kolinud pere oli sunnitud lasteaeda vahetama, sest muukeelsed lapsed olid eestikeelses rühmas liiga suures ülekaalus ja lapsed kippusid omavahel rääkima vene-eesti segakeeles, mitte selges eesti keeles. Usun eesti rahva loovasse assimileerimisvõimesse seni, kuni me ise hindame vääriliselt oma keelt, kultuuri ja keskkonda kui loome oma rahva vabaks arenguks maailma parimad tingimused just siin, Eestis. Maailm on värviline, mitte mustvalge. Eestlus on elus asi ja elab üle ilma rõõmsalt edasi vaid siis, kui Eesti riik ja Eesti valitsus tema eest hea seisab. Vaevalt, et keegi meist kõiki oma lähedasi võrdselt armastada suudab. Ei armasta ka mina ega arvatavasti teised russo- ja estofiilid samavõrdselt kõiki oma rahvuskaaslaste alagruppe. Mu russofiilia on suunatud peamiselt nendele venelastele, kes elavad oma kaunil, suurel kodumaal ja viljelevad seal vene kultuuri, arendavad majandust ja juurutavad sellist demokraatiat, mis
100 aastaga Muinas-Eestist tänapäeva Moodne kirjandus on tänapäeva eestlase üks suurimaid kaaslasi üleskasvamisel. Eriline roll on iga inimese jaoks aga kodumaisel kirjandusel, mida hoitakse ja edasi arendatakse. Selle muutumine meie meeletus tempos arenevas maailmas on paratamatu, kuid see-eest areneb kirjandus koos meiega ja meie sellega. Praeguse aja kirjandus on üsnagi mitmekesine: kirjutatakse kõigest, sihtteema justkui puudub. Selles hoolimata ei ole see aga alati selline olnud. 20.sajandi Eesti kirjandusteosed olid pigem realistlikud, kirjeldati ajastule omast elu kohati küll naljaga, kuid üsnagi tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud ...
Mis on eestluse tulevik? Akadeemi a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda,...
muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajandini ütles eestlane enda kohta maarahvas...ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai võimalikuks, et meil tekkisid rahva juhid (Jannsen ,Kreuzwald, Jakobson) ja ajalehed/laulupeod, mis kogu rahva liitsid, siis tekkis ka ühine identideeditunne(kultuurrahvuslus). Mis on siis need eesti asjad,millest eestlus omale läbi aegade elujõudu on ammutanud ? Eesti keel- kaunis, keeruline, raske ent nii omane , et kahju oleks seda kaotada. Samas peab tunnistama, et meie keel on kaunis piiratud, me ei leia tihti sõnu, puuduvad paljud kasutuskõlblikud oskussõnad, reeglid on tihti reeglite eneste pärast, sünonüüme on palju, kuid kus on sarnase, kuid mitte identse tähendusega sõnad ? Keeleuuenduseta oleks meie olukord veelgi halvem,
Eestluse olevik ja tulevik Vaadates eestlaste minevikku ja olevikku, siis võime kindlad olla, et eestlased jäävad kaua püsima. Eesti on lühikese ajaga palju arenenud ja samuti käime me pidevalt muu maailmaga kaasas.Me oleme välismaalastele tuntud kui suusa-,laulu-ja tantsurahvas ja muidugi ei saa ka mainimata jätta meie negatiivset poolt ehk siis suure koguse alkoholi tarvitamist.Eestlaste haridustase on olnud pidevalt kõrge , kuid viimasel ajal hakkab ka see langema. Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kerg...
Eestlane- kes ta on? Eesti on väike riik, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Meie ajalugu on selgelt olnud raske ning see on kindlasti jätnud märgi eestlaste kujundamisele ning eestluse tekkimisele. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Millised aga on need puuviljad, millest ühe eestlase kompott koosneb? Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn "väikese inimese kompleksi", kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda enam hakkavad k...
Sinimustvalge eestluse säilitaja? Sinine kui lõputusse laiuv taevavõlv, must kui silmapiirile ulatuv metsatukk ning valge kui paksu lumevaiba alla puhkama jäänud loodus. Need kolm lihtsat, kuid aastasadu armastatud loodusnähtust ongi silmadeks meie päris oma Eesti Vabariigi riigilipu tekkeloole. Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma ...
Eestlane teab, kuidas olukord enda kasuks pöörata. Ajalooõpikuid lehitsedes leiame selle kohta piisavalt tõendeid. Eestlased tulevad igast olukorrast võitjatena välja, sest me hoiame kokku, olgugi, et me seda alati välja ei näita ja naabritele kaikaid kodaratesse pillume. Eestluse elujõud peitub meis endis. Seni kuni maamunal on vähemalt üks tubli eestlane, kes vahel võib-olla küll jonnib, ent teeb siiski usinasti tööd ning armastab oma kodumaad, on olemas tõeline eestlus. Tahaksin uskuda, et eestlased jäävad veel kauaks kestma.
Kõne Kallid klassikaaslased, austatud õpetaja. Viimaste aastate üheks suureks probleemiks on olnud noorte ja andekate väljaränne Eestist. Minnakse haridust omandama välismaa tippülikoolidesse või sunnivad asjaolud tööd otsima Eestist väljaspool. Üldiselt ei minda plaaniga jääda, kuid ometi ei ole naasemine lihtne. 2010. aasta oktoobris käivitati projekt ,,Talendid koju". See on Eesti riigi samm nn. ,,ajude väljavoolu" vastu ning püüd noori tagasi tuua oma kodumaale. Projekti loojad näevad seda heatahte avaldusena, kuid kas tõesti suudab üks kampaania panna inimesi Eestisse tagasi kolima? On sügavasti kaheldav, et see projekt oleks piisav motivaator, et kahesaja tuhandest välismaal elavast eestlasest 25 tuhat naaseks, nagu näeb ette kavandi eesmärk. Kolitakse ära erinevatel põhjustel. Kas ei ole Eestis pakutava hariduse tase piisav,huvitavat eriala lihtsalt ei õpetata või puuduvad Eestis töökohad. Eestist lahkujad on teinud raske ...
Eestluse olevik ja tulevik Eestlased on Eesti põlisrahvas, kes kujunesid omaette rahvaks arvatavasti muinasaja lõpul ning kaasaegses tähenduses rahvuseks alates 19. sajandi rahvuslikust ärkamisest. Eestlus, kui selline on niisiis kestnud juba mitmeid sajandeid, kuid raskusi on meie väikesel rahvusel palju olnud. Alusatades sõdadest ja okupeerimisest ning lõpetades eestlaste väljarändega. Milliseks riigiks on Eesti tänaseks kujunenud? Mida on oodata tulevikus, kas meie rahvus jääb püsima, või võõrandume me oma juurtest täielikult? Eesti taasiseseisvus 20. Augustil 1991. aastal- see kuupäev on paljude eestlaste südames ja mälestustes kui suur võidupäev
Eestlane- kes ta on? Eestlased- nad on soome- ugri rahvad. Põhjamaa külm kliima on nad loonud just selliseks nagu nad praegu on- külmad ja tõsised. Teist sellist rahvust ei leidu. Neil on omad plussid ja miinused nagu kõigil teistel. Neil on oma emakeel, rahvuslind, rahvuskivi, oma raha ja palju muud. Eestlasi on üle miljoni, aga kahjuks see arv kogueg väheneb. Paljud lähevad välismaale paremat elu otsima. Mina olen aga uhke oma isamaa üle ja ei kavatse siit lahkuda. Ivo Linna on laulnud: ,,...oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end." Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlas...
Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid o...
Eestlaste olevik ja tulevik Eesti on maailmakaardil väike maa, kuid on näinud palju häid ja halbu päevi.Kõik, mis juba möödas, see on ületatud ja läbi elatud, aga on veel palju, mis on veel ees ja tuleb kogeda.Eesti rahvas ja inimeseloom on loodud sellisena, et mis möödas sellest osa ununeb ja haihtub, aga edasi elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama.Iga aastaga on õpilaste haridustase langenud,kui mõned aastad tagasi olid hinnete piirid palju kõrgemad , siis nüüd tunduvalt langenud ,mis on tõsine ohumärk, kuna õpilaste suhe õppimisse on langenud. Teine probleem,mis on ka osaliselt seotud eelnevaga, on alkoholism ja nark...
Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aegade lõpuni. Eestlus ja eestlaseks olemine on minu jaoks see, et ka minu põhimõtted ja tegevused toetavad seda olemist. See ei tähenda seda, et kui kutsutakse nn barrikaadidele, lehvitan patrioodina trikoloori igal tänavanurgal või kihutan autoga, millel sini-must-valge lipuke eirates liikluseeskirju kirudes saamatuid liiklejaid. Eestlus on minu meelest oma keele ja kultuuri austamine ja hoidmine. Meid on ainult miljon ja eestlased peaksid hoidma kokku, propageerides oma kultuuri ja hoidma emakeelt. Eesti keel on ilus ja kõlaline keel, samas grammatiliselt raske. Seda enam ta on ainulaadne. Tänapäeva noored ei kipu eriti meie emakeelt tähtsustama, kasutatakse palju inglisekeelseid mugandusi, mis on ka põhjuseks keele kui kultuuriväärtuse muutuse ja risustamise. Leidsin kunagi interneti laiadest avarustest hea
Kas eestlane olla on uhke ja hea? Arvan, et kõik kahjuks ei vastaks samamoodi. Kindlasti on palju neid inimesi, kelle jaoks on Eesti ajalugu tähtis ja südamelähedane. Kuid on üha rohkem ka neid inimesi, kes lähevad välismaale ja soovivad, et nad oleks muus ja nende arvates paremas riigis sündinud. Enamasti suhtutakse mõne riigi inimestesse eelarvamusega. Näiteks need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad tavaliselt ütlema, et me oleme "mingid venelased seal kuskil Ida-Euroopas". See ilmneb ka Hollywoodi filmidest, kui leitakse, et meiesugune riik sinna hästi sobiks. Meid on võrreldud ühes filmis isegi koopainimestega. Lähemad rahvad (lätlased, soomlased, venelased), kes meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Sellise...
Kes me, eestlased, tegelikult oleme? Me oleme üks huvitav rahvus – eestlased. Väikerahvana oleme maailmas tänaseks päevaks üsna palju kuulsust kogunud. Töötasin terve suve Tallinna sadamas kruiisiterminalis, kus suhtlesin igapäevaselt mitmete turistidega eri rahvustest. Ühel hommikul küsis minult abielupaar San Diegost, et milline on üks tavaline eestlane. Mul tekkis vastamise ning selgitamisega algul probleeme. Hiljem lõunapausil jäi see mõte hinge kriipima ja ma pärisin antud küsimust endaltki. Milline on siis tüüpiline eesti rahvusest inimene? Kui mulle öelda sõna eestlane, siis see manab ette pildi tööd rabavast talupojast, kes on linastes riietes, murumüts peas ning künnab põldu. Olen mitmetelt inimestelt kuulnud arvamusi eestlaste iseloomu kohta. On öeldud, et me oleme kinnised, tagasihoidlikud, vaoshoitud, vajame distantsi, põikpäised ja kangekaelsed. Ma usun, et paljudel meist on välja löönud ka nn. eestla...
Töö on ikka eestlast toetanud Oleme kõik kindlasti kuulnud, et eestlasi nimetatakse töö- ja maarahvaks. Esimese üle suurem osa meist praegust urbaniseeritud maailma arvestades rõõmu ei tunne, kuid sõna ,,töörahvas" tõstab iga eestlase enesehinnangut. Aga mis on selle väljendi eestlaste nimetuseks toonud, kust on see tulnud ja kas miski terminit ,,Eestlased, kui töörahvas" ka toetab? Eesti on alles arengumaa ja noor riik, kuid on piisavalt kiiresti arenenud ja maailmas majanduslikult ja kultuurselt heale positsioonile jõudnud. Kuid kuidas on Eesti Vabariik nii kaugele jõudnud, kas see võib nii olla tänu eestlaste töökusele ja kõrgele moraalile? Mis on töö? "Kapitali" I köite 5. peatükis määratleb Karl Marx tööd nii: "Töö on kõigepealt inimese ja looduse vaheline protsess, milles inimene vahendab, reguleerib ja kontrollib oma ainevahetust loodusega omaenese tööga. Ta astub loodusainele enda...
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus saavutatakse, kui viisistatud luule on juba oma olemuselt pisarat silmi toov või teisiti- ärgitab ...
Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest Ühiskonna võib üldistades jagada kaheks - ühed on põhimõttekindlad visad tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk mu...
19. sajandi roll Eesti elus 19. sajandil teostati Euroopas suuri reforme ja muutuseid, mis mõjutasid ka Eesti rahva elu. Sellel sajandil võeti vastu tähtsaid maarahva elu puudutavaid seaduseid, leidis aset rahvuslik ärkamisaeg ning hakkas vohama eestlus. Aga kuidas muutis 19. sajand Eesti elu täpsemalt? Kui alustada päris sajandi algusest, siis tooksin välja Aleksander I reformid. Aleksander I soovis muuta Venemaad läänelikumaks, ning ta leidis, et erilist tähelepanu tuleks pöörata talurahvale selle suure enamuse tõttu. Talurahva osakaal tolleaegses ühiskonnas oli ligi 90%. Aleksander I eestvedamisel võeti vastu talurahvaseadus, mille ülesanne oli muuta ning täpsustada talurahva õiguseid
3,7% kõrgem kui monokultuursel ettevõttel. ISS Eesti 1650 töötajat on 18 erinevast rahvusest, kuna olukord näitab, et eestlased ei soovi teha lihtsamaid, räpasemaid ja ohtlikumaid töid. Võõrtööjõu sisenemine aga lõhestab rahvusriigi ühiskonda, kuna kultuurilised erinevused tekitavad inimeste vahel pingeid. Riigil tuleb suunata ressursse lõimumispoliitikasse ja vähemusrahvuste õiguste tagamisse ning eestlus jääb tahaplaanile. Monokultuurne riik on tänapäeva normaalsus, mis annab indiviidile eneseteostusvõimaluse sobivaimas keskkonnas, aga pärsib Eesti rahvusriigiks olemist, kuna võõrriikidest tulijad toovad kaasa oma tavad ja kombed, mida siin juurutatakse. Lõpptulemusena eesti ja teiste rahvuste kultuurid segunevad ning eestluse säilitamise peab seadma eraldi eesmärgiks. Meie kultuuri väärtustamise nimel avati 1. oktoobril 2016. aastal külastajatele ERMi uhke hoone.
Mälestusmärgid kesklinnas Emajõe paremal ja vaskul kaldal. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Autor: A. Dzivanjan, Asukoht: Vabaduse puiestikul, Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte, Püstitatud Armeenia ja Eesti rahva sõpruse märgiks. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Fr. R. Kreutzwaldi monument. Autorid: J. Hirv, M. Saks, A. Karro, A. Mellik, M. Port, Asukoht: Vabaduse puiestik,Gildi t, Püstitatud riikliku kaitse all kunstimälestisena, Fr. R. Kreutzwaldi kujutamisel on püütud edasi anda eelkõige portreelist sarnasust, järelemõtlikkust ja enesessesüvenemist. Fr. R. Kreutzwaldi monument. Hugo Treffneri monument. Autorid: M. Karmin, T. Trummal, Asukoht: Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kuna...
,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann 11. Tuglas ,,Poppi ja Huhuu" kui inimmõistus puudub, maailm lendab õhku 12
on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest, arvatakse et nende vabadust ei saa neilt keegi võtta. Ainukesed , kes suudavad hoida meie keelt ja kultuuri ning aastatepikkust ajalugu on vanema põlvkonna esindajad. Nemad on üle elanud rasked ajad ja teavad ,mis tähendab eestlus ja olla eestlane. Kuigi eesti keel on vastu pidanud tugevad paarsada aastat, on noortel seisukoht, kui juba nii kaua säilinud,siis kuhu see ikka kaob. Ei mõisteta, et minnes välismaale paremat elu otsima, siis kaob ka isamaa armastus. Üheks muret tekitavaks asjaoluks on kindlasti paljude vanemate kiire eluviis, mis hõlmab tööd ja igapäevaseid toimetusi, jättes lapsed tagaplaanile. Kõige lihtsamad tavapärased tegemised jäävad tegemata, on ainult töö
Läbi aja ja keele arenesid kauplemine ja põllumajandus ning ühiste plaanide korraldamine. Keele arengu ja suhtluse tekke käigus kaasnes ka selle ühtlustava ja ühendava mõju mõistmine ning eri maa aladel hakati läbi ajaloo ka sunniviisiliselt ühist keelt suhu suruma. Näiteks Eesti puhul kahekümnenda sajandil, peale eri okupatsioone ja lõpuks Nõukogude Liidu jäämist, muutus Eesti riigi ametlikuks keeleks vene keel just lootusega, et kui me kõik räägime vene keelt kaob ka eestlus kui rahvuse tunnetus koos meie alal räägitava keelega. Kuigi läbi keele mõistavad inimesed teineteist paremini on see ka peale ühendamise hukutav. Kui inimesed teineteist mõistavad aga ei mõista teineteise maailmavaateid tekivad konfliktid mis varieeruvad. Tekkinud vastandumine võib mõjutada vaid paari inimest kuid suuremal skaalal jõuda ka sõdadeni ja sellega kaasnevate õudusteni nagu genotsiid. Keele osaval ära kasutamisel aga oma sõja moonas
K.Lepik, I. Laaban, B.Kangro, R.Kolk, A.Viirlaid. · Noorem põlvkond kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Kui neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, siis osa neisr loobus sellest. Koos nimetatud põlvkonnaga algas eesti pagulaskultuuri allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I.Laaman · Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses. Eestlus on nende jaoks pigem vormiline, vähesed tunnevad end Eestis kodus. Nende hulgas on vähe kirjanikke, mõned kultuuritegelased nagu Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda Bernard Kangro Tartu-sari, Pedro Krusten Kaldametsa-triloogia, Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,Sellest mustast mungast", Karl Ristikivi Euroopa ajalugu
tooni andev tsivilisatsioon. Nii aga ei läinud. Tänapäeva Eesti alad sattusid mitmete riikide huviorbiiti ning siinne maa muutus sõjatandriks. Sõdisid erinevad armeed nii eestlaste ja liivlastega kui ka omavahel. Lõpptulemusena polnud eestlastel endil sõnaõigust ning mis oma riigi või kultuuri edendamisest siis enam juttu sai olla? Eestlased hakkasid tasapisi euroopastuma. Soome- Ugrilased segunesid peaasjalikult germaanlastega. 19. sajandiks, mil eestlus eestlaste hinges taas tärkama hakkas, oli identiteedi loomus juba oma esialgsest karakterist tugevasti kõrvale kallutatud. Polnud ju mõeldav, et meie taara usk areneb edasi samal ajal kui kõrval propageeriti aina ristiusku. Periooditi lausa suruti peale. Polnud ju mõeldav, et areneb kunst, kirjandus, muusika ja muu selline, kui inimesi talutati sunnitööle ning haridus, mis mõnedele osaks sai, oli võõrkeelne. 24. veebruar 1918 sündis Eesti Vabariik
Eestis veel samasooliste abielud lubatud ei ole, kuid toimuvad geiparaadid ning arvan et kaugel ei ole ka geiabielude seadustamine. See on kindlasti punkt, kus minnakse liiga kaugele. Kohati tundub, et Euroopa Liidu laienemisega toimub ka üldisem euroopastumise protsess. Juba 20 sajandi alguses kõlas Noor Eesti loosung: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Kohe kindlasti ei mõelnud Noor Eesti liikmed seda loosungit välja öeldes sellisele euroopastumisele, mis toimub praegu, eestlus on sattunud suurde ohtu. Võib lausa öelda, et iga eestlane tunneb kedagi, kes on läinud välismaale elama. Eesti negatiivne iive ongi tingitud peamiselt suurest väljarändest. Kuid vabadel piiridel on ka positiivne külg. Shengeni viisa tõttu on meie reisimine Euroopa Liidu liikmesriikides vaba ning seetõttu on näiteks noortel tunduvalt lihtsam minna välismaale õppima. Ka Eestisse reisimine on muutunud lihtsamaks ning elavdanud Eesti turismi. Veel on Shengeni viisa muutnud
aastal? Iseseisev Eesti riik kuulutati ametlikult välja 24. veebruaril 1918. aastal. Sellele aitasid kaasa mitmed poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tegurid, kuid mis täpselt tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni? Kindlasti tuleb eelduseks lugeda ka rahvusliku ärkamist. 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvus on põhjus, miks ühtne Eesti riik sai üldse sündida. Eestlased hakkasid ennast tundma ühe rahvana, mis tähendas et eestlus muutus tähtsaks ja eesti eest hakati seisma. Korraldatud suurüritused nagu laulupidi, folklooripäevad jt suurendasid aina enam rahva enese teadvust. Sellega saab väita, et ilma rahvusliku ärkamiseta ei oleks toimunud ka paljusid järgnevaid tegureid, mis aitasid kaasa Eesti riigi sünnile ning mille toimumata oleks Eesti riik arvatavasti jäänud sündimata. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud rahvuslik haritlaskond, mis mängis suurt rolli Eesti riigi loomises
koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest, arvatakse et nende vabadust ei saa neilt keegi võtta. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavaid tundeid, mida tekitasid näiteks laulev revolutsioon ja 90 aasta eest toimunud Vabadussõda. Ainukesed , kes suudavad hoida meie keelt ja kultuuri ning aastatepikkust ajalugu on vanema põlvkonna esindajad. Nemad on üle elanud rasked ajad ja teavad ,mis tähendab eestlus ja olla eestlane. Ivo Linna kuulsad laulusõnad: ,,Eestlane olla on uhke ja hää ...," öeldakse, et üks pilt annab rohkem kui tuhat sõna, kuid mina arvan, et nendes värssides peitub rohkem, kui üksainus pilt. Kuigi eesti keel on vastu pidanud tugevad paarsada aastat, on noortel seisukoht, kui juba nii kaua säilinud,siis kuhu see ikka kaob. Ei mõisteta, et minnes välismaale paremat elu otsima, siis kaob ka isamaa armastus ja see vähenegi patriootlikkus hävib.
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Emajõe vasakul ja paremal küljel asuvad monumendid Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ni...
Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe pa...
Kindlasti on selleks laulupidu, kus saame laulda eesti põliseid laule ning tänapäeva heliloojate kauneid meloodiaid. See ühtsuse tunne seal laulukaare all on suurepärane. Seda, mida tunned seal lauldes, on kirjeldamatu. Eestlane olla ei ole enam kohustus, vaid enesest teadlik vabadus. Just valikuvabadus ja võimalusterohkus muudab eestluse ahvatlevaks neile, kes küll sündinud mujal, kuid nüüd endas Eestit avastavad. Eestlus võib ja saab olla kutsuv ka Eesti muulastele. Igal rahvus on omanäoline ning neil kõigil on rääkida oma lugu. Meie minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus. Kõik, mis kunagi olnud, on meid vorminud selliseks, nagu me täna oleme. Tegelikult oleme enamus kõik vaid komad ühel ajaloolehel, mida nimetatakse inimkonnaks. Tehku me, mida tahame, elu muutub siiski iga aastaga üha õõvastavamaks. Kui ka leidub mõnes inimpõlves keegi, kes oskab seda paremaks muuta, siis
surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke? Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud, et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult. Seda otsust ei saaks nimetada rahvuslikuks, kuna tänu Konstantin Pätsi allakirjutatud baaside lepingule, milles ei lähtutud eesti rahva huvidest, oli Eesti Vabariik hukule määratud. Tolleaegse presidendi tegudega on näha sarnasusi Andrus Kiviräha teosest „ Mees, kes teadis ussisõnu“, kus tegelane Pärtel kolis
Väliseestlased mõistavad, kui tähtis on oma päritolu ja kultuuri ülal hoida, ükskõik millises maailma nurgas nad ka ei oleks. Lõpetuseks võiks tsiteerida Kanadas sündinud ja koolis käinud, kuid nüüd Eestis elavat Küllike Sillaste-Ellingut: "Arutledes väliseestlaste võimaliku panuse üle Eesti riigi arengusse, peaks meie lähtekohaks olema, et Eesti riik vajab kõiki eestlasi, ükskõik millises maailma paigas nad parajasti juhtuvad elama. Globaalne eestlus millest armastas rääkida president Lennart Meri on Eesti jaoks äärmiselt oluline ressurss ja konkurentsieelis."
traditsioonidega. 24.veebruar on kooliskäivatele õpilastele lihtsalt üks puhkepäev .Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavad tunded, mida tekitasid näiteks laulev revolutsioon ja 90 aasta eest toimunud Vabadussõda. Ainkesed , kes suudavad hoida, meie keelt ja kultuuri ning aastatepikkust ajalugu on vanema generatsiooni esindajad Eestis, sest nemad on üle elanud rasked ajad ja teavad ,mis tähendab eestlus ja eelstlane olla. Kuigi eesti keel on pidanud tugevalt vastu paarsada aastat on noortel seisukoht, et kui juba nii kaua on keel püsinud ,siis kuhu see ikka kaob. Ei mõisteta, et kui minnakse välismaale paremat elu otsima, siis kaob ka isamaa armastus ja see vähenegi partiootlikkus hävib. Üheks muret tekitavaks asjaoluks on kindlasti paljude vanemate kiire elu, mis hõlmab tööd ja igapäevaseid toimetusi, jättes lapsed tagaplaanile. Kõige lihtsamad tavapärased tegemised jäävad
Säästev Eesti 21 arengueesmärgid aastani 2030 on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti kultuuriruumi ulatuse suurendamine, kultuuri funktsionaalsuse edendamine ja kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus, reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses, erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja
2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4
sotsiaalsete probleemide lahendamist. Selle sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis, kes osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Eestis oli 19. Sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajalehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna. Nii jagunes Eesti ühiskond majandusneesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja Erestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. 8.Tabeli analüüs (lk 20) a)järeldused USA ja Venemaa majanduse ja eluolu kohta. Üldiselt oli USA Venemaast ees pea igas kategoorias. Rahvaarvult on küll Venemaa alati ees olnud, see eest suremus selles riigis oli kordades suurem USAs. Majanduse poole pealt oli USA Venemaast vägagi arenenum. Raudteid oli rohkem
soomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu. 16. Juunil 1904.aastal tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel suri, laskija tapis iseenda. Eesti- sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis. Eestis oli 19.sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõsnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajaelehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts asus 1901. Aastal välja andma ajalehte Teataja. Eestu ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei asutati juba 1904. Aastal. 1904. Aastal saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1904. Aastal sundis Nikolai 2 loa leedukeelse
VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mil...
1. Mida tähendab kodanikuks saamine ius soli põhimõttel? Eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius soli põhimõtet järgivad oma kodakondsuspoliitikas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. 2. Kas Eestis võiks rakenduda ius soli põhimõte? Palun esitage vähemalt üks poolt- ja vähemalt üks vastuargument. Ius soli põhimõte ei võiks rakenduda, sest muidu kaoks ära eestlus, meid on nii vähe, et kui siia tuldaks massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad
lääne kultuuri assimileerija. Seda on tõestanud uuem ajalooline uuring. Kuid ristirüütlid halvasid meie rahvusliku arengu. Eesti rahvas oli määratud hävimisele, — kui teda poleks päästnud Tannenbergi lahing (1410). Ometigi tuli leppida täie- liku varjusurmaga. Linn võeti võitjate poolt üle, eestlane sulatati võõraks rahvuseks. Maa aadel tapeti enamikus maha, — jäi vaid eesti talupoeg, kes pikapeale orjastati. Nii vegeteerus eestlus talupojas sajandeid, avaldades end keeles, rahvaluules ja rahvalaulus, primitiivses rahvakunstis, põlluharimisega seotud rahvateaduses ning vahetevahel vastuhakkamistes. Linna on küll valgunud sajandite kestel eestlasi maalt, maa-orjuse pagulasi. Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks väikegildidesse ja teenijas-tööliskonda, omandades jõudumööda võõrast tsivilisat- siooni
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
4. Ökoloogiline tasakaal selle püsivus Eesti looduses on keskne eeltingimus meie säästvaks arenguks. Ühtlasi on see ka meie panus globaalsesse arengusse, pidades silmas põhimõtet, et kõikidel elukeskkonna tasanditel peab olema tasakaal aine ring- luses ja energiavoogudes. 3.2 Soovitav seisund aastaks 2030 3.2.1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus 1. Eesti rahvastiku olukorra stabiliseerumine püsirahvastik on stabiliseerunud vahemikus 1,0 1,5 miljonit. Eestlus on väärtustatud ning Eesti on nooremale põlv- konnale eelistatud elu- ja tööpaik. 2. Eesti ja Euroopa kaksikidenteedi kujunemine eestlane on nii loomu- kui tegude- päraselt aktsepteeritud kui eurooplane. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp 3. Hääbumishirm on kadunud Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlik-
Olen arvamusel, et ka lapsel on õigused- õigus naissoost emale ja meessoost isale. Otsida kristliku abielu kõrvale muud võimalust- see on variserlik mäng. Suure globaalse seotuse tõttu ei ole Eesti kaitstud muudatuste eest Euroopas. Euroopa globaliseerumisega meie valikud ei ole enam suurelt jaolt meie endi valikud Tänapäeva globaliseeruvas Euroopas peab olema väga tugev isiksus, et oma juurte juurde kinni jääda. Eestlus ei tohi olla nagu kuldraha, mis pidulikel hetkedel karbist välja võetakse ja näitamiseks läikima hõõrutakse. Kui pidu läbi, pannakse see tolmu koguma ja las ootab kuni jälle vaja läheb. Olen arvamusel, et oma juurte tundmine annab tänapäeva Euroopas kindlustunde, aitab eristuda muust massist ja jääda eestlaseks, ühtlasi austades teisi rahvaid ja kultuure. Hetkel seostan ennast rohkem Eestiga kui Euroopaga. Olen paljulapselisest perest pärit maanoor ja pealinna ärimaailmast kaugel
Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik". Friedrich Robert Faehlmann(1798-1850) Üks Õpetatud Eesti Seltsi (1838) algatajaid. Eesti kirjanduses oli F esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Ta oli arst, eesti keele uurija ja kauaaegne ÕES-i esimees. Looming Luuletused, jutud ja kunstimuistendid. F rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust
SAJANDI ALGUL Rahvaarv kasvas ja tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Ka maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis, muutusid kiiresti: *arenes põllumajanduslik ühistegevus. *talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Leedus aga oli majanduse areng aeglasem, mille tulemuseks oli ulatuslik väljaränne V.le ja Am.sse. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson (ajaleht ,,Postimees") ning 20.saj algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts pidas olulisemaks hariduse ja kultuuri edendamist. (ajaleht ,,Teataja"). Nii Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Eestlaste ja lätlaste mõju ühiskonnas kasvas jõudsalt. 1904.a saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas. 1905.-1906.AASTA SÜNDMUSED BALTIKUMIS Nikolai II 17.oktoobri manifest lubati Baltimail poliitiliste erakondade moodustamine
tänapäeva inimese olemise võrdpildiks. Tema tuntud teosed on ka näiteks rangest ja õiglasest, venestussurvet ja ühekohut trotsivast koolmeistrist Pommerist „Pommeri aed“ (1973), „Karukell, kurvameelsuse rohi“ (1982), milles on oluline tulevikuta olemise motiiv, novell „Irdinimene“, mis kujutab ümbritsevast avaramat vaimsust ihkavat Ollimari, keda muserdavad stalinlikud pöörded Eestis. Traat kirjeldab Eesti ajaloolist saatust, ent talle on eestlased siiski talupojarahvas. Eestlus tuleb esile just kodu ja juurte kaudu, mida poliitilised tormid lahti rebida ähvardavad, kuid mis alati uuesti mulda kinnituvad. KASUTATUD ALLIKAD 1. Annus, E., Epner, L., Järv, A. [jt.]. (2001). Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. 2. Annus, E., Epner, L., Velsker, M. (2006). Uuem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri 3. Johanson, K., Orlov, M. (2012). Mats Traadi looming. [www] http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html (09.04.2015).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
