Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa välismaailma, Eesti, Jõgevamaa ja Jõgeva linna uudiste kajastamise osas. Selleks otsitakse eespoolnimetatud ajalehtedest kohanimedega seotud lauseid ja liigitatakse need kaugusele vastavalt, püütakse avaldatut mõista ning analüüsida. Vajadusel pööratakse tähelepanu õigekeelsusele. Jälgitakse ka nimetatud väljaannete kujundust ning arengut.
köstrikoolide asutamist igasse kihelkonda. 18. sajandi lõpul oskas lugeda 60% täiskasvanud talurahvast. Muide, raamatulugejaiks nimetati ikka naisi, mis viitab sellele, et just ema õpetas peerutule valgel lapsi lugema. Võttes võrdluseks Soome, siis esimene omakeelne raamat ilmus hõimuvendadel 1543 (meil 1525), piibel ilmus Soomes muidugi varem, juba 1642 (1739 meil), samas omakeele grammatika oli Eestis pisut varem 1637, Soomes 1649. Omakeelne ajaleht ilmus Soomes 1775-76, Eestis 1806. Samas võime omakeelse ajakirja tõsta Soome ajalehe ilmumisest ettepoole 1766 LÖ. Ka trükikoda oli Eestis enne Soomet (1631, S 1642), samuti ülikool (1632, S 1640). Soome ajakirjandust tegi alguses akadeemiline seltskond (õppejõud, kellel oli ajakirjandus kõrvalamet), Eestis seevastu arstid, edumeelsemad vaimulikud ja hiljem koolmeistrid. Kui Soome lugejaks oli haritum rahvas, vaimulikud ja koolmeistrid, siis
Kõik kommentaarid