Pidi rakendama abinõusid käsitöö ja kaubanduse soodustamiseks,kaitsma linna huve. Muut. Talup.õiguslikus ja maj. olukorras:teotöö,mõisate raj. ja nende arvu pidev kasv, vaj. Teravilja järele,naturaalandamite suurenemine,raharendi keht. Talup.vastupanu-esitati kaebusi mõisnike peale,ei täidetud koormisi,asuti elama mujale,hakati vastu mõisasundijaile. Linnade valitsemine:9 linna,14 alevit, . Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning seniste linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda.Kaubandus/käsit: kaub.-enamuse sisseveetavast kaubast mood. Tooraine.Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse. KATOLIIKLIK HARIDUS LUTERLIK HARIDUS
OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis
· Venelased vanausulised (Peipsi ääres, idapiiril) · Rootslased ( Loode-Eesti rannik ja väikesaared ) · Sakslased ja juudid ( linnades ) RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS 30 in/km2 kesmine tihedus Suured tööstuslinnad ( Ida-Virumaa) Sood, mets, rannajooj on liigestunud (Lääne maakond ) Linnaline asula asulatüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos , linnad alevid Maaline asula asulatüüp, kus inimesed elavad hajutatult, alevikud külad. 47 linna 11 alevit 178 alevikku 4423 küla Linnastumise tasemeks nim linnaelanike osatähtsust kogu riigi rahvastikust. 69% linn- 930 796 Maa-asulad 409 619 Vallasisene linn linn Eestis, mis ei moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust. 14 TLN TRT NRV KOHT.JÄRV PRN VILJ SILLAMÄE
*Eesti keel sarnaneb palju Soome keelega ,kuna nad on sugulas keeled. Rahvastik Eesti maa põlis rahvastik on eestlased.Eesti rahvastikust moodustab enamikus Eestlased(69%) Neile järgnevad Venelased (25,5%) ning 5,5% muid rahvaid.Eestlaste elanike arv vähenes loomuliku negatiivse iibe tõttu mis oli -0,13%(2007) ; -0,045%(2008),Aastal 2010 muutus see positiivseks viimase 20 aasta jooksul. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 Linna, 10 Alevit, 177 Alevikku ja 4437 Küla. Järjekord/Linn/Maakond/Elanikud/Eestlased/Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2%
EESTI MAASTIKUALAD Allikas: http://maatundmine.einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/ Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared
Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine kaasa selle, et peaaegu kõik kõrgemad positsioonid läksid aadlipäritolu inimeste kätte. 2. Linnad, kaubandus ja käsitöö Linnade valitsemine: Keskaegses Eestis oli 9 linna, mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul. Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit. Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning olemasolevate linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid (eesõigused), millest ei tahetud loobuda. Keskaegsed linnad olid oma mõõtmetelt (müüridega piiratud alalt) mitte eriti suured ja suhteliselt väikese elanike arvuga: Mõisted: Linnaõigus: õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja
Sissejuhatus Eesti üks suurim maakond on Pärnu, selle pindala on 4806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu 16,37 km2, 610 elanikku; Manija 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu
RAPLAMAA/RAPLA Keiu Lindeburg 12.klass FAKTID Pindala: 4,67 km² Elanikke: 5139 (1.01.2015)[1] EHAKi kood: 6826 Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga. Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". 13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise
madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus. Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis praegu puudub. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla. Keel Riigikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks.
Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada
ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine
laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele (Joonis 2). Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon 165 km. Harju maakond piirneb Lääne-, Rapla-, Järva- ja Lääne-Virumaaga. Harjumaal on 97 siseveekogu ja 74 saart. Kokku on Harju maakonna pindala 4333,13 ruutkilomeetrit. Maakonna keskuseks on Tallinn, mis ühtlasi on ka Eesti riigi pealinn. Harju maakonnas on 6 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 2 alevit, 31 alevikku ja 395 küla. Eesti suurim sadam ja lennujaam asuvad Tallinnas. Harju maakond on rahvaarvult Eesti suurim ja pindalalt teine maakond. 60% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased ja 32% venelased. Suurim osatähtsus Harju maakonna ettevõtluses on kinnisvaral. Järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, veondus, laondus, side ning töötlev tööstus [2]. 3 Joonis 2. Harjumaa kaart
ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Millises asulas elad sina? V: Linnad, alevid, alevikud ja külad. Linnad ja alevid on linnalised, alevikud ja külad maa- asulad. 33. Mis on olnud Eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel? V: 10.-12. sajandil tekkisid linnad keskaegsete kindluste ja suurte kirikute ümber. 13.-14. saj Hansa Liidu õitseaeg Põhja- ja Läänemere piirkonnas - veekogude ja kaubateede lähedusse. 18.-19. saj kaevandusalade juurde. 20. saj said linnaõigused ka teised linnad st 1993. aastal muudeti 13 alevit linnadeks. Noorim Eesti linn on Tamsalu. 34. Miks on Eesti territoorium jagatud maakondadeks ja valdadeks? V: Et riigi juhtimuskoormus väheneks, Otsused tehakse inimestele lähemal ja nende tasandil. 35. Kohalik omavalitsus- valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus. 36. Mis on linnastumise põhjused? V: Maaelanikke jääb aina vähemaks, sest põllumajandus on muutunud tootlikumaks. Vähem
Robert Jordan saatis mustlase ja Anselmo maanteid jälgima. Pilar, Robert Jordan ja Maria jalutasid El Sordo juurde infot hankima. Pilar oli Roberti kätt lugedes näinud surma, ent ei öelnud midagi. Jalutuskäigul Pilar rääkis õõvastava loo, kuidas nende kodukülas fasiste tapeti. Kuidas Pablo oli tulihingeline ja karm võitleja ja viis ellu rõveda roima. Pilar tahtis rääkida veel ka päevast, mil fasistid omakorda nende alevit rüüstama tulid, ent Maria takistas teda. Kui nad El Sordo juurde jõudsid, rääkis valvur Joaquin oma perekonnast ja fasistidest. Siis kohtusid nad El Sordo 'ga, kes oli viisakas ja rääkis Robertiga lihtsas hispaania keeles ja pakkus neile viskit. Tagasiteel laagrisse Pilar muutus näost kaameks ja tal hakkas halb. Pilar jalutas üksi edasi ja jättis Maria ja Roberti üksi metsa. Nad kaisutasid seal ja läksid ka laagrisse, teel tagasi mõtiskles Robert
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke parema...
Minu piiritletud alal, mis on punase joonega tähistatud (vaata Joonis 1), ei ole erilisi sessoonseid kõikumisi elanike arvus, sest sinna ei jäe eriti elumaju, kuid alevi peale üldiselt toimub rahvaarvu kõikumine peamiselt suvel, eriti jaanipäeva aegu, kui Avinurme tuleb palju külalisi seoses Tünnilaadaga. Rahvaarvu suurenemisel suvel aitab veel kaasa ka see, et nii mõnigi tuleb linnast suveks maale vanemate või vanavanemate juurde puhkama ja ilusat Avinurme alevit nautima. Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul Olulistemaks sündmusteks Avinurme alevi praeguse südame kujunemisel toon välja tähtsamate hoonete rajamise, minu piiritletud alas ja pealiskaudselt nende funktsiooni läbi aegade. Tähtsaks pean neid hooneid just selle pärast, et need on mõjutanud kohaliku elu ja enamus neist on ehitatud rahva ühise tahte ja vaevaga, mis nii omakorda liidab siinseid inimesi. Avinurme mõis 1666
Olen märkinud lisadesse ka ära olulisemad külastused üksteise riikidesse, et neid saaks võrrelda, kes rohkem käib või kui tihedalt tehakse visiite välismaale ja mis põhjusel. 1. Eesti üldandmed Kuigi meie isamaa on kõigile teada, on alati kasulik teada põhialused ehk üldandmeid, et juurida järgmisena juba sügavamal olevaid teemasid. Eestimaa pindalaks on 45 227 km², kuhu kuuluvad 15 maakonda, milles on kokku 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla1. Meie pisike põhjariik asub Venemaast läänepool ja Lätist põhjapool. Ka Soome on kiviviske kaugusel üle Soome lahe põhjapool. Elanikke on 1,34 miljonit, millest 404 000 inimest elavad pealinnas nimega Tallinn. Valitsev kord on parlamentaarne demokraatia, kus riigi elanikud valivad iga nelja aasta järel Riigikogu, kus on 101 liiget. Ning Riigikogu teeb hääletuse iga viie aasta pärast otsustamaks, kes saab Eesti Vabariigi presidendiks
positiivseks,kuid jäi taas negatiivseks 2011. aastal.Eesti venelaste iive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus. Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla. Riigikord Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Eesti Vabariik kuulub Euroopa liitu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast
omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus. Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis hetkel puudub. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ning 4437 küla. Keel Riigikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte- eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks. Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
Loo Keskkool Eesti rahvastiku areng ja liikumine 1930-1989 *********** 11.Klass 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Surem...
2. Siselinnade kriis tõukejõuna 3. Maalise elulaadi eelistamine tõmbejõuna. Taaslinnastumine Põhjused: 1. Re-industrialiseerumine 2. Majanduse re-kontsentratsioon 3. Siselinnade, sh veepiirkondade taaselustamine. 4. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused - 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. 5. Asulate hulk Eestis - 4628 / 4642 asulat (2013), arv mõnevõrra muutub. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna 6. Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid - Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). 7000-st maa-asulast 3300. Ja 1990ndate algus (külade ennistamine). 7. Kandid (paikkonnad): 1. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti 2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”.
Üldises mõttes samastatakse asumit linnaosa ja linnajaoga, ka uuselamu piirkonnad. Asundus- ehk uusasula on uus (maa-)asula. Asundusteks on nimetatud ka siirdlaste (s.t lähtemaalt väljarännanute) asulat: nt ajalooliselt talurahva ümberasumisega Eesti alalt väljapoole (Siberisse, Kaukaasiasse) loodud asulaid. Mõnikord on ka kolooniat või asumaad nimetatud asunduseks 18. Kuidas defineeritakse kaasajal kehtivates õigusaktides linna, alevit ja alevikku ja millised erinevused esinevad võrreldes 1980' aastatega (nõukogude ajaga)? Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula
piiri.Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis hetkel puudub.(3) 2.2 Asustus 2008. aasta 20. juuli seisuga on Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ning 4437 küla.[1] 7 3.RIIK Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.(3) 3.1 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas
2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Kandid. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne” Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma” Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad).
o TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused o 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi - (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare - (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis o 4669 asulat (2016) 12 alevit 188 alevikku 4452 küla 17 vallasisest linna Kandid o Esmane asustussüsteem sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti o Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie-tunne". o Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma". Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis o 1881 aastal 85% o 1951 aastal 51%
positiivseks, kuid jäi taas negatiivseks 2011. aastal. Eesti venelasteiive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus. Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla. Keel Riigikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks.
maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) 3. TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. 4669 asulat (2016), sh.4643 maa-asulat. Sh: 12 alevit sh osaliselt (3) endised aleviku. 188 alevikku. 4452 küla. 17 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). Ca 7000-st maa-asulast ca 3300. Kandid (paikkonnad) Kant: moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald. Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). 1
Riigivanema Ants Piibutiga, kus jagati sõbralike soovitusi ning sooviti jõukohaseid pingutusi. Selliste arengute juures on ka teised linnad ja alevid täheldanud Eesti linnade Liidu arengut ja edusamme soovides liituda sammuti liiduga nagu seda naaberlinnad ja alevid teinud olid. 1922. aasta jooksul astusid liidu liikmeteks veel Petseri linn, Jõesuu, Põltsamaa, Mõisaküla, Tõrva, Sindi,Kärdla ja Jõgeva alevid. Seega oli liidul aasta lõpul 21 liiget, neist 12 linna ja 9 alevit. Oma tegevuse arengus oli näha, et liidul oli vaja ka bürood ,et oma tegevust arendada ka sihis, mis omane tolleaja moodsatele linnade liitudele nagu näiteks Soome. Selles suunas liikudes suudetigi Liidu juhatuse koosolekul 1923. aastal heaks kiita ka Eesti Linnade Liidu Büroo põhimäärus. 6 Eesti Maaomavalitsuste Liit Linnadeliidu juhatuse koosolekul 1921. aasta septembris teatas juhatuse liige A.Uesson, et juunis
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
ja töötama Peeter Särg aastal 1918. Enne seda võtsid suveperioodil Elvas haigeid vastu Tartu arstid. 1920.a. kinnitati esimese riigipalgalise jaoskonnaarstina tööle Peeter Avarsoo. Alates 1924.a. asus arstijaoskond nn. arsti majas Pargi 1. Haiglat Elvas ei olnud ja vajadust suuremat vist polnudki. Siin tegutsesid neli arsti, sh jaoskonnaarst. Peale nende tegutsesid veel veterinaarid ja ämmaemandad. Apteek tegutses juba 1905. aastast. Väljaspool alevit oli elva peamiselt tuntud suvituskohana. Suveti tõusis alevi elanike arv kahekordseks tänu suvitajatele. 1930-date aastate lõpul oli suve jooksul Elvas üle 2000 registreeritud suvitaja. Tõenäoliselt oli see arv veelgi suurem, kuna mitmed sajad inimesed ei registreerinudki end üldse. Välismaalasi käis siin aasta jooksul keskmiselt üle saja, neist enamus Lätist ja Saksamaalt. Keskmiselt suvitas inimene Elvas 55 päeva. Tuba suveks maksis keskmiselt 40-100 krooni
asus tööle linna EKP Keskkomitee tüüpi ja kuu aja rajoonilise aastatel järgnevatel alluvusega linna, 22 alevit aset struktuuri pidev ja kor kirjandussektori juhatajana, 238 rortaleviteks, ning edaspidi jagati kõik lin 1944. aastast aga külanõukogu. rastamine
lähenes 100 %-le ja tundus, et linnake kaob üldse ära. Aja jooksul on Võhma olukord siiski leevenenud, sest Wendre leidis sealt endale odavat tööjõudu. On tekkinud ka mõned kohalikud pisiettevõtted. Wendre otsus Võhma osakond sulgeda muudab Võhma tuleviku uuesti hämaraks. Ent täiesti hääbumas on Mõisaküla kunagine raudteelinn, kitsarööpmelise süsteemi suurim keskus. Raudtee on praeguseks suletud, nagu sellega seotud ettevõttedki, alevit pole aga siiakanti, ühelt poolt Abja ja Kilingi-Nõmme, teiselt Läti piiri vahele lihtsalt vaja. Tööstuslinna ja raudteesõlmena kujunes ka Türi. Ent tselluloositehase hävimise järel kaotas ta oma tööstuslinna iseloomu ja muutus Paide jaoks abimaakonnalinnaks. Praegu Paide seda abi enam ei vaja ja Türi on muutunud tüüpiliseks aleviks, ehkki väga suureks (üle 6000 elaniku). Siin on vaid paar pisiettevõtet, neid võib küll juurdegi sigineda, sest Türi asend on soodne
madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus. Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis praegu puudub. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla[8]. Suurimad linnad[9]. Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal Tallinn Tallinn Tartu Tartu Narva jõgi 1999.jpg Narva 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8%
*Keskajal oli Liivimaal kolm seisust vaimulikud (palvetajad), aadlikud (sõdijad) ja talupojad ning linnarahvastik. *Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. *Keskaegses Eestis oli 9 linna (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Paide, Rakvere, Uus-Pärnu ja Narva), mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul. Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit. *Linna valitses nõukogu, mida nimetati raad-iks. Raad koosnes 24 maehärrast ja 4 bürgermeistrist. *Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida- lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel. *Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa Liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege.
Likvideeriti maakonnad ja vallad; Teostati rajoniseerimine; Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks (varasem kolmikjaotus asendus kaksikjaotusega: külanõukogu – rajoon) Maksimaalselt joonistati paberile 43 maarajooni. Lõplikult moodustati 39 rajooni. Reformi järgselt: 5 vabariiklikku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu; 39 maarajooni, 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit, 641 külanõukogu. Uute rajoonikeskuste paikapanemisel arvestati ühelt poolt teadlaste soovitustega, kuid samas ei olnud paljud rajoonikeskused loomulikud piirkonnakeskused. Lisaks tõi reform kaasa ka kultuurilist kahju, sest loobuti ajaloolistest kohanimedest. Kasvas ka bürokraatia maal, mis omakorda suurendas Nõukogude võimu kulusid haldusstruktuuri ülalpidamiseks. Uueks keskuseks saamine andis piirkonnale majandusliku impulsi – hakati
. 1952-1953 jagati Eesti kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva ) ja 30 rajooni. Rajoonide arvu ja piire muudeti veel 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · umbes 24 alevit · umbes 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) Eesti haldusjaotus aastal 1952 Vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekesine ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile.
aastal. [8] Eesti venelaste iive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus. Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna (Tabel 1), 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla [9]. Tabel 1 Suurimad linnad [10] Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal, % 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80
tõi kaasa maakondade ja valdade likvideerimise, loodi nende asemele maarajoonid, valdade kaotamisega muutus esimese astme haldusüksuseks külanõukogu. See reform nõukogustas Eesti NSV halduse. Pärast haldusreformi oli Eesti NSV-s halduslikus mõttes olemas 5. vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu). Maakondande asemel loodi 39 maarajooni, lisaks oli olemas 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit ja 641 külanõukogu - väikesaarte vallad muutusid nüüd külanõukogudeks. Esialgu, kui vaadata neid varasemaid haldusreformi kavasid, siis tegelikult olid olemas ka kava, et neid maarajoone oleks rohkem olnud. Nii suure arvu maarajoonide loomine mitte mingil moel ennast ei õigustanud. Oblastieksperiment 1952-1953. NSV Liidu tasandil jagunes NSV Liit obalastiteks ja kraideks. Oli vaja ka nendes liiduvabariikides, kus seni oblasetid ei olnud, moodustada oblasteid
(näiteks Võhma) on mõju olnud suurem. Kuid inimeste lahkumine sellistest asulatest ei ole lihtne, sest neil puudub sageli raha eluaseme soetamiseks mõnes teises asulas. Eesti iseseisvusperioodil on toimunud olulisi muutusi ka haldusjaotuses. Alevid seati 1993. aasta haldusreformiga valiku ette - kas lasta end ümber nimetada linnaks või muutuda maa-asulaks. Osa valis ühe, osa teise võimaluse. Nii viidi valla staatusesse 11 alevit: Aegviidu, Järvakandi, Kohila, Kohtla-Nõmme, Märjamaa, Lavassaare, Pärnu-Jaagupi, Tamsalu, Tootsi, Võsu ja Vändra. 1999. aastal oli Eestis 47 linna, 15 maakonda ja 207 valda. RISTIUSU TULEK Väljavõte raamatust Eesti aastal 1200: Ristiusu jõudmine Eestisse Varaseimateks ristiusu tunnusteks arheoloogilises materjalis peetakse üldiselt ristikujulisi ripatseid, mis ühekaupa kantuina polnud ilmselt mitte lihtsalt ehteiks, vaid sümboliseerisid kandja kuulumist kristlaste sekka
). Uus jaotus meenutas suuresti 1940. aastaks kujunenut, kuid arvestas lisaks ka tol ajal veel tegemata parandusi ja vahepealseid muutusi Eesti elus. Sellepärast võttis taasiseseisvunud Eesti Vabariik 1991. aastal selle põhijoontes üle. Rajoonid muudeti maakondadeks, külanõukogud maavaldadeks. Linnu hakati käsitlema linnvaldadena, alevi kategooria kaotati ja alevid võisid vastavalt rahva soovile kas muutuda linnvaldadeks või liituda maavaldadega. (8 alevit säilitas siiski alevi nime, kuid kuuluvad nüüd segavaldade koosseisu). Valdades viidi sisse tõeline omavalitsus, maakonnad aga jäid vaid haldusüksusteks. Tallinn liideti Harjumaaga, Tartu ja Pärnu samanimeliste maakondadega, Kirde-Eesti suurlinnad Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva Ida- Virumaaga. Haldusreform? Eriti õnnestunud Eesti praegune haldusjaotus ei ole. Eelkõige torkab silma, et enamik meie valdu on liiga väikesed
tootmise 2011.aasta alguses. RAS Oru. I järk 1964 a. 125000 t/a. Toodab Sirgala karjääride alla minevatelt aladelt. II järk Puhatu baasil 1969. a. 125000 t/a. 1987. a. tootis 34 % projektvõimsusest (suured tulekahjud, sest suured väljakud). Praeguseks ajaks mitmete ebaõnnestunud erastamiste jm tõttu tehas on oma tegevuse lõpetanud. RAS Sangla. 1975. aastal valminud tehases Puhja alevis toodetakse briketti 50000 t/a. Tehases on ka katlamaja auru põhjal, millega varustatakse alevit, ka elektri tootmise võimalus. Kokku oli briketi tootmise võimsust 425 000 t/a. Üheksakümnendate alguses toodeti alla 200 000 t/a (1992. a.). Hind on muutunud: alates 12 rbl tonn kuni 440 kr/tonn, 2000. aastal kuni 800 kt/tonn. Enamuses briketist eksporditakse Rootsi, kus see jahvatatakse peeneks ja kasutatakse soojusjõujaama kütteks. Põhjus, miks Rootsi soovib osta Eesti briketti on väike väävlisisaldus (0,1...0,2%). ja biokütusena aktsiisi puudumine
meelde. Kohanimed: Jõgeva 7 korda. 4 6.2. Punalipp Uuritud Punalippudes ei olnud lauseid, mis sobiksid liigitada Jõgeva linna uudiste alla. 6.3. Vooremaa 1991-1992 102. Jõgeva segakoor ,,Laulik" alustab oma 34. tegevusaastat. Aasta jooksul esineti paljudel Jõgeva linna üritustel (Täht: 1991). Legendaarne ja pikka aega tegutsev koor Laulik on ka tänasel päeval meenutatav legend. 103. Sajandivahetusel ei olnud Jõgeval veel ei alevit ega ühtegi poodi. Esimesena ehitas Ernst Miller Jõgeva jaama lähedusse praeguse Suure tänava äärde suure elamu ja pikad kaubaaidad, kuid ta kauples ainult raske kaubaga. Pärnust toodi Jõgevale soola, kivisütt, rauda ja puuveerandikega silku, vahel ka heeringaid (Vooremaa, 03.10.1991) Aleviku arenguga seoses kasvas Jõgeval elanike hulk. Jõgeva alevi sünnile pani aluse Jõgeva jaamaümbruse lähima paikkonna majanduskeskuseks kujunemine ning pea
15. juuni 60 inimest). 1937 Kilingi-Nõmme 2. algkooli tuleõnnetus (süttisid kinofilmid; suuruselt iseseisvusaja 20. aprill teine õnnetus, hukkus 17 last). 28. juuli Rahvuskogu kiitis heaks uue (III) põhiseaduse. NSV Liidus hävitati Eesti raamatud, suleti koolid ja muud kultuurikolded ning 1937–38 hävitati Venemaa eestlasi. 14 alevit muudeti linnadeks; asutati Eesti Teaduste Akadeemia; poliitvangide 1938 amnesteerimine. 1. jaanuar Uue (III) põhiseaduse jõustumine. 24. aprill K. Pätsi valimine presidendiks. 1939 7. juuni Sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping. 23. august Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt. II maailmasõda (1935–45) 1939 28. NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, see andis NSV
Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu) 1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta. 26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad. b) Teostati rajoniseerimine. c) Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks. Pärast haldusreformi: 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn. Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi, Liepaja, Riia Pärast Jossif Stalini surma hakati likvideerima Eestis oblastid. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat:
Olulised sihtkohad eestlaste jaoks oli Peterburg ja Riia. 1867. a Riias elas alla 1000 eestlaste, sajandi lõpuks arv tõusis 3000'le. 19. sajandi lõpul Tallinnas elas 600 000 inimest, Tartus 40 000 ja Narvas 30 000. Maa-asulate kasv: Alevid, olid Eesti aladel juba keskajal, kiire areng alevitel jääb 20. sajandisse. Otepää, Põltsamaa, Jõhvi, Sindi, Tõrva, Mõisaküla, Tapa- Alevid, mis ei olnud veel saanud linna õigusi. Eestis oli 3000 alevit. Linnarahvastiku koosseisu muutumine: Linnarahvastiku koosseisu muutumine: Balti-sakslased kaotasid oma arvulise enamuse, eestlased muutuvad kõige arvukamaks linna elanike seas. Linnas võim jäi balti-sakslaste kätte kuni 20. saj alguseni. Erinevad linna eestlaste kihid hakavad kihistuma erinevatesse kihtidesse. Kadaka sakslus- Linna eestlased püüdsid saksastuda, püüdsid rääkide saksa keelt, võtsid üle kombeid ja riietust.
Maa-asulate kasv Alevid ehk tiheasustusega asulad, millel puudusid linnaõigused. Alevid hakkasid maaühiskonna ilmet rphkem kujundama 19 sajandil. Need olid küll keskajal juba olemas, kuid senisest rohkem hakkaisd ühiskonda kujundama 19 sajandil. Sajandivahetusel hakkasid alevid eriti kiirelt kasvama.(olulisemad alevid: otepää, türi, tapa, mõisaküla, tõrva, karksi-nuia, sindi) Sajandivahetusel oli eesti alal kokku umbes 30 suuremat sorti alevit ja rahavarv nendes kokku oli umbes 25 000. Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada. Linnarahavstiku kooseisu muutumine Pikka aega olid domineerinud sakslased, nii oli see 19 sajandi keskpaigani. 19 sajanid teisel poolel jäid sakslased aga juba vähemusse ja eestlased moodustasid enamuse. 1881 aasta rahvaloenduste andmetel eesti ala linnades eestlasi kokku umbes 56%, 1897 aastaks eestlaste osakaal 60% juba.
vallareform. Selle asemel likvideeriti kõik 365 valda ja nende asemele tehti 248 uut, mis olid suuremad ja elujõulisemad. Valla rahva alampiir oli 1500 inimest, v.a paar saart. Linnad ja alevid: linnade arvu kasv, alevite teke ja kadumine, uued linnad. Linnu oli 1920 aastani 10. Vabadussõja lõppedes lisandusid Narva, Petseri ja Valga. Linnade kõrvale tekkisid ka alevid. Need olid tavapärasest suuremad külad raudteesõlmede, tehaste ümber, või endised kihelkonnakeskused. 22 ametlikku alevit oli. Nende eluiga ei olnud kuigi pikk, nende arv hakkas tasapisi taas vähenema. Enamus arenes välja linnaks. Nt Nüme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva, Türi. Alevid likvideeriti 1938 seadusega. Ka muud alevid muudeti linnadeks. Linnade arv tõusis 33 peale, püsides nii teise maailmasõja lõpuni Rahvastikuprobleemid: rahvaloendused; elanike arv ja iive, rändesaldo, suremus, sündimuse langus (põhjused, tagajärjed, väljapääsu otsingud);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
