Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milleks on vaja kohalikku ajalehte? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja kohalikku ajalehte?
  • Kui ma ei märka enda lähimat ümbrust?

Milleks on vaja kohalikku ajalehte?
Minu arvates on iseenesestmõistetav lugeda kohalikke uudiseid, sest mis mõte on ennast harida, so õppida, kui ma ei märka enda lähimat ümbrust? Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest.
Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoška efekt, väiksemast suuremaks , kitsamast laiemaks.
Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkaditš, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemisega. Tema jaoks oli see kui sigar pärast lõunat. Ajalehed annavad kõigile midagi, eriti kohalikud, sest need sündmused puudutavad meid enim. Meie maakonnalehest " Vooremaa " on õnneks kõigil midagi lugeda, sest igaüks leiab sealt enda jaoks midagi sobivat järgmistest valdkondadest: majandus, kultuur, arvamus, kodulugu, töökuulutused, teenusepakkumised, haridus jne.
Need valdkonnad suunavad vastavate huvialadega inimesi koonduma ning tekitavad ühtsustunde. Kokku saades on, millest rääkida või mille nimel ühiselt tegutseda. Tegutsetakse, loomaks midagi ühiselt, arendatakse kodukoha elu, nauditakse saavutatut või mõeldakse, kuidas midagi veel paremini teha. Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19.10 "Vooremaa" kajastas Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helle Roobi valimist Jõgevamaa aasta õppijaks. Tunnustuse jagamine on vajalik, et tekiksid eeskujud ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik.
Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal.
Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi pakub laupäevase ristsõnamõistatuse lahendamine ja kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata. Nii hea on ju omanimelist artiklit ajalehest lugeda, see kasvataks esinemisjulgust ja pealehakkamistahet ja lähikondsete tunnustus või õpetussõnad annavad sageli edasiseks tiivad.
Kohalik ajaleht on kohaliku kultuuri edendaja ning päevakajaliste sündmuste edastaja , meie esmane uudisteallikas. See kannab maakonna/valla/linna tunnusmärke. Samas annab see võimaluse ka kuskile kuuluda ja see on oluline, mõni meist otsib seda ju terve elu. Paljud sündmused ei oma erilist tähtsust riiklikul tasandil, kuid teatud ringkonnas on need ülimalt tähtsad, nagu näiteks "Vooremaa" rubriik "nädal maakonnas " ei huvita tallinlasi, sest see ei ütle neile midagi või mine tea …
Kindlasti ei manipuleeri kohalik ajaleht oma lugejaskonnaga, sest kõik tunnevad kõiki ja see kujundab suhtlemiseetika. Sestap arvan, er kohalik ajaleht oli, on ja jääb, kuna on oma ja armas ning usaldatav.
Milleks on vaja kohalikku ajalehte #1 Milleks on vaja kohalikku ajalehte #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teree Õppematerjali autor
Arutlus teemal kohaliku ajalehe tähtsusest

Sarnased õppematerjalid

UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa välismaailma, Eesti, Jõgevamaa ja Jõgeva linna uudiste kajastamise osas. Selleks otsitakse eespoolnimetatud ajalehtedest kohanimedega seotud lauseid ja liigitatakse need kaugusele vastavalt, püütakse avaldatut mõista ning analüüsida. Vajadusel pööratakse tähelepanu õigekeelsusele. Jälgitakse ka nimetatud väljaannete kujundust ning arengut.

Eesti keel
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

köstrikoolide asutamist igasse kihelkonda. 18. sajandi lõpul oskas lugeda 60% täiskasvanud talurahvast. Muide, raamatulugejaiks nimetati ikka naisi, mis viitab sellele, et just ema õpetas peerutule valgel lapsi lugema. Võttes võrdluseks Soome, siis esimene omakeelne raamat ilmus hõimuvendadel 1543 (meil 1525), piibel ilmus Soomes muidugi varem, juba 1642 (1739 meil), samas omakeele grammatika oli Eestis pisut varem 1637, Soomes 1649. Omakeelne ajaleht ilmus Soomes 1775-76, Eestis 1806. Samas võime omakeelse ajakirja tõsta Soome ajalehe ilmumisest ettepoole ­ 1766 LÖ. Ka trükikoda oli Eestis enne Soomet (1631, S ­ 1642), samuti ülikool (1632, S ­ 1640). Soome ajakirjandust tegi alguses akadeemiline seltskond (õppejõud, kellel oli ajakirjandus kõrvalamet), Eestis seevastu arstid, edumeelsemad vaimulikud ja hiljem koolmeistrid. Kui Soome lugejaks oli haritum rahvas, vaimulikud ja koolmeistrid, siis

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun