Setõttu esineb väga palju subjektiivsust. Samuti on ka piltidega. Kollane ajakirjandus kasutab emotsioonikeskseid fotosid ja valge ajakirjandus infokeskseid pilte. Mõlemas osas äratab valge ajaleht pigem mõtteid, kuid kollane lihtsalt emotsioone. Siiani on illustratsioon viimases rohkem olnud, kuid ühiskonna postmoderniseerumise ja pildistumise tagajärjel võib näha ka esimeses aina rohkem ja suuremaid pilte. Põhiliselt pakub kvaliteetajakirjandus uudiseid ja arvamusi, eelistades nn kõvu artikleid. Kollane aga põhiliselt uudiseid ja meelelahutust ning pigem pehmete artiklite näol. Puhtas valges ajakirjanduses on tekstid üldiselt pikad, põhjalikud, hästi läbi analüüsitud ning väheselt liigendatud. Enamasti on võimalik pealkirja põhjal mõista loo teemat ja ka tuuma. Sopaajakirjanduses on aga sõnade osakaal ja analüüs palju tähtsusetumad ning tekstid koosnevad väikestest lõikudest
2) Arvan, et tegu oli liialdusega, kuna nagu Aasvee ütles ei ole laste vastused subjektiivsed ega pruugi olla seotud vaesusega. Lisaks ei saa sellise uuringu puhul veel kindlaks teha kui paljud kannatavad tegelikult vaesuse käes. Õ. lk 47 Koppeli keelekasutus on neutraalsem kui Tootsil. Tootsil on sees modaalsust rohkem, sõnu nagu võib-olla, pöörama jne. Laused on piisavalt lühikesed, tekstist arusaamist ei hägustanud. KVALITEETAJAKIRJANDUS JA KÕMUAJAKIRJANDUS Õ. lk 21 1) Kõmuajakirjandusele viitab: suur pilt keset uudist, kasutatud värve ja vahepealkirju Pealkiri annab vähe infot, kuid sõnastatud mahlakalt Kasutatud tsitaate Kvaliteetlehele viitab: Lugu on teksti- ja infokeskne Suur formaat Kasutatud asjatundjate arvamusi
Žanriteks on olemus- ja persoonilood. 9. Mis eristab veebiväljaannet pabermeediast? Veebiväljaandes esiletõstetud info on lihtsustatud ning rõhutab mustvalgeid seisukohti ja konfliktseid detaile veelgi. Võrreldes paberajakirjandusega on veebilehtedes piir kvaliteedi- ja kollase ajakirjanduse vahel õrnem. Tulles vastu lugejate eeldatavatele soovidele, muutuvad lood veebiajakirjanduses järjest lühemaks ja visuaalsemaks. 10. Mille põhjal võime väita, et kvaliteetajakirjandus tabloidistub? Peamised tunnused tabloidistumiseks: suurem visuaalsus, suuremate pealkirjade kasutamine, lugude lühenemine, lugude intensiivsem ja emotsionaalsem esitamine ja kasvav värvikasutus. 11. Kuidas ohustab avalikku sääri suhtekorraldajate ja poliitiliste mainemeistrite loodud avalikkus? Aina jõulisemalt ja süstemaatilisemalt kujundavad avalikku arvamust meedias kommunikatsioonispetsialistid, kelle
Meedia Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio, telekas ja Internet. Meedia on: 1. koguaeg muutuv, 2. massi teabe vahend (massi suhtlus vahend). Meedia kui institutsioon suunab ja reguleerib protsesse, mis on ühiskonna arengu seisukohalt olulised. Meedia kui fiktsioonide (kujutiste, väljamõeldiste) looja: - kõige mõjutatavad on 10-13 aastased; - meedia kasutab kujutlusi tegelikkuse loomiseks. Taasloodud tegelikkus tundub meile tõene, see kujundab teadmisi, hoiakut ja käitumist. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Olulisem: - Infoühiskond on edukas, siis kui ta suudab ühtlustada KOODE. KOOD - leppemärgisü...
tähelepanu juhtimine nähtuste või sündmuste tugevatele ja nõrkadele külgedele, mitte solvamine ja mahategemine. Retsenseeritakse eeskätt teoseid sõnavabadus – õigus vabalt levitada oma ideid, arvamusi, veendumusi ja infortmatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil tabloid – kõmulehed, kollane ajakirjandus tavaline inimene - satub meedia tähelepanu alla väga harva, enamasti siis kui nad on seatud mingite erakorraliste sündmustega valge ajakirjandus – kvaliteetajakirjandus, mis nõiab objektiivsust ja tasakaalu. Ideaalika on mõistus, analüüs ja arutlus. Tunded on tagaplaanil
või teenuseid kasutama. Reklaam on firmade, organisatsioonide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. Reklaam teavitab inimest, mõjutab inimest valima, kujundab inimeses uusi hoiakuid. Telereklaamid, ajakirjareklaamid, ajalehereklaamid, raadioreklaam, interneti-reklaam, võrdlev reklaam. Ekstiav, halvustav, kõlvatu või varjatud reklaam on keelatud, sest see petab või alavääristab tarbijat või konkurenti. Kvaliteetajakirjandus räägivad ainult eksperdid, keeruline infoedastus, ratsionaalne argumentatsioon, lood ühiskondlikest liikumistest. Tabloid rohkem hääli saab kuuldavaks, lihtne esitlus, emotsionaalne infoesitus, lood õnnetustest. Veebiajakirjandus raadio ja televisioon on audiovisuaalse meedia kanalid. Audiovisuaalne tähendab midagi, mida saab kuulata ja näha. Meediakirjaoskus - tähendab oskust selliseid võtteid näha läbi ja osata informatsiooni tõepärasust hinnata
võtlikkus: kodanikuajakirjandus esitlus meediakanali kohta. ja puudusi Tehnoloogia ja innovatsioon: meediakanali esitlus Hinnatav töö: esitlus lemmikmeedia- Powerpointis kanali kohta 4. Kvaliteetajakirjandus ja 1 kvaliteetleht, Õ lk 20–23, igaühel või Suuline suhtlus Õpilane kõmuajakirjandus kõmuleht, tab- mitme õpilase peale kollaseks peetavast ajalehest kvali- käsitleb kvaliteet- ja kõmu- loid, valge aja- kaasas Õhtuleht, Eesti teetuudise leidmine ja vastupidi; ajakirjandust binaarse jaotuse ase-
Kohanimed: Jõgeva 2 korda, Jõgeva alevik 2 korda. 5 Kokkuvõte Ajakirjandus on oma aja peegel. Uudist on meile vaja iga päev. See aitab igapäevaelus hakkama saada. Inimene januneb millegi uue järele. Vanad uudised on igavad. Kuigi tänapäeva ajakirjandus on jõudnud kahjuks sinnamaale, et kajastatakse rohkem meelelahutuslikku poolt, on meil olemas ka kvaliteetajakirjandus. Ometi ei saa jätta märkimata, et tänapäeva meedia hakkab muutuma uudiste valiku suhtes vabamaks. Mõjutajateks on Internet, raadio ja televiisor. Ajalehe Kolhoosnik ajal (1949 1962) veel Internetti polnud. Uudised olid pigem kodumaised kui välismaal toimuvat kajastavad. Samas edastas leht vähesel määral ka välismaist infot. Vähem leidus meelelahutuslikke artikeleid. Kolhoosniku ajal oli kõige enam käsitletud kolhooside tootmistegevust
Pilttekstide ja reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, Meediatekstide tunnused. Põhilised vahendab ja võtab kokku, kommenteerib, meediakanalid. esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. ja mõtetega; kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, teksti tõlgendamisel, tekstide seostamisel ja arvamuslugu, intervjuu, reportaa, kuulutus. tekstile reageerimisel; Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
