Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


UUDISTE GEOGRAAFIA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes?, mis?, kus ?
  • Millal?, kuidas ?
 
Säutsu twitteris

25. emakeeleolümpiaad „Meedia keel”



UUDISTE GEOGRAAFIA
Uurimistöö



Kaili Olgo
Jõgeva Ühisgümnaasium
11.B klass
Juhendaja : õp Helge Maripuu



Jõgeva 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Uudis 4
1.1. Mis on uudis? 4
1.2. Uudise pealkiri 6
1.3. Uudisväärtused 7
1.4. Ajakirjandus ja poliitika 8
Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19). 9
1.5. Uudis keelekujundajana 9
2. Jõgeva maakonna ajalehed 12
3. Välismaailma uudised 13
3.1. Kolhoosnik 13
3.2. Punalipp 18
3.3. Vooremaa 1991-1992 20
3.4. Vooremaa 2007-2008 21
4. Eesti uudised 24
4.1. Kolhoosnik 24
4.2. Punalipp 25
4.3. Vooremaa 1991-1992 27
4.4. Vooremaa 2007 – 2008 28
5. Jõgevamaa uudised 31
5.1. Kolhoosnik 31
5.4. Vooremaa 2007 – 2008 42
6. Jõgeva linna uudised 47
6.1. Kolhoosnik 47
6.2. Punalipp 49
6.4. Vooremaa 2007-2008 50
Kokkuvõte 51
Kasutatud materjalid 54



  • Sissejuhatus


    Ajaleht on kunst – kollektiivne kunst , mis lähtub oma ajast ...
    Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks – me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia.
    Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks . Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel . Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika.
    Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa välismaailma, Eesti, Jõgevamaa ja Jõgeva linna uudiste kajastamise osas. Selleks otsitakse eespoolnimetatud ajalehtedest kohanimedega seotud lauseid ja liigitatakse need kaugusele vastavalt, püütakse avaldatut mõista ning analüüsida. Vajadusel pööratakse tähelepanu õigekeelsusele. Jälgitakse ka nimetatud väljaannete kujundust ning arengut.
    Peaeesmärgiks on jälgida, kuivõrd on Jõgevamaa ajaleht aja jooksul ühes uudistega muutunud ning mis on erinevatel aastakümnetel olnud olulisim, et mõista ajalugu ja tänast päeva ning oma maakonna ajalehte selle arengus.
  • 1. Uudis

  • 1.1. Mis on uudis?


    Mõistet uudis ei saa avada üheselt, sest aegade jooksul selle tähendus muutub ja inimesed arvavad sellest erinevalt. Kõige lihtsam on seda nimetada lühikeseks informatiivseks tekstiks.
    Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada.
    Uudis on materjal, mis annab teavet, jutustab millestki , lahutab meelt , seda on tore lugeda.
    Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases
    ( Hennoste 2008: 23).
    Paljusid mõisteid käsitatakse keeles kontekstist sõltuvalt. Uudised on aja jooksul muutunud rohkem meelelahutuslikumaks, kuid ikka on nad jäänud inimestele esmatähtsaks. Need on midagi niisugust, mida elanikkond peaks teadma ja nad vastavad küsimustele, mis lugejatel argipäevaelus tekivad. Meelelahutusekski on mõnikord hea lugeda midagi sellist, mis hetkeks argielu unustama paneb, naerma ajab, meelt lahutab. Sageli suunab loetu edasi mõtlema, uusi allikaid otsima .
    Uudis erineb arvamuslugudest ja publitsistikast selle poolest, et ta on objektiivne, ei esita kirjutaja arvamusi , seisukohti.
    Uudis peab olema erapooletu , sõltumatu ja tasakaalustatud ( Aava : 153).
    Uudisekirjutaja peab olema erapooletu ega tohi asuda kellegi poolele, ükskõik kelle kasuks või kahjuks olukord on kujunenud. Siis on ajakirjanikul raskem, kui juhtumisi on üheks osaliseks keegi tuttav. Kuid ajakirjanikud peavad selleks igal ajal valmis olema. Ajakirjanik peab esitama toimuvast nii häid kui ka halbu külgi, positiivset ja negatiivset. Midagi ei tohi jääda varjatuks. Osapooltel samas on nii head kui ka halba, mida edastada , elu on selline. Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed. Eriti näiteks siis, kui on valimisaeg, igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud.
    Uudise kirjutamisel peavad kõik faktid olema kontrollitud, oma arvamus ja emotsioonid peavad olema välistatud (Aava: 154).
    Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks (Hennoste 2008: 59).
    Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud. Meedias on tihti kajastatud solvunud inimesi, kes avaldavad meelepaha, et nende eraelusse on lubamatult sekkutud ja pole edastatud nende sõnu. See kahjustab ka ajakirjaniku mainet. Ajakirjanik ei saa avaldada oma arvamust, vaid peab seda laskma teha lugejal. Tema edastab ainult loo. Peab jääma viisakaks. Mitte mingil moel ei tohi olukorda sekkuda ega kedagi mõjutada. Tuleks vältida omadussõnade, metafooride ja umbisikulise tegumoe kasutamist. Taotlema konkreetsust.
    Uudise põhikriteeriumid:
    • Sündmuse värskus.
    • Sündmuse mõju lugejatele.
    • Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus.
    • Sündmuses osalejate tuntus.
    • Sündmuse konfliktsus .
    • Sündmuse erakordsus.
    • Sündmuse päevakajalisus ( Kask 2005: 66).

    Mida värskem on uudis, seda enam seda lugeda tahetakse. Eelmisel päeval avaldatu on juba vana ja igav, sest on teada - tuntud. Sündmuse lähedus mõjutab lugejat kõige enam. Kui teatakse , et tuttavaga on midagi juhtunud, siis loetakse tema kohta kindlasti suure huviga . Muretsetakse endale paberkandjagi või allikas, kust kirjutatu hõlpsamini kätte leiaks. Tavaliselt on uudised kirjutatud nii, et iga inimene leiab üles oma ja vajaliku, so. sündmused mõjutavad paljusid inimesi. Janunetakse uudiste järele, mis on ebatavalised, sest need pakuvad pinget kõigile – nii kirjutajale kui ka lugejale. Samuti peab sündmus olema aktuaalne.
    Ajaleheuudised võib Tiit Hennoste käsitlusele toetudes jagada tinglikult „valgeteks“ ehk kvaliteetajakirjanduse ja „kollasteks“ ehk meelelahutusvaldkonda kuuluvaiks. Tänapäeval leidub päris palju neid inimesi, kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest. Seda ei saa väga halvaks pidada, peaasi , et millestki huvitutakse. Meelsasti loetakse argielu puudutavatest sündmustest kajastuvaid uudiseid, kuid loetakse ka kuulsustest, nendest , kelle nime teatakse. Tundmatute inimeste puhul ei oska sageli arvatagi, kui lähedaseks nad võivad hästikirjutatud uudise mõjul muutuda. Mõnus on lugeda uuest, näiteks keegi on leiutanud avastanud või saavutanud midagi. See loob eneselegi tunde, et tahaks millegi erakordsega hakkama saada. Võimukad inimesed pääsevad ajalehte tänu sellele, et nad on kuulsad . Vähemtuntud elanikud peavad tegema selleks midagi märkimisväärset, et saaksid oma nime lugeda. Kuulsused saavad veel tuntumaks, kui teevad midagi positiivset, aga isegi juhul, kui on teinud negatiivset. Nad saavad laimu osaliseks, aga leiavad kohe enese kaitseks vabandusi ja seda ajaleheveergudel.
  • 1.2. Uudise pealkiri


    Uudis algab pealkirjast: see peab tõmbama endale tähelepanu, olema täpne ja lööv ning andma teada uudise keskse teema.
    Autor hoolitseb ka selle eest, et lugeja saaks kõigile oma küsimustele vastused muude allikate poole pöördumata, seepärast lisatakse selgitusi, tutvustusi jmt (Kask 2005: 72).
    Pealkirja eesmärk on anda lühidalt ja selgelt teada uudise põhisisu. Samuti informatsiooni tegijast ja tegevusest, kellest või millest artiklis juttu tuleb. Äratada tähelepanu, kutsuda lugema. Pealkiri on lühike (5 – 7 sõna), seotud juhtlõiguga, aga arvestama peab, et ei tohi esineda kordumisi, sest see hakkab segama ja annab tunnistust viletsast stiilist. Kui esileheküljel on põnev pealkiri, on ajalehe läbimüük suurem. Eesti keeleõpetusest on teada, et kõige tähtsam sõna lauses on tegusõna, nii on see ka pealkirjas. Siis selgub pikemata, millega tuleb järgnevalt tegemist, tänapäeva inimesed ei viitsi ju eriti millessegi süüvida.
  • 1.3. Uudisväärtused


    Iga päev juhtub maailmas palju ja kõike ei saa kirja panna ning inimestele edastada. Peab tegema valikuid , millised on tähtsaimad uudised. Siinkohal tuleb järgida mõningaid punkte, mille järgi uudiseid valitakse.
    Uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejatel maailma kohta tekivad.
    Uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest (Hennoste 2008: 29).
    Kui lehes pole iga päev vajalikke uudiseid, siis kahaneb läbimüük. Seepärast tuleb leida igasse lehte nn pommuudis, mis lugejaid köidab. Eelkõige on oluline lähedus. Kuid ostetakse ka tuntud nime pärast. Samuti on tugevaks mõjuteguriks ebatavalisus, midagi sellist, mida just iga päev ei kuule ja see paneb inimestel silmad särama, kui keegi on midagi erakordset korda saatnud ning enamik tahab sellest osa saada.
    Uudiste valiku puhul on oluline seegi, et sarnast kirjutist poleks konkureerivas ajalehes . Siis võidakse teha valik ja otsustada teise väljaande kasuks, kardetakse . Uudis võiks olla hariv. Harib see, mis ühiskonnas toimub. Ent olulisim on siiski selle edastamisviis.
    Meedias domineerivad olulised pseudokriteeriumid on raha ja võim. Ajalehte võivad sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel (Aava: 159-160).
    Tahetakse propageerida oma vaateid. Inimesed, kellel on kõrge positsioon, peavad oluliseks, et neist kirjutatakse prestiižikates allikates . Suured reklaamiandjad mõjutavad lehe sisu. Raha võimaldab oma firmat tutvustada ja ajalehed saavad sellest ainult kasu, kui suurfirmad neisse investeerivad. Seetõttu võivad lehes ilmumata jääda need uudised, millel on uudisväärtus. Kuid ikkagi valitakse teemad, mis ajalehe läbimüüki suurendavad. Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised . Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb.
  • 1.4. Ajakirjandus ja poliitika


    Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu.
    Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia : uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega ( rahandus , tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24).
    Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised tekkida arusaamadel, kelle kasuks otsustada, kujuneb mõttekeskkond, mille üle ühiselt arutleda: keda valida ja keda mitte. Niisuguste uudiste juures on tähtis värskus, sest vaevalt keegi tahab kuulata / lugeda/ vaadata vanu lubadusi.
    Kõvu uudiseid leidub enamasti kvaliteetajalehtedes/ ajakirjades, mille lugemiseks on vaja enam eriteadmisi, kui seda on tavalugejal. Näiteks majandusinimestel Börs, põllumajandustöötajatel Maamajandus , Tehnika ja Tootmine. Kõigile mõistetavalt kajastatakse niisuguseid uudiseid eelkõige ajalehes Maaleht ja laiale lugejaskonnale Õhtulehes.
    Et ajalehed peavad vastutama neis avaldatu eest, on asjakohane peatuda mõistel poliitiline korrektsus.
  • Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19).


    Üha vähem kasutatakse halvustavaid väljendeid. Nii nimetavad ajakirjanikud neegreid mustanahalisteks, venelasi enamasti venelasteks, kuid tuleb ette ka venkud. Eestimaalaste kohta teadaolevalt niisuguseid sünonüüme pole. Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, millest nad räägivad. Üldiselt on nad üsna viisakad , aga „ühtlaseks pudruks keedavad“ loo „Ärapanijad”. Nad edastavad oma arvamust rohkem mõnitades, justkui ei mõtlekski, mis suust välja ajavad. Teemadki on intrigeerivad. Nad on leidnud enesele ka vastuolulisi vaatajaid. Eesti Päevalehes avaldati selleteemaline artikkel. Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik.
  • 1.5. Uudis keelekujundajana


    Ajakirjandus on üks osa, mis aitab meie keelel säilida ja areneda. Ajaleht toetab uute sõnade keeles muganemist. Palju on pööratud tähelepanu ajalehekeelele, sest me võtame selle lugedes märkamatult omaks. Keel võimaldab kodanikul ennast väljendada. Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt. Kui toimetused koosnevad erialase ja keelelise väljaõppeta inimestest, siis kahjustab see meie emakeelt , sest vale keelekasutus on kui nakkushaigus – hakkab külge. Väga kiiresti kasvavad ja vahetuvad uued võõr- ja tsitaatsõnad. Neid tuleb nii palju, et need ei jõua eestipärastuda, meie keelega kohaneda. Segab slängikasutus kui ajalehekeelde sobimatu.
    Leht püüab kergema, argisema keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada, eeldades, et vähenõudlikke lugejaid on rohkem kui nõudlikke lugejaid (OK 2004, nr 2: 11).
    Tegelikult on nõudlikke lugejaid palju, kes ütlevad, et maailm üha vaimuvaesemaks muutub. Küll aga peab osa lugejaid ajakirjanduskeelt keeruliseks. Meenub juhtum, kus lugeja Postimehe kui arusaamatu kõrvale jättis ja Õhtulehe järele haaras. Kindlasti on ajalehekeel raske osale Interneti jututoakülastajatest, kellel on välja kujunenud oma keel, millest jälle teised aru ei saa. Samas iseloomustavad nende tekste kordus ja paljusõnalisus, mõttepuudus, lohakus ja hoolimatus väljendatava vastu.
    Ka suhtumine kirjakeele traditsioonilistesse normidesse on aja jooksul muutunud. Mõned kirjutavad üsna vabalt ka murdelisi või keeleuuenduslikke vorme, nagu hää ja sääl, oodat ja kirjutet. Toimetajad ja korrektorid on loobunud neid parandamast.
    Tegelikult kahaneb kõnekeele ja ajakirjanduskeele vaheline erinevus hämmastava kiirusega. Üheks põhjuseks on peetud seda, et sensatsiooni, kergema meelelahutuse , vaba aja ja harrastuste osatähtsus ajakirjanduse temaatikas kasvab ja see omakorda avaldab mõju keelekasutusele. Kirjutajad ei oska alati eristada tõsisemate teemade käsitlemiseks sobivat stiili kergema meelelahutuse stiilist, neile on see kõik üks ajakirjanduskeel . Nad panevad tähele, et Õhtuleht või Eesti Ekspress kasutab oma reportaažides üsna vabalt argikeelt, madalstiilseid väljendeid ning vandesõnu, ja nad järeldavad: ahaa - tänapäeva ajalehekeel ongi selline. Ning kirjutavad oma arvamused, artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja väljaanded üksteisest ka keeleliselt on see, mis puudu jääb (OK 2004 nr 2: 11-12).
    Võib järeldada, et ajakirjanduskeel kahjustab noori inimesi, kes alles õpivad. Piirid on nii avarad ja ka ennast kvaliteetlehtedeks nimetavad väljaanded ei pea enam ideaaliks ühtlaselt neutraalse stiiliga väljendusviisi. Kahju teeb see eriti nendele noortele, kes veedavad aega arvutis suhtlusportaalides suheldes, kus valitseb kõnekeel. Kuid puutumata ei jää ka eakamad lugejad. Neid, kes märkavad ja soovivad vigu parandada, on, aga liiga vähe, et see laiemat kõlapinda leiaks. Kuidas aga jõuda niikaugele, et ajakirjanikud ei eksiks oma kirjutistes emakeele reeglite vastu? Üks võimalus on viia läbi testid, enne kui kedagi tööle võetakse. See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti keele säilimisele aitab kaasa, kui kõik ajakirjanikud oleksid ajakirjandusharidusega, mitte vaid pelgalt kirjutada oskavad mis tahes eriala inimesed. See innustaks laia üldsust, kes ajalehele kirjutada soovib. Omakultuur peaks igaühele esmatähtis olema ja sellele aitab olulisel määral kaasa hea keelekasutus. Ingrid Rüütel, meie rahvaluuleteadlane, arvab :
    Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda. Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise, vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel.”
    Peame kaitsma oma emakeelt, sest Eesti on ainus koht, kus seda teha saab ja me ise oleme selle oskajatena parim reklaam oma maale ja rahvale. Pealegi on hea emakeeleoskus kasulik mis tahes võõra keele õppimisel. 2009. aasta 31. detsembri Postimehes räägib kirjandusprofessor Rein Veidemann keelest kui meie olemise kojast ja kõiksusest, meenutades saksa filosoofi Johann Gottfried Herderi öeldut: keel on inimhinge kokkulepe inimese endaga. 20. sajandil arendab sama mõtet edasi Martin Heidegger , lisades: keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis (Veidemann: 2009).
    Uudis aitab ühiskonnas toimuvat jälgida, et õigesti orienteeruda, infotulvas hästi hakkama saada. Valitseb ajakirjandusvabadus – ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt ning ilustamata kõike, mida ta oluliseks peab. Iga inimene võib ajakirjanduses vabalt oma arvamust avaldada, ent uudise kui ajakirjandusžanri puhul kehtivad kindlad reeglid: see peab olema informeeriv, tõene, neutraalne ja tasakaalustatud.
    Uudis mõjutab elanikkonda, andes vastuse küsimustele: kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks?. Harib meid, paneb edasi mõtlema. Mõjutab keelekasutust, käitumisviise, väärtushinnanguid. Probleemiks on aga Internetifoorumite keelekasutus ja sealsed uudisväärtused. Need ahvatlevad küll noori inimesi, aga ei arenda. Tihtipeale võib uudistevalikut mõjutada ajalehe müüginumber ja selle nimel tehakse avaldatus allahindlust. Ajakirjandus on demokraatlik ja igaühel on võimalik enesele lugemiseks sobiv artikkel valida.
    Järgnevas keskendutakse Jõgevamaa maakonnalehele, jälgides selle uudiste geograafiat lehe arengust lähtudes ning püütakse seda mõtestada.
  • 2. Jõgeva maakonna ajalehed


    Ajaleht Kolhoosnik loodi koos Jõgeva maakonna tekkimisega 1949. aastal. Nime üle oli olnud palju vaidlemist, aga väljaandele taheti panna nimi, mis iseloomustaks antud piirkonda, kus leht ilmub. Et Jõgevamaa oli tuntud oma viljakandva maa poolest ning põhitegevuseks oli põllumajandus, siis sellest johtuvalt ka nimevalik.
    Punalipp ilmus esimest korda 15. mail 1962. Nimi muutus, sest Hruštšovi - aegse majanduse juhtimise ümberkorraldamise ajal moodustati territoriaalsed tootmisvalitsused. Seoses sellega korraldati ümber ka kohalikud ajalehed. Rajoonilehes kajastus rajooni tänapäev, korrapäraselt ilmuvatel koduloolehekülgedel meenutati minevikusündmusi. Aeg – ajalt ilmusid klubi loomingu leheküljed, korraldati omaloominguõhtuid. Et kogu elu – olu ja tegemisi suunas partei ja valitsus, mille sümboliks oli punalipp, siis siit rajooniajalehele nimi.
    Vooremaa ilmus esimest korda 1989. aastal. Eestimaa oli liikumas avaruse ja vabaduse suunas. Järjest vähem oli tunda piiranguid, elati, iseseivumissoov eesmärgiks. Siit ka muutused ajakirjanduspõllul ja vajadus uue maakonnalehe järele. Ajaleht on saanud nime Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Seda võib nimetada isegi jääaja vabaõhumuuseumiks, kus künkad ja lohud jää sulamise tulemusena on saanud oma kuju. Vooremaal on kaunis loodusmaastik ja Eestimaa külmim talv.

    3. Välismaailma uudised


  • 3.1. Kolhoosnik


    1. Lenini – nimelises kolhoosis kasutatakse külviks Moldaaviast saabunud maisiseemet ( Laugus : 1960).
    Tänavuseks kevadkülviks lasi Stalingradi traktoritehas välja miljonenda traktori… 19. aprillil arutati Palamuse külanõukogus, kuidas on külviks valmistunud kolhoosi II brigaad (Õun: 1960).
    Maisi hakati külvama kampaania korras. NL peasekretär N. S. Hrustšov oli käinud Ameerikas 1959 . aastal ja nägi seal rikkalikke maisipõlde. Kuna Ameerika on enamjaolt samal laiuskraadil kui NSV Liit, arvas ta, et maisikülvi saaks siingi teha. Majanduslik põhjus oli viljapuudus ja lisaks taheti Ameerikast parem olla.
    Maisist pidi saama imerohi, mis tõestaks Nõukogude kolhooside paremust Ühendriikide farmide ees. Ajalehed olid täis üksikasjalisi juhiseid, kuidas kasvatada maisi või panna ruutpesiti maha kartuleid . Sel viisil maha pandud kartulimugulad või maisiseemned pidanuksid suutma end paremini kaitsta umbrohtude ja muude pärssivate mõjude eest.
    1960. aastal oli eesmärk müüa riigile 100000 tonni liha. Seepärast oli vaja kahekordistada hektarite arvu, kuhu külvata maisi. Nimetatud kultuur aga vajab pidevat hoolt ja parimat põllumaad. Tulemuseks oli oodatud 7%-se viljakasvu asemel 2%. N.S. Hruštšov lootis, et majanduse tõus jätkub, aga nii see ei olnud. Põllumajanduses tuli tagasiminek.
    Et maisisaak oli kehv , siis süüdistati selles põllumajandustöötajaid, et need olevat kehva tööd teinud ja ei ole vilja kasvamise eest piisavalt hoolt kandnud. Kuid tegelikult polnud Eesti kliima maisi kasvatamiseks sobiv, meie suved on selleks iiga külmad. Tõsi on, et kui töötab hea ja üksmeelne meeskond, on tulemused paremad kui viletsate tingimuste korral Sel ajal oli partei ja valitsuse initsiatiivil käibel fraas : kaadrid otsustavad kõik, mida ka loetud ajaleheveergudel sageli kasutati.
    2. Uraba – veel kümne aasta eest kuulus Kolumbias see Antioquia departemangu osa indiaanlastele, kes kasvatasid siin väikestel maalappidel maisi.
    Kuuekümnendatel aastatel tungis sellesse piirkonda kurikuulus Ameerika monopol: „United Fruit Company“, kes rajas siia banaaniistandused (TASS: 1975).
    Kolumbia valitsus andis USA monopolile tegevusloa, mistõttu indiaanlased aeti kodudest minema. See oli levinud praktika Ladina – Ameerika riikides. Vastuhakk kestab kohati siiamaani, näiteks zaparatistid Mehhikos.
    3. N. S. Hruštšov ütles Valgevene põllumajandtöötajate nõukogul, et kõige tähtsamad on kolhoosis inimesed, kaader. „Tööle seltsimehed! Kommunism uutele võitudele !“ (Noorte panus, Kolhoosnik, 03.03.1962).
    J. V. Stalini väljend „kaadrid otsustavad kõik“ oli niisiis kasutusel ka Hruštšovil, vaatamata sellele, et Hruštšov Stalini kuriteod hukka mõistis. 1962. aastal toimus NLKP 22. kongress , kus võeti vastu programm, mis nägi ette kommunismi ülesehitamist NSV Liidus aastaks 1980. Antud lause oli mõeldud tööliste helge tuleviku ülesehitamise innustamiseks.
    4. Kanada 1962. aasta esimene kuu tõi tuhandetesse Kanada töölisperekondadesse töötuse,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    UUDISTE GEOGRAAFIA #1 UUDISTE GEOGRAAFIA #2 UUDISTE GEOGRAAFIA #3 UUDISTE GEOGRAAFIA #4 UUDISTE GEOGRAAFIA #5 UUDISTE GEOGRAAFIA #6 UUDISTE GEOGRAAFIA #7 UUDISTE GEOGRAAFIA #8 UUDISTE GEOGRAAFIA #9 UUDISTE GEOGRAAFIA #10 UUDISTE GEOGRAAFIA #11 UUDISTE GEOGRAAFIA #12 UUDISTE GEOGRAAFIA #13 UUDISTE GEOGRAAFIA #14 UUDISTE GEOGRAAFIA #15 UUDISTE GEOGRAAFIA #16 UUDISTE GEOGRAAFIA #17 UUDISTE GEOGRAAFIA #18 UUDISTE GEOGRAAFIA #19 UUDISTE GEOGRAAFIA #20 UUDISTE GEOGRAAFIA #21 UUDISTE GEOGRAAFIA #22 UUDISTE GEOGRAAFIA #23 UUDISTE GEOGRAAFIA #24 UUDISTE GEOGRAAFIA #25 UUDISTE GEOGRAAFIA #26 UUDISTE GEOGRAAFIA #27 UUDISTE GEOGRAAFIA #28 UUDISTE GEOGRAAFIA #29 UUDISTE GEOGRAAFIA #30 UUDISTE GEOGRAAFIA #31 UUDISTE GEOGRAAFIA #32 UUDISTE GEOGRAAFIA #33 UUDISTE GEOGRAAFIA #34 UUDISTE GEOGRAAFIA #35 UUDISTE GEOGRAAFIA #36 UUDISTE GEOGRAAFIA #37 UUDISTE GEOGRAAFIA #38 UUDISTE GEOGRAAFIA #39 UUDISTE GEOGRAAFIA #40 UUDISTE GEOGRAAFIA #41 UUDISTE GEOGRAAFIA #42 UUDISTE GEOGRAAFIA #43 UUDISTE GEOGRAAFIA #44 UUDISTE GEOGRAAFIA #45 UUDISTE GEOGRAAFIA #46 UUDISTE GEOGRAAFIA #47 UUDISTE GEOGRAAFIA #48 UUDISTE GEOGRAAFIA #49 UUDISTE GEOGRAAFIA #50 UUDISTE GEOGRAAFIA #51 UUDISTE GEOGRAAFIA #52 UUDISTE GEOGRAAFIA #53 UUDISTE GEOGRAAFIA #54 UUDISTE GEOGRAAFIA #55 UUDISTE GEOGRAAFIA #56 UUDISTE GEOGRAAFIA #57
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-08-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kailiolen Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    ppt
    Uudiste geograafia
    68
    docx
    Algustähe ortograafia
    59
    doc
    Kordamine eesti keele eksamiks
    66
    docx
    Maailmamajanduse geograafia
    132
    doc
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    45
    doc
    TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
    174
    doc
    Kirjanduse mõisted A-Z
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun