeta) mõõtmiseks
  
• Tõsiteaduslikkus kaheldav
  

FOOKUSGRUPP

• Juhitud diskussioon, 5-10 inimest
  
• Eelised: vastastikune motiveerimine , loomulik situatsioon ja toetav keskkond
  
• Probleemid: hea juht, tulemuste töötlemine, ajamahukus
  
• Kasutusalad: uuringu ettevalmistamine, rakenduste hindamine, huvide spektri väljatoomine, ühisosa leidmine
  

KORRALDUS

• Eesmärgi püstitamine
  
• Osalejate valik: võõrad, teemaga seotud, juhuslik valik, mitu paralleelgruppi
  
• Diskussiooniplaan
  
• Moderaator
  
• Andmete salvestamine ja töötlemine
  
• Tulemuste kasutamine
  

INTERVJUEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

• Nõusolek, tutvustus ja eesmärgi selgitamine
  
• Anonüümsus . Salvestamisluba
  
• Intervjueerija ei kommenteeri vastuseid, ei anna mitteverbaalset tagasisidet
  
• Väldi suunavaid küsimusi!
  
• Algmaterjali hävitamine
  
• Tagasiside võimaldamine
  
• Tänamine
  

ANKEETKÜSITLUSED

• Mis? Andmekogumine kirjalikult esitatud küsimuste abil
  
• Miks? Lihtne, kiire, töödeldav (täpsus? usaldusväärsus?)
  
• Kus? Avalik arvamus, hoiakud/eelistused, valikud , seos ja mõju, tagasiside, turu-uuringud, personalivalik…
  

KÜSITLUSE ETTEVALMISTAMINE

• Eesmärk selgeks! Operatsionaliseeritud muutujad. Lisateemad.
  
• Sihtrühma määramine! Kelle kohta teen järeldusi. Sihtrühma seotus uurimisprobleemiga.
  
• Küsitluse korraldus paika! Kuidas ja millal. Motiveerimine.
  
• Maht ja aeg
  

KÜSIMUSTIKU ÜLDSTRUKTUUR

• Pöördumine
  
• Küsimused – teemaplokkidesse
  
• Vastaja andmed: sugu, vanus, haridus, sissetulek, elukoht, rahvus,
  
• Tänusõnad. Tagasiside meeldetuletus
  

PÖÖRDUMINE

• Kes? Olen TLÜ üliõpilane …
  
• Mida? viin läbi uuringut …
  
• Miks? Soovin selgitada ….
  
• Kasutus? … et parandada ….
  
• Palve vastata ….
  
• Kuhu vastus …
  
• Anonüümsus ….
  
• Kui Teil tekib küsimusi, siis…
  
• Nimi, kontakt …
  

KÜSIMUSTE LIIGID

• Lahtised ja kinnised küsimused
  
• Etteantud skaalaga küsimused
  
• Tingimuslikud küsimused
  
• Maatriksküsimused
  

KÜSIMUSTE SÕNASTAMINE

• Sihtrühma arvestav sõnakasutus: võõrsõnad , släng, lühendid
  
• Ühetähenduslikud terminid!
  
• Emotsioonid välja!
  
• Hinnangulised/suunavad küsimused välja!
  
• Prestiiziviited välja !
  
• Eitused välja!
  
• Liiga isiklikud küsimused välja!
  
• Tingimuslikud küsimused välja!
  
• Arvesta vastaja kompetentsipiire!
  
• Üks küsimus korraga! Lihtlaused !
  

SKAALADE VALIK

• Igaüks peab leidma (ühe) koha vastamiseks - näide mitmetähenduslikust skaalast
  
• Vastamatajätmise võimalus!
  
• Piisav diferentseerimine !
  
• Maatriksiga liialdamine!
  

KODEERIMINE

• Vastustele arvulised väärtused!
  
• Numbrid vastusevariantide ees või maatriksis
  
• Vabade vastuste kodeerimine
  
• Ankeedi kodeerimissõbralik kujundus!
  

PROOVIKÜSITLUS

• Prooviküsitlus: väike rühm (5-15) + kokkulepitud tagasiside
  
• Tagasiside: arusaamine, skaalade sobivus , maht ja keerukus
  
• Peale prooviküsitlust - ankeedi lõppversioon
  

VALIM

• Valim: sihtrühma esindav kogum küsitletavaid
  
• Valim määrab, kelle kohta saame teha järeldusi + kui detailselt võrrelda
  
• Juhuslik valim: iga …. üliõpilane
  
• Suunatud valim: võrrelda esimese ja 3. õppeaasta tudengeid
  
• Rusikareeglid
  

KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE

• Postiküsitlus
  
• Küsitlus vahendajate kaudu. Ametnik , sõbrad, küsitlusfirmad
  
• Küsitlen ise
  
• Küsitlusviis ja andmete usaldusväärsus
  
• Eelnev kokkulepe
  
• Küsitlusseansid, kindel ajaperiood
  
• Loobujad
  
• Selgitused
  
• Lubatust kinnipidamine – tagasiside, loterii…
  

KÜSITLEJA ENESEKRIITIKA

• Ankeetküsitluse nõrgad kohad
  
• Eeldus: reflekteerimisvõime
  
• Eeldus: avatus ja valmisolek tegelikke seisukohti esitada
  
• Eeldus: vastaja on motiveeritud
  
• Enesekriitiline anketeerija teab küsitlusmeetodi piire ja nõrkusi
  

SOTSIOMEETRIA

• Jacob Moreno, 1950datel
  
• Idee: väike grupp kui ühiskonna algrakk
  
• Igas grupis liider/ liidrid , suhtevõrgustik , tõrjutud
  
• Grupisuhted peidetud, aga mõjusad
  
• Soov leida protseduur grupisuhete mõõtmiseks
  

SOTSIOMEETRILINE KÜSIMUSTIK

• Positiivsed valikud: sünnipäev , matkama, rühmatööd tegema…
  
• Negatiivsed valikud
  
• Sotsiogramm : suhtevõrgustik, liikmete positsioonid
  

VÄÄRTUS JA KASUTUSALAD

• Tunnustusvajadus ja kuulumistunne
  
• Kasutusalad: nõustamine, kasvatusprotsess, mõjustamine….
  
• Kriitika: tänane ühiskond heterogeensem, vahetu grupisurve väiksem
  
• Palju kuuluvusgruppe, grupivahetus
  

EKSPERIMENT

• Reaktsiooni/käitumise mõõtmine eksperimentaatori poolt etteantud stiimulitele
  
• Laboratoorne eksperiment: katseisikud teadlikud, keskkond erinev igapäevasest
  
• Loomulik eksperiment: loomulik keskkond, katseisikud ei ole teadlikud
  

JAMES LIND 1747

• Laevaarst: ravida skorbuuti
  
• 12 meest paaridesse, igale 2 nädala jooksul erinevat toiduslisa
  
• Küüslauku, merevett, veini, sidrunit, siidrit , soodat
  
• 2 paranesid, 4 - samaks, 6 - haigus süvenes
  
• Eksperiment: kontrollitud muutuja (te) mõju määramine
  

GRUPID JA MUUTUJAD

• Eksperimendi idee: võrrelda kahe grupi reaktsioone/tulemusi, üks mõjutatud ( uurijat huvitava) stiimuli poolt, teine stiimulita või placebo . Katsegrupp ja kontrollgrupp .
  
• Juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi!
  
• Sõltumatud muutujad ( stiimulid ), sõltuvad muutujad (reaktsioonid)
  

NÄIDE:GLASS AND SINGER

• Müra mõju stressile
  
• Exp 1: esimene grupp - juhuslik müra, teine grupp – perioodiline müra, kontrollgrupp – ilma mürata
  
• Exp 2: esimene grupp - kontrollimatu müra, teine grupp – kontrollitud müra, kontrollgrupp – ilma mürata
  
• Stress kui sõltuv muutuja: füsioloogilised näitajad + Raveni test
  
• Järeldused: suuremaks stressoriks kontrollimatu juhuslik müra
  

LOOMULIK EKSPERIMENT

• Katserühm ja kontrollrühm
  
• Mõõdetavad stiimulid ja reaktsioonid
  
• Nõuded: juhuslik valik, diskreetne sekkumine
  
• Näide: järjekord
  

PLACEBO

• Placebo – reaktsioon ilma stiimulita. Toimeainet mittesisaldav ravim, mis mõjub
  
• Placebo-efekt: isetäituv ootus. Ravijad, ennustajad, eelarvamused
  
• Placebo kriitika: mõju näiline – positiivne eneseesitlus, ei soovi vastasseisu …
  
• Placebo kasutamine eksperimendis: mõjuta mõjur
  

EKSPERIMENDI PIIRID

• Eksperiment: ainus kindla teadmise allikas?
  
• Loomkatsed . Piirangud: piinamine ja vägivald
  
• Inimkatsed . Uued ravimid . Vabatahtlik ja raha eest!
  
• Uurimistöö eetika
  

EKSPERIMENDI TULEMUSED reaktsiooni/käitumise mõõtmine eksperimentaatori poolt etteantud stiimulitele; kindel teadmine mingite arvamuste põhjal; James Lind, 1747, laevaarst ja skorbuut  

• Eksperiment kas tõestab või lükkab ümber hüpoteesi
  
• Eksperimentaalse uuringu kirjeldus: hüpotees, muutujad, katseisikud, katse plaan, tulemused, arutelu
  
• Põhiküsimus: kas katsegrupi ja kontrollgrupi reaktsiooni/tulemuste erinevus on oluline
  

TESTIMINE

• Isiksuseomaduste ja individuaalsete erinevuste uurimine. Psühhomeetria
  
• Test: küsimuste/ülesannete kogu, mille põhjal saab teha järeldusi inimese eripära kohta (võrdluses suurema rühmaga)
  
• Testi eripärad : individuaalne hindamine, standardiseeritus, valmis instrument
  
• isiksusetestid (MMPI, suur viisik (avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus , kooskõlalisus , neurootilisus ),  
  
• intelligentsustestid – (Binet 1900, Raven 1930, Cattell 1940/50, Eysenck 1960/70) 
  
• projektiivsed testid – test millegi vallandamiseks teadvuses. Rorschch värviplektitest, Murray 1930)
  

ISIKSUSETESTID

• Ajalugu: temperamendi mõõtmine: sangviinik , koleerik, melanhoolik , flegmaatik
  
• MMPI
  
• Suur viisik: tänane teadmiste tase
  
• Viis dimensiooni, mis eristavad inimesi: avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus, kooskõlalisus, neurootilisus
  

Lavater: flegmaatik, koleerik, sangviinik, melanhoolik
SUUR VIISIK

• Avatus/Openness to Experience - appreciation for art, emotion, adventure, unusual ideas, imagination, and curiosity .
  
• Vastutustundlikkus/Conscientiousness - a tendency to show self-discipline, act dutifully, and aim for achievement ; planned rather than spontaneous behaviour.
  
• Ekstravertsus/Extraversion - energy, positive emotions , surgency, and the tendency to seek stimulation and the company of others .
  
• Kooskõlalisus/Agreeableness - a tendency to be compassionate and cooperative rather than suspicious and antagonistic towards others.
  
• Neurootilisus/ Neuroticism - a tendency to experience unpleasant emotions easily, such as anger , anxiety , depression, or vulnerability ; sometimes called emotional instability.
  

PROJEKTRIIVSED TESTID

• Hermann Rorschach (20 saj algus) – värviplekitest
  
• Henry Murray (1930dad) – TAT
  
• Projektiivsete testide interpreteerimine ja kasutusalad
  

UURMISSTRATEEGIAD

• Erinevate meetodite kombineerimine uurimiseesmärgi saavutamiseks: juhtumianalüüs , etnograafiline uuring, turu-uuringud;
  
• Kvalitatiivne lähenemine vs positivistlik uurimistraditsioon
  

JUHTUMIANALÜÜS

• Konkreetse/ piiritletud nähtuse või juhtumi (süva)uurimine erinevate meetoditega
  
• Juhtum: piiritletud, holistlik , mitmeplaaniline
  
• Meetodid: intervjuu, küsitlus, dokumentide analüüs …
  
• Näited: 2011 valimiskampaania , vabadussammas, devalvatsioonipaanika …
  
• Juhtumi üldistatavus
  

ETNOGRAAFILINE ANALÜÜS

• Traditsioonilise kultuuri elukorralduse kirjeldamine ja analüüs
  
• Meetodid: vaatlus, dokumenteerimine , intervjuu …
  
• Probleem: sisemiste tähenduste mõistmine. Kes on laps?
  

TURU-UURINGUD

• Kasvav trend sotsiaalteaduslikes rakendusuuringutes
  
• Nõudlusuuringud, kliendiuuringud, hinnauuringud, brändiuuringud, reklaamiuuringud, maineuuringud
  
• Kombineeritud meetodid
  
• Turu uuringute roll firma tegevuses
  

KVALITATIIVNE LÄHENEMINE

• Positivism : sotsiaalne elu on mõõdetav, nähtused operatsionaliseeritavad, skaleeritavad, mõõdetavad
  
• Kvalitatiivne paradigma: skeptiline positivistliku maailmakäsitluse suhtes, soov kirjeldada subjektiivset
  
• USA-Euroopa traditsiooni erinevus
  

VÕRDLUS: POSITIVISTLIK VS KVALITATIIVNE
Positivistlik

• Probleem
  
• Teoreetiline taust, lähtumine olemasolevast
  
• Hüpotees
  
• Operatsionaliseerimine, mõõtmine, kitsendamine
  
• Kontekst välistada
  
• Andmeanalüüs kui järelduste alus
  
• Rakendus peale uuringut
  
• Tõestav uuring
  

Kvalitatiivne

• Probleem
  
• Vabam käsitlus, oma ideed
  
• Hüpoteesita, otsiv
  
• Tundmaõppimine, holistlik pilt
  
• Konteksti arvestada
  
• Järeldamine arutluse ja näidete alusel
  
• Rakendus ka uuringu käigus
  
• Otsiv uuring
  

UURMISMEETODI VALIK

• Minimaalsus
  
• Korratavus
  
• Vastavus uurimisprobleemile ja hüpoteesile
  
• Kombineeritud lähenemine
  

UURIMISTÖÖ EETIKA

• Uuritavate isiku ja tema privaatsuse austamine. Uuritaval on õigus teada mida ja miks uuritakse, kuidas tulemusi kasutatakse, õigus katkestada osalemine, õigus anonüümsusele …
  
• Tegelik autorlus ja korrektne osundamine allikatele
  
• Tulemuste usaldusväärne avalikustamine
  

VALIM
Terminoloogia : valim (sample), valimi moodustamine (sampling), populatsioon (population)
Levinuim – tõenäosuslik valim: lihtne juhuvalim (simple random sample). Igal populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus valimisse sattuda Tõenäosuslik valimisplaan on ainuke lähenemisviis, mis teeb esindusliku ehk representatiivse valimi võimalikuks . Juhuslike arvude tabel, iga sajas külastaja ...
Mittetõenäosuslikud valimid : - konkreetse indiviidi valimisse sattumise tõenäosust ei saa hinnata. Esinduslikkus kaheldav.

• Sihipärane / suunatud valim (purposive sample) – mehi samapalju kui naisi
  
• Lumepalli valim (snowball sample) – vastaja saadab tuttavale edasi
  
• Otstarbe valim (ad hoc sample) – ühe loengu tudengid
  
• Täis- ehk kõikne valim
  

PÖÖRDUMINE JA KATTELUGU

• Pöördumine - suuline või kirjalik: mis toimub, kes teeb, miks vajalik, mis tulemustega juhtub, anonüümsus, nõusoleku palumine, kontaktandmed
  
• Kattelugu: varjav/pooltõene selgitus selle kohta, mida uuritakse. Näide: eksperiment - pildi abil stereotüüpide uurimine
  

ANDMETEKOGUMISE ORGANISEERIMINE

• Ajalised piirid, mitte kauem kui 2-3 kuud. Alternatiiv – võrdlusuuring
  
• Kõik uuritavad sarnase kohtlemisega. Probleemiks mitme uurija puhul!
  
• Internetipõhised küsitlused: Webropol: www.webropol.com
  

Opinio: www.objectplanet.com/opinio/

• Andmete hoidmine. Algandmete hävitamine
  
• Uuritavate tänamine/tunnustamine
  

VALIDIIDSUS

• Sotsiaalteaduslikus uurimuses - iga mõõtmine on ligikaudne, ükski protseduur ei anna absoluutset teadmist!
  
• p