umbkeelsus, kui just oma nn. haritud peade puudulik keeleoskus või hoolimatus. Nagu öeldakse eeskuju on nakkav, ning tõsi ta on. Ajakirjandusega kokkupuutuvad noored juhinduvad kuuldud-loetud keelekasutusest ning viimase väärkasutamisel levib see edasi ja rikutud me keel saabki. Meedia mõjuvõim on tänapäeval kahtlemata kõige suurem. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalseid identiteete.Kuna ajakirjanduskeel kujundab ja mõjutab otseselt inimeste keelekasutust ning on küllalt inimesi, kellele ajakirjandus on ainus lugemisvara, tuleks ajakirjanikel väga hoolikalt jälgida, kuidas oma tähtis artikkel mustvalgel kirja panna, et mitte inimesi oma keelekasutuses valele teele eksitada. Vastasel juhul saab jällegi kannatada eesti keelekultuur. Kui suur Ameerika võib lubada kollasel ajakirjandusel eksisteerida ja dollareid
stiilivarjundite ja funktsionaalstiilide kohta. Stiilitasandi markeeringud viitavad sellele, kas lekseemi kasutamisel esineb piiranguid eri kommunikatsioonisituatsioonides. Normaalse, neutraalse stiilitasandi all mõeldakse kirjalikku, neutraalset kommunikatsiooni. Stiilitasanditena võib eristada nt ülevat-poeetilist, neutraalset, argikeelset, madalkeelset, vulgaarset. Funktsionaalstiilide markeeringud puudutavad keelekasutuse põhisfääre: ajakirjanduskeel, ametliku asjaajamise keel (bürokraatiakeel), ilukirjanduskeel, argikeel. Sotsiolektilised markeeringud kuuluvad laia tähendusdefinitsiooni kohaselt samuti tähenduse alla. Nii tuleb lekseemi kasutamisel arvestada kommunikatsioonivormist sõltuvate piirangutega (kirjalik vs suuline); murdemarkeeringutest lähtuvate piirangutega; suhtlejate vanusest tingitud piirangutega (noortekeel); suhtlejate ametipositsioonist sõltuvate piirangutega; huvialadest sõltuvate piirangutega jne. G
ajakirjanduskeel. Nad panevad tähele, et Õhtuleht või Eesti Ekspress kasutab oma reportaazides üsna vabalt argikeelt, madalstiilseid väljendeid ning vandesõnu, ja nad järeldavad: ahaa - tänapäeva ajalehekeel ongi selline. Ning kirjutavad oma arvamused, artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja väljaanded üksteisest ka keeleliselt on see, mis puudu jääb (OK 2004 nr 2: 11-12). Võib järeldada, et ajakirjanduskeel kahjustab noori inimesi, kes alles õpivad. Piirid on nii avarad ja ka ennast kvaliteetlehtedeks nimetavad väljaanded ei pea enam ideaaliks ühtlaselt neutraalse stiiliga väljendusviisi. Kahju teeb see eriti nendele noortele, kes veedavad aega arvutis suhtlusportaalides suheldes, kus valitseb kõnekeel. Kuid puutumata ei jää ka eakamad lugejad. Neid, kes märkavad ja soovivad vigu parandada, on, aga liiga vähe, et see laiemat kõlapinda leiaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
