Setõttu esineb väga palju subjektiivsust. Samuti on ka piltidega. Kollane ajakirjandus kasutab emotsioonikeskseid fotosid ja valge ajakirjandus infokeskseid pilte. Mõlemas osas äratab valge ajaleht pigem mõtteid, kuid kollane lihtsalt emotsioone. Siiani on illustratsioon viimases rohkem olnud, kuid ühiskonna postmoderniseerumise ja pildistumise tagajärjel võib näha ka esimeses aina rohkem ja suuremaid pilte. Põhiliselt pakub kvaliteetajakirjandus uudiseid ja arvamusi, eelistades nn kõvu artikleid. Kollane aga põhiliselt uudiseid ja meelelahutust ning pigem pehmete artiklite näol. Puhtas valges ajakirjanduses on tekstid üldiselt pikad, põhjalikud, hästi läbi analüüsitud ning väheselt liigendatud. Enamasti on võimalik pealkirja põhjal mõista loo teemat ja ka tuuma. Sopaajakirjanduses on aga sõnade osakaal ja analüüs palju tähtsusetumad ning tekstid koosnevad väikestest lõikudest
2) Arvan, et tegu oli liialdusega, kuna nagu Aasvee ütles ei ole laste vastused subjektiivsed ega pruugi olla seotud vaesusega. Lisaks ei saa sellise uuringu puhul veel kindlaks teha kui paljud kannatavad tegelikult vaesuse käes. Õ. lk 47 Koppeli keelekasutus on neutraalsem kui Tootsil. Tootsil on sees modaalsust rohkem, sõnu nagu võib-olla, pöörama jne. Laused on piisavalt lühikesed, tekstist arusaamist ei hägustanud. KVALITEETAJAKIRJANDUS JA KÕMUAJAKIRJANDUS Õ. lk 21 1) Kõmuajakirjandusele viitab: suur pilt keset uudist, kasutatud värve ja vahepealkirju Pealkiri annab vähe infot, kuid sõnastatud mahlakalt Kasutatud tsitaate Kvaliteetlehele viitab: Lugu on teksti- ja infokeskne Suur formaat Kasutatud asjatundjate arvamusi
Žanriteks on olemus- ja persoonilood. 9. Mis eristab veebiväljaannet pabermeediast? Veebiväljaandes esiletõstetud info on lihtsustatud ning rõhutab mustvalgeid seisukohti ja konfliktseid detaile veelgi. Võrreldes paberajakirjandusega on veebilehtedes piir kvaliteedi- ja kollase ajakirjanduse vahel õrnem. Tulles vastu lugejate eeldatavatele soovidele, muutuvad lood veebiajakirjanduses järjest lühemaks ja visuaalsemaks. 10. Mille põhjal võime väita, et kvaliteetajakirjandus tabloidistub? Peamised tunnused tabloidistumiseks: suurem visuaalsus, suuremate pealkirjade kasutamine, lugude lühenemine, lugude intensiivsem ja emotsionaalsem esitamine ja kasvav värvikasutus. 11. Kuidas ohustab avalikku sääri suhtekorraldajate ja poliitiliste mainemeistrite loodud avalikkus? Aina jõulisemalt ja süstemaatilisemalt kujundavad avalikku arvamust meedias kommunikatsioonispetsialistid, kelle
1. tekstide väga karmi filtreerimist; 2. olulise eristamist ebaolulisest. Tänapäevase maailmas ringlev info on peaaegu ühekoodiline. PALJU JA KIIRESTI! Uut informatsiooni iseloomustab: - informatsiooniga seotud töö; - suur infovoog; - suhete interaktiivsus; - võrgustiku kasv ja omavaheline suhtlemine; Kollane meedia on ajakirjandus, mille alla kuuluvad: 1. tabloid 2. kõmu 3. sopa 4. bulvari 5. kommerts Kollast meediat nimetatakse ka kollaseks ajakirjanduseks. Kvaliteetajakirjandus on: 1. kõrgkultuurne 2. suure formaadiga 3. pikkade lugudega 4. väheste piltidega Näiteks: Times ja New York Times. Kvaliteet ja kollase ajakirjanduse võrdlus Kvaliteet: Kollane: - teemaks on ühiskond, poliitika ja majandus - teemaks on meelelahutus ja seltskond - institutsiooni keskne - inimkeskne - laialdase mõjuga värsked sündmused - emotsionaalsed konfliktid
tähelepanu juhtimine nähtuste või sündmuste tugevatele ja nõrkadele külgedele, mitte solvamine ja mahategemine. Retsenseeritakse eeskätt teoseid sõnavabadus – õigus vabalt levitada oma ideid, arvamusi, veendumusi ja infortmatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil tabloid – kõmulehed, kollane ajakirjandus tavaline inimene - satub meedia tähelepanu alla väga harva, enamasti siis kui nad on seatud mingite erakorraliste sündmustega valge ajakirjandus – kvaliteetajakirjandus, mis nõiab objektiivsust ja tasakaalu. Ideaalika on mõistus, analüüs ja arutlus. Tunded on tagaplaanil
Reklaam on firmade, organisatsioonide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi. Reklaam teavitab inimest, mõjutab inimest valima, kujundab inimeses uusi hoiakuid. Telereklaamid, ajakirjareklaamid, ajalehereklaamid, raadioreklaam, interneti-reklaam, võrdlev reklaam. Ekstiav, halvustav, kõlvatu või varjatud reklaam on keelatud, sest see petab või alavääristab tarbijat või konkurenti. Kvaliteetajakirjandus räägivad ainult eksperdid, keeruline infoedastus, ratsionaalne argumentatsioon, lood ühiskondlikest liikumistest. Tabloid rohkem hääli saab kuuldavaks, lihtne esitlus, emotsionaalne infoesitus, lood õnnetustest. Veebiajakirjandus raadio ja televisioon on audiovisuaalse meedia kanalid. Audiovisuaalne tähendab midagi, mida saab kuulata ja näha. Meediakirjaoskus - tähendab oskust selliseid võtteid näha läbi ja osata informatsiooni tõepärasust hinnata
ja puudusi Tehnoloogia ja innovatsioon: meediakanali esitlus Hinnatav töö: esitlus lemmikmeedia- Powerpointis kanali kohta 4. Kvaliteetajakirjandus ja 1 kvaliteetleht, Õ lk 20–23, igaühel või Suuline suhtlus Õpilane kõmuajakirjandus kõmuleht, tab- mitme õpilase peale kollaseks peetavast ajalehest kvali- käsitleb kvaliteet- ja kõmu- loid, valge aja- kaasas Õhtuleht, Eesti teetuudise leidmine ja vastupidi; ajakirjandust binaarse jaotuse ase-
Kohanimed: Jõgeva 2 korda, Jõgeva alevik 2 korda. 5 Kokkuvõte Ajakirjandus on oma aja peegel. Uudist on meile vaja iga päev. See aitab igapäevaelus hakkama saada. Inimene januneb millegi uue järele. Vanad uudised on igavad. Kuigi tänapäeva ajakirjandus on jõudnud kahjuks sinnamaale, et kajastatakse rohkem meelelahutuslikku poolt, on meil olemas ka kvaliteetajakirjandus. Ometi ei saa jätta märkimata, et tänapäeva meedia hakkab muutuma uudiste valiku suhtes vabamaks. Mõjutajateks on Internet, raadio ja televiisor. Ajalehe Kolhoosnik ajal (1949 1962) veel Internetti polnud. Uudised olid pigem kodumaised kui välismaal toimuvat kajastavad. Samas edastas leht vähesel määral ka välismaist infot. Vähem leidus meelelahutuslikke artikeleid. Kolhoosniku ajal oli kõige enam käsitletud kolhooside tootmistegevust
Pilttekstide ja reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, Meediatekstide tunnused. Põhilised vahendab ja võtab kokku, kommenteerib, meediakanalid. esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. ja mõtetega; kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, teksti tõlgendamisel, tekstide seostamisel ja arvamuslugu, intervjuu, reportaa, kuulutus. tekstile reageerimisel; Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri.
annaabi.ee 
