Ankeedid Saadetud: Saadud: Saadud ankeetide protsent: Väljaläinud Mehi Naisi Kokku Järeldus Naisi on rohkem läinud Lõpetamisaastate kaupa Läks välismaal 2010 2009 2008 2006 2005 2004 2003 2002 2000 1997 1996 ...
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1
.................................................................................. 6 3.2. Koolijätk peale sõda.........................................................................................................7 3.3. Õpingud Tartu Õpetajate Instituudis................................................................................8 4. Töö koolides............................................................................................................................9 4.1. Lustivere 7 klassiline kool............................................................................................... 9 4.2. Adavere 7 klassiline kool.................................................................................................9 4.3. Põltsamaa Keskkool.......................................................................................................10 4.4. Mälestused koolielust.........................................................................................
aastas vähemalt 6 kasutuskorda juurde. Saavutada maja kasutus igal nädala vahetusel 208 aastaks. Sihtrühmaks Põltsamaa piirkonna elanikud. Sihtrühmana peaks fokuseerima oma teavitustegevused suvel korraldatavatele ettevõtete 1 päevastele suvepäevadele, kuna puuduvad majutus võimalused. Konkurendid: piirkonnas on analoogsed kohad kus tähtpäevi korraldada : Põltsamaa Kultuurimaja 32,25 eur/tund puhkepäevadel Lustivere kultuurimaja, 50 euri ööpäev; Pajusi Külamaja 50 eurot ööpäev OÜ Pihlaka puhkemaja kompleks –Väike Kamaris. hinnad pole avalikud; Carl Scmidthi maja Põltsamaal- toitlustus koht, kus saab ka tähtpäevi korraldada. Majutuse võimalus 34 inimesele. Kuna pakuvad toitlustust siis eraldi rendihinnad puuduvad. Põltsamaa kultuurimaja mahutab kuni 200 inimest, Lustivere kultuurimaja 150 inimest ja Pajusi külamaja on väiksem 30 inimest. Kõigis puuduvad majutusvõimalused.
Raamat. Ei ma ava. Vihik. Ka ei sulge. Hirm on see, kui enam kartagi ei julge, kui on ühes päevas kümneid kordi surdud. Ära ole ülbe, nii ka sina murdud. Kelle sahtliprahti turule ma tõin? Oma. Vaevast lahti. Trummi lõhki lõin. Nüüd on trumm ja pulgad, suured panused sääl, kus rahvahulgad lustijanused. Sääl, kus Läänemere lained randusid... sinna Lustivere mehed mandusid. Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Tema kohta on öeldud... Juhan Viiding on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. (Marin Laak) Juhan võis juba uksel kõiki haaravalt esinema hakata. Mitte näitlema, aga siiski kogu seltskonna tähelepanu endale tõmmates.(Kaarel Tarand) Juhan õpetas, otseselt õpetamata
Lustivere Põhikool JUHTIDE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Referaat Egle Kadastik 9.klass Juhendaja õp. Eigo Jürgenson Lustivere 2010 -1- Sisukord 2 Sisukord. 3 Juhtide jadaühendus joonis 1, joonis 2, tabel 3. 4 Jadaühenduse seaduspärasused. 5 Juhtide rööpühendus jadaühenduse näidisülesanne, joonis 3. 7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne. JUHTIDE JADAÜHENDUS -2- Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit
elu. 3.Milliseid probleeme teos tõstatab, kelle kaudu need esile tulevad (nimeta vähemalt 6 probleemi) *Seisustevahed Baltiaadliku Timotheus von Bocki abiellumine lihtsa talutüdruku Eevaga oli teiste aadlike arvates ennekuulmatu. Eeval tuli taluda teiste halvakspanu. Näiteks kui nad üheskoos kirikusse läksid. ,,Meie läksime kolmekesi ette ja võtsime kantsli all Bockide pinkides istet. Ja siis tõusis Lustivere mõisaproua Marie Samson von Himmelstiern äkitselt püsti ta istus sealsamas aadlipingis, rida meist tagapool ja nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa. Nad marssisid, proua ees ja härra ta kannul, kirikust välja. Ja ma vaatasun irvitusega ja lämbusmistundega läbisegi, kuidas kõigepealt tõusid prouad Pajusi proua Vietinghoff ja Pärsti proua von Below ja tont neid ja nende nimesid teab, ja nende järel veidi
kaitsevad viimast poole kilomeetri pikkused raudkividest laotud muulid. Jõesuust kuni Pede jõe suudmeni on Emajõgi looklev ja kitsas, kaldad on ühetasaselt madalad ja lagedad, jõge ümbritseb madal luht, kaugemal asuvad Meleski raba jõest vasakul ja kaugemal itta ulatuv Sangla raba paremal. Kuna sellel lõigul lisajõed puuduvad on jõeveel Võrtsjärve omadused. Vesi voolab siin üsna kiiresti, sest leidub kiviseid ja madalaid kohti ning kärestikke (Kaabe ja Lustivere). Vesi on hallikas, vähese läbipaistvusega. Põhi on peenliivane. Kaldataimestik on hõre ja kitsas. Umbes 13 päeval aastas, kui Pede paiskab oma suurvee Emajõkke on siin voolusuund "tagurpidine" (Pede on Emajõe lisajõgedest kõige veerikkam). Tavaliselt juhtub see mais suurvee ajal, mõnikord ka sügisel või talvel. Tagurpidi vooluga lõiku kutsub rahvas ka Järvejõeks, sest Emajõgi on siis ka tavalisest kordi laiem.
Hindamiskomisjon leidis, et projekti on mõttekas rahastada juhul kui Tallinna Linnavalitsus suurendab projektis omaosalust 10%-ni projekti kogumaksumusest. (Kinnituskiri lisatud). Taotletav summa 500 000.- krooni. Fortum Termest AS projekti ,,Jõgeva maakonna gaasitrassi ehitus" eesmärgiks on Jõgeva ja Põltsamaa vahelise gaasitrassi ehitus. Gaasitrassi abil transporditakse kütus Jõgeva gaasijaotusjaamast läbi asulate Siimusti, Saduküla, Lustivere, Paustvere Põltsamaale ja Põltsamaa ümbruskonna asulatele. Projekti mitte rahastada kuna ei vasta prioriteetidele. 17. AS Wermo projekti ,,AS Wermo tootmisprotsessi vastavusse viimine keskkonnakaitse nõuetega" eesmärgiks on AS Wermo mööblivabrikusse uue viimistlusliini paigaldus, tänu millele vähenevad LOÜ-de heitkogused välisõhku. Tuginedes välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjoni hinnangule projekti mitte rahastada. 18
Christine von Spandekauga. 1765. aastal sündis sellest abielust poeg August Christian, kes suri samal aastal. 1794. aastal suri ka ta naine. Põltsamaa majanduslik ja kultuuriline õitseaeg Põltsamaa kihelkond oli oma pindalalt üks suuremaid tervel Liivimaal, kuid suhteliselt hõredalt asustatud. 1782. aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda kuulus üheksa mõisa: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kaavere, Adavere, Pajusi, Lustivere, Rutikvere, Kalliküla ja Tapiku. Peale nende mõisate kuulus Põltsamaa pastori kirikliku hoolduse alla veel neli küla Laiuse naaberkihelkonna Kurista mõisast. Kihelkonnas elanud mõisnikud moodustasid kihelkonna kirikliku omavalitsuse- kirikukonvendi, mis tuli kokku kaks korda aastas. Major ja kirikupatroon Woldemar Johann von Lauw oli Vana-Põltsamaa ja Pajusi omanik. Ta rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku, parkimistöökodasid, Lasone rohelise klaasi koja.
Jõgeva Jgeva NS 87 21 129 335 2604 4520 5492 Jõgeva Kaarepere 87 23 80 196 826 4160 3350 Jõgeva Kevade 87 22 87 261 1124 4512 5979 Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428 Jõgeva Laiuse 87 30 103 327 659 5114 3265 Jõgeva Lembitu 87 20 50 196 795 4125 3090 Jõgeva Lustivere 87 29 120 259 877 4865 2744 Jõgeva M.Lillevere 87 25 79 150 1216 4518 3522 Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696 Jõgeva Pala 87 20 85 158 1248 3403 3659 Jõgeva Pdra 87 21 170 265 766 4690 1410 Jõgeva Rahva Hääl 87 23 61 268 1112 4609 3795
Jõgeva Jōgeva NS 87 21 129 335 2604 4520 5492 Jõgeva Kaarepere 87 23 80 196 826 4160 3350 Jõgeva Kevade 87 22 87 261 1124 4512 5979 Jõgeva Kungla 87 27 120 278 748 4787 2094 Jõgeva Kuremaa 87 25 180 318 569 4803 4428 Jõgeva Laiuse 87 30 103 327 659 5114 3265 Jõgeva Lembitu 87 20 50 196 795 4125 3090 Jõgeva Lustivere 87 29 120 259 877 4865 2744 Jõgeva M.Lillevere 87 25 79 150 1216 4518 3522 Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696 Jõgeva Pala 87 20 85 158 1248 3403 3659 Jõgeva Pōdra 87 21 170 265 766 4690 1410 Jõgeva Rahva Hääl 87 23 61 268 1112 4609 3795
Jõgeval käis külas poliitik. Ühendati töötud ja leiti need, kes saaksid töötuid arendada. Toimusid täienduskoolituskursused, et kutseharidust edasi arendada, kuna see on eluvajadus, sest vajame haritud oskustöölisi, mitte viletsa gümnaasiumiharidusega töötute horde. Toimusid kariloomade näitused ja ehitati juurde palju majandushooneid ja kauplusi. Kohanimed: Jõgeva 15 korda, Kuremaa, Mooritsa, Adavere 2 korda, Suure - Jaani, Lullikatku, Torma, Lustivere, Moskva, Eesti, Nõukogude Liit, Kaarina, Põltsamaa 3 korda, Adavere, Siimusti 2 korda, Tabivere. 5.4. Vooremaa 2007 2008 85. Vaiatu rahvamajas tehti alates tänavu kevadest põhjalikke renoveerimistöid. Tänavune Vaiatu rahvamaja avati kolhoosi kontor klubina 1965. aastal. Vaiatu rahvamajas tegutsevad mitmed isetegevusringid, osa ruume on antud aga tasuta kasutada kohalikule külaseltsile (Lukas: 2007). 4
22. juuni lahingupäev- Keila ja Vääna ümbruses astus välja 8-meheline grupp. Teatati rahvale, et sõda on tulemas ja on vaja relvad välja tuua. Tulistati punaväelasi vedavat autot- metsavennad võeti kinni ja hukati. Peamiseks probleemiks kujunes relvastuse puudumine. Relvade saamiseks rünnati punaarmeelasi, hävituspataljonlasi, militsionääre ja kohalikke täitevkomiteesid. Võitluse algus: Algas 1. juulil, kus metsavennad ründasid Kiviõli linna. Viljandimaa metsavennad vallutasid Lustivere, Rimmu, Kõpu, Paistu, Vastsemõisa ja Imavere vallamajad. Pärnumaa metsavennad võtsid võimu alla Mõisaküla ja Killingi-Nõmme. Tartumaa metsavennad võtsid enda kontrolli alla Kallaste linnad, Laeva, Ahja ja Vaimastvere, Võnnu, Meeksi ja Sadala. Tihtipeale rünnakud ebaõnnestusid ja kui õnnestusid siis ei suudetud hoida oma positsioone piisavalt kaua. Metsavendade aktiivsuse tõusi edendas Saksa vägede edasiliikumise tempo.
Eriti aktiivseks läks metsavendade tegevus pärast Vene-Saksa sõja algust 22. juunil. Kuigi põhiliselt jäi metsavendade tegevus lokaalseks ning koordineerimatuks, suutsid mõned salgad siiski ühineda. Lisaks rünnakutele tegelesid nad ka üleüldise õõnestamisega- levitasid kuulujutte, hirmutasid nii sakslasi kui ka venelasi. Võitlustest Suvesõjas näiteks: 1. juulil rünnati Kiviõli. 3-6 juuli vallutati Viljandimaal Lustivere, Rimmu, Kõpu, Paistu jne vallamajad, Mustla linn ja rünnati Põltsamaad. Ja palud muud. Mitmed rünnakud ebaõnnestusid, tavalisrlt paari tunni pärast kaotati võit käest. Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941. Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad kommunistid korraldasid Tartu vangla massimõrva ning lasid õhku Kivisilla ja Vabadussilla. 10. juulil toimunud ülestõusu käigus vabastasid eestlased Tartu lõunaosa. Punaarmee 11
annaabi.ee 
