Vastaja: Siis ei olnud ühtegi sõda käimas kuid kui Juri lendas kosmosesse arvasin, et algas uus sõda, sest kõik karjusid ja oli lõbus jne! Küsitleja: Kus kohas te sündisite? Vastaja: Eestis, Tartus. Küsitleja: Kui te elasite, juba umbes eesti esimese presidendi surma ajal, kas teie vanemad olid elu pärast mures või oli kuidagi teisiti? Põhjendage! Vastaja: Ma ei uurinud oma vanemate seisu ja ei teadnud ega ka tea sellest mitte midagi! C.1. Küsitleja: Kas te olite kunagi elus näinud Coco Chanelli (Gabrielle Chasnel)? C.1. Vastaja: Kahjuks, ei! C.2. Küsitleja: Kas te või mõni teie pereliige on ostnud C.Chanelli toodet? C.2. Vastaja: Ei. Küsitleja: Kas teie vanemad on kuidagi kannatada saanud järgmistelt isikutelt: tsaar Nikolai II, Konstantin Päts, Coco Chanel, Albert Enstein, Adolf Hitler või/ja Jossif Stalinilt? Vastaja: Saime /Sain kannatada nendelt isikutelt: Adolf Hitler, Jossif Stalin ja vanemad said
Nimelt pole selle küsimuse jaoks vastamiseks antud piisavalt täpseid vastuseid. Tänapäeva lapsed ja noored käivad tihti üheaegselt mitmes erinevas huviringis, kuid selles ankeetküsitluses pole võimalik märkida linnukest mitme huviringi nimetuse ette. Samuti pole võimalust täpsustusi teha. Head: 1)https://spreadsheets.google.com/viewform? formkey=dFh2U0F3V2g5cGc3dkQyc0o5S0pBR1E6MQ Küsitleja on end tutvustanud ja kirjutanud, milleks ta küsitlust teeb. Küsitleja on ka lisanud aja kaua küsitluse vastamine aega võtab. Küsitleja on toonud välja punktid, mis võivad jääda arusaamatuks, nt kus on kirjutatud other on küsitleja välja kirjutanud ka selle tähenduse, et kõigile oleks arusaadav. Küsimustik hõlmab erinevaid küsimuste sorte, küsimustikus on valik vastustega küsimusi, hindamissüsteemi hõlmavaid küsimusi, kui ka küsimusi, kus saab vastata jah või ei, küsimustikus on ka antud võimalus jätta oma vaba kommendaar. 2) http://www
Pärast esimese küsitluse lõppu öeldi lastele,et neid küsitletakse hiljem uuesti ning seejärel anti neile kätte joonistusvahendid ning neil lasti 30 minutit joonistada. Teises küsitluses paluti neil rääkida uuesti, mis nendega juhtunud oli ja rääkida seda nii, nagu nad poleks seda varem rääkinud. 2. NICHD PROTOKOLL NICHD uurimisprotokoll on täielikult struktureeritud protokoll, mille alla kuuluvad kõik uuriva intervjuu faasid. Esimeses tutvustavas osas tutvustab küsitleja ennast, selgitab lapsele tema ülesande (sündmust tuleb kirjeldada detailselt ning rääkida tuleb tõtt), selgitab põhilised reeglid ja ootused (st et laps tohib öelda, et ta ei mäleta, ta ei tea, ta ei saa aru ning ta võib küsitlejat parandada). Teine faas mis on nö. kontakti loomise faas koosneb kahest osast. Esimene on avatud osa, mis on vajalik, et luua lapse jaoks rahulik ja toetav keskkond, mis aitaks lapse ja küsitleja vahel kontakti saavutada
Kuna me võtame hoiule ka lapsi, kellel on allergiad või mõni haigus, mis takistab tavalasteaia koha saamist, on meil vaja teada ka nende lastevanemate arvamust. Lisaks leida veelgi täpsem sihtgrupp, mida peavad lapsevanemad lapsehoiu või lasteaia valikul oluliseks, milliseid probleeme näevad nad praegustes pakutavates lastehoiu teenustes. Küsitleja roll Küsitleja roll intervjueerimise ajal on peamiselt küsimuste esitamine ning vastuste sisestamine. Siiski peab küsitleja tagama, et vastused oleksid kooskõlas küsimusega. Selleks peab aktiivselt kuulama ning küsimuste esitamise ajal rõhutama olulisi võtmesõnu. Vastaja abistamiseks tuleb kasutada neutraalset üleküsimist ning tagasisidestamist viisil, et vastaja tunneb end mugavalt ja vastab ausalt ning täpselt. Vastaja roll Vastaja rolliks intervjuu juures on küsimuste kuulamine ning täpsete vastuste andmine. Ideaalses
Kuna me võtame hoiule ka lapsi, kellel on allergiad või mõni haigus, mis takistab tavalasteaia koha saamist, on meil vaja teada ka nende lastevanemate arvamust. Lisaks leida veelgi täpsem sihtgrupp, mida peavad lapsevanemad lapsehoiu või lasteaia valikul oluliseks, milliseid probleeme näevad nad praegustes pakutavates lastehoiu teenustes. Küsitleja roll Küsitleja roll intervjueerimise ajal on peamiselt küsimuste esitamine ning vastuste sisestamine. Siiski peab küsitleja tagama, et vastused oleksid kooskõlas küsimusega. Selleks peab aktiivselt kuulama ning küsimuste esitamise ajal rõhutama olulisi võtmesõnu. Vastaja abistamiseks tuleb kasutada neutraalset üleküsimist ning tagasisidestamist viisil, et vastaja tunneb end mugavalt ja vastab ausalt ning täpselt. Vastaja roll Vastaja rolliks intervjuu juures on küsimuste kuulamine ning täpsete vastuste andmine. Ideaalses
Sõrmeotstele kinnitatakse andurid, mis mõõdavad naha elektritakistust. Vererõhu muutuste mõõtmiseks paigaldatakse mansett, mis registreerib ka pulsisagedust. Need erinevad näitajad võimendatakse ja kirjutatakse arvutisse ülesse. Antud näitajad peaksid tuvastama igasuguse ärevuse, mis viitab valetamisele. Mõnikord võib ärevus olla seotud ka lihtsalt ülekuulatava positsiooni sattumise. Valedetektori küsitlusele eelneb tavaliselt vestlus küsitleja ja küsitletava vahel. See loob nende vahel sideme ja saadakse eelinfot kontrollküsimuste jaoks. Enne küsitluse alustamist tehakse enamasti ,,stim test", mis tähendab seda, et küsitleval palutakse meelega valetada. Sellega saab küsitleja teada, kas valedetektor tabas vale ära. Küsitluse käigus küsitakse eri tüüpi küsimusi vaheldumisi. Test loetakse õnnestunuks, kui küsitletava füsioloogilised reaktsioonid on valetamist eeldavate küsimuste korral
,,Poisid tegutsevad enne, kui mõtlevad," toonitas ta. Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kärt Laine leidis, et poisid on julgemad kui tüdrukud ja tüdrukud hoolivad poistest palju rohkem. ,,Poisid ei saa pidevalt aru, mida nad valesti on teinud," ütles ta. ,,Poisid on palju karmimad kui tüdrukud," vastas Ott. Anneli Meitsari tütre Maritana arvates on poisid palju lapsikuma käitumisega kui tüdrukud ja rõhutas, et tüdrukud arenevad kiiremini kui poisid. Meri-Liisi, kõige noorema küsitleja hinnangul meeldib poistele pahandusi teha ja tüdrukud on korralikumad. ,,Enamik poisse käituvad nagu tüdrukud ja vastupidi," sõnas Henry, kelle arvates poisid ja tüdrukud ei erine üksteisest. ,,Tüdrukud paanitsevad koguaeg, aga poisid mitte," toonitas Ingmar, tüdrukuid halvustades. Alo sõnas lõpetuseks, et tema arvates on poisid liiga ülbed ja tüdrukud palju leebemad.
otsustusvõime) Aitab paraneda isuldist Muudab silmanägemist (kontrasti tundlikumaks) Aitab und juhtida Teda on võimalik rakendada ka kooliõpingutesse UURIMUSTÖÖ MEETOD Uurimistöö meetodiks on kasutatud kirjalikku küsimustikku, millele vastas 50 Keila Kooli õpilast, vanusegrupis 14-17 aastat. Teiseks meetodiks on kasutatud intervjuud, kus intervjueeriti viit Keila Kooli õpetajat. Valisin küsimustiku sellepärast, kuna küsitleja saab kindel olla, et vastaja on selles vanusegrupis, mis on küsitud ning vastaja on anonüümne. Intervjuu valisin, kuna õpetajad saaksid vabamalt oma arvamust ja teadmisi SISUÜLEVAADE UURIMUSEST Uurimistöö küsimustik koosnes 11 küsimusest. Intervjuudes esitati 10 küsimust arvutimängude teemal. UURIMUSE TULEMUSED Kas Sinu arust on arvutimängud kahjulikud? UURIMUSE TULEMUSED Mida teeksid Sina, kui Sinu klassis kiusatakse
Teised allikad, kust oleks võimalik informatsiooni saada, on sel juhul limiteeritud. Uuring Kohtuintervjuud viidi läbi Iisraeli uurijate poolt, kes pidid intervjueerima 40 seksuaalse kuritarvitamise lapsohvrit. Lapsed olid vanuses 6-13 aastat. Sama uurija intervjueeris mõlemal korral sama last. 22 küsitlejat tegi umbkaudu 1-6 intervjuud igaüks 13 küsitlejat tegi 1 intervjuu; 4 küsitlejat tegi 2 intervjuud; 3 küsitlejat tegi 3 intervjuud; 1 küsitleja tegi 4 ja 1 küsitleja tegi 6 intervjuud. Enamus kahtlusaluseid olid võõrad (30), ülejäänud olid lastele tuttavad (10). Kõik küsitlejad järgisid väga täpselt NICHD protokolli. NICHD protokoll on sobilik seksuaalselt kuritarvitatud laste küsitlemiseks. See hõlmab juurdlusele olulise küsitluse kõiki faase ja aitab küsitlemisel saada võimalikult täielikku ja täpset infot juhtunu kohta. Oluline on tekitada intervjueeritavas usaldus, kasutatakse vabavestlust
Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsitluse variandid : 1. silmast silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2. telefoniküsitlus, küsitleja täidab ankeedi kas paberkandjal või arvutis; 3. vastaja poolt täidetav ankeet - edastatakse posti teel; -küsitleja jätab täitmiseks ja tuleb ise täidetud ankeedile järele/ ootab ankeetide
Enesekontrolli test 1 1.Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast kõige vähem informatiivsem nimiskaala suurema informatiivsusega järjestusskaala kõige informatiivsem intervallskaala Esita 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõuuuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. inimese vanus tunnus Eesti elanikkond üldkogum need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum need isikud, keda küsitletakse valim Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend inimese sissetulek tunnus Tallinna elanikud ...
Vaadeldakse sündmust läbi tema silmade ja tunnete. Miks on saates just see inimene? Saates on tahetud kajastada ja tunnustust avalda noormehele, kes sooritas kangelasteo, mille eest president ja G4S autasustasid teda medalitega. Missuguse hoiakuga on intervjueerija? Missugune on tema keel, suhtumine jne? On ta tasakaalukas ja toetav või pigem terav, ründav? Too näiteid oma arvamuse illustreerimiseks. Mulle tundub, et küsitleja pole arvestanud lapsega intervjuud tegama hakates, et liiga keeruliselt vormistatud laused ei pruugi niigi ärevil poisile arusaadavad olla. Last intervjueerides peab arvestama tema kogenematust. Intervjuu tegija taipab seda peagi ja lihtsustab küsimusi. Ta on toetav ja sõbralik, naeratab palju ja ei ole ründav. Kuidas vastab intervjueeritav? On ta endas kindel ja tunneb ennast saates hästi või mitte? Missugused on tema ilme ja kehakeel, tema vastused
Plussid Miinused vähe kulusid (võrreldes telefoniküsitlusega) info hulk on piiratud ( ei saa ise juurde vastajal on rohkem aega vastuste välja küsida, küsimust laiendada) mõtlemiseks keeruline saada värskeid andmeid anonüümsus paindamatus hõlmab suurt geograafilist piirkonda suur aja kulu küsitleja ei saa mõjutada küsitletavat küsimuste hulk piiratud madal vastajate protsent 9 Postiküsitluse osa tarbija uuringus on väiksem kui ettevõtte uuringus. Probleem on madal vastajate aktiivsus. Plussiks on see, et saab haarata väga suure geograafilise piirkonna uuringusse. Küsitluse läbiviijad ei pea aega reisimisele raiskama, nad saavad tulemusi töödelda
Doktorant Marianne Kallaste TALLINN 2015 Käesolev intervjuu oli läbi viidud Ardinan OÜ omanikuga. Firma hakkas töötama 6a. tagasi, mis tähendab, et turu keskkond oli veits teistsugune, kui praegu. Ettevõte valiku põhjuseks oli valdkond, milles see tegeleb ehk meretransport, ning firma spetsialiseerumine Reefer shippil ehk refrigiraator transpodil. Intervjuu küsimused olid koostatud tuginedes juhendile, kuid mõned lisandid küsitleja poolt on siiski olemas. Enne seda, kui ettevõtja sattus ärivaldkonda, tegeles ta jalgrattaspordiga ning oli palgaline sportlane. Kahjuks enamus sportlaste palgad (välja arvatud tennist ja mõned muud alad) ei ole piisavalt suured,et luua oma perekonna liikmetele ehk kõige kallimatele inimestele häid elutingimusi. Samas ettevõtjal on, nagu ta ütles, just tänu spordile välja arenenud teatud iseloomu jooned, tänu millele oli ta väga ambitsioonikas ning valmis kõvasti tööd teha.
seetõttu ta ka keeldub sellest, sest see ei ole tema jaoks tuttav. Lisaks suudavad lapsed vanuses 2-7-aastat asju seletada enda seisukohast lähtuvalt ega oska panna end teiste inimeste olukorda, mida nimetatakse egotsentrismiks (Butterworth ja Harris, 1994). Lihtsa näitena võib tuua selle, kui lapselt küsida mäge, metsa ja loomi kujutavat maketti vaadates, et mida tema näeb enda poolt vaadates, siis ta loetlebki neid asju, mida tema näeb. Kui aga küsitleja läheb lapse asemele ja laps teisele poole maketti ning küsida mida laps näeb, siis ta loetleb põõsaid ja küngast. Kui aga nüüd kohtadele jäädes küsida lapselt, mida peaks nägema küsitleja, siis loetleb laps parasjagu täpselt neid samu asju, mis ta ise parasjagu näeb. See tuleb sellest, et selles eas ei oska lapsed vaadata asju teiste vaatenurgast ning neil puudub ka loogiline mõtlemine. Täiskasvanu jaoks on selline ülesanne aga imelihtne, sest
vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud massimeedia, kes on väheharitud ning kellel on vähe sotsiaalseid kontakte (elanud terve elu oma pisikeses paigas ilma teiste külade inimestega suhtlemata); ajajooksul puhtad murded nivelleeruvad ehk segunevad; kogujad on tihti ise kohalikud inimesed, küsitletakse kohalikus murdes mitmeid kordi samu inimesi. - küsimustikud: a) otsene aluseks loend asjade nimetustest, küsitleja palub iseloomustada kruusi vaadatakse, mis sõnadega ta seda kirjeldab; b) kaudne küsitleja näitab eset ja palub öelda, mis see on; c) vabalt formuleeritavad küsimused (nimetamisküsimused mida te ütlete kui soovite, et külaline tuppa astuks?; lünk-küsimused te teete tee magusaks ...) - keelekaardid: igal kaardil üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv; murdeatlased näitavad eri vormide
negatiivsed kogemused K T e u li E ts n e u Kultuur e d u s r Teised i Ühiskon e inimese n d e i m d a d e s Eneseteadv v u e us ja s d identiteet a d e n itInimene on küsitleja, kes otsib oma identiteedi pidevalt e e muutuva eneseteadvuse tingimustes, ta sõltub teistest inimestest, ühiskonnast ja kultuurist. Eneseteadvus · Universaalne, kõigil ühine · Ei ole keskendunud kaalutlusele, vabadusele, autonoomiale · hõlmab ka psühhootilisi, dementseid jt inimesi. · "enda identiteedi otsimine" · Enda väärikust on võimalik teadvustada sõltuvalt teistest inimestest Esimene eetikaprintsiip: eetiline iseenesestmõistetavus ·
12.Iseloomustage küsitlust kui andmekogumismeetodit. Loetlege erinevate küsitlusmeetodite liigid ning kirjeldage lühidalt iga liigi eripära, eeliseid ja puudusi. Selgitage kvalitatiivses ja kvantitatiivses uurimises kasutatavate küsitlusmeetodite erinevusi.- Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid. Suuline küsitlus (intervjuu): Küsitleja esitab küsitletavale suulised küsimused ja registreerib vastused, mis antakse samuti suuliselt. Küsitletava ja küsitleja vahel on otsene kontakt (kontakt võibolla silmast-silma, aga ka näiteks telefoni teel ). eelised: Otsene kontakt intervjueerija ja intervjueeritava vahel - võimaldab küsitlejal registreerida ka mitterverbaalseid reaktsioone,raskem keelduda, suurendab tagasisaadud vastuste osakaalu.,annab võimaluse esitada vastastikku täpsustavaid küsimusi . puudused: -
väljavõtukogumisse Esindusliku (representatiivse) valiku meetodid: · Nimekirjaline valik Eeldab täieliku ja täpse nimekirja olemasolu üldkogumi kohta, mille põhjal koostatatakse väljavõtukogumi nimekiri. Kasutusel võib olla palju nimekirju, mis kokku katavad üldkogumi. · Kvoodivalik Küsitlejale on etteantud teatud põhitunnustega vastajate lubatud osakaal (kvoot). · Territoriaalne valik Küsitleja saab lähteaadressid, millest alustab kindla skeemi kohast liikumist vastajate leidmiseks. Aadressid enamasti juhuslikult valitud rahvastikuregistri aadressloendist. Valik tehakse sageli mitmeastmeliselt ja eri meetodeid kombineerides. Nõudlikumates uuringutes põhiline territoriaalne valik, mis tagab küsitluse operatiivsuse ja küsitleja töö kontrollitavuse. Sageli korrigeeritakse valimit enne analüüsile asumist täieliku esinduslikkuse huvides -
Äratundmine mingi tegu (äratundmine, nimetamine, pooliku sõna lõpetamine jne.) muutub hõlpsamaks seeläbi, et asi, millele see tegu on suunatud, on vähemalt korra varem juba esinenud. See varasem esinemine toimib teadvustamata krundina, mis järgmisel korral teeb asja inimesele paremini kättesaadavaks. 7. Millised süsteemipõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (system variables) Küsitleja poolt halvasti sõnastatud küsimused, raskesti arusaadavad laused, keeruline sõnavara. Lisaks ka negatiivid ja topelt- negatiivid. Suunavad küsimused, suletud küsimused. Ajaline vahe sündmuse ja küsitlemise vahel. 8. Millised hindajapõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (estimator variables) Stress, relvafookuse efekt, enesekindlus, alkoholi ja narkootiliste ainete mõju. 9. Mis on peamised isikute vale identifiseerimise põhjused?
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia.
· Konveieritöölistega - Mayo pani ühe konveieri taha sõbrad. Korraldajad kuulutasid aegajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. · Intervjuudega - Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad 2) Nimeta eestvedamise põhikomponente. · eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine; · muudatuste kavandamine ja realiseerimine; · liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus; · mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. TEEMA: Organisatsiooni keskkond
Kinniste küsimustega intervjuu on kõige lihtsam töötlemise ja läbiviimise seisukohalt. Avatud küsimustega intervjuu võimaldab saada uudset informatsiooni, mida ei saa etteantud vastusvariantidega küsimustega intervjuudes Andmeanalüüsis kasutatakse kõiki statistilise töötluse võimalusi ( sageduste analüüs, korrelatsioonanalüüs jms.) Põhilised vead Ei viida läbi pilootintervjuud ja küsimustele ei saada vastuseid Ebapiisav ettevalmistus, mitme küsitleja puhul ebapiisav koostöö ühtlase intervjuu tehnika väljatöötamine Eksitakse küsimuste koostamise reeglite vastu Erinevatele küsitletavatele esitatakse erinevaid küsimusi või samu küsimusi erinevas järjekorras Ei valmistata ette vastuste ülesmärkimise tehnikat ja pärast on vastused küsitlejale arusaamatud Tööintervjuu näide Intervjueeritava nimi ja amet Kas töötate üksinda või teete meeskonnatööd? Missuguseid teadmisi ja oskusi vajate oma töös?
detailsed ruumiandmed. Rahvaloenduse nõrkused: kajastab vaid ühe ajahetke rahvastikupilti; küsimustik on piiratud; rändeajastul ei kattu riik, territoorium ja kodanikud- hargimaisus. Mõisted: alaline elukoht - püsielukoht - Riigiregistrid selle olemus juriidilised andmekogud, ametkondlik kasutus, probleem- eesmärk pole sama, mis loendusel Küsitlusuuringud (valimuuringud) Tüübid- ühekordne; korduv; ristlõikeline; pikilõikeline läbiviimine küsitleja kohalkäimine; telefoniküsitlus; postiküsitlus; elektrooniline küsitlus Rahvastikuprognoosid Suletud rahvastikku kuuluvad surmad ja sünnid, avatud rahvastikku ka saabujad ja lahkujad põhivariandid: baasstsenaarium; kõrge (optimistlik); madal (pessimistlik); tõenäoseim Ränne peamised rändevood Euroopas: lõuna põhi ränne ja euroopa rändekriis ida lääs ränne ja euroopa ühine tööturg ränne - ränne = elukohavahetus = migratsioon Rände mõjutegurid:
vorm.Selle meetodi eelis seisneb suures andmekoguses, mida on võimalik hankida suhteliselt väikeste kulutustega. Samuti on tagatud vastaja anonüümsus, mis kergendab tegelike arvamuste väljaütlemist. Negatiivsed jooned on aga näiteks protsessi paindumatus, küsitluslehtede mittetäielik täitmine ja soovitust väiksem tagasitulek, info saamise aeglus, ja valimi vähesed kontrollivõimalused. Kirjaliku ankeedi täitmiseks võib kuluda kuni 30 minutit. INTERVJUU. Küsitleja esitab teatud hulga küsimusi, millele üksikisik vastab. Vastuseid võib ta anda vabas vormis või valida need etteantud variantide seast. Intervjuu korraldamine võib osutuda suhteliselt kulukaks, kuna tihti soovib küsitletav saada vastamise eest tasu. Tasu eest küsitletakse nt arste, juriste, tehnilisi konsultante jne. Intervjuu käigus esitatavad küsimused on kas standardiseeritud või standardiseerimata.
30-11.20, veel parem 14.00-16.00 Klassikaline intervjuu – kahekesi, kogu jutt lindistatakse ja pärast kirjutatakse ümber. 17. Mida peab sisaldama küsimustiku sissejuhatus? Intervjueerija peab oskama kuulata, vastajal peab olema võimalus valida istumiskoht, Sissejuhatus on 1 lõik. Peab sisaldama küsitleja nime, küsitluse eesmärk (üldiselt, ei soovitatavalt 90kraadise nurgaga, siis pole liiga pealetükkiv. tutvustata nüanssides), täitmisjuhend ja viisakus. 36. Too näide kombineeritud andmekogumise meetodite kasutamisest. 18. Mida tähendab küsimustiku struktureerimine
Joonis 2 Naissoost vastajate jagunemine vanuse järgi Meessoost vastajad on 29-36 eluaastani. Samas naissoost vastajate vanus on 26-32 eluaastani. Naistest vastas enim 28-aastased, meestest 31-aastased. Vastanute aritmeetiliseks keskmiseks vanuseks kujunes 30.15, mis ei ole ka üllatav, arvestades asjaolu, et küsitlus oli läbiviidud 26-36 eluaastates inimeste vahel. Antud tulemuste põhjal ei saa järeldada muud, kui seda, et küsitleja tutvumisringkonnas on mehed vanemad kui naised., kui vaadata seda, mis vanusest alates on mehed vastanud ja mis vanusest alates naised. VASTAJATE JAGUNEMINE LASTE JÄRGI Üldiselt saavad lasteta naised/mehed lubada endale suuremaid kulutusi. Kuid kas nad oleksid nõus ka piirduma vähemaga? Vastajate jagunemine laste järgi 25% 35%
Korraldajad kuulutasid aeg- ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. · Intervjuudega - Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad 2) Nimeta eestvedamise põhikomponente. · eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine; · muudatuste kavandamine ja realiseerimine; · liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus; · mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. TEEMA: EESTVEDAMISE TEOORIAD JA TEHNIKAD
14. Teisane viktimisatsioon - väljendab ühiskonna hoolimatust kuriteo ohvriks langenud inimeste suhtes. Sekundaarset viktimisatsiooni võib ohvrile põhjustada suhtlemine nii intervjueerijaga, õigusorganite, töökaaslaste, sõprade ja perekonnaga kui ka meedia kalduvus kuritegusid ja inimtragöödiaid kaubaks muuta. Sekundaarse viktimisatsiooni astmestik: I Ülekohus: · hirm surveabinõude ees, · informatsiooni puudus, · tajutud huvi puudus küsitleja poolt, · kohtuprotsessi viibimine, · sissetuleku või töö kaotus. II Häbistatus: · häbimärgistatus, · seksuaalkuritegudele järgnev läbivaatus, · uurimine ja küsitlemine politseis, kohtus, · ebateadlike inimeste süüdistused, · meedia. III Isolatsioon: · tõrjumine perekonna ja sõprade poolt, · kaasinimeste ebamugavus ohvriga juhtunust kõneldes ja suheldes, 15. Eakate avahooldus - 1. eakale kodus elamise võimaldamine- eaka toimetulek
· Puhast murret ei kõnele enam inimesed, kes on EW ajal koolis käinud, sünnipiir ideaalis 1910. aasta · Põhjused: kirjakeelne kooliõpetus, massimeedia mõju, kirjakeele äraõppimine põhieesmärgina algas teadlik murrete mahasurumine; koolis hakati õpetama kirjakeelt · eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal · Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid?: küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad aja jooksul tuttavateks, kogujad tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele Küsimustik: · Tõlkemeetod ja küsitlemine (põhiline) · Küsimustik lubab kasutada erineva tasemega küsitlejaid ja erinevaid küsitlussituatsioone ning saada võrreldavaid andmeid · otsene: aluseks loend asjade nimedest, küsitleja: mida te nimetate kruusiks
50% algab +ga, 50% algab -ga 6. Skaalad ühtlaselt kasvavad/kahanevaad 7. Skaalad – sümmeetrilised, neutraalsed, stabiilselt ühtlased, ei sisalda absoluutseid väljendeid (alati ->sageli, mitte kunagi -> harva) 8. Ei tohi sisaldada mitmeti mõistetavaid väljendeid 9. Järjestamise kasutamine 10. Peavad olema tõsiseltvõetavad Küsitluse kriitika: • Metodoloogiline individualism • Küsitlus annab info kasutava, mitte küsitleja kohta • Küsitlus näitab ühiskonda ühtlasemana, kui tegelikkus • Arvud ei peegelda ühiskondlikku tasakaalu • Teatud ühiskonnakihind ei ole esindatud (koore-ja põhjakiht) Info moonutamine: 1. Ankeedi tagastamine – negatiivselt meelestatud ei taha esitada, infomoone 2. Skaala alustamine – postitiivsega alustamisel peab arvestama infomoondega 3. Küsitakse nähtuse ühe poole pealt – küsimused on esitatud positiivselt 4
kirjutada üksteise alla eraldi ridadena, eraldades üksteisest semikooloniga. Loetelu punkti järjenumbri või tähe järel on ümarsulg. Loetelu punkti alustatakse väiketähega. Küsitlusele esitatakse rida nõudeid: 1) küsimused on sihipärased, mitte juhuslikud; 2) küsimused peavad olema arusaadavad kõigile küsitletavatele; 3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust; 4) küsitlus peab toimuma ühesugustes tingimustes; 5) küsitleja ei tohi mõjutada vastuseid oma miimika või zestidega; 6) küsimused tuleb esitada kõigile ühtmoodi; 7) küsitlust ei tohi segada kõrvalised isikud. Loetelu osade nummerdamist on hea kasutada nendel juhtudel, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada mõttekriipse, tärnikesi või ,,linnukesi". Igale loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang.
aktsiisimaksud ja muud tuluallikad Palkade võrdlus: Rohkem saavad palka: Valdkondade lõikes on kõrgeim keskmine töötasu infotehnoloogia, telekommunikatsiooni, kindlustuse, pangandus- ja finantssektoris. Positsioonide lõikes teenivad kõrgeimat palka lennukipiloot, turundusdirektor ja tegevdirektor. Vähem saavad palka: Valdkondade lõikes on madalaim toitlustuse, sotsiaalhoolekande ja majutuse valdkonnas. Positsioonide lõikes teenivad madalaimat palka küsitleja, lasteaiaõpetaja abi ja õpetaja abi. Mida näitavad järgmised näitajad: inflatsioon, SKP Inflatsioon – kaupade või teenuste hinnataseme tõusu SKP - sisemajanduse koguprodukti 7. Millega tegelevad järgmised organisatsioonid: ÜRO, NATO, Euroopa Liit. Tunne Euroopa kaarti! ÜRO – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Korraldajad kuulutasid aeg-ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad 3) Mis on missioon? Missioon on organisatsiooni põhieesmärgi tuum, organisatsiooni olemise eesmärk ja eksisteerimise peamine alus. Missioon on organisatsiooni eksistentsi laiem mõte, visioon aga ambitsioonikas tulevikusoov. Missioon on visiooni loomise aluseks, kuigi mõlemad toimivad vaid koos.
Kadri Plaks Kliendirahulolu uuring Turu-uuringud-projekt Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 71/81 Juhendaja: Marge Täks Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................................................3 Uurimismeetod .............................................................................................................4 Küsitlusleht...................................................................................................................6 Uuringu tulemused......................................................................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................18 Sissejuhatus: Klient on oluline osa teenindusettevõtja argipäevas. Klient on see, kes tellib teenuse ja kellele tee...
3) kas uurimise eesmärk peab olema intervjueeritavale varjatud või mitte. Vastavalt sellele eristatakse küsitluse läbiviimisel nelja lähenemist: · struktureeritud, varjamata (structured, undisguised) küsitlused. Kõikidele respondentidele antakse samad küsimused ja nende vastused on tihti piiratud alternatiivide loeteluga. Küsitlusel pole varjatud eesmärki ja kõik vastajad saavad aru teema eesmärgist. Taoline formaat välistab küsitleja mõju tõstes seega uuringu usaldusväärsust, kuna kõikidele respondentidele esitatakse samad küsimused. Küsitluse tulemusi on lihtne kodeerida töödelda ja interpreteerida. Puuduseks on alternatiivsete võimaluste piiratus- respondendid ei saa täiendada oma vastuseid ja intervjueerija ei saa võtmeküsimustes sügavamale minna; · struktureeritud, varjatud (structured, disguised) küsitlused. · mittestruktureeritud, varjamatud (unstructured, undsiguised) küsitlused
müügimahule. Levinumaks eksperimendi variandiks on prooviturundus, kus uue toote turundus viiakse läbi teatud geograafilises piirkonnas KÜSITLUSTEHNIKAD Peale küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta. Küsitlustehnikaid on 4: - telefoniküsitlus, - postiküsitlus, - personaalküsitlus, - internetiküsitlus. 4.1.1.1 TELEFONIKÜSITLUS on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respodendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega, suhteliselt kõrge vastuse määr 60 – 70 %,
Ta peab oskama arvestada ütlejate hääletooni, näoilmet jne. Niisugune lisainformatsioon on grupiintervjuu sisu interpreteerimisel väga väärtuslik. · · Moderaatori taotluseks on ergutada inimesi rääkima etteantud teemal. Ta ei pea kõnelust pidevalt ja agaralt juhtima, arutelu kulgu liialt piirama, oma isikuomadustega mõjutama, vaid eelkõige hoidma gruppi koos, julgustama liikmeid ennast avama ja kontrollima, et teemast kõrvale ei kaldutaks. Küsitleja ülesandeks on haarata kõiki vestlusesse, vältida väheste aktiivsemate domineerimist ja nende hinnangute teistele pealesurumist, jälgida teiste reageerimist osaleja ütlemistele (see annab aluse ka kaudsemale järeldusele) ning analüüsida mõtteavalduste varieeruvust. · · Fookusgrupi juhtimine nõuab teatud loomupäraseid omadusi, kuid ka intensiivset koolitust selles valdkonnas. Turundusuuringufirmadel, mis tegelevad fookusgrupi
Korraldajad kuulutasid aeg- ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad. 6) Mis on visioon? Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti, kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Visioon peab looma seose tänase ja homse vahel ning aitama töötajatel suhtuda tulevikku energiliselt ja motiveeritult, andma nende tööle mõtte.
Korraldajad kuulutasid aeg-ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. · Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad. 2) Nimeta Henry Fayol´i juhtimisprintsiipe (7). · distsipliin (reeglite järgmine) · käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus · õiglane hüvitamine · õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema
ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel. vestlus/küsitlus/anketeerimine- vestlust kasutatakse tihti täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Sellega saan jälgida näoilmeid, hääletooni ja verbaalseid liigutusi. Küsitleja saab jooksvat tagasiside ning suunata kaasvestlejat vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. Test- test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastus või lahendus anda. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide kaudu
Korraldajad kuulutasid aeg-ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. · Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad (Mayo, 1970: 394). Douglas McGregor (1906 1964) avaldas 1960. a. raamatu The Human Side of Enter- prise (McGregor, 1986: 351). Ta eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria. X teooria · Enamik inimesi on laisad ja võimaluse korral väldivad töö tegemist; · Inimesi tuleb vahetult suunata;
vead ankeedi täitmisel, kui juhend on ebapiisav INTERNETIKÜSITLUS Eelised: täpsus; küsitluse kiirus; tulemuste jälgimise võimalus Puudused: täidetud ankeetide laekuvus minimaalselt 1/3; vastajate piiratud kasutusvõimalused; sihtgrupile esitatavad nõuded (interneti olemasolu kodus) NÄOST-NÄKKU INTERVJUU Eelised: mahukas ankeet; lisamaterjalide kasutamise võimalus; kõrge vastuste määr on odav Puudused: küsitleja võimalik mõju; ankeedi ja küsimuste mõju; intervjueerija koolitus ja töötasud on lisakuluks; sõltub küsitleja oskustest TELEFONIINTERVJUU Eelised: odav; kiirus küsitluse läbiviimisel ja andmete töötlemisel; kontrollivõimalus; suhteliselt kõrge vastuste määr (60-70%); vastaja suurem anonüümsus ja väiksem intervjueerija mõju Puudused: ankeedi pikkuse piirang; tehnilised probleemid Analüüsi- ja esitlusmeetodi valik sõltub: · Küsimuse tüübist · Andmete tüübist
Korraldajad kuulutasid aeg-ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. · Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad (Mayo, 1970: 394). 2) Nimeta eestvedamise põhikomponente. · tegevuse eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine; · muudatuste kavandamine ja realiseerimine; · liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus; · mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel.
arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad. 2) Kirjelda lühidalt Goldratti piirangute teooriat. Teooria autor on Eliyahu M. Goldratt. Piirangute teooria väidab, et igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. See võib olla nii inimene kui masin ja ära tunneb piirangu tema ette kuhjunud täitmata ülesannete järgi.
Kui vastaja tunnistab ristküsitluses midagi, mis on küsija võistkonna kaasusele kasulik, ei võta kohtunik seda arvesse enne, kui see on küsiva võistkonna kõnedes ära mainitud. Küsitleja ja vastaja võistkonnaliikmed ei tohi ristküsitlusse sekkuda. Ainsa erandina on lubatud anda küsijale kirjalikult täiendavaid küsimusi. Küsitlejal on õigus küsimusele ebamõistlikult pikalt vastavat väitlejat viisakalt katkestada. Vastaja ei pea vastama isiklikele küsimustele. Kui küsitleja soovib näha tõestusmaterjali, mida teine pool peab otsima, võib ta sellel ajal, kui küsitletava võistkonnaliikmed seda otsivad, küsitlusega edasi minna. Sellisel juhul võiks tõestusmaterjal valmis olla ristküsitluse lõpuks. Teise võistkonna tõestusmaterjali peaks tagasi andma enne järgmise kõne algust. Mõned märkused: küsija peab küsimustele vastama tingimata ausalt. Ausa vastuse vältimiseks
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse ag...
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. ...
märgata, nt valu, iiveldus, väsimus. Sümptoome tunnetavad ja kirjeldavad eri isikud, samuti sama isik erinevates olukordades, muidugi erisuguselt. Subjektiivsete haigustunnuste üleskirjutamise õigsus sõltub andmete kogumise viisist. Reprodutseeritavuse suurendamiseks on töötatud välja standardsed usutlus ja ankeetmeetodid. Vastuseid subjektiivsete haigustunnuste kohta mõjutab küsitluse käigus mitte ainult küsimuste sõnastus, vaid ka küsitleja ehk intervjueerija isik ja küsitlusasjaolud. Objektiivsete haigustunnuste all mõistetakse neid nähte, nt ohatis või paistetus, mida saab kindlaks teha uurija. Nende sümptoomide kindlakstegemist mõjutab ühe uurija isiklik otsustusvõime. Isiklikule arvamusele tuginetakse ühtviisi nii südame ja kopsude auskultatsioonil kui ka kõhu palpatsioonil. Laboritevaheline hajuvus testitulemustes selgub, et on suhteliselt suur
kuulutasid aeg-ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järeldus oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad (Mayo, 1970: 394). 3) Kirjelda lühidalt Goldratti piirangute teooriat. Teooria autor on Eliyahu M. Goldratt. Piirangute teooria väidab, et igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. See võib olla nii inimene kui masin ja ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
