Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

UUDISTE GEOGRAAFIA (0)

Eesti keel - Eesti keel
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes mis kus?
  • Millal kuidas?

25. emakeeleolümpiaad „Meedia keel”
UUDISTE GEOGRAAFIA
Uurimistöö
Kaili Olgo
Jõgeva Ühisgümnaasium
11.B klass
Juhendaja : õp Helge Maripuu
Jõgeva 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Uudis 4
1.1. Mis on uudis? 4
1.2. Uudise pealkiri 6
1.3. Uudisväärtused 7
1.4. Ajakirjandus ja poliitika 8
Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19). 9
1.5. Uudis keelekujundajana 9
2. Jõgeva maakonna ajalehed 12
3. Välismaailma uudised 13
3.1. Kolhoosnik 13
3.2. Punalipp 18
3.3. Vooremaa 1991-1992 20
3.4. Vooremaa 2007-2008 21
4. Eesti uudised 24
4.1. Kolhoosnik 24
4.2. Punalipp 25
4.3. Vooremaa 1991-1992 27
4.4. Vooremaa 2007 – 2008 28
5. Jõgevamaa uudised 31
5.1. Kolhoosnik 31
5.4. Vooremaa 2007 – 2008 42
6. Jõgeva linna uudised 47
6.1. Kolhoosnik 47
6.2. Punalipp 49
6.4. Vooremaa 2007-2008 50
Kokkuvõte 51
Kasutatud materjalid 54



  • Sissejuhatus


    Ajaleht on kunst – kollektiivne kunst , mis lähtub oma ajast ...
    Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks – me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia.
    Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks . Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel . Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika.
    Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa välismaailma, Eesti, Jõgevamaa ja Jõgeva linna uudiste kajastamise osas. Selleks otsitakse eespoolnimetatud ajalehtedest kohanimedega seotud lauseid ja liigitatakse need kaugusele vastavalt, püütakse avaldatut mõista ning analüüsida. Vajadusel pööratakse tähelepanu õigekeelsusele. Jälgitakse ka nimetatud väljaannete kujundust ning arengut.
    Peaeesmärgiks on jälgida, kuivõrd on Jõgevamaa ajaleht aja jooksul ühes uudistega muutunud ning mis on erinevatel aastakümnetel olnud olulisim, et mõista ajalugu ja tänast päeva ning oma maakonna ajalehte selle arengus.

  • 1. Uudis

  • 1.1. Mis on uudis?


    Mõistet uudis ei saa avada üheselt, sest aegade jooksul selle tähendus muutub ja inimesed arvavad sellest erinevalt. Kõige lihtsam on seda nimetada lühikeseks informatiivseks tekstiks.
    Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada.
    Uudis on materjal, mis annab teavet, jutustab millestki , lahutab meelt , seda on tore lugeda.
    Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases
    ( Hennoste 2008: 23).
    Paljusid mõisteid käsitatakse keeles kontekstist sõltuvalt. Uudised on aja jooksul muutunud rohkem meelelahutuslikumaks, kuid ikka on nad jäänud inimestele esmatähtsaks. Need on midagi niisugust, mida elanikkond peaks teadma ja nad vastavad küsimustele, mis lugejatel argipäevaelus tekivad. Meelelahutusekski on mõnikord hea lugeda midagi sellist, mis hetkeks argielu unustama paneb, naerma ajab, meelt lahutab. Sageli suunab loetu edasi mõtlema, uusi allikaid otsima .
    Uudis erineb arvamuslugudest ja publitsistikast selle poolest, et ta on objektiivne, ei esita kirjutaja arvamusi , seisukohti.
    Uudis peab olema erapooletu , sõltumatu ja tasakaalustatud ( Aava : 153).
    Uudisekirjutaja peab olema erapooletu ega tohi asuda kellegi poolele, ükskõik kelle kasuks või kahjuks olukord on kujunenud. Siis on ajakirjanikul raskem, kui juhtumisi on üheks osaliseks keegi tuttav. Kuid ajakirjanikud peavad selleks igal ajal valmis olema. Ajakirjanik peab esitama toimuvast nii häid kui ka halbu külgi, positiivset ja negatiivset. Midagi ei tohi jääda varjatuks. Osapooltel samas on nii head kui ka halba, mida edastada , elu on selline. Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed. Eriti näiteks siis, kui on valimisaeg, igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud.
    Uudise kirjutamisel peavad kõik faktid olema kontrollitud, oma arvamus ja emotsioonid peavad olema välistatud (Aava: 154).
    Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks (Hennoste 2008: 59).
    Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud. Meedias on tihti kajastatud solvunud inimesi, kes avaldavad meelepaha, et nende eraelusse on lubamatult sekkutud ja pole edastatud nende sõnu. See kahjustab ka ajakirjaniku mainet. Ajakirjanik ei saa avaldada oma arvamust, vaid peab seda laskma teha lugejal. Tema edastab ainult loo. Peab jääma viisakaks. Mitte mingil moel ei tohi olukorda sekkuda ega kedagi mõjutada. Tuleks vältida omadussõnade, metafooride ja umbisikulise tegumoe kasutamist. Taotlema konkreetsust.
    Uudise põhikriteeriumid:
    • Sündmuse värskus.
    • Sündmuse mõju lugejatele.
    • Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus.
    • Sündmuses osalejate tuntus.
    • Sündmuse konfliktsus .
    • Sündmuse erakordsus.
    • Sündmuse päevakajalisus ( Kask 2005: 66).

    Mida värskem on uudis, seda enam seda lugeda tahetakse. Eelmisel päeval avaldatu on juba vana ja igav, sest on teada - tuntud. Sündmuse lähedus mõjutab lugejat kõige enam. Kui teatakse , et tuttavaga on midagi juhtunud, siis loetakse tema kohta kindlasti suure huviga . Muretsetakse endale paberkandjagi või allikas, kust kirjutatu hõlpsamini kätte leiaks. Tavaliselt on uudised kirjutatud nii, et iga inimene leiab üles oma ja vajaliku, so. sündmused mõjutavad paljusid inimesi. Janunetakse uudiste järele, mis on ebatavalised, sest need pakuvad pinget kõigile – nii kirjutajale kui ka lugejale. Samuti peab sündmus olema aktuaalne.
    Ajaleheuudised võib Tiit Hennoste käsitlusele toetudes jagada tinglikult „valgeteks“ ehk kvaliteetajakirjanduse ja „kollasteks“ ehk meelelahutusvaldkonda kuuluvaiks. Tänapäeval leidub päris palju neid inimesi, kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest. Seda ei saa väga halvaks pidada, peaasi , et millestki huvitutakse. Meelsasti loetakse argielu puudutavatest sündmustest kajastuvaid uudiseid, kuid loetakse ka kuulsustest, nendest , kelle nime teatakse. Tundmatute inimeste puhul ei oska sageli arvatagi, kui lähedaseks nad võivad hästikirjutatud uudise mõjul muutuda. Mõnus on lugeda uuest, näiteks keegi on leiutanud avastanud või saavutanud midagi. See loob eneselegi tunde, et tahaks millegi erakordsega hakkama saada. Võimukad inimesed pääsevad ajalehte tänu sellele, et nad on kuulsad . Vähemtuntud elanikud peavad tegema selleks midagi märkimisväärset, et saaksid oma nime lugeda. Kuulsused saavad veel tuntumaks, kui teevad midagi positiivset, aga isegi juhul, kui on teinud negatiivset. Nad saavad laimu osaliseks, aga leiavad kohe enese kaitseks vabandusi ja seda ajaleheveergudel.

  • 1.2. Uudise pealkiri


    Uudis algab pealkirjast: see peab tõmbama endale tähelepanu, olema täpne ja lööv ning andma teada uudise keskse teema.
    Autor hoolitseb ka selle eest, et lugeja saaks kõigile oma küsimustele vastused muude allikate poole pöördumata, seepärast lisatakse selgitusi, tutvustusi jmt (Kask 2005: 72).
    Pealkirja eesmärk on anda lühidalt ja selgelt teada uudise põhisisu. Samuti informatsiooni tegijast ja tegevusest, kellest või millest artiklis juttu tuleb. Äratada tähelepanu, kutsuda lugema. Pealkiri on lühike (5 – 7 sõna), seotud juhtlõiguga, aga arvestama peab, et ei tohi esineda kordumisi, sest see hakkab segama ja annab tunnistust viletsast stiilist. Kui esileheküljel on põnev pealkiri, on ajalehe läbimüük suurem. Eesti keeleõpetusest on teada, et kõige tähtsam sõna lauses on tegusõna, nii on see ka pealkirjas. Siis selgub pikemata, millega tuleb järgnevalt tegemist, tänapäeva inimesed ei viitsi ju eriti millessegi süüvida.

  • 1.3. Uudisväärtused


    Iga päev juhtub maailmas palju ja kõike ei saa kirja panna ning inimestele edastada. Peab tegema valikuid , millised on tähtsaimad uudised. Siinkohal tuleb järgida mõningaid punkte, mille järgi uudiseid valitakse.
    Uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejatel maailma kohta tekivad.
    Uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest (Hennoste 2008: 29).
    Kui lehes pole iga päev vajalikke uudiseid, siis kahaneb läbimüük. Seepärast tuleb leida igasse lehte nn pommuudis, mis lugejaid köidab. Eelkõige on oluline lähedus. Kuid ostetakse ka tuntud nime pärast. Samuti on tugevaks mõjuteguriks ebatavalisus, midagi sellist, mida just iga päev ei kuule ja see paneb inimestel silmad särama, kui keegi on midagi erakordset korda saatnud ning enamik tahab sellest osa saada.
    Uudiste valiku puhul on oluline seegi, et sarnast kirjutist poleks konkureerivas ajalehes . Siis võidakse teha valik ja otsustada teise väljaande kasuks, kardetakse . Uudis võiks olla hariv. Harib see, mis ühiskonnas toimub. Ent olulisim on siiski selle edastamisviis.
    Meedias domineerivad olulised pseudokriteeriumid on raha ja võim. Ajalehte võivad sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel (Aava: 159-160).
    Tahetakse propageerida oma vaateid. Inimesed, kellel on kõrge positsioon, peavad oluliseks, et neist kirjutatakse prestiižikates allikates . Suured reklaamiandjad mõjutavad lehe sisu. Raha võimaldab oma firmat tutvustada ja ajalehed saavad sellest ainult kasu, kui suurfirmad neisse investeerivad. Seetõttu võivad lehes ilmumata jääda need uudised, millel on uudisväärtus. Kuid ikkagi valitakse teemad, mis ajalehe läbimüüki suurendavad. Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised . Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb.

  • 1.4. Ajakirjandus ja poliitika


    Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu.
    Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia : uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega ( rahandus , tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24).
    Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised tekkida arusaamadel, kelle kasuks otsustada, kujuneb mõttekeskkond, mille üle ühiselt arutleda: keda valida ja keda mitte. Niisuguste uudiste juures on tähtis värskus, sest vaevalt keegi tahab kuulata / lugeda/ vaadata vanu lubadusi.
    Kõvu uudiseid leidub enamasti kvaliteetajalehtedes/ ajakirjades, mille lugemiseks on vaja enam eriteadmisi, kui seda on tavalugejal. Näiteks majandusinimestel Börs, põllumajandustöötajatel Maamajandus , Tehnika ja Tootmine. Kõigile mõistetavalt kajastatakse niisuguseid uudiseid eelkõige ajalehes Maaleht ja laiale lugejaskonnale Õhtulehes.
    Et ajalehed peavad vastutama neis avaldatu eest, on asjakohane peatuda mõistel poliitiline korrektsus.

  • Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19).


    Üha vähem kasutatakse halvustavaid väljendeid. Nii nimetavad ajakirjanikud neegreid mustanahalisteks, venelasi enamasti venelasteks, kuid tuleb ette ka venkud. Eestimaalaste kohta teadaolevalt niisuguseid sünonüüme pole. Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, millest nad räägivad. Üldiselt on nad üsna viisakad , aga „ühtlaseks pudruks keedavad“ loo „Ärapanijad”. Nad edastavad oma arvamust rohkem mõnitades, justkui ei mõtlekski, mis suust välja ajavad. Teemadki on intrigeerivad. Nad on leidnud enesele ka vastuolulisi vaatajaid. Eesti Päevalehes avaldati selleteemaline artikkel. Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik.

  • 1.5. Uudis keelekujundajana


    Ajakirjandus on üks osa, mis aitab meie keelel säilida ja areneda. Ajaleht toetab uute sõnade keeles muganemist. Palju on pööratud tähelepanu ajalehekeelele, sest me võtame selle lugedes märkamatult omaks. Keel võimaldab kodanikul ennast väljendada. Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt. Kui toimetused koosnevad erialase ja keelelise väljaõppeta inimestest, siis kahjustab see meie emakeelt , sest vale keelekasutus on kui nakkushaigus – hakkab külge. Väga kiiresti kasvavad ja vahetuvad uued võõr- ja tsitaatsõnad. Neid tuleb nii palju, et need ei jõua eestipärastuda, meie keelega kohaneda. Segab slängikasutus kui ajalehekeelde sobimatu.
    Leht püüab kergema, argisema keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada, eeldades, et vähenõudlikke lugejaid on rohkem kui nõudlikke lugejaid (OK 2004, nr 2: 11).
    Tegelikult on nõudlikke lugejaid palju, kes ütlevad, et maailm üha vaimuvaesemaks muutub. Küll aga peab osa lugejaid ajakirjanduskeelt keeruliseks. Meenub juhtum, kus lugeja Postimehe kui arusaamatu kõrvale jättis ja Õhtulehe järele haaras. Kindlasti on ajalehekeel raske osale Interneti jututoakülastajatest, kellel on välja kujunenud oma keel, millest jälle teised aru ei saa. Samas iseloomustavad nende tekste kordus ja paljusõnalisus, mõttepuudus, lohakus ja hoolimatus väljendatava vastu.
    Ka suhtumine kirjakeele traditsioonilistesse normidesse on aja jooksul muutunud. Mõned kirjutavad üsna vabalt ka murdelisi või keeleuuenduslikke vorme, nagu hää ja sääl, oodat ja kirjutet. Toimetajad ja korrektorid on loobunud neid parandamast.
    Tegelikult kahaneb kõnekeele ja ajakirjanduskeele vaheline erinevus hämmastava kiirusega. Üheks põhjuseks on peetud seda, et sensatsiooni, kergema meelelahutuse , vaba aja ja harrastuste osatähtsus ajakirjanduse temaatikas kasvab ja see omakorda avaldab mõju keelekasutusele. Kirjutajad ei oska alati eristada tõsisemate teemade käsitlemiseks sobivat stiili kergema meelelahutuse stiilist, neile on see kõik üks ajakirjanduskeel . Nad panevad tähele, et Õhtuleht või Eesti Ekspress kasutab oma reportaažides üsna vabalt argikeelt, madalstiilseid väljendeid ning vandesõnu, ja nad järeldavad: ahaa - tänapäeva ajalehekeel ongi selline. Ning kirjutavad oma arvamused, artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja väljaanded üksteisest ka keeleliselt on see, mis puudu jääb (OK 2004 nr 2: 11-12).
    Võib järeldada, et ajakirjanduskeel kahjustab noori inimesi, kes alles õpivad. Piirid on nii avarad ja ka ennast kvaliteetlehtedeks nimetavad väljaanded ei pea enam ideaaliks ühtlaselt neutraalse stiiliga väljendusviisi. Kahju teeb see eriti nendele noortele, kes veedavad aega arvutis suhtlusportaalides suheldes, kus valitseb kõnekeel. Kuid puutumata ei jää ka eakamad lugejad. Neid, kes märkavad ja soovivad vigu parandada, on, aga liiga vähe, et see laiemat kõlapinda leiaks. Kuidas aga jõuda niikaugele, et ajakirjanikud ei eksiks oma kirjutistes emakeele reeglite vastu? Üks võimalus on viia läbi testid, enne kui kedagi tööle võetakse. See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti keele säilimisele aitab kaasa, kui kõik ajakirjanikud oleksid ajakirjandusharidusega, mitte vaid pelgalt kirjutada oskavad mis tahes eriala inimesed. See innustaks laia üldsust, kes ajalehele kirjutada soovib. Omakultuur peaks igaühele esmatähtis olema ja sellele aitab olulisel määral kaasa hea keelekasutus. Ingrid Rüütel, meie rahvaluuleteadlane, arvab :
    „Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda. Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise, vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel.”
    Peame kaitsma oma emakeelt, sest Eesti on ainus koht, kus seda teha saab ja me ise oleme selle oskajatena parim reklaam oma maale ja rahvale. Pealegi on hea emakeeleoskus kasulik mis tahes võõra keele õppimisel. 2009. aasta 31. detsembri Postimehes räägib kirjandusprofessor Rein Veidemann keelest kui meie olemise kojast ja kõiksusest, meenutades saksa filosoofi Johann Gottfried Herderi öeldut: keel on inimhinge kokkulepe inimese endaga. 20. sajandil arendab sama mõtet edasi Martin Heidegger , lisades: keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis (Veidemann: 2009).
    Uudis aitab ühiskonnas toimuvat jälgida, et õigesti orienteeruda, infotulvas hästi hakkama saada. Valitseb ajakirjandusvabadus – ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt ning ilustamata kõike, mida ta oluliseks peab. Iga inimene võib ajakirjanduses vabalt oma arvamust avaldada, ent uudise kui ajakirjandusžanri puhul kehtivad kindlad reeglid: see peab olema informeeriv, tõene, neutraalne ja tasakaalustatud.
    Uudis mõjutab elanikkonda, andes vastuse küsimustele: kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks?. Harib meid, paneb edasi mõtlema. Mõjutab keelekasutust, käitumisviise, väärtushinnanguid. Probleemiks on aga Internetifoorumite keelekasutus ja sealsed uudisväärtused. Need ahvatlevad küll noori inimesi, aga ei arenda. Tihtipeale võib uudistevalikut mõjutada ajalehe müüginumber ja selle nimel tehakse avaldatus allahindlust. Ajakirjandus on demokraatlik ja igaühel on võimalik enesele lugemiseks sobiv artikkel valida.
    Järgnevas keskendutakse Jõgevamaa maakonnalehele, jälgides selle uudiste geograafiat lehe arengust lähtudes ning püütakse seda mõtestada.

  • 2. Jõgeva maakonna ajalehed


    Ajaleht Kolhoosnik loodi koos Jõgeva maakonna tekkimisega 1949. aastal. Nime üle oli olnud palju vaidlemist, aga väljaandele taheti panna nimi, mis iseloomustaks antud piirkonda, kus leht ilmub. Et Jõgevamaa oli tuntud oma viljakandva maa poolest ning põhitegevuseks oli põllumajandus, siis sellest johtuvalt ka nimevalik.
    Punalipp ilmus esimest korda 15. mail 1962. Nimi muutus, sest Hruštšovi - aegse majanduse juhtimise ümberkorraldamise ajal moodustati territoriaalsed tootmisvalitsused. Seoses sellega korraldati ümber ka kohalikud ajalehed. Rajoonilehes kajastus rajooni tänapäev, korrapäraselt ilmuvatel koduloolehekülgedel meenutati minevikusündmusi. Aeg – ajalt ilmusid klubi loomingu leheküljed, korraldati omaloominguõhtuid. Et kogu elu – olu ja tegemisi suunas partei ja valitsus, mille sümboliks oli punalipp, siis siit rajooniajalehele nimi.
    Vooremaa ilmus esimest korda 1989. aastal. Eestimaa oli liikumas avaruse ja vabaduse suunas. Järjest vähem oli tunda piiranguid, elati, iseseivumissoov eesmärgiks. Siit ka muutused ajakirjanduspõllul ja vajadus uue maakonnalehe järele. Ajaleht on saanud nime Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Seda võib nimetada isegi jääaja vabaõhumuuseumiks, kus künkad ja lohud jää sulamise tulemusena on saanud oma kuju. Vooremaal on kaunis loodusmaastik ja Eestimaa külmim talv.

    3. Välismaailma uudised


  • 3.1. Kolhoosnik


    1. Lenini – nimelises kolhoosis kasutatakse külviks Moldaaviast saabunud maisiseemet ( Laugus : 1960).
    Tänavuseks kevadkülviks lasi Stalingradi traktoritehas välja miljonenda traktori… 19. aprillil arutati Palamuse külanõukogus, kuidas on külviks valmistunud kolhoosi II brigaad (Õun: 1960).
    Maisi hakati külvama kampaania korras. NL peasekretär N. S. Hrustšov oli käinud Ameerikas 1959 . aastal ja nägi seal rikkalikke maisipõlde. Kuna Ameerika on enamjaolt samal laiuskraadil kui NSV Liit, arvas ta, et maisikülvi saaks siingi teha. Majanduslik põhjus oli viljapuudus ja lisaks taheti Ameerikast parem olla.
    Maisist pidi saama imerohi, mis tõestaks Nõukogude kolhooside paremust Ühendriikide farmide ees. Ajalehed olid täis üksikasjalisi juhiseid, kuidas kasvatada maisi või panna ruutpesiti maha kartuleid . Sel viisil maha pandud kartulimugulad või maisiseemned pidanuksid suutma end paremini kaitsta umbrohtude ja muude pärssivate mõjude eest.
    1960. aastal oli eesmärk müüa riigile 100000 tonni liha. Seepärast oli vaja kahekordistada hektarite arvu, kuhu külvata maisi. Nimetatud kultuur aga vajab pidevat hoolt ja parimat põllumaad. Tulemuseks oli oodatud 7%-se viljakasvu asemel 2%. N.S. Hruštšov lootis, et majanduse tõus jätkub, aga nii see ei olnud. Põllumajanduses tuli tagasiminek.
    Et maisisaak oli kehv , siis süüdistati selles põllumajandustöötajaid, et need olevat kehva tööd teinud ja ei ole vilja kasvamise eest piisavalt hoolt kandnud. Kuid tegelikult polnud Eesti kliima maisi kasvatamiseks sobiv, meie suved on selleks iiga külmad. Tõsi on, et kui töötab hea ja üksmeelne meeskond, on tulemused paremad kui viletsate tingimuste korral Sel ajal oli partei ja valitsuse initsiatiivil käibel fraas : kaadrid otsustavad kõik, mida ka loetud ajaleheveergudel sageli kasutati.
    2. Uraba – veel kümne aasta eest kuulus Kolumbias see Antioquia departemangu osa indiaanlastele, kes kasvatasid siin väikestel maalappidel maisi.
    Kuuekümnendatel aastatel tungis sellesse piirkonda kurikuulus Ameerika monopol: „United Fruit Company“, kes rajas siia banaaniistandused (TASS: 1975).
    Kolumbia valitsus andis USA monopolile tegevusloa, mistõttu indiaanlased aeti kodudest minema. See oli levinud praktika Ladina – Ameerika riikides. Vastuhakk kestab kohati siiamaani, näiteks zaparatistid Mehhikos.
    3. N. S. Hruštšov ütles Valgevene põllumajandtöötajate nõukogul, et kõige tähtsamad on kolhoosis inimesed, kaader. „Tööle seltsimehed! Kommunism uutele võitudele !“ (Noorte panus, Kolhoosnik, 03.03.1962).
    J. V. Stalini väljend „kaadrid otsustavad kõik“ oli niisiis kasutusel ka Hruštšovil, vaatamata sellele, et Hruštšov Stalini kuriteod hukka mõistis. 1962. aastal toimus NLKP 22. kongress , kus võeti vastu programm, mis nägi ette kommunismi ülesehitamist NSV Liidus aastaks 1980. Antud lause oli mõeldud tööliste helge tuleviku ülesehitamise innustamiseks.
    4. Kanada 1962. aasta esimene kuu tõi tuhandetesse Kanada töölisperekondadesse töötuse, jaanuari kuus kasvas töötute arv 132000 võrra, tõustes 545000ni. See on 8,5 % töö läbi elatuvast Kanada elanikkonnast (TASS: 1962).
    Seda võib pidada tavaliseks näiteks sellest sarjast NSV Liidu ajakirjanduses, kui halvasti elavad töölised kapitalistlikes riikides. NSV Liidus tööpuudust ei olnud, oli töökohustus. Ei tahetud, et inimesed oma riigist lahkuksid, seepärast näidati teisi riike negatiivses valguses, et seal on kehvem olukord kui meil.
    Desorienteerivalt mõjub keelekasutus: jaanuari kuus tuleks kokku kirjutada ja töö läbi elatuvast asendada palgatööst elavast.
    5. Teatavasti leidis hiljuti aset Ameerika õhujõudude provokatsiooniakt Nõukogude Liidu vastu (Kolhoosnik, 19. mai, 1960).
    Tegemist on NSV Liidu ja USA vastasseisuga Külma sõja – aastatel, kus toimus pidev üksteise järel luuramine.
    6. On teada, et agressiivsetesse blokkidesse kuuluvad maad kuhjavad vahetpidamata varuks relvi ja suurendavad oma sõjavägesid. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa jätkavad tuumakatsetusi. Ometi on võidurelvastumine, eriti aga võidujooks tuumarelvade alal, rahuüritusele äärmiselt ohtlik. …isegi paljud kodanlikud ajalehed tulevad järeldusele, et Lääs peab NSV-Liidu ettepanekuga nõustuma (NSV-Liidu tähtis algatus – Kolhoosnik: 1962).
    Ameerika dollaritega peetakse ülal kümneid sõjaväelaagreid, kus käivad ettevalmistused uuteks sõjakäikudeks Kuubasse. Üle kogu maailma kõlas meie riigi kindel ja resoluutne hääl revolutsioonilise Kuuba toetuseks . (Kõik rahuarmastavad inimesed on Kuuba poolt, Kolhoosnik, 27. 02. 1962).
    USA, Inglismaa ja Prantsusmaa kuulusid NATOsse. NSV Liit ja Ida – Euroopa riigid aga Varssavi Lepingu Organisatsiooni ja olid üksteisega sõjajalal. Tuumakatsetusi viidi läbi ka NSV Liidus. Artikkel ilmus märtsis, kus NSV Liit asub jõuliselt Kuubat toetama . Pingelised ajad olid Kuuba - küsimustes veel ees.
    Keel – NSV-Liidu, peab olema NSVLiidu.
    7. „Relvastatud Salaorganisatsiooni“ kuuluvad „ultrad“ on paljudes Alžeeria linnades täielikult peremehed … Oranis on kujunenud rindeolukord. Linn on tegelikult jagunenud kaheks – Euroopa ja Araabia osaks, mille vahel on riba eikellegimaad…, kogu avalikkust erutavad teated Kongo poliitikategelast Patrice Lumumba võitluskaaslast Antoine Gizengat ähvardavast ohust (Ultrad lintšivad alžeerlasi – Kolhoosnik, 1962).
    1962 oli Alžeeria iseseisvumisaasta – enne oli seal Prantsusmaa koloonia. Riigis oli puhkenud kodusõda ja NSV Liit toetas sotsialistliku arengutee pooldajaid .
    8. Indoneesia õhukaitseväelased on vajadusel valmis kaitsma oma elulisi huve relvaga käes (Tass: 1962).
    Indoneesias oli võimul kommunistlik režiim ja see avaldus on tehtud NSV Liidu toetuseks.
    9. Üle Hollandi kihutas tugev torm, mis viis minema maja katuseid ja kiskus juurtega välja suuri puid, on inimohvreid (TASS: 1962).
    Holland madalmaana peab pidevalt taluma looduskatastroofe. See info on teadmiseks, et eestlased oleksid teadlikud maailmas toimuvast ja oskaksid hinnata oma turvalist elupaika.
    10. Novo – Voronežki aatomielektrijaama ehitajad pingutavad jõudu tehniliste seadmete montaažil (Rahuaatomi alistajad, Kolhoosnik, 3.03.1962).
    1960. aastatel levis noorte seas tahtmine Nõukogude Liidu elukorralduses kaasa rääkida. Esimestel sõjajärgsetel aastatel hakkasid teadlased otsima võimalusi aatomienergia rahumeelseks rakendamiseks. Esimene aatomielektrijaam lasti käiku 1954. aastal NSV Liidus.
    11. Nõukogude tarbijatele rohkem kvaliteetseid tooteid! Sellise loosungi all töötavad praegu Kaunase tekstiilitööstuse töötajad ( Parima toodangu eest, Kolhoosnik, 3. märts 1962).
    NSV Liidus valmistatud mis tahes tooted ei olnud piisavalt kvaliteetsed. Kuna valitses plaanimajandus, siis täideti plaane kiiresti ja kvaliteedile eriti ei mõeldud. Seepärast tehti palju praaktooteid.
    Taheti küll valmistada vastupidavamaid tooteid, aga selleks oli tööks paremaid tingimusi vaja.
    12. „Kompleksne mehhaniseerimine peedipõldudele“ See Kubani Põllutöömasinate ja Traktorite Katsetamise instituudi lülivanem V.A.Svetlitšnõi üleskutse leidis vastukaja paljude peedikasvatajate hulgas (TASS: 1962).
    Mehhaniseerimine lihtsustas tööd. NSV Liidus tehti kolhoosides palju põllutöid endiselt käsitsi ja umbes sel ajal said kolhoosid enda valdusse traktorid ja suudeti rohkem toota.
    Kolhoosniku ilmumise ajal pidi eesti majandus sulanduma üleriigilisse majandusse ja teenima talle pandud eesmärke. Selle asemel, et Eesti heal järjel olev põllumajandus omast jõust edasi areneks, otsustati, et tuleb üle minna kolhoosikorrale. Algus oli raske ja paljudele inimestele ootamatu ning harjumatu. Kõigest oli puudu. Kellel vähe midagi oli, pidi ühiseks hüvanguks viimsegi hinge tagant ära andma. Töötati lihtsalt töötegemise vajadusest, oma töö eest tasu saamata. Ellu jäädi tänu maa – armastusele ja harjumusele mitte alla anda. Raskeim oli, et ega töösse väga süveneda lastudki, maaelu juhtis partei. Ometi saadi hakkama ja aasta – aastalt areneti tõusu suunas. Kolhoose tekkis juurde, neid oli palju ja omavaheline konkurents viis maaelu edasi. Palju võis näha kokkuvõtvaid tabeleid, kus võrreldi piimasaaduste ja liha tootmist ning teraviljakasvatust.
    Kahjuks toimus nii mõndagi kampaania korras. Ajaleheuudistes oli palju juttu maisist, sest see pidi olema üksvõimalusi, mille abil saab, et ollakse läänemaailmast ja eriti Ameerikest parem. Maisikülv pidi parandama loomade elu - olu, see pidi suurendama piimatoodangut ja selle kvaliteeti. Käsu korras pandi kartuleid ruutpesiti. Välismaistest majandusuudistest sai teada, et Kolumbias rajati maisikasvatuse asemele bannaniistandused.
    Kolhoosniku ilmumise ajal oli palju ülemaailmseid provokatsiooniakte ja sõdu. Seda kajastas ka ajaleht. Valmistati aatomipomme, mida aja jooksul kavatseti rahu eesmärgil toota, mis kahtlemata osutus lugejatega manipuleerimiseks. Töölised soovisid tööde mehhaniseerimist ja kvaliteetsemaid tooteid. Kuna paljut tuli teha sunniviisiliselt, nii, kuidas soovis ja juhendas ja käskis partei, siis oli tunda hoolivuse puudust ja sageli polnud tulemused ootuspärased.
    Käsitletud Kolhoosniku ajalehtedes esinevad järgmised kohanimed : Moldaavia, Stalingrad, Uraba Kolumbias, Ameerika – 4 korda, Valgevene, Kanada, Nõukogude Liit – 3 korda, Inglismaa, Prantsusmaa, Lääs, Kuuba, Alžeeria, Oran, Kongi, Indoneeswia, Holland, Novo. Voronežki, Kaunas, Kuban.

    3.2. Punalipp


    13. Seal, Sevastopolis langes raskesti haavatud Seidov vangi. Fašistlikus koonduslaagris kohtus ta oma kaasmaalase Mehtiga, ja nad andsid teineteisele tõotuse jääda elu lõpuni Nõukogude armee võitlejaiks…, okastraadi taha ulatusid kuuldused hoogustuvast võitlusest Balkanil (APN: 1975).
    Kuna II maailmasõja lõpust möödus 1975. a. mais 30 aastat, hakkasid selguma sõjaga seotud lood. Neist julgeti rääkima hakata. Eesmärgiks oli kasvatada patriotismi ja truudust kommunistlikele ideaalidele.
    14. Pariisi paleontoloogi hakkasid huvitama suveniirid , mida turistid tõid kaasa Ülem-Vari departemangust (TASS: 1975).
    Suveniirid, mida turistid kaasa tõid, võisid olla kivistised või muud esemed, millel võis näha organismide jäljendeid.
    15. Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral, mille ühe ruutkilomeetri kohta tuleb poolteist elanikku – seega üks hõredamini asustatud paiku (Mälgand:1975).
    Võrreldes Eestiga on seda tõesti väga vähe. Eestis elab 31 inimest ühel ruutkilomeetril. Kuid samas on Eesti oma pindalalt palju väiksem. Nüüdseks on Austraalia rahvastiku tihedus tõusnud – 2, 8 inimeseni ruutkilomeetri kohta.
    16. Ivanovno oblasti Kinešma rajooni parteikomitee annab Jõgeva rajooni töötajaile üle kõige soojemad ja südamlikumad tervitused võistluspartneri Kinešma töötajailt (Borissova: 1976).
    Igal rajoonil oli oma sõprusrajoon, kellega võisteldi tootmisnäitajate osas. Toimusid ka vastastikused kohtumised . See oli sotsialistlikus maailmas tavaline, nii püüti sidemeid luua ja neid säilitada, kuna vaid nii oligi antud ajal võimalik välismaalastega suhelda.
    17. Inglise valitsus ei kavatse takistada Inglismaal palgasõdurite värbamist Angola Rahvavabariigi vastu (TASS: 1976).
    Angola iseseisvus 1975. aastal. Angola oli valinud ka sotsialistliku arengutee ja NSV Liit elas talle kaasa ja toetas angolalasi.
    18. Ühenduses konkurentsi teravnemisega rahvusvahelistel turgudel kahanes Lääne-Saksa autode eksport 1975. aastal peaaegu 14% (TASS:1976).
    On näha, et läbimüük on mainest mõjutatud. Kui pole teiste riikidega läbisaamist, ei osteta ka tooteid. See kahjustab jällegi kogu riigi tulusid ja võib eelarve tasakaalust välja viia.
    19. Täna alustab Moskvas tööd NLKP XXV kongress, mis on tähelepanuväärne sündmus meie partei ja kogu nõukogude rahva elus (Käbin: 1976).
    NSV Liidu kõrgeimaks võimuorganiks oli NLKP rahvasaadikute kongress. Delegaadid üle riigi kinnitasid uued plaanid, olulisemad otsused Poliitbüroo liikmed.
    Punalippudes avaldatud artiklite põhjal oli näha, et oldi truu oma isamaale, isegi juhul, kui oli vanglasse satutud. Väärtustati patriotismi. Vaid lehe abil oli võimalik silmaringi laiendada ja midagi teada saada näiteks Austraalia mandrist lõunapoolkeral. Huvituti ajaloost ja minevikus toimunust. Eesti riiki sai hakata end teistega võrdlema, sest meedias oli infot välismaailma kohta.
    Aktiivselt suheldi Nõukogude vennasvabariikide sõprusrajoonidega. See tundus veidi kummaline, sest omavahel ju võisteldi. Aga samas annavad igasugused kohtumised ja külalisreisid palju positiivset energiat ning teadjate sõnul olid need üritused pigem sündmused, sest olid hästi ette valmistatud ja pakkusid palju. Ainult et reisigruppi pääses teenete eest, kõigil see ei õnnestunud. Igas reisiseltskonnas oli ka nn nuhk e koputaja, kes moraali järgi valvas.
    Osa saadi teiste riikide ja oma isamaa elust. Selgub, et kui erinevad riigid ja rajoonid saavad omavahel läbi, läheb ostus – müügis paremini, aga kui suhted lähevad teravaks, mõjutab see negatiivselt majandust.
    Käsitletud Punalippudes esinenud kohanimed: Sevastoopol , Balkan, Pariis, Austraalia, Ivanovo, Inglismaa, Lääne - Saksa, Moskva.

  • 3.3. Vooremaa 1991-1992


    20. Kümnendat korda viibib Eestimaal Taani Uge rahvaülikooli direktor Carl Vilbaek. Alates 1991. aasta veebruarist on ta olnud tööl Baltimaades, tutvustamaks Taani koolisüsteemi ja jagamaks kogemusi psühholoogilise koolituse vallas. Eesti kool on väga sarnane Taani omale. Te olete kooliuuendustega õigel teel, aga meie teeme Taanis veel liiga palju ühiskonna heaks (Lääne: 1992).
    Erinevate koolide mõttevahetused on kasulikud laste arengule. Õpetajad õpivad erinevaid nippe, kuidas õppimine ja tunnid õpilastele huvitavamad oleksid jagavad vastastikku kogemusi. Nii saab info noortele paremini selgeks ja ei mõju psüühikale väsitavalt ning õpitulemused on paremad. Ka Eestil on, millest teised võivad õppust võtta.
    21. Asi sai alguse 1989. aastal, kui maavanem Priit Saksing käis külas Soomemaal, Ikaalises. Kokkuleppe järgi pidid Jõgeva ja Torma piirkonna talunikud, kellega Ikaalise meestel on kõige lähemad sidemed, tarnima Ikaalisesse puitu (Ümar: 1991).
    Et Eestimaa rikkuseks on suured, paksud metsad, oli saabunud taasiseseisvusaeg ning siit alates algas metsaäri, mis siiani veel vaibunud pole.
    22. Jaapani firma „Mitshubisi Ragon Company” on hakanud tootma voodipesu valmistamiseks mõeldud riiet, mis aitab unetuse käes vaevlejail magama jääda (Vooremaa, 10.12.1992).
    Reklaamitrikk, mida võib tänapäeva meedias palju kohata. Tahetakse inimesi nö ära osta ja tihti jäävad lugejad uskuma, et saavadki vaevast lahti ning annavad suuri summasid välja, et imetoode kätte saada, kuid lõpuks on nad ikka alguses tagasi. Kõik sõltub siiski rohkem mõttejõust ja tervislikest eluviisidest. Teisalt, teades Jaapani kvaliteedist, võiski olla tegemis tmillegi väärtuslikuga, millest oli kasulik teada saada.
    Rohkem oleks oodanud uudiseid riigikaitse teemadel , sest kätte oli võidetud iseseisvus, aga tegelikult domineerisid majandusuudised. Raha kokkuhoiu tõttu otsiti võimalusi, kust saaks odavamaid tooteid ja kuidas ise toota odavamalt. Vaadeldud ajalehtedest sai lugeda uudiseid haridusest, majandusest ja inimeste huvist paremini ja kvaliteetsemalt elada. Räägiti sellest, kuidas erinevad rahvad ühinevad helgema tuleviku nimel.
    Räägiti koolides toimuvast, haridusasutuste arengust ja enesetäiendamisest. Hariduselu küsimused olid ajalehes eriti tähtsal kohal. Välismaalased on huvitatud Eestimaal toimuvast ja soovivad neist õppida. Juba oli tunda ka inimestega manipuleerimist, kasutades reklaamtrikki, mis tänapäeval suures osas levinud on.

  • 3.4. Vooremaa 2007-2008


    23. Kiigemetsa Koolil on sel nädalal võõrustada väga kauged külalised: Türgimaal Izmiris tegutseva erivajadustega laste kooli esindus . Neli türgi pedagoogi saabusid Siimustisse möödunud pühapäeval ning tagasiteed läbi Soome kodumaale alustavad nad täna ...Kui kooli ühe pedagoogi tütar Izmiris käis, puutus ta seal kokku ühe sealse erikooli õpetajaga, kes kohe Kiigemetsa Kooli kontaktandmeid palus .[---]
    Kuigi Türgi külalised on pärit hoopis teistsugusest kultuuriruumist ja kliimast ning kuue miljoni elanikuga Izmiri ja Siimusti küla on ka omavahel üsna raske võrrelda, tunnistasid türklased ise, et tunnevad end Eestis väga koduselt, sest inimesed on lahked ja sõbralikud (Mägi: 2008).
    Tegu on erivajadustega õpilaste kooliga , kus õppetöö on korraldatud eesrindlikult. Türgi õpetajad ilmselt tundsid huvi, kuidas meil erivajadustega õpilasi õpetatakse. Türgi on kandidaatriik, mis võtab väga tõsiselt Euroopa Liitu pääsemist ja pingutab selle nimel ja tundub, et meil on ühised huvid, aidata abivajajaid, andmaks kõigile võimaluse elus edasi minna.
    Segavaks osutuv stiiliviga läbi Soome, peab olema: Soome kaudu.
    24. Möödunud nädalal olid Saduküla koolipere külalised partnerkoolide esindajad Rumeeniast, Austriast , Inglismaalt ja Norrast, kes kohtusid siin järjekordse Comenius – projekti raames. Novembrikuus olime külas Austrias , nüüd saime kokku siin. Eesmärk on kelleltki midagi õppida, näiteks Austrias oli võimalus jälgida liitklassis õpetamist, kus vanemad ja nooremad lapsed pandi koostööd tegema (Käosaar: 2007).
    Haridus seob inimesi. Saame paremaks, tehes koostööd teiste riikidega, omandades uusi kogemusi. Iga kohtumine rikastab: saab uusi mõtteid, julgust ja energiat ettevõetu ka ellu viia.
    25. Soomes Poris 15.-17. juulini peetud Soome – Eesti ühislaulupeol osales ka sadakond lauljat Jõgevamaalt. Esimene Soomes peetud Soome – Eesti ühislaulupidu, mis kujutas endast järge 2000. aastal Tallinnas korraldatud Eesti – Soome laulupeole, kandis nime „Südamete laulusild”. Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost. Jõgevamaad ja Mustveed said soomlastele tutvustada päris palju Mustvee naislauljad, kelle särkidele oli kirjutatud „Mustvee Meeliko” ja nende tähenduste vastu tunti suurt huvi.[---]
    Oleme oma Tallinna laulupidudega harjunud . Soomlastel pole niisugust suurejoonelisust. Meie laulupidu on selline üldrahvaline. Tänavaääred on rahvast täis rongkäigu ajal. Seal laulupeost suurt numbrit ei tehta (Käosaar: 2007).
    Jah, oma laulu- ja tantsupidude üle oleme kahtlemata uhked . Eesti rahval on juba ajaloost alates vajadus töö kõrval ka ilu luua, et nii uut energiat koguda. Rikastavad on kultuurialased riikidevahelised sidemed, on ju soomlased teadagi meie laulupeotraditsioonist suures vaimustuses ja nad püüavad ka ise selles osas midagi ära teha.
    Keel: segane on lause: Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost, peab olema: Soome laulupidude traditsioon algas paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost hiljem, samuti on vale lause: Tänavaääred on rahvast täis rongkäigu ajal, parem oleks: Rongkäigu ajal on tänavaääred rahvast täis.
    Uuritud ajalehtedest võis leida uudiseid haridusest, kultuurist ja spordist.
    Hariduse teemal oli juttu sellest, et erinevad koolid külastavad üksteist ja omandavad nii uusi kogemusi, andmaks seejärel lastele parimat, eriline rõhk oligi pandud vastastikule suhtlemisele haridusvallas, seda oma maakonna vajadustest ja võimalustest lähtuvalt.
    Kultuurisündmustest väärtustati enam laulupidu, millest meie naabermaadel palju õppida on ja sport kannab lisaks muule heale heategevuslikku mainet. Tõdeti, et Eestile on laulupidu märksa sügavama tähendusega kui Soomele ja soome laulupeol puudus selline rahvarohkus kui meil. Samaks oli jäänud varasemaga võrreldes see, et koolides käis endiselt palju külalisi ja üksteiselt õpiti, mis on hea märk hariduse kvaliteedi tõusu suunas, kui käib pidev üksteise täiendamine.

  • 4. Eesti uudised

  • 4.1. Kolhoosnik


    26. Möödunud laupäeval sõitis grupp Jõgeva rajooni ühiskondlikke autoinspektoreid külaskäigule Viljandisse. Kuna viimastel aastatel on Viljandi rajooni ühiskondlike autoinspektorite kollektiiv saavutanud häid tulemusi võitluses liikluseeskirjade rikkumiste vastu, tundsime huvi eeskätt selle üle, kuidas seal on korraldatud organisatsiooniline töö. Tõime Viljandist kaasa nii mõndagi kasulikku , mida meie rajooni ühiskondlike autoinspektorite nõukogu edaspidi tegevuses rakendada saab (Allas: 1961).
    Taolised retked on kasulikud kogemuste omandamiseks - vahetamiseks. Üheskoos saab muuta sõiduteedel liiklemise ohutumaks. Inimesed võivad küll liikluseeskirju teada, aga sõitmisel võivad need hetkega ununeda, kui tekib keeruline olukord, kus on vaja kiiret reageerimisvõimet. Uudistes on palju juttu olnud liiklusõnnetustest tähelepanematuse või aeglase reageerimisvõime tõttu. Nagu muiste, nii ka täna on liiklusjärelevalve vajalik, et sõidukijuhte distsiplineerida.
    27. Ainult suure Nõukogude Liidu koosseisus ja Nõukogude vabariikide vennaliku pere üheõigusliku liikmena saab eesti rahvas võimaluse tõsta oma majanduselu, arendada rahva kultuuri, kindlustada rahvaste üheõiguslikkust ja tagada rahu, leiba ja tõelist vabadust eesti töötavale rahvale. Need ajaloolised sõnad pandi kirja 20 aastat tagasi deklaratsioonis, milles Eesti töörahvas palus end vastu võtta NSV Liidu rahvaste ühisesse perre (Tass: 1960).
    See on suure Nõukogude Liidu manipulatsioon eesti rahvaga. Eesti riiki ei tunnistatud vabaks. Linnadesse ja küladesse hakati ehitama uusi ettevõtteid ning tehti suuri pingutusi , et sotsialistlikud kohustused täita. Pärast Stalini surma hirmufoon vähenes ning tehase- ja kolhoosijuhid said julgust ise otsuseid langetada. Selle tagajärjel hakkasid Eesti kolhoosid suurest viletsusest välja rabelema.
    28. Tõuhobuste ja tõuveiste laadaga lõppes vabariiklik hobuse- ja karjakasvatajate päev Toris (ETA: 1961).
    Kõrgeim preemia määrati eesti mustakirjut tõugu lehmale Kilk Vändra katsejaamast ( Ibid , lk 3).
    Tõuloomad olid sellepärast tähtsad, et taheti võimalikult palju piima välja vedada. Lehmi hinnati selle põhjal, mitu tonni piima nad aasta jooksul andsid.
    Valitses suur huvi autode ja turvalise liikluskorralduse vastu. Tegeldi probleemiga, kuidas saaks tänavatel liiklemise ohutumaks muuta. Sellele mõeldakse siiamaani ja ei olda ikka veel vastust saanud ja arvatavasti ei saadagi. Raske oli jääda iseendaks suure Nõukogude Liidu koosseisus, ehkki ideoloogiliselt jäeti mulje, justkui oleksime ise liidu liikmeks saada soovinud. Väikerahvaga manipuleeriti, väitega, et vaid nii elame hästi ja areneda saavad majandus ja kultuur. Suur Nõukogude Liit ei tunnistanud, kui väga ta Eesti – nimelist väikeriiki vajas. Meie viljakandvad põllud ja eestlaste loomuomane töökus lubas siia rajada seakasvatuse, mis suure riigi vajadusi rahuldas. Seepärast meedias põllumajandusest nii palju juttu tehtigi. Samas võimaldas see ka tublimatel kolhoosidel – sovhoosidel hästi elada, sest toodangu eest maksti kõrget hinda. Oli võimalik isegi kasumi arvelt preemiat saada ja see motiveeris maarahvast veel paremini töötama.
    Kohanimed: Viljandi, Eesti, Tori .

  • 4.2. Punalipp


    29. 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupeo paremaks ettevalmistamiseks ja isetegevuskollektiivide kvalifikatsiooni määramiseks korraldavad Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjon ja Eesti NSV Kultuuriministeerium isetegevuslike kooride võistulaulmise, puhkpillide võistumängimise ja tantsurühmade võistutantsimise (Toome: 1975).
    Töö kõrval on eestlane ajast aega huvitunud kultuurist. Väärib imetlust, et ilumeel meie rahvale nii tähtis on. Kindlasti on see aidanud ettetulevate raskustega hakkama saada ning laulu- ja tantsuväljak on aidanud valitsevatest oludest üle olla ning iseendaks jääda – see on põhjus, miks tänaselgi päeval eestlastena säilinud oleme.
    30. Et meie rajooni rahvas kangesti teatrihuviline on, sellest tehti juttu ka hiljutises Eesti Raadio põllumeestesaates. Meil ju Tartu võrdlemisi lähedal, eks rohkem saagi „Vanemuise” tükke vaadata, aga Tallinnas sai ka varem päris tihti käidud (Käosaar: 1975).
    Enamasti arvatakse, et maarahvas ei käi nii palju teatris, kui seda teeb linnainimene. Kuid pole vahet, kas ollakse pärit maalt või linnast, teatrit armastavad ühtmoodi mõlemad. Erinevus on ainult selles, et linnainimesele on teater kättesaadavam, aga Eesti NSV aegsed maainimesed käisid tõesti palju teatris, sest see võimaldas uut teada saada, hetkel toimuvaga seoseid luua, end tööst välja lülitada ja maailma mõista. Kolhoosid – sovhoosid olid muutunud rikkamaks ja oli võimalik kasutada majandi busse, mida olevat sel ajal teatrihoonete ees palju seisnud, väidavad kaasaegsed. Milliseks aga kujuneb teatri tähtsus tulevikus, sõltub noortest. Teatrietendused on tegelikult väga harivad ja iga noor peaks leidma endale võimalusi, sest etendusi, mida vaadata, on palju. Igatahes noorel uurijal on, mida õppida ning järgida. Eesti NSV ajal toimusid teatri ringreisid ja selle abil saadi aimu, mis teater üldse on. Teatrikülastused liitsid ja liidavad töökollektiivi, sest hiljem on võimalik nähtud etenduse teemadel vestelda , arutleda – see liidab.
    Teatrite vastu tunti huvi, sest muid meelelahutusi oli vähe. Teatrite toetusraha tuli riigieelarvest. Repertuaare valiti kirjutamata, aga kindlate reeglite järgi.
    Teatritel hakkas hästi minema, sest jõulised teatrijuhid tõusid esile ja nad oskasid teha koostööd. Teatreid finantseeriti riigieelarvest piisavalt.
    31. Eesti NSV õpetajate Täiendusinstituudis Tallinnas on avatud füüsika metoodiliste õppevahendite näitus (Saarik: 1975).
    Reaalained olid NSV Liidus esikohal, õppevahendid aitasid õpilastel ainega paremini hakkama saada.
    Kasutatud ajalehenumbrite uudised sai jagada kultuuri- ja haridusuudisteks. Kõige rohkem oli kõneldud maainimestest, mis on ka mõistetav, sest sealt tuli toit, mida vajas suur Nõukogude Liit ja eestlane on teadagi töökas. Rõõmustab, et töö kõrval eestlane kultuurilisi väärtusi kõrgelt oskas hinnata. Hoiti elus ja jätkati laulupidude traditsiooni. Teater oli tähtis komponent inimeste elus ja seda hoiti au sees, sest see oli ainus, mis võimaldas elu kõrvalt vaadata ja maailmas toimuvat analüüsida. Tähtsaim märksõna oli kultuur. Ajakirjanikud kirjutasid puhkpilliharrastusest ja laulukooritraditsioonidest. Laulu- ja tantsupidusid taheti edasi arendada ning selle nimel pingutati. Põhiteemaks oli kultuur, mis on ka mõistetav, sest tööka maarahva vaim vajas „toitu“.
    Kohanimed: Tartu, Tallinn

    4.3. Vooremaa 1991-1992


    32. Kümnendat aastat püsib Viljandis traditsioon korraldada kaunis „ Ugala ” teatrimajas jõulu- ja näärinädalal laste talvepidusid kogu Lõuna- ja Kesk-Eesti lastele (Allik:1992).
    Hea, et „Ugala” oli võtnud vaevaks korraldada midagi nii toredat laste jaoks ajal, kui suur osa peresid oli materiaalsetes raskustes. Rasked ajad liidavad ja siis ei peeta tähtsaks niivõrd raha kui hoolimist ja üksmeelt.
    33. Eesti Vabariigi aastapäeval kummardame tänus ja lugupidamises nende kangelaste ees, kes saatuslikel päevadel 1918-1920 ohverdasid oma elu Eesti vabaduse eest. Nüüd, olles vabal maal, pettusid paljud, sest arvasid, et vabal maal jookseb kõik vaevata suhu , kuid vaid ränga tööga saavutatakse Eestis inimväärne elu ja jõutakse Euroopa rahvaste perre. Tulevik kuulub Eesti rahvale vaid siis, kui ta on üksmeelne, sisemiselt tugev ja terve ( Isotamm : 1992).
    Peame olema uhked nende üle, kes ei kartnud vastu astuda oma rahvuse eest seismisel ja olema tänulikud, sest tänu eestvõitlejatele saame elada vabal maal. Me ei pea tundma sõjavalu ja mõtlema, et oleme kellegi teise omand. Küll aga ei tohiks mõelda, et vabal maal elamiseks saadi soovitu kergelt kätte. Meie esivanemad on kalliks pidanud kodumaa mulda ja seda ei tohiks ka tänapäeva noor karta teha. Maa annab meile pinna, me peame hoolt kandma, et see maa oleks puhas ja et ka järgnevatel põlvedel oleks siin meeldiv, rikastav ja huvitav elada. Vaid töö ja töökus viis ja viib meid arengus edasi.
    34. Esmaspäeval tähistasid Tallinnas Vabaduse väljakul oma paraadiga Eesti Vabariigi 74. aastapäeva vabariigi kaitsejõud (Kivimets: 1992).
    Iseseisvus on püha, nii nagu on selle tähistamine. Oluline on tunnustada sellel päeval meie tublimaid. Oleme rahvas, kes tahab mäletada oma minevikku ja austada neid, kes Vabadussõjas hukkusid.
    35. 1. oktoobril astus Eestimaa taas ühe sammu edasi tegeliku iseseisvuse suunas, kuigi skeptik võiks seda võrrelda kukesammuga. Sellel päeval tuli käibele Eesti Vabariigi postmark. „Eesti Post” teeb omalt poolt jõupingutusi, et NL standardile vastavad kalendertemplid saaksid välja vahetatud Eesti postitemplitega 1. novembriks ( Alter : 1991).
    Vahepealse kiire inflatsiooni tõttu ning peatse oma valuutale ülemineku ootuses lasti osa postmarke välja mitte rahaliste nominaalide, vaid tähttähistega.
    Uuritud häälekandjatest võis uudiseid lugeda kultuurist, sotsiaalsetest sündmustest ja riigikaitsest. Kõik need kolm märki näitavad suunda iseseisvuse poole.
    Iseseisvust kajastavaid uudiseid polnud küllpalju, aga see oli olulisel kohal kõigis artiklites. Mälestati vabadusvõitlejaid ja tähtsa päeva puhul peeti paraade. Veel elus vabadusvõitlejaid kutsuti kokku ja nende read ühendati.
    Ehk väärib edaspidi tähelepanu iseseisvuspäeva suurem väärtustamine. Noore inimesena pean seda vajalikuks, sest kohati jääb mulje, et me teeme seda justkui vaid tegemise pärast, aga vaja oleks enamat – sügavust.
    Kohanimed: Eestimaa, Viljandi, Tallinn

  • 4.4. Vooremaa 2007 – 2008


    36. Eile algas Tallinnas X noorte laulu – ja tantsupidu Ilmapuu lävel, mille fookusesse on seekord üllatavalt jõuliselt tõusnud meie juured ja eestlus . Ilmapuu kehastab sellist maailmamudelit, kus valitseb tasakaal ja mitmekesise ühtsuse põhimõte. Maailm otsib tasakaalu ja Eesti on vaid osa sellest (Vooremaa: 2007)
    Laulu- ja tantsupidude aegu ei karda eestlane rahvuslikkust välja näidata. Need peod on üha rahvarohkemaks muutunud ja on vajalikud, et üheskoos edasi minna ja turumajanduslikus situatsioonis iseendaks - eestlaseks Eestimaal – jääda, et valitseks mitmekesine ühtsus.
    37. 725 – aastases Viljandis avas tänavu oma uksed uus kontserdisaal – Pärimusmuusika Ait. Järjest enam inimesi avastab, et Viljandi on hubane ja mõnus paik, kuhu tulla kontserti kuulama ja ka lihtsalt jalutama , vaatama, mis sellest linnast on saanud (Kressa: 2008).
    Pärimusmuusika toetab meie juurte tundmist, seda peaks hoidma samamoodi nagu keeltki, sest selle on pärandanud meie esivanemad. See on midagi, mis meid esivanematega seob. Pärimusmuusika on loov ja liikuv, ta muutub ja areneb, kuid ei kaota oma lihtsust ja lähedust, on meile omane ja südamelähedane.
    38. Täna kaheksateist aastat tagasi seisid umbes kaks miljonit inimest kokku enam kui kuuesajal kilomeetril üksteise kõrval kätest kinni hoides Tallinnast Vilniuseni Balti ketis . Õhtul kell seitse hakkas Eesti ja Läti piirilt liikuma nii Tallinna kui ka Vilniuse poole märgusõna „Vabadus” ning kõlas kolmekeelne Balti rahva ühishümn „Ärgake, Baltimaad !” (Vooremaa: 2007).
    Balti ketis osalejatel võis olla eriline tunne. Kõik inimesed olid kui üks suur pere, isegi kui polnud enne üksteist näinud, seisti õlg - õla kõrval eesmärgiga saada vabaks. Kätest hoidis kinni ligi 2 miljonit inimest, mis on imestamapanev jõud. Ega võit – taasiseseisvus – muidu tulnud. Me tahtsime ja suutsime. Ühiselt!
    39. Ebastabiilsus on kindlasti märksõna, mis iseloomustab tänast olukorda maailmamajanduses, kuid samuti ka Eesti riigivalitsejate otsuseid. Meie õuele jõudev majanduskriis seab tõsise löögi alla tänaseni Eestis toiminud majanduspoliitika jätkumise võimaluse ( Lember : 2008).
    Väga palju on valede otsuste üle nurisejaid, kuid me ise oleme endale sellised juhid valinud. On olnud palju koondamisi ja kärpimisi ning räägitakse majandussurutisest. Sellest rääkimine tundub olevat veider , sest me elame endiselt hästi, poodides oli kas või jõulude ajal näha palju inimesi tunglemas.
    Valitud lehtedest võis uudised liigitada kultuuri-, riigikaitse- ja majandusuudisteks.
    Taas on juttu laulupidudest, mis on ilmekamaid Eesti tunnuseid. See on justkui rahvussümbol. Ka on tähtis iseseisvuse eest seismine .. Tutvustati endise aja muusikat, pärimusmuusikat ja teadvustati, et seda peab iga inimene nagu varandust endas ja edasi kandma, mis sest, et see aja jooksul kogu aeg areneb ja muutub.
    Kajastati majanduskriisi ohtu, mis meid kõiki tõsiselt proovile paneb. Kindlasti ei aita vaid sellest rääkimine. Nüüd on rohkem kui kunagi varem vaja olla ettevõtlik, tasakaalukas ja arukas. Kardetakse koolide sulgemisi ja räägitakse, kuidas sellest hoiduda või üldse mitte hoiduda.
    Kohanimed: Tallinn – 2 korda, Viljandi, Vilnius , Läti, Eesti – 4 korda.

  • 5. Jõgevamaa uudised

  • 5.1. Kolhoosnik


    40. Näiteks võttis Mustvee Tarbijate Kooperatiivi kollektiiv vastu hinnatava otsuse – töötada ühiskondlikus korras oma territooriumile nägusa ja kultuurse ilme andmiseks 300 töötundi (Kägo, Generalov, Rink: 1960).
    Hea meel on tõdeda, et juba 1960. aastal hooliti oma ümbrusest. Nüüdki tehakse koristustöid, et Eestimaa ilme kaunis näiks. Küll aga oma aia eest hoolitseb igaüks ise, ei tehta niipalju koostööd.
    41. Möödunud kolmapäeva hommikul kiirustas palju põlluharijaid ning karjakasvatajaid Vaimastvere kultuurimajja. Kokku tuli üle 260 inimese ja seal toimus „Endla“, „Valguse“ ja „Bolševiku“ kolhoosi ühine koosolek (Kärp: 1962).
    42. Lenini - nimelise ja „Suure Oktoobri“ kolhoosi teedel liikudes näen päevast päeva võõrastavat pilti: hobust kõigest jõust tagant sundides sõidab kolhoosnik (Hoidkem hobust – Kolhoosnik, 20. 02. 1962).
    Õõvastav on teada saada, et olud olid tõesti viletsad. Põhitöö tehti sel ajal küll hobustega, aga toitu nappis.
    43. Pühapäeval, 15. mail viidi Palamuse kultuurimajas läbi rajooni naiskooride III eelproov… Eelproovist võttis osa 4 naiskoori: Palamuse Kultuurimaja , Palamuse Keskkooli, Tabivere ja Torma Kultuurimaja naiskoor (Suits: 1960).
    Kinnitub fakt, kui oluline on eestimaalasena luua ja kogeda ilu.
    44. „Suure Oktoobri“ kolhoosi agronoom Õ. Tomson selgitab: „Tänavu tuleb meil teha rohkem kui 1400 tonni silo . Kaks kolmandikku silomaterjalist peab andma mais, mida külvame kolm korda suuremale pinnale kui möödunud aastal” (Tomson: 1960).
    Eestis valitses käsumajandus, millega jäi toodang oodatust väiksemaks. Eesmärkide seadmine on küll hea, aga kui töötada millegi parema nimel sunniviisiliselt, tekib vastureaktsioon – ei jõuta ega taheta enam. Kui tegevus oleks meelepärane, oleks ka tahe suurem. Seepärast suurendati kolhooside sõnaõigust plaanide koostamisel ja alustati järk – järgulist üleminekut rahapalgale
    45. Seakasvatuses on Torma sovhoos rea aastate jooksul oma tootmisülesandeid hästi täitnud … Et omas majandis sündinud vasikatest ei piisa, siis võetigi tänavu vastu sotsialistlik kohustus osta sovhoosi töölistelt kokku 250 vasikat. Meie rajooni majandeist on see kõige kõrgem kohustus. Rahva seas tehtud selgitustöö kandis vilja. Seni on sovhoosi lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere osakonnas (Jõgis: 1960).
    Eesti hakkas kujunema NSV Liidu sigalaks ja seafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning välja valmistoodang . Majandid tugevnesid väikekolhooside- ja sovhooside ühendamise tagajärjel. Väga palju kolhoosid ühinesid sovhoosidega, kus palgatingimused olid paremad.
    46. Kurista Metsamajandi laiatarbetsehhi töötajate kollektiiv on seitseaastaku ülesannete ennetähtaegse täitmise endale südameasjaks võtnud (Täht: 1960).
    Mitmetes majandites, nagu „Staninliku Tee“, „Valguse“, „Sirbi ja Vasara “, „Sangari“, „Koidu“ ja „Arengu“ kolhoosis pole veel külvatud hektaritki haljassööda kultuure. Kevadkülvi tööd tuleb lõpule viia käesoleva kuu jooksul (Aru: 1960).
    NSV Liidus toodeti riiklike plaanide järgi. Nende täitmine oli kohustuslik ja eesrindlikud ettevõtted püüdsid plaane ületada. Ülesandeid oli nii palju, et kehvemad asutused ei jõudnud kõigega toime tulla.
    47. NSV-Liidu rahvamajanduse saavutuste näituse nõukogu komitee määras kuldmedali ja preemiana radioola „Luks“ Jõgeva Sordiaretusjaama vanema teadusliku töötaja kohusetäitjale Aleksander Adojanile pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamise süsteemi väljatöötamise ning kolhoosidesse ja sovhoosidesse sisseviimise eest (Kolhoosnik, 12. mai 1960).
    Aleksander Adojan oli põllumajandusdoktor rohumaaviljeluse alal. Töötas 1935. aastast peamiselt Jõgeva Sordiaretusjaamas. Tema sulest on ilmunud raamatuid, brošüüre ja sisutihedaid artikleid. Põhjapanevamaks on olnud raamat „Rohumaaviljelus Eestis. Tema töökus ja teadmised aiakultuuri edasiarendamisel on olnud innustuseks paljudele.
    48. Kuldnokad vilistasid kaseladvas pungi puhkema, õngemehed proovisid kalaõnne Saare järve kallastel, kalender aga näitas 9. kuupäeva. See päev läks tänavu „Lembitu“ kolhoosi ajalukku kahel põhjusel. Esiteks alustati teravilja külvi, teiseks aga …leidis kolhoosi esimees traktoristi Heinrich Kirtsi külviliikusid võtmas (H: 1960).
    49. 1.septembriks müüs Jõgeva rajoon riigile 1764 tonni liha ja 18146 tonni piima (Kolhoosnik: 1961).
    On kevad ja innukalt tehakse kevadtöid ning valmistutakse suveks ning tööpingeidki elatakse omal moel välja.
    50. Jõgeva töötavad noored saavad haridust jätkata töölisnoorte keskkoolis (Veskis: 1960).
    1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanemal põlvkonnal haridust jätkata. Prooviti leida positiivset programmi, et nõukogude korra „viljastavates tingimustes” ellu jääda. Hakati uuesti õppima.
    51. Mustvee linnas on palju töövõimelisi inimesi, eriti palju noori, kuid kogenud spetsialisti või eriharidusega noort töötajat on seal raske leida (G. Zivotnikov: 1962).
    Õppimise kõrvalt tehti enamasti ühiskondlikku tööd kooli heaks, kas siis töötati kooliaias või mujal ümbruskonnas. Kohustuslikuks sai 8 - klassiline kooliharidus. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust. Ülikooli lõpetamiseks tuli läbida kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne.
    52. Kujutlege, et te viibite Laiuse kultuurimaja saalis enne temaatilise õhtu „Perekond ja kodu“ algust (Rahvas nõuab meilt rohkem - Kolhoosnik, 27.02.1962).
    See oli sündmus, kus korraldajad unustasid lubatud peoõhtu ära ja inimesed pidid esinejaid kaua ootama. Lõpuks esitati kava süsteemitult ja publik oli pettunud .
    53. Jõgeva rajoonis Tormas loodi esimene puhkpilliorkester 1848. aastal C. R. .Jakobsoni venna poolt ( Paas : 1960).
    Puhkpilliorkestri asutaja Adam Jakobsoni vend, Carl Robert Jakobson , kes pärast Adamit jätkas orkestri juhatamist, on tähtis kultuuritegelane. Ta avaldas ajalehe „Sakala”, mis oli üks esimesi ajalehti Eesti ajaloos. Selle lehe algus oli raske, sest sakslased olid vastu, kuid jäi siiski püsima. Pärast Carl Roberti surma lehe juhtpositsioon kadus , kuid samanimelist lehte loetakse siiani Viljandimaa kodudes.
    Torma on rikka kultuurilise ja vaimse pärandiga vald. Tormat nimetatakse juba 1212. aastal ja seal on arvukaid arheoloogiamälestisi. 17. sajandil nimetati Torma kihelkonnaks. See asus Tartumaal, mis oli Liivimaa kõige arenenum osa. Torma kihelkonna arengule avaldas positiivset mõju seda läbiv Riia – Peterburi maantee . Seal sõitsid paljud isandad ja tormalased said tihti neid oma kodus näha. Sealt on läbi sõitnud näiteks Paul I, Katariina II, Aleksander I ja paljud teised.
    54. Käesolev aasta on vanale Palamuse koolile ajalooline: eeloleval kevadel saadab ta keskkoolina ellu oma esimese lennu (Kapral: 1960).
    Koolielu on jäänud samaks. Erinevus on selles, et koolivaheajal tegid õpilased kooliaias tööd. Klassides valitses alati kord ja üksteisesse suhtuti austusega. Õpetajale vaadati alt üles ja tema nähes ei juletud ulakust teha.
    Palamuse mängib eesti filmi- ja kirjanduselus suurt rolli. Koht on Eestis tuntud Oskar Lutsu tõttu. Ta kirjutas raamatud, mille põhjal on tehtud tuntud filmid nagu „Kevade“, „Suvi“, „Sügis“. Nendes figureerinud tegelasi võib leida ka tänapäeva õpilaste hulgas. Sel aastal tegid ka Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased oma „Kevade“ filmi, mis tuli neil väga hästi välja.
    Palamuse on andnud ka luulekirjandusse üsna palju. Siit on pärit lühinäidendite autor Alfred Teppan. Samuti luuletaja Peep Ilmet, kes on avaldanud luulekogusid, lastevärsse ja muinaslugusid. Õpetajana töötas Palamuse koolis Roopi Hallimäe ( luulekogud “Hommikune leid” ja “Päikese maja”). Helene Maasen-Varik, luuletaja, rahvaluulekoguja ja ajakirjanik. Naaberkülas Süvalepas elas 1890. aastatel luuletaja Anna Haava.
    Palamusel asub muuseum, mis on üks tõmbenumbritest sealses kenas looduses. Külastajaid huvitab „Kevade” lugu ja kõik saavad istuda koolipinkides ning kirjutada sulepeaga, millega kirjutasid Toots ja tema klassikaaslasedki. Saab tutvuda köstri köögi, söögitoa, magamistoa ja kooli kantseleiga, mis on kahjuks veel renoveerimata.
    Eestlane oligi sel perioodil eelkõige maarahvas ja järjest enam kerkis majandikeskustesse üheperekonnaelamuid. Siit kasvas vajadus oma ümbrus kauniks muuta, mida peeti vajalikuks teha ka väljaspool oma kodu. Tehti koristustöid ja rajati haljasalasid.
    Kuna koolis oli kohustuslik käia kaheksa klassi, siis nappis nii mõnelegi alale ülikooliharidusega spetsialiste. Töövõimelisi oli küll, aga nad ei sobinud vähese hariduse tõttu. Kolhoosid pidasid koosolekuid, et suurendada tootmist. Seakasvatus olid parim majandusallikas, sest sealt tuli ruttu raha taskusse tagasi. Hariduseelu ja kultuur on tähtsad eluvaldkonnad. Palamuse kool saatis eluteele oma esimese gümnaasiumilennu. Hariduse kõrvalt peeti oluliseks töö tegemist kooli ja ühiskonna heaks.
    Kohanimed: Mustvee, Vaimastvere, Palamuse – 2 korda, Tabivere, Torma – 3 korda, Kurista, Jõgeva Sordiaretusjaam, Saare, Jõgeva – 2 korda, Laiuse.
    5.2. Punalipp
    55. Laiusel läheb traktorite ja põllutöömasinate remont plaanipäraselt. Olulisim on siiski töökojas valitsev tõsine töömeeleolu, mis nii mõnestki laagripuudusest või tihendipõuast ülesaamiseks teid aitab otsida (Mälgand: 1975).
    Oli puudus varuosadest, nagu laagrid ja tihendid . Töömehed nuputasid, kuidas olukorrast välja tulla ja hakkama saadi alati.
    56. Metsamajanduses tuleb tagada metsade produktiivsuse tõus, suurima koguse kaubapuidu saamiseks igalt hektarilt ja metsaressursside saamine. Sel alal on Kurista metsamajandil pikaaegsed kogemused (Eerik: 1976).
    Kuristal asuvast pargist tagapool paikneb metsapunkt. Langetatud puud veetakse tüvedena metsapunkti, kus need tarbepuiduks, vineeripakkudeks, kastilaudadeks ja küttepuudeks saetakse. Puidutöökojas valmistatakse aia- ja suvilamööblit, lumelabidaid, laualipu vardaid, suveniire.
    Kuni 1947. aastani valdasid Eesti metsamaid maakondade metsamajandid. Siis jaotati senine Tartumaa metsamajand kolmeks – Tartu, Elva ja Kurista metsamajandiks. Kurista nime kandis see kuni 1978. aastani, siis nimetati ümber Jõgeva metsamajandiks.
    57. Läinud nädalal toimus Jõgeva näidissovhoosi klubis rajooni kartulikasvatajate õppepäev (Tamm: 1976).
    Jõgeva näidissovhoos oli sordiaretusjaama baasmajand. Majand oli spetsialiseerunud sordiseeme ja tõuveiste kasvatamisele. Sordiaretusjaamas aretatud algseemnest kasvatatakse nii teraviljade, kartuli kui heintaimede supereliitseeme.
    58. Rahva Hääle kolhoosis suurendatakse liha tootmist 1976. aastal 8-9%, valmivad uued loomakasvatushooned (Kõiv: 1976).
    Adavere näidissovhoosis välja töötatud lutserniseemnekasvatuse tehnoloogia leiab rakendamist juba kogu vabariigi paljudes majandites (Suits: 1976).
    59. Et seakasvatus on käesoleval ajal rentaabel loomakasvatusharu ja seakasvatusse paigutatud raha tuleb kõige rutem taskusse tagasi, sellele ei vaidle vastu vist ükski asjalik põllumees. Nõnda arvati ka Jõgeva põllumajanduses (Teever:1976).
    Jõgeva rajoonis oli põllumajandus ja loomakasvatus valitseval kohal. Kavandati tootmisplaane.
    60. Kui praegune Põltsamaa kooperatiivi „Esku“ kaupluse juhataja Maie Pärs hulk aastaid tagasi seda laste lemmikmängu – poodi – mängis, hirmutasid vanemad ja teadjamad: „Ära taha poemüüjaks saada, vaata kui tuleb veel vangi minna.“ ( Kalmet : 1975).
    Iga suur inimene algab väikesest ja eluunistused tavaliselt täituvadki.
    61. Kurista metsamajand korraldas lahtise kabeturniiri (Ruut: 1975).
    Endise Kurista mõisasüdamiku ümber on kujunenud Jõgeva metsamajandi keskasula, kus hoolitsetakse inimeste vaba aja sisustamise eest.
    62. Sadukülas oli vaheaeg üritusterohke, neljanda klassi õpilased käisid Tartu muuseumides. Puurmanis möödus vaheaeg eelkõige sporditähe all ( Michelson : 1975).
    Väärib tähelepanu, et ajast olenemata tegeleb kool õpilaste arendamisega, neile parimat pakkudes.
    63. Eriti aktiivselt tegutses mullu Adavere näidissovhoosi grupp, kus korraldati aasta jooksul 54 kontrollretke ja ülevaatust (Michelson: 1975).
    Oluliseks on peetud omaalgatust, mis töötajaid kõige enam distsiplineerib.
    64. Möödunud neljapäeva õhtul kõlas Jõgeva Remondi Teede Ehituse saalis meeste laul (Alter: 1976).
    1975. aastal asutati Jõgeva TREV-i meeskoor „Mehis“, mis oli üks paremaid ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi ettevõtete taidluskooride seas, ühtlasi Jõgeva ainuke meekoor. Et meeskoorilaul Jõgeval kestaks ja kõlaks, tehakse lauluharjutusi ja esinetakse koos Jõgeva poistekooriga ka edasi.
    65. Oma koolikogemustest rääkis direktori asetäitja eriala S. Veskis. Ta märkis, et kasvatustöös oleneb väga palju perekondlikust üldtoonist, mikrokliimast perekonnas ( Ehala : 1975).
    Lapsed on kodu peegel väljaspool seda. See, millega tegeletakse kodus, tuleb selgesti välja käitumismaneerides ja suhtlemisviisis. Harimatut last koolis harituks ei muuda, sest neil on leluaeg kehv olnud. Aitab eeskuju, palju sõltub ka lapsest endast.
    66. Järve keskkoolis tekitas õpilaste seas elevust saksa keele nädal (Aavoja: 1976).
    67. Sel nädalal korraldatakse Jõgeva rajoonis lektorite päevad (Lektorite päevad, Punalipp, 1976).
    68. 1975. aasta sügisel alustas Jõgeva kaugõppekeskkool tööd 620 õpilasega (Siiman: 1976).
    Rõõmustav vaimuelu tähtsustamine.
    69. Meie pioneerijuhid võtsid osa Valga rajooni vanempioneerijuhtide seminarist (Eha:1976).
    Pioneerijuhte kui kommunistliku kasvatustöö tegijaid koolitati pidevalt ja tänu sellele oli õpilastel huvitav, tegevust jätkus küllaga ja kes soovis, arenes.
    70. Mullaga täidetud kasti juures segab noormees midagi, valmistades järjekordset detaili. Kirjeldatud paik- EPT rajoonikoondise Mustvee tsehh . Noormees – Vassili Sulimov, komsomolialgorganisatsiooni sekretär ning valaja (Siimets: 1976).
    Komsomoliorganisatsioon , mis eesrindlikke noori ühendas, viis läbi kommunistlikku kasvatustööd. Eeskujuks toodi lihtsad tööinimesed, antud juhul noormees Vassili. Küllap Vassili oligi tubli, aga antud juhul on tegemist komsomolialgorganisatsioonile omase stiiliga, kellestki konkreetsest noormehest pidi kirjutama.
    Analüüsitud ajalehtede uudised võis jagada kultuuri- majandus-, haridusuudisteks ja sotsiaalsete sündmuste kajastuseks.
    Et majandus oli ellujäämiseks esmatähtis, arendati seda edasi, et toodangunumbreid tõsta. Selleks suurendati seafarme ja metsamajanduses taheti ülesannetega enne tähtaega hakkama saada. Töö paremustamiseks remonditi töövahendeid – traktoreid, kombaine jms. Suurendati seakasvatust, sest selle majandusharuga tegelemist soosis aeg. Metsamajanduses sooviti saavutada parimat. Eesti rahvas on haridust alati oluliseks pidanud. Ajaleheveergudel käsitleti kooli ja kodu ühte suunda vaatamise tähenduslikkust. Lapsed elasid oma elu ja nendele pakuti arenguks parimat. Küll aga ei suuda kool teha harimatust inimesest haritud kodanikku, sest kõik algab õppurist endast, tema kodust. See, milline elu on kodus, peegeldub hästi nooruki käitumismaneerides ja suhtlemises. Kool ei saa muuta kodusolevaid eeskujusid . Korraldati lektorite kursusi.
    Kohanimed: Laiuse, Kurista – 2 korda, Jõgeva – 4 korda, Rahva Hääle kolhoos, Adavere näidissovhoos, Põltsamaa, Saduküla, Tartu, Puurmani, Adavere, Järve, Valga, Mustvee.

  • 5.3. Vooremaa 1991-1992
    71. Esimene Jõgeva laulupidu peeti 1914. aasta juulis, umbes paar nädalat enne Esimese maailmasõja algust, Õuna külas Elia talus.[---]
    Teine Jõgeva laulupidu toimus samuti Jõgeva haridusseltsi korraldusel, täpselt 20 aastat hiljem Eesti omariikluse ajal 1934. aasta juulis Siimusti metsas. Seal, kus hiljemgi Jõgevamaa pidusid peeti [---]
    Jõgeva teine laulupidu jäi kahjuks Eesti omariikluse ajal viimaseks suuremaks rahvuslikuks ürituseks (Nahkur: 1992).
    Siimusti metsas, toetudes lavaga oosinõlvale, asub Siimusti lauluväljak. Siin toimusid kõik rajooni ühisüritused: laulu- ja tantsupeod , vabaõhukontserdid, rahvapeod, kokkutulekud, jooksu- ja suusakrossid.
    72. Möödunud nädala neljapäeval ja reedel mürisesid Kuremaal traktorid pingelisemalt kui tavaliselt. Mooritsal peeti üle-eestiliste tehnikumide künnivõistlusi ( Lukas : 1991).
    Künnivõistlusi korraldati, et õppida uusi ja näidata oma oskusi. Parimad said autasud ja neid korraldatakse praegugi.
    73. Teiseks olid Adaveres kokkutulekute läbiviimise kogemused 1989. aasta 22. juulist, kui siin leidis aset XIV Vabadusristi päev. Saalis viibis ka 16 Vabadussõja veterani, kellest noorimal, Martin Ojamaal Suure – Jaanist oli aastaid 88, vanimail, elvalasel Jaan Viljamaal aga täitub tuleval suvel 100 aastat. Kokkutulemise eesmärgist libiseti kõnetoolis peaaegu üle. Adaverre oldi tuldud, et saada teada, kuidas ja millistel alustel vabadusvõitlejaid ühendada (Kamenik:1991).
    1989. aastaks oli NSV Liit muutunud. Vabadussõjast rääkimine ei olnud enam keelatud, taastati Vabadussõja ausambaid, rahvuslik vaimustus oli suur.
    74. 27. juuli keskpäeval oli Lullikatku vahelt läbi kulgev tee autosid ja busse täis. Rahvas oli koos C. R. Jakobsoni ausamba juures. Torma kooli ajalooõpetaja Anne Schasmin kõneles Jakobsonidest kui koolijuhtidest, kelle käe alt tuli Torma ja muudesse kihelkondadesse palju oma aja kohta laia silmaringiga valla- ja külakoolmeistreid ning ka lihtsalt tarku põllumehi (Mägi: 1991).
    C. R. Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja aastatel 1859 -1862. Mees läks Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt.
    Ei saa parandamata jätta viga: Lullikatku vahelt läbi kulgev tee. Parem oleks: Lullikatku küla tee oli autosid ja busse täis.
    75. 2. detsembril avati Lustiveres ajutine hooldekodu (Alter: 1992).
    Enne oli Lustiveres haigla ja kui see hooldekoduks ümber ehitati, viidi sinna vanemad inimesed, kes järelevalvet ja hooldamist vajasid. See töötab tänini.
    76. Kuidagi ei saa väita, et kõik kummaline sünnib kusagil Jõgeva maakonna piiride taga. Savisaar polnud veel jõudnud pühkida Jõgevamaa tolmu oma esinduskamassidelt, kui siin levisid juba kuuldused temale sooritatud atentaadikatsest. Tunnike enne peaministri Mustveesse jõudmist tulid kaks kräkkerit aktsiaseltsile „ Peipsi ” kuuluva hotelli direktorilt raha pommima. Mõni rida allpool annab autor teada, et peaminister rääkis juhtunust ka Jõgeva kultuurimajas (Vanari: 1991).
    Riik oli noor ja organiseeritud kuritegevus võimutses. Häirib uudise keelekasutus. Ei sobi liigne kujundlikkus: Savisaar polnud veel jõudnud pühkida Jõgevamaa tolmu oma esinduskamassidelt, parem oleks, peaminister Savisaar polnud veel Tallinnasse jõudnudki…
    77. Kaitsesime Rein Milleri kabinetis Jõgeva maakonna teise poolaasta eelarvet. Oma toodangut nõustub meile suhteliselt odavalt müüma Moskva börs. Suhteliselt odavamalt seetõttu, et Eestis on hinnad kõrgemad kui mujal Nõukogude Liidus. Tartu piimakombinaadi direktor Arvi Soll ei taha Jõgeva maakonnaga lepinguid sõlmida (Poliitikaosakond: 1991).
    Oli väga suur kaubapuudus, NSV Liit lagunes ja kaupa ei toodetud piisavalt, seetõttu oli sellest puudus.
    78. 1. juulist on Jõgeva põlluameti juhataja ja ühtlasi abimaavanem Ilmar Tupits. „Olin 1975. aastal Jõgeva katsesovhoosi osakonnajuhataja, seemnekasvatuse peaagronoom ja tootmisdirektor.“ (Lukas: 1991).
    Ametisse asus noor ja asjalik spetsialist, kes tegi hiljem karjääri ka ministeeriumis. Olukord ei jõudnud väga paraneda, sest ta oli ametis lühikest aega. Sel ajal olid põllumajanduses langusaeg.
    79. Kaarina valla noorsookomisjon on kaalunud võimalust ühendada vajalikku kasulikuga: Kaarina noorte tööpuudust Jõgevamaa abistamisega. Noored kaarinalased võiksid endi juures õpetada Jõgeva noori masinaid käsitsema ja hooldustöid tegema ( Puusepp : 1991).
    Uued oskused annavad suurema võimaluse kuskile ametisse saada. Kas või lihttööliseks, ka selleks on vaja teadmisi, uisapäisa ei saa midagi teha. Paljud tööandjadki otsustavad töövestlusel inimese oskuste ja suhtlustaseme järgi.
    80. Eile kell 13 algas Põltsamaa PS-i põllumajanduse ja kariloomade viieteistkümnes juubelinäitus. Eriti paistsid silma kariloomad ETK Põltsamaa tehastelt ja Hans Jürgensonilt Imavere vallast. Käsitööesemeid esitati Põltsamaa tööstuskoolist (Tillo: 1991).
    Tunnustati hästi hooldatud ja ilusaid loomi.
    81. Ilusas laulus kuulutatakse, et üks jahimees läks metsa. Sageli kostavad paugud ka Jõgevamaa metsadest. 1. oktoobrist algab Jõgeva jahimajandis põdrajaht (Lukas: 1991).
    Jahi abil kontrolliti põtrade arvukust. Kuna oli probleeme toiduga varustamisega, siis jaht andis perekonna toidule lisa.
    82. Põltsamaal ringi kõndides hakkab linnapildis silma mitu pooleliolevat ehitist. Tegemist on mitme Põltsamaa majandusühistu hoonega. Kaks väiksemat ehitist, mis Põltsamaa majandusühistul valmimas, on pesumaja ja jookide kauplus. Et seda teha saaks, tuli müüa Adavere tuulik , mida praegustes tingimustes poleks niikuinii suudetud majandada (Puusepp: 1992).
    Raha tuli riigikassast ja plaanid ja ehitised olid enne NSV Liidu lagunemist valmis tehtud. Kui Eestis oli suur puudus, ei osatud plaanidega midagi peale hakata, kui need teostada.
    Segab lausemoodustus Põltsamaal ringi kõndides, parem oleks: Põltsamaa kõndides…
    83. Siimustisse on aastaga siginenud pool tosinat poodi ühe asemel. Direktori sõnu käib iga päev Siimustis paar tööletahtjat (Vanari: 1992).
    Kümmekonna aasta eest Tabiveres tegutsenud autovärvimise töökoda sai oma neljarattalise sõbra välimusest lugupidavate härrasmeeste hulgas tuntuks kaugemalgi kui Jõgevamaal (Vanari: 1992).
    84. Jõgevamaa loodusamet on oma käskkirjaga kehtestanud raielubade andmise, puidu väljastamise ning müümise ajutise korra (Rink:1992).
    Uus riik vajas uusi seadusi.
    Loetud väljaannete uudised sai jagada kultuuri-, poliitika- ja majandusuudisteks ja sotsiaalsete sündmuste kujutajateks.
    Räägiti - meenutati I laulupidu, mis toimus Siimusti metsas 1914. aastal. See koht on praegugi alles ja seal toimuvad endiselt peosündmused. Peeti künnivõistlusi parimate künnimeeste väljaselgitamiseks. Jõgeval käis külas poliitik . Ühendati töötud ja leiti need, kes saaksid töötuid arendada. Toimusid täienduskoolituskursused, et kutseharidust edasi arendada, kuna see on eluvajadus, sest vajame haritud oskustöölisi, mitte viletsa gümnaasiumiharidusega töötute horde. Toimusid kariloomade näitused ja ehitati juurde palju majandushooneid ja kauplusi.
    Kohanimed: Jõgeva – 15 korda, Kuremaa , Mooritsa, Adavere – 2 korda, Suure - Jaani, Lullikatku, Torma, Lustivere , Moskva, Eesti, Nõukogude Liit, Kaarina, Põltsamaa – 3 korda, Adavere, Siimusti – 2 korda, Tabivere.

  • 5.4. Vooremaa 2007 – 2008


    85. Vaiatu rahvamajas tehti alates tänavu kevadest põhjalikke renoveerimistöid. Tänavune Vaiatu rahvamaja avati kolhoosi kontor – klubina 1965. aastal. Vaiatu rahvamajas tegutsevad mitmed isetegevusringid, osa ruume on antud aga tasuta kasutada kohalikule külaseltsile (Lukas: 2007).
    Vaiatu rahvamajas on alati elav tegevus toimunud. Seal askeldava küla vanimad ja ka küla noored saavad ringides käia. Sisemised ruumid on saanud kauni ja moodsa väljanägemise. Renoveerimine aitab kultuuril säilida kauem ja näidata järgmistele põlvedele, mis nende külades olemas on. Samas on see hea koht, kus on võimalik põlvkondade järjepidevust kogeda.
    86. Põltsamaal Pajusi maantee ääres Kippuse pere põllumaal võeti eelmisel nädalal vilja nagu vanasti: niideti viljalõikusmasinaga ja pandi rõuku järelvalmima (Kivimets: 2007).
    Vanasti oli niitmine palju energiatnõudvam kui nüüd. Mehhaniseeritud töö saab kergemini ja kiiremini tehtud, aga samas oma põllul saab hästi ka endisaegse tehnikaga hakkama ja tulemuseks on puhas toit.
    87. Ajal, mil paljud Eestimaa põhikoolid kurdavad eelkõige õpilaste nappuse üle ja paljudes paikades kardetakse suisa sulgemist, elab Anna Haava nimeline Pala Kool stabiilset elu. Pala valla teeninduspiirkond on väga lai, asume ju metsade taga. Hoolimata kehvast bussiliiklusest õpilastel Pala koolis põhjuseta puudumisi pole. Teha on veel palju ja Pala kool on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa (Kressa: 2007).
    Väikekoolis hoitakse alati kokku ja väärtustatakse olulisimat – üksteist. Seepärast nad hakkama saavadki. Kooli sulgemist takistab suures osas ka see, kui palju on koolil vaimu ja tahtejõudu olla külaelu mootor. Kui õpilased end bussiliiklusestki mõjutada ei lase, siis on sellel koolil veel pikk tulevik ees. Nad suudavad raskustest hoolimata hakkama saada.
    88. Põltsamaa Ametikoolis on juba mitmendat hooaega läbi viidud mitmesuguseid täiendkoolituskursusi, mis on toimunud Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes” raames. Kursus on kasulik, sest igaüks müüjatööga kvaliteetselt hakkama ei saa. Kui ühes kaupluses on ebaviisakad klienditeenindajad, siis võib ostukohta vahetada, mida on väga lihtne Põltsamaal ja Jõgeval teha (Põder: 2008).
    Haridust peetakse üha tähtsamaks, sest tööpuuduse aegu polegi muud teha, kui ennast harida. Praegused täiskasvanud kasutavad üha enam võimalusi täiendkursusteks ja -koolitusteks, kui aga sobiv üles leitakse.
    89. Möödunud pühapäeval peeti Põltsamaal Felixhallis järjekordsed Vooremaa karikavõistlused võrkpallis, kus olid vägagi pingelised mängud. Mustvee võistkonnad suutsid mängida täpselt oma võimete kohaselt ning ootuspäraselt (Koitla: 2008).
    90. Kui tavakoolides on koolivaheaeg, siis Kuremaa spordikoolis on kätte jõudnud suviste treeninglaagrite aeg (Mägi: 2007).
    91. Maakonna meistrivõistlustel jalgpallis pidasid Põltsamaal tasavägise kohtumise liidermeeskonnad Põltsamaa ja Tabivere. Ülitähtsa võidu sepistasid Põltsamaa jalgpallurid, alistades põhikonkurendi teel meistritiitlile 4:2 (Puri: 2007).
    Sport muutus tähtsaks 20. sajandi teisel poolel. Olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste võite võeti kui tõestust ühe või teise ühiskonnasüsteemi üleoleku kohta.
    92. Laupäeval toimus Anna Haava nimelise Pala Kooli staadionil esimene Pala valla tantsupäev, millel mitmekülgse repertuaariga esinesid erinevate põlvkondade rahvatantsijad. Pala vald on üks tantsijate arvu poolest rikkamaid omavalitsusi kogu Jõgevamaal. Tantsijatel olid seljas Kodavere kihelkonna rahvarõivad. Esimesele Pala valla tantsupäevale lisas omamoodi vürtsi äikesevihm (Lukas: 2007).
    Pala vald tõi Jõgevamaa ellu uue traditsiooni – Peipsi-äärsed tantsupeod. Tantsutraditsioon on sealses kaunis paigas aastaid au sees olnud. Liikuma utsitatakse juba lasteaialapsi.
    93. Möödunud laupäeval Kasepääl toimunud Kalevipoja Kala – ja Veefestivalil autasustas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud konkursi „Kaunis Eesti kodu” võitjaid. Üht kauni kodu omanikku, pajusilast Heino Suttingut teatakse Jõgevamaal eelkõige kui videoentusiasti (Mägi: 2007).
    Mustvees ja Kasepääl peeti möödunud laupäeval kolmandat Kalevipoja Kala- ja Veefestivali. Festival algas puu istutamisega Mustvee kultuurikeskuse parki. Kasepääl käis sel ajal juba laadapidamine (Mägi: 2007).
    Kalevipoja Kala- ja Veefestival toimus esmakordselt 2005. aastal. Eesmärk oli tutvustada Peipsi piirkonna eripära ja sealset traditsioonilist elamisviisi, kalandust. Iga - aastane võistlus on seal olnud rammumehe valimine, kes väljendab siis Kalevipoja tugevust, kehastubki nimetatud tegelaseks.
    Suur valik on kalaostjatel, saab osta nii Peipsist püütud kala, samuti on esindatud naabermaade kalad .
    94. Jõgeva maakonna populaarseim ja enamkülastatav turismiobjekt on tänavu oma kümnendat aastat tähistav Elistvere loomapark, mida arendab Eesti Metsaselts (Ilves: 2007).
    95. Elistvere loomapark tähistab tänavu kümnendat sünnipäeva. Idee rajada Elistvere loomapark pärines Saksamaa nõustamisfirma Komplan ettevõtluskonsultantidelt (Ilves: 2007).
    Elistvere loomapark loodi 1997. aastal. Park sai alguse sellest, kui nähti emata loomi ja taheti neile luua kodu nendele omases keskkonnas. Loomaaed on Jõgevamaale oluline selle poolest, et kõikidel pole võimalik minna Tallinnasse loomaaeda ja on mugavam, kui loomadega saab tutvuda kodu lähedal.
    96. Möödunud pühapäeval toimus esimene jumalateenistus Mustvees valmivas Betaania koguduse palvelas. Uue pühakoja ehitamisega on Mustvee piirkond kindlasti võitnud, sest siinsele paigale iseloomulik kultuuriline ja religioosne mitmekesisus on väärtus omaette (Lukas: 2007).
    Mustvee on kirikutest tulvil linn. Eks on sealsed elanikud vene õigeusu omaks võtnud lähedal elavatelt venelastelt. Esimest õigeusu kirikut, mis ehitati 1839. aastal, tähistab nüüd ainult mälestuskivi. See lammutati 1952. aastal, sest kogudus ei jõudnud riigile maksta.
    Uuritud ajalehtede uudised sai jagada usu-, kultuuri-, spordi- ja haridusuudisteks, sotsiaalseteks ja inimeste huve kajastavateks.
    Kultuurseid hooneid renoveeriti ja meenutati vanu aegu viljavõtmise alal. Hea oli mõte, kuidas koolide sulgemisest kõrvale hoida.
    Toimusid erinevad spordivõistlused ja koolides erinevad täiendkoolituskursused.
    Jõgevamaa tunnusmärkide, Peipsi ja Kalevipoja auks korraldatakse Kalevipoja Kala-ja Veefestivali. Seda külastatakse rohkelt, nii nagu Elistvere parkigi, kus saab erinevaid põhjamaa loomi näha. Elistvere loomapark tähistas oma kümnendat sünnipäeva ja võeti kokku, kui palju on seal külastusi olnud. Mustvees avati uus kirik , mis annab tunnistust selle piirkonna erilisuses. Meenutati, kuidas vanasti vilja võeti. Küll pidi hobuse asemel traktorit kasutama, sest tänapäeval ei leidu sellise jõuga hobust, kes suudaks niidukit vedada.
    Kohanimed: Vaiatu, Põltsamaa – 2 korda, Kasepää, Elistvere, Mustvee, Jõgeva – 3 korda, Kuremaa, Pala – 4 korda.

  • 6. Jõgeva linna uudised

  • 6.1. Kolhoosnik


    97. Sajad virgad kätepaarid andsid enne maid Jõgeva tänavaile, väljakuile ja haljasaladele nägusaima ilme, puhastades need talvisest saastast ( Oras , Sarapuu, Rink: 1960).
    Möödunud aastal tehti Jõgeva heakorrastamise ja haljastamise alal riiklike summade arvel tõhusat tööd (Ibid).
    Jõgeval kui parkidevaeses linnas tuleb aga haljastamisele erilist rõhku panna, kuna iga haljastatud maa – ala, iga puu ja põõsas on väärtuslikuks lisandiks linna üldpildile (Ibid).
    Jõgeval on praegu üle kahesaja individuaalehitaja, kuid nende arv, kes eesaedadesse ilupuid ja põõsaid istutab, küünib vaevalt mõnekümneni (Ibid).
    Kui vaadata nüüd Jõgevat, ei ütleks küll, et linn parkidevaene oleks. Jõgeva on hoopis parkide poolest rikas. Need on puhtad ja sinna on asetatud ka uued istepingid, kus on hea jalga puhata. Nüüd on Ärikeskuse ja Kaubahalli vahelisse parki tehtud purskkaev, mida on suvel kena vaadata. Linnaelanike sümpaatia on võitnud Betti Alveri park.
    98. Jõgeva Kultuurimajja koguneb suur hulk kirjandussõpru kohtuma kirjanik Aadu Hindiga (Õun, 1960).
    Noorele uurijale tundub, nagu toimuks see täna, sest tänases Jõgeva Kultuurikeskuses kohtutakse ikka kirjanikega. Meeldiv on tõdeda, et nii oli juba 1960. aastal. Järelikult Jõgeval hinnatakse kultuuri ja arendatakse elanikkonda.
    99. Jõgeva Laste – Muusikakoolis lõppes kolmanda õppeaasta esimene pool. Poolsada poissi ja tüdrukut andsid kinnistel kontsertidel aru, kui hästi või halvasti on nad õppinud hoidma viiulipoognat, liigutanud akordionilõõtsa või klaveriklahve (Tuvi: 1960).
    Jõgeva Laste – Muusikakooli alustas 1957. aastal 51 õpilasega, keda asus juhendama 6 õpetajat. Kahekümne üheksa aasta jooksul kujunes õppeasutusest mitte ainult muusikakooli tegevuse suunaja, vaid ka vaimsuse kujundaja ja hingeharija nii koolis kui ka väljaspool seda.
    Õppetööd alustati kõigepealt tolleaegse apteegimaja ülemisel korrusel. Ajapikku tuli juurde nii õpilasi, õpetajaid kui ka erialasid ning ruumioludki läksid lahedamaks. Kooli hea akustikaga saalis hakkasid regulaarselt toimuma tuntud interpreetide kontserdid ja koostöös raamatukoguga kirjandusinimeste loomeõhtud.
    Enamik õpilasi on koolist kaasa võtnud armastuse muusika vastu, mis on aidanud neid nii igapäevaelus kui töös. Kooli igast lennust on võrsunud neid, kes praegu on muusikamaailmas tegevad õpetajatena, interpreetidena, muusikateadlastena, lauljatena jne. Muusikaelus on tuntud Alo Mattiisen , Hele Kõre, Raul Vaigla, Tiit Käosaar jpt.
    Jõgeval tegutseb muusikakool ka praegu. Nüüdseks on seal lõpetanud juba 48 lendu. See on üsna märkimisväärne arv väikese linna kohta.
    100. Rajooni spordiliidu presiidiumi liikmetel tuli hiljuti mõte moodustada Jõgevale male - kabe klubi, mis hakkaks juhtima kogu rajooni male- ja kabealast tööd ( Kastan :1961).
    Kuigi malet mängiti väikelinnas juba aktiivselt enne Teist maailmasõda, vallandas tõelise malebuumi emakeeleõpetaja Kaarel Hermlini Jõgevale tööleasumine. Tippu jõudsid noored maletajad kiiresti.
    1965. aastal korraldati Jõgeval esimene Kaarel Hermlini mälestusturniir.
    101. Esimene koolipäev Jõgeva Keskkoolis. Liigutuspisarad läigatavad õpetaja Aru silmis , kui ta võtab vastu esimesed koolipoisid ja –tüdrukud. Õues vaadatakse veel kooli poole tagasi. Ja seal ütleb väike poiss emale: „Tuleks juba homme .“ (Jõgis: 1960).
    Kõigil meenub oma esimene koolipäev. Paljudel pisikestel veel jalad värisevad, kuid leidub ka neid, kellel on juba enesekindel kõnnak ja sära silmis. Iga algus on raske, aga mida tuttavamaks olukorraga saadakse, seda rohkem hakkab see meeldima . Nii on ka kooliga. Algul kardetakse, et ei leita endale sõpru ja võõras koht tekitab hirme , kuid aja möödudes saavad klassikaaslased ja õpetajad parimateks sõpradeks ning jäävad igavesti üksteisele meelde.
    Kohanimed: Jõgeva – 7 korda.

  • 6.2. Punalipp


    Uuritud Punalippudes ei olnud lauseid, mis sobiksid liigitada Jõgeva linna uudiste alla.
    6.3. Vooremaa 1991-1992
    102. Jõgeva segakoor „ Laulik ” alustab oma 34. tegevusaastat. Aasta jooksul esineti paljudel Jõgeva linna üritustel (Täht: 1991).
    Legendaarne ja pikka aega tegutsev koor Laulik on ka tänasel päeval meenutatav legend.
    103. Sajandivahetusel ei olnud Jõgeval veel ei alevit ega ühtegi poodi. Esimesena ehitas Ernst Miller Jõgeva jaama lähedusse praeguse Suure tänava äärde suure elamu ja pikad kaubaaidad, kuid ta kauples ainult raske kaubaga. Pärnust toodi Jõgevale soola, kivisütt, rauda ja puuveerandikega silku, vahel ka heeringaid (Vooremaa, 03.10.1991)
    Aleviku arenguga seoses kasvas Jõgeval elanike hulk. Jõgeva alevi sünnile pani aluse Jõgeva jaamaümbruse lähima paikkonna majanduskeskuseks kujunemine ning pea ühteaegu ka kaubanduslikuks tõmbekeskkonnaks saamine.
    Seoses elanike kasvugakogeti, et oli tekkinud vajadus oma turu järele. Kuna turgu ei olnud, olid taludest hangitavad toiduained kallid. Täpset turu asutamisaastat ei teata, aga renti turuplatsi eest hakati nõudma 1920. aastast alates. Nüüdseks ei tule kauplustest puudust. Võiks isegi öelda, et neid on liiga palju.
    104. Et põldude vahele sündinud Jõgeva linn on siiski ka rohelist ilmet võtnud, on suuresti nüüdseks manalateele asunud Aleksander Orase teene, kelle sünnist hiljuti möödus 100 aastat. Enne surma jõudis ta veel juhendada, kuidas Piiri parki uusi puugruppe mulda panna (Alter: 1991).
    Aleksander Oras sai eelkõige tuntuks aastail 1946 – 1961 Jõgeva parkide ja haljasalade rajamise eestvedajana ning puude istutamisega linnatänavate kaunistamiseks .
    Parkide rajamise juhendajal on äärmiselt eluline roll. Jõgeval poleks nii kodune olla, kui kaupluste jadade vahel puuduksid pargid. Rohelus lisab värvi hoonete hallusele.
    Loetud ajalehtede uudised võis jagada majandus- ja kultuuriuudisteks. Relevantne on tutvustada kodulinna algust. Seda tänapäeva noor ei tea, kuigi hea on teada, kuidas miski oma ilme on saanud. Saab võrrelda, kui palju on linn arenenud ja mis on vanast ajast alles. See loob omaette väärtuse ja võib – olla hoitakse ümbrust seevõrra paremini, kui teatakse selle sünnist.
    Oluline roll on Jõgeva parkidel. Need toovad värsket rohelust enamasti ühevärviliste hallide hoonete vahele. Pargid oleme saanud tänu Aleksander Orase tublile tööle. Meeldejääv artikkel oli Jõgeva alevi tekkimise lugu. Ei oska mõeldagi, et polnud kauplusi, mis praegu olemas on. Alev hakkas tekkima Jaama poe ümbrusesse. Ehitati ridaelamuid.
    Kohanimed: Jõgeva – 3 korda, Pärnu.

  • 6.4. Vooremaa 2007-2008


    105. Ega väikelapse emal polnudki Jõgeval muud võimalust oma väikelapsele tegevust leida, kui ise pea tööle panna ja omasuguste lapsevanematega koos midagi ette võtta. Nüüd on Jõgeval äsja avatud Kraaksupesa näol mängutuba olemas (Vooremaa: 2008).
    Võlub teadasaamine, et kõik algabki inimesest endast, tema nutikusest ja seda eriti veel juhul, kui on tegemist oma laste heaoluga.
    106. Novembrikuu kolmandal nädalavahetusel toimus Jõgeva aleviku noortekeskuses leivaküpsetamise õppepäev, kuhu kogunenud huvilised leiva valmimise protsessi jälgida said. Leivaküpsetamise õppepäev toimus Jõgeva alevikus juba teist korda, eelmine leidis aset poolteist aastat tagasi (Rohtmets: 2008).
    Õnnestav on tõdeda, et unustatud vana on samas ahvatlev uus. Kui hea on osata ise leiba küpsetada ja raske on üle hinnata väärtusi, mida see endaga kaasa toob. Alustama peaks leivalõhnast, rääkimata ei saa jätta tervisliku toitumise ja kodusoojuse tähtsusest.
    Kohanimed: Jõgeva – 2 korda, Jõgeva alevik – 2 korda.

  • Kokkuvõte


    Ajakirjandus on oma aja peegel. Uudist on meile vaja iga päev. See aitab igapäevaelus hakkama saada. Inimene januneb millegi uue järele. Vanad uudised on igavad. Kuigi tänapäeva ajakirjandus on jõudnud kahjuks sinnamaale, et kajastatakse rohkem meelelahutuslikku poolt, on meil olemas ka kvaliteetajakirjandus . Ometi ei saa jätta märkimata, et tänapäeva meedia hakkab muutuma uudiste valiku suhtes vabamaks . Mõjutajateks on Internet , raadio ja televiisor .
    Ajalehe Kolhoosnik ajal (1949 – 1962) veel Internetti polnud. Uudised olid pigem kodumaised kui välismaal toimuvat kajastavad. Samas edastas leht vähesel määral ka välismaist infot. Vähem leidus meelelahutuslikke artikeleid. Kolhoosniku ajal oli kõige enam käsitletud kolhooside tootmistegevust. Seda seepärast, et nendel aastatel viidi läbi põllumajanduse kollektiviseerimine, elu oli raske ja Jõgevamaa kui põllumajanduspiirkond võitles ellujäämise eest. Peatähelepanu oli suunatud töö tegemisele. Pearõhk oli söödatootmisel, sest valdava osa karjasööda pidi varuma kohapealt. Teravili andis üle poole talvevarudest ja selle kasvupinda laiendati. Välistatud on teemad nagu prostitutsioon, kuritegevuse jõhkramad vormid ja enesetapud , sest sellel ajal ei lubatud antud teemasid kajastada. Puudus sõnavabadus, võimalus oma arvamust ajaleheveergudel väljendada. Kolhoosnikku oli üsna keeruline lugeda, sest uudised olid mitme lehe peale jagatud või siis jätkusid lausa järgmises numbris. Kuigi ajalehel peaks olema kindel ülesehitus, seda antud juhul ei olnud. Korrapäratu paigutus muutis uudised ebahuvitavaks ja tähelepanu hajutavaks. Puudusid ka uudise kirjutamise kriteeriumid - pealkirjad tõmbasid küll tähelepanu ja kutsusid lugema, aga uudistel puudusid juhtlõigud ja puudusile omane süsteem: juhtlõik, teema edasiarendus, taustainfo , kokkuvõte. Ajaleht oli üles ehitatud nii, et ei olnud võimalik vajalikku kiiresti üles leida. Ajaleht koosnes 4-st A3 leheküljest.
    Kolhoosnikku võib pidada ennekõike maainimeste ajaleheks, sest enamik uudiseid kajastas kolhoose ja töö tegemist maal. Samuti oli ajalehtedes kokkuvõtvaid tabeleid kolhooside ootmissaavutustest. Uudised, mida kajastati, olid töötajatele väga vajalikud, kirjutatud oli lihtsas ja mõistetavas keeles. Näiteks oli huvitav teada, palju on eesmärgiks seekord liha müüa või kes on uueks põllumajandusjuhiks saanud. Päevakohased uudised tegid lehe populaarseks. Geograafiliselt oli ajaleht kodule kõige lähemal. Kõik, mis puutus kokku välismaaga, oli tugevasti seotud kodumaaga, siinsamas toimuvaga. Välismaalt oli kodumaale midagi saadud või oli keegi meie kodumaad külastanud.
    Punalipp (1962 – 1989) oli samuti maainimeste ajaleht, sest kajastas eelkõige maainimesele vajalikku infot. Punalipu tegutsemisperioodil jätkus kolhooside töö. Endiselt töötati Nõukogude Liidu käsu all, aga järjest rohkem oli vabadust ise midagi otsustada.
    Sõprusrajoonide omavaheline suhtlus muutus järjest tihedamaks. Ehkki omavahel küll võisteldi, ei mõjutanud see ühiseid sõprussidemeid. See oloi ainus võimalus piiri taha vaadata, välismaalastega kokku saada. Tähtis oli omavaheline vastastikune abistamine . Kõik töötasid majanduse kasvu nimel ja üksi ei saadud sellega hakkama, tegevus olnuks liialt rutiinne. Koostööd tehes saavutatakse alati rohkem. Aastad olid ebasoodsad, aga põllumajandus arenes dünaamiliselt. Tehnika arenes ja järjest rohkem oli võimalik töid mehhaniseerida. Jõgeva rajooni põlluharijad olid loova vaimuga, sest asjalikult juurutati uusi võtteid ning tehnoloogiaid . Väärtuslikke töövõtteid jagati teiste soovijatega, näiteks luterniseemnete kasvatamine . Suurimaks majanditevaheliseks ettevõtteks kujunes seavabrik, sest see tõi kõige kiiremini raha, kuna suurearvuline Nõukogude Liit vajas toitu.
    Huvitav on tõsiasi, et vaatamata raskele tööle võimaluse korral end täiendati ja populaarsust kogus kultuur. Järjest enam jäi inimestel aega sportimiseks, kultuurisaavutustega tutvumiseks või ise taidluses kaasalöömiseks. Kõik need asjaolud kujundavad uue inimese, kelle mõte pole kinni ainult isikliku heaolu küljes, vaid kes tunnetab, et kõigi heaolu sõltub ühiskonna rikkuste kasvust. Niisuguses vaimus arenes inimesne sotsialismi ajal.
    Punalipus polnud ajalehe ülesehitus paranenud. Küll aga olid uudised rohkem kriteeriumitele vastavad: peatükkide kaupa kirjutatud. Sellega kaasnes märksa parem ülevaade, millest räägitakse. Leht oli jagatud uudiste vahel nii, et tähtsamad oleksid eespool ja järgnevad ebaolulisemad järgmistel lehekülgedel. Vaba ruumi polnud ja ajalehte vaadanud, ei saanud kohe hästi aru, kust lõpeb üks uudis ja algab teine. Keelekasutus vajas mõneski kohas parandamist. Esines kokku – lahkukirjutamise vigu, kõige enam oli stiilivigu, eriti eksiti sõna läbi valesti kasutamise osas, samuti eksiti lause moodustamise valdkonnas. Uudised tegi loetavaks see, et nad olid uudsed ja polnud kasutatud minevikku, pigem kõneldi tulevikuplaanidest või olevikus toimunust. See pani edasi mõtlema, kuidas eesmärgid saavutada.
    Vooremaa ilmumisajal, 1989. aastal, oli tehnika märksa enam arenenud ja riik iseseisvumas nin varst saavutanud taasiseseisvuse. Pöörati tähelepanu riigi edasiminekule, imidžile ja neile, kes olid tema eest võidelnud. Kui Eesti iseseisvus, polnud enam käskijaid, kes kõrgelt – kaugelt tööinimesi kamandaksid ja ainutõtt teadsid. Sai mõelda isamaa väärtustele ja kodumaa ilule ning nende nimel pingutada. Sellega kaasnes perekonnale mõtlemine, emad mõtlesid välja, kust saaks lastele tegevust leida, kuidas neil parem kasvada oleks.
    Üha enam hakati mõtlema kultuurilistele väärtustele ja tutvustati jõgevamaalastele, kuidas Jõgeva alguse sai ja millega tegelesid meie esivanemad. Inimesed said minevikus toimunust rohkem teada, mis aitas paremini olevikus hakkama saada. Vooremaa ajal algas meie põhitootmisharu, põllumajanduse allakäik. Seda kajastasid ka lehed. Kõige vähem käsitletud lehtdest räägiti põllumajandustootmisest Vooremaa veergudel. Küül aga käsitleti palju hariduse ja koolieluga seonduvat. Räägiti kooli sulgemistest ja kuidas seda vältida ning täiendkoolituskursustest. Majandussurutis viis inimesi kokku ja õpiti lihtsaid asju, nagu leivaküpsetamine.
    Vooremaaga kaasnesid suured muutused. Esiteks olid uudised paremini ja korrektsemalt paigutatud. Ajaleht oli muutunud kujult stiilsemaks. Palju rohkem oli pilte, mis muutis uudised huvitamaks, andis lisainfot ning aitas uudist paremini mõista. Samuti lisandusid värvid. Enam leidus kasutamata ruumi. Rohkem on kirjutisi kultuurist ja vabast ajast kui tööst. Küllap on mõjutajaks turumajanduslik konkurent ja ehk Internetki, mille veebileht kommentaare avaldab.
    Vooremaa vahel ilmuvad vallalehed, kus uudised on kodukohale geograafiliselt veel lähemal. Mõnus on lugeda lehte, mis on korraliku ja ülevaatliku väljanägemisega. Kui väljaande uudised on võimalik kiiresti üles leida ja need süsteemselt esitatud on, otsustatakse järgmine kordki sama lehe uudiseid lugeda. Lugemine arendab mõtlemist ja kui on kujunenud lemmikväljaanne, ei tule lugemisvarast puudust. Kuid lugeda võiks alati rohkem. Tänapäeva lehtede puudus on aga see, et keelekasutus on muutunud kollase lehesarnaseks, mis mõjub eesti keele arengule negatiivselt.

  • Kasutatud materjalid


    Kasutatud kirjandus:
    Aava, K. Kõnekunst. Tallinn: AS BIT, 2003
    Hennoste, T. Uudise käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008.
    Kask, K. Meediaõpetus. Tallinn: AS BIT, 2005
    Oma Keel nr 1. Tallinn: AS Pakett , 2004.
    Oma Keel nr 2. Tallinn: AS Pakett, 2004.
    Ajaleheartiklid:
    Aavoja, M. Saksa keele nädal – Punalipp, 03.02.1976.
    Allas, R. Retk Viljandi rajooni teedele – Kolhoosnik 1961.
    Allik, J. Laste jõulupeod Ugalas – Vooremaa, 10.12.1992.
    Alter, H. Lustiveres avati hooldekogu – Vooremaa, 10.12.1992.
    Alter, H. Park ootab kaitset – Vooremaa, 01.08.1991.
    Alter, H. Üks samm tegeliku iseseisvuse poole – Vooremaa, 03.10.1991.
    Andre , A. Koolivaheaeg lõppes – Punalipp, 11.01.1975.
    APN. Parool : „Tuleb Ivan Russ“ – Punalipp, 07.01.1975.
    BNS. Kodututele jalgpalluritele hakkas Austraalias meeldima – Vooremaa 2008.
    Borissova, G. Võitluses süveneb sõprus – Punalipp, 05.02.1976.
    Eha, A. Kaks päeva Valgas – Punalipp, 05.02.1976.
    Ehala, A. Kooli, kodu ja üldsuse koostöö laste ja noorsoo kasvatamisel – Punalipp, 11.01.1975.
    Endisaegne Jõgeva kaubandus – Vooremaa, 03.10.1991.
    Erik, A. Metsamajandus tulukamaks – Punalipp, 03.02.1976.
    ETA. See oli huvitav – Kolhoosnik, 02.09.1961, lk 3.
    Hoidkem hobust – Kolhoosnik, 20. 02. 1962.
    Ilves, E. Kolmas sektor – võrdväärne partner riigile ja omavalitsustele – Vooremaa, 23.08.2007.
    Ilves, E. Loomapargil on juubel – Vooremaa, 23.08.2007.
    Isotamm, G. Iseseisvuspäevaks – Vooremaa, 22.02.1992.
    Jõgis, E. Kohustusi täideti edukalt – Kolhoosnik, 19.05.1960.
    Jõgis, V. Koolitee meil jalge ees – Kolhoosnik, 03.09.1960.
    Kahekasteist aastat Balti ketist – Vooremaa, 23.08.2007.
    Kalmet, E. Müümine meeldib – Punalipp, 11.01.1975.
    Kamenik, T. Lisandusi ja kommentaare Adavere kokkutulekust – Vooremaa, 03.10.1991.
    Kapral, L. Esimene 11. klassi Palamuse keskkoolis – Kolhoosnik, 16.01.1960.
    Kastan, T. Jõgevale male-kabe klubi – Kolhoosnik 1961.
    Kivimets, A. Isesesvuspäeva paraadil Tallinnas – Vooremaa, 27.02.1992.
    Kivimets, A. Põltsamaal võeti vilja nagu vanasti – Vooremaa, 23.08.2007.
    Koitla, E. Vooremaa karikatuur võrkpallis kujunes oodatust põnevamaks – Vooremaa, 11.12.2008.
    Kokkuvõte – Kolhoosnik, 09.09.1961, lk 3.
    Kraaksupesa kiituseks – Vooremaa, 11.12.2008.
    Kressa, J. Metsade taga on stabiilsus – Vooremaa, 14.06.2007.
    Kressa, J. Mari Kalkun: Tulge Viljandisse vaatama, mis sellest linnast saanud on – Vooremaa, 11.12.2008.
    Kull, H. Kodu-uurijate kokkutulek – Vooremaa, 03.10.1991.
    Kõiv, M. Suureneb piima ja liha tootmine – Punalipp, 03.02.1976.
    Käbin, J. Kommunismi ehitamise uus etapp – Punalipp, 24.02.1976.
    Kägo, A, Generalov, M, Rink, H. Muudame kodukoha kauniks – Kolhoosnik, 21.05.1960.
    Käosaar, V. Külalised Rumeeniast, Austriast, Inglismaalt ja Norrast Saduküla koolis – Vooremaa, 08.05.2007.
    Käosaar, V. Jõgevamaalased Soome – Eesti laulupeol – Vooremaa, 30.06.2007.
    Käosaar, V. Talvistel taluteedel – Vooremaa, 10.12.1992.
    Käosaar, V. Teatriskäigud – Punalipp, 27.03.1975.
    Kärp, K. Kolm kolhoosi ühinesid – Kolhoosnik, 20.02.1962.
    Laugus, J. Maisi kasvupind suureneb – Kolhoosnik 1960, lk 3.
    Lember, K. Majandus vajab riigi tegutsemist ja tuge – Vooremaa 2008.
    Likas, J. Kui jahimees läheb metsa – Vooremaa, 03.10.1991.
    Lukas, J. Esimene jumalateenistus valmivas pühakojas – Vooremaa, 23.08.2007.
    Lukas, J. Künnimeister Kuremaalt – Vooremaa, 03.10.1991.
    Lukas, J. Põlluameti uus juhataja – Vooremaa, 01.08.1991.
    Lukas, J. Sajune tantsupäev Palal – Vooremaa, 29.05.2007.
    Lukas, J. Vaiatu rahvamajale tehti korralik uuenduskuur – Vooremaa, 30.06.2007.
    Läbinisti eesti pidu – Vooremaa, 30.06.2007.
    Lääne, T. Külaline Taanist – Vooremaa, 05.12.1992.
    Michelson, R. Peaülesanne – taotleda kontrolli efektiivsust – Punalipp, 11.01.1975.
    Mägi, R. Jakobson ja pingviinid – Vooremaa, 01.08.1991.
    Mägi, R. Kauged Türgimaa külalised Kiigemetsas – Vooremaa, 11.09.2008.
    Mägi, R. Kuremaal on laagrihooaeg – Vooremaa, 19.06.2007.
    Mägi, R. Peipsi ääres peeti kala- ja veefestivali – Vooremaa, 23.08.2007.
    Mägi, R. President tänas kodukaunistajaid – Vooremaa, 23.08.2007.
    Mälgand, E. Masinad saavad töökorda – Punalipp, 11.01.1975.
    Mälgand, E. Vestlusõhtu kaugest kontinendist – Punalipp, 11.01.1975.
    Nahkur, J. Jõgeva laulupeod – Vooremaa, 26.03.1992.
    Noorte panus – Kolhoosnik, 03.03.1962.
    Oras, A, Sarapuu, H, Rink, H. Meid ümbritsegu puhtus ja ilu – Kolhoosnik 1960, lk 2, 4.
    Paas, G. Noor järelkasv – Kolhoosnik, 05.05.1960.
    Parima toodangu eest – Kolhoosnik, 03.03.1962.
    Pedmanson, E. Muudatused kalaspordi – Punalipp, 11.01.1975.
    Poliitikaosakond. Rahast, ärisuhetest ja muust – Vooremaa, 01.08.1991.
    Puri, O. Põltsamaa – Tabivere 4:2 – Vooremaa 2007.
    Puusepp, H. Põltsamaal ehitatakse – Vooremaa, 10.12.1992.
    Puusepp, H. Sõprusvalla töötud Jõgevamaad aitama – Vooremaa, 03.10.1991.
    Põder, L. Koondamise vastu aitavad areng ja õppimine – Vooremaa 2008.
    R. Veidemann. Eesti keel - meie olemise koda ja kõiksus - Postimees , 31.01.2010
    Rahuaatomi alistajad – Kolhoosnik, 03.03.1962.
    Rink, H. Raielubade väljastamise ja registreerimise kord – Vooremaa, 10.12.1992.
    Rohtmets, L. Jõgeva alevikus õpiti jõuluks leiba küpsetama – Vooremaa, 23.12.2008.
    Ruut, E. Kabetajad alustasid – Punalipp, 07.01.1975.
    Saarik, A. Tutvustatakse füüsika õppevahendeid – Punalipp, 11.01.1975.
    Siiman, M. Kes kiitust, kes laitust – Punalipp, 05.02.1976.
    Siimets, T. Komsomolisoovitusega partei liikmeks – Punalipp, 24.02.1976.
    Suits, O. Lutsernikasvatajad Jõgeval – Punalipp 1976.
    Suits, T. Naiskooride proov õnnestus – Kolhoosnik, 21.05.1960, lk 3.
    Zivotnikov, G. Kaadri reservi loomine – Kolhoosnik, 03.03.1962.
    Tamm, G. Kartulikasvatajate õppepäev – Punalipp, 03.02.1976.
    TASS. „Rahu, leiba ja tõelist vabadust …“ – Kolhoosnik, 31.05.1960.
    TASS. Kõigist maailmajagudest – Punalipp, 05.02.1976.
    Teever, L. Seakasvatusest Saare kolhoosis – Punalipp, 05.02.1976.
    Tillo, J. Üks „Sakala” erinumber – Vooremaa, 03.01.1991.
    Tomson, Õ. Maisi kasvupind laieneb - Kolhoosnik, 21.05.1960, lk 3.
    Toome, H. Hakkame võistlema – Punalipp, 07.01.1975.
    Tuvi, E. Noorte muusikute juures – Kolhoosnik, 07.01.1960.
    Täht, E. Et tsehhis oleks normaalsed töötingimused – Kolhoosnik , 17.05.1960.
    Täht. E. Segakoor „Laulik” kutsub laulma – Vooremaa, 03.10.1991.
    Uinutavad voodilinad – Vooremaa, 10.12.1992.
    Uulits, O. Uraba – banaanipõrgu – Punalipp, 07.01.1975.
    Vanari, M. „Siker” avas Siimustis kuuenda poe, 10.12.1992.
    Vanari, M. Autovärvija Toivo Kuusk tuleb tagasi – Vooremaa, 10.12.1992.
    Vanari, M. Eriteenistuste müüdid – Vooremaa, 03.10.1991.
    Veskis, E. Töölisnoored, kool ootab – Kolhoosnik, 17.05.1960.
    Õun. E. Väikestest vigadest võib tulla suur – Kolhoosnik 1960.
    Ümar, H. Ikaalise ja Jõgeva talunikud leiavad koostööd – Vooremaa, 01.08.1991.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 57 lk · .doc · 14 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    UUDISTE GEOGRAAFIA #1 UUDISTE GEOGRAAFIA #2 UUDISTE GEOGRAAFIA #3 UUDISTE GEOGRAAFIA #4 UUDISTE GEOGRAAFIA #5 UUDISTE GEOGRAAFIA #6 UUDISTE GEOGRAAFIA #7 UUDISTE GEOGRAAFIA #8 UUDISTE GEOGRAAFIA #9 UUDISTE GEOGRAAFIA #10 UUDISTE GEOGRAAFIA #11 UUDISTE GEOGRAAFIA #12 UUDISTE GEOGRAAFIA #13 UUDISTE GEOGRAAFIA #14 UUDISTE GEOGRAAFIA #15 UUDISTE GEOGRAAFIA #16 UUDISTE GEOGRAAFIA #17 UUDISTE GEOGRAAFIA #18 UUDISTE GEOGRAAFIA #19 UUDISTE GEOGRAAFIA #20 UUDISTE GEOGRAAFIA #21 UUDISTE GEOGRAAFIA #22 UUDISTE GEOGRAAFIA #23 UUDISTE GEOGRAAFIA #24 UUDISTE GEOGRAAFIA #25 UUDISTE GEOGRAAFIA #26 UUDISTE GEOGRAAFIA #27 UUDISTE GEOGRAAFIA #28 UUDISTE GEOGRAAFIA #29 UUDISTE GEOGRAAFIA #30 UUDISTE GEOGRAAFIA #31 UUDISTE GEOGRAAFIA #32 UUDISTE GEOGRAAFIA #33 UUDISTE GEOGRAAFIA #34 UUDISTE GEOGRAAFIA #35 UUDISTE GEOGRAAFIA #36 UUDISTE GEOGRAAFIA #37 UUDISTE GEOGRAAFIA #38 UUDISTE GEOGRAAFIA #39 UUDISTE GEOGRAAFIA #40 UUDISTE GEOGRAAFIA #41 UUDISTE GEOGRAAFIA #42 UUDISTE GEOGRAAFIA #43 UUDISTE GEOGRAAFIA #44 UUDISTE GEOGRAAFIA #45 UUDISTE GEOGRAAFIA #46 UUDISTE GEOGRAAFIA #47 UUDISTE GEOGRAAFIA #48 UUDISTE GEOGRAAFIA #49 UUDISTE GEOGRAAFIA #50 UUDISTE GEOGRAAFIA #51 UUDISTE GEOGRAAFIA #52 UUDISTE GEOGRAAFIA #53 UUDISTE GEOGRAAFIA #54 UUDISTE GEOGRAAFIA #55 UUDISTE GEOGRAAFIA #56 UUDISTE GEOGRAAFIA #57
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-08-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kailiolen Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Uurimistöö
    UUDISTE GEOGRAAFIA uudised kolhoosnik uudis

    Sarnased õppematerjalid

    Uudiste geograafia
    13
    ppt

    Uudiste geograafia

    Uudiste geograafia Kaili Olgo Töö käik Valisin Kolhoosnikest, Punalippudest ja Vooremaadest laused, kus esines kohanimi, liigitasin nime järgi, analüüsisin neid ja tegin kokkuvõtte. Mida tahtsin teada saada? Mis on uudis Kui palju uudis mõjutab keelt Lehe muutust aja jooksul Olulisima erinevatel aastakümnetel Vaadeldud väljaannete erinevusi Uudis ­ mis see on ja milline ta peab olema, et teda loetaks? Lühike informatiivne tekst Teave, mida avalikkus peab teadma Uudne Vajalik Lihtne ja arusaadav Uudis keelekujundajana Kergema ja argipäevasema keelega meelitatakse lugejaid Arvatakse, et keerulisemast keelest ei saada aru Neid, kes märkavad vigu ja soovivad

    Eesti keel
    Keskkonna analüüs- Jõgeva vald
    15
    docx

    Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Vooremaa maastikurajoon
    15
    docx

    Vooremaa maastikurajoon

    Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää li

    Eesti loodusgeograafia
    Jõgevamaa
    7
    doc

    Jõgevamaa

    OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust ­ 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas. ·

    Geograafia
    Milleks on vaja kohalikku ajalehte
    2
    doc

    Milleks on vaja kohalikku ajalehte?

    Milleks on vaja kohalikku ajalehte? Minu arvates on iseenesestmõistetav lugeda kohalikke uudiseid, sest mis mõte on ennast harida, so õppida, kui ma ei märka enda lähimat ümbrust? Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemisega. Tema jaoks oli see k

    Meedia
    MAASTIKURAJOONID
    26
    odt

    MAASTIKURAJOONID

    Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldiselt väljatuues kujunes see m

    Geograafia
    JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
    28
    docx

    JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas te

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Ärieetika
    5
    doc

    Ärieetika

    Konflikt. Omavoli seadis ohtu Saadjärve elanikud 06.10.2009 20:44 Martin Pau Äksi paisjärve puhastamiseks valmistuv Vooremaa Looduskeskus eiras keskkonnaameti nõuet rajada Äksi veskist ülesvoolu ajutine pais, mistõttu läheneb Saadjärve nivoo kriitilisele tasemele. Vee-erikasutusluba andis Vooremaa Looduskeskusele voli langetada Saadjärve väljavoolul Mudajõe esimesel kilomeetril paikneva paisu taga vett meetri võrra. Ühtlasi pani aga see looduskeskusele kohustuse ehitada umbes 400 meetrit ülesvoolu ajutine pais, takistamaks Saadjärve alanemist. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi ütles, et Vooremaa Looduskeskus on ilmselgelt omavolitsenud, kuid kas ja kui palju on selle tagajärjel järve kahjustatud, vajab selgitamist. «Ma ei saa rääkida katastroofist, aga ma ei saa ka öelda, et probleemi pole,» oli Liivamägi eile sisulise hinnangu andmisega ettevaatlik. Liivamäe sõnul on limnoloogide arvamusel rajanev Saadjärve optima

    Ärieetika


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun