Vooremaa maastikurajoon LU I Tartu 2014 Üldiseloomustus · Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod.
Tabivere Gümnaasium Referaat Kuldnokk Juhendaja: Eve Aru Koostaja: Raahel Pärtel 6. Kl Tabivere 2008 KULDNOKK Kuldnokk on levinud haudelind kogu Euroopas. Eestis on levinud üle kogu vabariigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kehapikkus on 21-23cm, kaal 65-80g. Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes.
Vooremaast umbes viiendik on soostunud. Voorema piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani mille pikkus on 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24km. Vooremaad ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse põllumajandusmaana. Geograafiline iseloomustus. Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal . Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse
Kokkuvõte Andrus veerpalu on Eesti ainus suusasportlane kes on tulnud maailmameistriks. Teda treenib Treener Mati Alaver. Tal on peres 4 last ja Tema naine Angela. Andruse esimee märkimist väärt saavutus oli 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Kasutatu kirjandus http://www.google.ee/search?q=ol%C3%BCmpiav%C3%B5itja+Andrus+Veerpalu&ie=UTF- 8&hl=et Ene TLNE.ee Raamat Eesti suusasportlastes. Tabivere Gümnaasium Referaat Andrus Veerpalu Juhendaja: Anneli tauli Koostaja: Raahel Pärtel 7. Kl Tabivere 2009
Raahel Pärtel Sünniaeg: 9. august 1995, Tartu Aadress: Kaunase pst 12-A-2, Tartu 50704 Kontaktandmed: Telefon: 56498727 e-mail: [email protected] Perekonnaseis: Suhtes Hariduskäik: 2011- Tartu Descartes'i Lütseum 2002-2011 Tabivere Gümnaasium Teenistuskäik: Juuni - september 2011 Postimaja Toidupaar OÜ, klienditeenindaja Võõrkeelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel kõnes ja kirjas hea Vene keel kõnes hea, kirjas algaja Soome keel elementaarsetl teemadel kõnes keskmine, kirjas algaja Prantsuse keel - algaja Arvutioskus:
Joonis 2. Keskkonnaameti regioonid 4 Tartumaa metskond Üldinfo Tartumaa metskonna üldpindala on 76 938 ha ja metsamaa moodustab sellest 75%. Tartumaa metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 2.1 [7] ja Tabel 2.2 [8]. Tartumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tabivere, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallas ning Elva linnas. Tartumaal elab 2007. aasta andmetel 147 800 inimest. [5] Looduslikud tingimused Maakonna suurim ulatus põhjast lõunasse on 51 km, idast läände 81 km ning kõige kaugemate punktide vahe kirdest edelasse ligikaudu 90 km ja loodest kagusse ligikaudu 85 km. Tartu linnast kõige kaugem maakonna punkt on Piirissaar Peipsi järve ainuke asustatud saar. Võrreldes Eestimaa mitmete teiste piirkondadega on
Viies tase Magdaleena kirik 1842. aasta Muutke teksti laade Teine tase * Maarja Kolmas tase Neljas tase Magdaleena Viies tase küla, Tabivere vald, Jõgevamaa 14 saj *Mis teada sain http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/gallery/guercino343.php http://tabernaakel.blogspot.com/2011/07/maarjamagdaleenaesimenesajand.h http://www.hot.ee/maiuvarner/omalooming_files/page0010.htm http://www.teelistekirikud.ekn.ee *Kasutatud kirjandus
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86
Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa. (2) Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest
14pt, joondus keskele. 6. Kõik pealkirjad algavad uuelt lehelt. 7. Paiguta kõikide lehtede ülaserva keskele tekst “elas kord mutionu kellel polnud kodu” ja alla paremale nurka lehekülje numbrid. 8. Lisa teksti lõppu vabalt valitud lõikepilt ja joonda see keskele. 9. Moodusta teksti ette automaatne sisukord. 10. Salvesta fail. Tekst Karu käib mesipuude kallal nagu sööklas Jõgevamaal Tabivere vallas Pataste külas Saarepera talus käib karu mesipuude kallal nagu sööklas. “Paistab, et hakkabki käima siin nagu söögimajas. Mõni aeg tagasi nägin ühel hommikul, kuidas karu on mu mesipuude kallal. Mesilased olid omakorda karu kallal ja eks valu pani karu inisema. Selle hääle järgi ma meevarga leidsingi ning sain ta minema ajada, rääkis Saarepera talu peremees Enno Kingumets Vooremaale.
Vooremaa Siim Koppel 10a Vooremaa • Jääb Jõgevamaale Vooremaa • Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja
pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all. Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn-Tartu mantee 33. kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. TUHALA KARSTIALA JA MATKARAJA SKEEM Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud
vaguniga rööbastelt maha sõitis, õnneks jäi vedur rööbastele. Samas jäädi veel vaenlase tule alla, kuid raude parandati, vedurid tõsteti rööbastele ning vaenlased löödi laiali. Rakke lähistele jõudis ka rong nr. 2, kuna Valgejõe sild oli purustatud ja Rakvere ei saanud ta minna. 13. jaanuari öösel sõitsid soomusrongid nr. 1 ja 3 Tartu poole. Õhtul võeti peale 150 Tartumaa kaitsepataljoni meest ningi toimus lahing Tabivere ning Äksi juures. Samal ööl taheti veel pärnusse jõuda, kuid punaste soomusrong takistas seda. 14. jaanuar jõudsid nad üle Emajõe viiva Jänese silla juurde. Kell 10:30 tuli neile punaste soomusrong vastu, mis ilmselt oli saanud käsu purustada sild. Punaste soomusrongi võeti tulealla ning sai tabamuse esimesele suurtükivagunile. Seepeale hakkas punaste rong taganema. Tähtvere mõisa all sattus soomusrong nr. 1 dessant punalätlaste tule alla, kuid lätlased löödi põgenema
4. Viljandi lossimägi ja ordulinnuse varemed (13-15saj) ning rippsild (1879) 16ndal sajandil oli ta lähikonnas üks võimsamaid kuid sõdade tagajärjel on järel vaid mõned seinad. 5. Suislepa - mõis, näljakoobas, Suislepa õun. Jõgeva maakond 1. Palamuse Luts, 1234 Püha Bartholomeuse kirik, apteek, laat, park. 2. Elistvere loomapark külastatavaim koht Jõgevamaal, metsloomad looduslähedases keskkonnas, näriliste hoone, vaatetorn, järv. 3. Tabivere kaunis rand, Vallamuuseum 4. Luua Ludenhofi mõisa järgi nimi, istikud, mõisas ja mõisapargis tegutseb Luua Metsanduskool 5. Kalevipoja teemapark, Kratiküla - Kääpa külas, Kalevipoja muuseumis ülevaade eeposest (1857), Varakambris käsitöö müük, Kratikülas seikluspark. Ka meeskonnatöö õppimine, looduskool. LÄÄNE-EESTI TURISMIREGIOON Pärnu maakond 1. Valgerand Villa Antropoff, golf, seikluspark 2
Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Selle maastikurajooni pindala on 1050km 2 (Riiklik Looduskaitsekeskus), millest viiendik (20,3%) on soostunud (Arold 2008). Vooremaa on kujunenud Saadjärve voorestikul, mis ulatub Alutaguse madaliku lõunapiirilt Sadalast Tartu lähedase Kõrvekülani (55 km) ja ristisihis Siimustist Tormani (24 km). Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod (Arold 2008). 2 2.2. Tekkelugu
134266 4400959-1Elektrijaam59.39623227.244265 134266 Järve linnaosa 24386 4420015-1Elektron su59.42499128.074854 24386 Narva linn 121941 6700085-1Elise tee 58.39646224.427272 121941 Audru vald 121942 6700084-1Elise tee 58.39652324.427973 121942 Audru vald 22319 7800072-1Elistvere 58.52900326.771012 22319 Tartu vald 31776 7800073-1Elistvere 58.52867126.770798 31776 Tartu vald 88139 4900049-1Elistvere ( 58.57592126.684634 88139 Tabivere vald 88138 4900051-1Elistvere ( 58.57593926.684459 88138 Tabivere vald 30176 4900048-1Elistvere ( 58.57673026.682474 30176 Tabivere vald 30177 4900050-1Elistvere ( 58.57626026.684348 30177 Tabivere vald 4466 23109-1 Ellaku 59.26696225.017801 4466 Rae vald 4467 23110-1 Ellaku 59.26556925.019250 4467 Rae vald 14045 23915-1 Ellaku 59.26653225.020083 14045 Rae vald 4858 22706-1 Ellamaa 59.04750224
Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008). Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu, kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved (Koppel 1982 ). Praegu on Vooremaa järved populaarsed harrastuskalapüügil. Kutselisel püügil on hinnatumad Saadjärv ja Kaiavere järv (RLKK) Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. (Koppel 1982) Puhkemajanduses tuleb esile tõsta Vooremaal asuvat Saadjärve, mis on Eestis pindalalt neljas järv. Saadjärvel harrastatakse süstemaatiliselt purjesporti nii suvel (korraldatakse üle-eestilisi regatte) kui ka talvel jääpurjetamist 5.1 Turism Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu
ES Sadolin AS, Tikkurila AS ja AS Eskaro. Tarbekeemia ekspordimahud on küll tagasihoidlikumad, kuid Eestis on pikaajalised tarbekeemia ja kosmeetika tootmise kogemused. Kõigile on tuttavad Flora ja Orto kodukeemia- ja kosmeetikatooted Väiksemate ettevõtetena toodavad Eestis puhastusvahendeid ja tarbekeemia tooteid Harjumaal Kiili vallas asuv Estko AS, kus toodetakse keskkonnasõbralikke pesuvahendeid nii kodu kui ka tööstustarbijatele ja autoomanikele. Jõgevamaal Tabivere vallas asuva Mayeri Industries AS põhitoodeteks on peamiselt Baltimaades ja Skandinaavias turustatavad pesupulbrid. Tänapäev ja tuleviku väljavaated Euroopa Keemiatööstus on traditsiooniliselt suutnud toota kaks korda rohkem, kui tarbib ning ülejääv toodang järelikult eksporditakse. Eesti aga tarbib kaks korda rohkem kemikaale kui ise toodab, mis näitab arengupotentsiaali keemiatoodete tootmisel Eestis. Samas aga ühtegi
Tilleoru maastikukaitseala asub Põlva ja Kanepi valla maadel. Kaitseala moodustati 1957 aastal, et säilita ürgorgu ja käänulise jõeluha maastikulist terviklikkust. Jõe ääres on veel tänapäevani säilitanud osaliselt kunagised luhaniidud mitmete mitmete allikatega. 5 Vooremaa Maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=215 Asub Jõgeva maakonna Palamuse - Tabivere valla ning Tartu maakonna Tartu valla maadel. Loodud 1964.a., üldpindala 9932 ha ehk 9,6 % voorte levikualast Eestis. Kaitsealal asub 18 selgekujulist voort, valdava pikkusega 2,5 kuni 5 km, lauisega 0,5 kuni 0,8 km ning kõrgusega 20 kuni 40 m. Maastikukaitsealal asub 8 järve. Looduskaitseobjektid: 1. Luua park. Üldpindala 15,2 ha, inglise stiilis, dendroloogilselt huvipakkuv. Euroopa lehis (kõrgus - 30,5 m, ümbermõõt 4 m). 2
Loodusmajas õpilased olnud . Oli vähe osalejaid , sest paljud kartsid , et tuleb jälle joomapidu. Osati oli neil õigus, sest 1997. aastal Kärdlas said korraldajad joodikute käest päris korraliu keretäie . Nägu oli peakorraldajal täiesti segi ja paistes . 1998.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Eestimaa süda? Rapla-Mahtra-Paunküla-Väätsa-Paide. Osalejaid umbes 800 . Osalejate hulk hakkas tasapisi kasvama . 1999.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Tartumaa? Tabivere-Alatskivi-Vastse-Kuuste-Tartu. Osalejaid umbes 1300 . 2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa? Olustvere- Hüpassaare Tõramaa Olustvere. Osalejaid umbes 2200. 2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma Peraküla Veskijärv -Padise. Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta! 5 2002.a
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille
võõrastavat pilti: hobust kõigest jõust tagant sundides sõidab kolhoosnik (Hoidkem hobust Kolhoosnik, 20. 02. 1962). Õõvastav on teada saada, et olud olid tõesti viletsad. Põhitöö tehti sel ajal küll hobustega, aga toitu nappis. 43. Pühapäeval, 15. mail viidi Palamuse kultuurimajas läbi rajooni naiskooride III eelproov... Eelproovist võttis osa 4 naiskoori: Palamuse Kultuurimaja, Palamuse Keskkooli, Tabivere ja Torma Kultuurimaja naiskoor (Suits: 1960). Kinnitub fakt, kui oluline on eestimaalasena luua ja kogeda ilu. 44. ,,Suure Oktoobri" kolhoosi agronoom Õ. Tomson selgitab: ,,Tänavu tuleb meil teha rohkem kui 1400 tonni silo. Kaks kolmandikku silomaterjalist peab andma mais, mida külvame kolm korda suuremale pinnale kui möödunud aastal" (Tomson: 1960). 3 Eestis valitses käsumajandus, millega jäi toodang oodatust väiksemaks. Eesmärkide
tunde. Kooli juhataja oli Aleksander Aulis. Tema õpetas matemaatikat. Helvi kandis käis koolis palju lapsi. Kooli oli 6 km kaugusel. Sügisel ja kevadel käidi kodus, talvel oldi internaadis. Õpiti hõõglamgi valgusel. Magamistubades olid petrooliumlambid. Esmaspäeviti viidi hobusega kooli. Kaasa oli vaja võtta koolitarbed, leivakott ja toiduained koolitoidu valmistamiseks. Koolijuhataja käis kord nädalas Tartust supikonte toomas. Hommikul läks jalgsi 6 km Tabivere raudteejaama ning õhtul läks keegi lastevanemaist talle hobusega vastu. Kooli kokk Roosi tegi väga hästi süüa. Sooja sööki, peamiselt suppi, sai lõunaajal. Hommikul ja õhtul said lapsed kohvi ja teed ning sõid kodust kaasavõetud toitu. Igal reedel kodus Roosi lastelt ülejäänud leivad kokku ja tegi leivaputru, mida Helvi ja teised lapsed sõid laupäeva hommikul piimaga. See maitses väga hästi. Igal õhtupoolikul käidi koolimaja ümbruses jalutamas
luuresalkade tarvis kasutusele valged mantlid.12 Neis mantlites oli luurajatel hõlpsam vaenlasele märkamatult võimalikult lähedale hiilida, sest toimus tegevus ju peamiselt talvel. Olgu öeldud, et -6- need mantlid õmbles Alice ise. Just tänu sellele riietusele õnnestusid kuperjanovlastel mitmed vaenlase vastu suunatud rünnakud. Näiteks võib tuua juhtumi kui Jaan Unt teostas 2. jaanuari ööl hästiõnnestunud retke Tabivere jaama. Ainult 8 mehega hiilis ta kahes salgas majade juurde, kus asusid venelased. Jõudnud akende taha, nägid partisanid venelasi suure innuga kaarte mängivat. Hetk hiljem lendasid käsigranaadid läbi akende tuppa. Terveksjäänud venelased tormasid õudses hirmus välja, segaduse suurendamiseks suunasid eemalduvad partisanid neile veel püssitule. Venelased vastasid vaid korratu laskmisega ega julgenud jälitada vaime, kelleks nad partisane olid pidanud. Viimased ei saanud vähimatki viga
1. Asustamise aeg. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. a. määrusega nr 56 moodustati Vooremaa maastikukaitseala, mis hõlmab tüüpilisema osa Vooremaast. 9932-hektarise pindalaga maastikukaitseala moodustab 9,6% Vooremaa pindalast ja selle ulatus loodest kagusse on 16 km, kirdest edelasse 48 km. Vooremaa üldpindala on 1050 km ² ehk 2,32% Eesti territooriumist. 2. Asukoht. Vooremaa kui maastikurajoon asub Jõgevamaal Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal Tartu vallas. Konfiguratsioonilt meenutab Vooremaa kagusse suunatud teravikuga kolmnurka, mille ulatus loodest kagusse on 55 km ja kirdest edelasse põhjaosas kuni 27 km, lõunaosas 15 km. Kaitseala pindala on 9882 ha ehk 2,32% Eesti territooriumist. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Riikliku maastikulise keeluala "Vooremaa" ülesandeks on säilitada looduslikult kaunist
Jõgeva vald 5 Kasepää vald 3 Pajusi vald 1 Pala vald 4 Palamuse vald 3 Puurmani vald 3 Põltsamaa vald 4 Saare vald 0 Tabivere vald 6 Torma vald 3 10 32 kesk loodud ettevõtete arv ühe valla koht 3.2 Põlva maakonna vallad Sündinud Vald ettevõtted Ahja vald 1 Kanepi vald 6
46 13.01 Jõgevast lõuna pool. Kaarepera raudteejaamas said kokku Parts ja Kuperjanov. Kapten Parts andis Kuperjanovile hulga relvi. Kaks partisanide roodu asusid soomusrongidele ja teele Tartu suunas. Soomusrongide meeskondade ja Kuperjanovlaste üldarev võis olla ca 300 inimest. Tartus PA pool 4000 meest. Soomusrongid sõitsid 13.01 edasi. Esimene kokkupõrge punastega Tabivere raudteejaamas, kuhu oli just saabunud 1 punaste eselon. Juba pärast südaööd satuti Kärkna raudteejaamas kokku punaste soomusrongiga. Mõlemale ootamatu, kuid punastele ootamatum ja nad tõmbusid tagasi. Jänese raudteesild üle Suure Emajõe saadi endale, kuid õnneks läks kõik hästi. 14.01 hommikul sõitis 1 soomusrongidest Jänese raudteesõlme poole, teine jäi maha. Punaste lätlaste vahisalk õnnestus silla juurest eemale peletada. Sõit Tartu poole jätkus
36 4.19 1 0 0 FPO Omedu 6.2 5.95 1 10 0 FPO Saadjärve 4.36 1.46 1 0 0 FPO Soo 4.35 4.18 0.4 6.3 FPO Raigastvere 4.95 4.75 1 0 0 FPO Omedu 6.3 6.05 1 0 0 FPO Omedu 7 6.72 1.13 0 0 FPO Omedu Rand 7 6.72 1 0 0 FPO Omedu 7.3 7.01 2 0 0 FPO Omedu 7 1.9 1 0 0 SB Tabivere 3.52 3.38 1 4 0 OFG Raja 6.5 2 1 10 0 FPO Lohusuu 6.3 1.8 1 6 0 FPO Lohusuu 5.9 1.8 1 6 0 FPO Lohusuu 6.5 1.25 1 0 0 SDN Lohusuu 6.5 1.25 1 0 0 SDN Lohusuu 6.1 1.7 1 0 0 FPO Lohusuu 6.5 1.8 1 0 0 FPO Lohusuu 6.5 1.92 1 0 0 SDN Lohusuu 6 1
annaabi.ee 
