MAASTIKURAJOONID (0)

Andi Järvsoo
KJ-1
MAASTIKURAJOONID
Vooremaa
Juhendaja : Are Kaasik
Tartu 2016

1. SISSEJUHATUS

Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut . Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega.

2.ÜLDINE INFORMATSIOON

2.1 Asend

Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldiselt väljatuues kujunes see maastikurajoon Saadjärve voorestikul ( Arold 2008).

2.2 Tekkelugu

Selle maastikuprovintsi kujunemise eelduseks on olnud jääajaeelsed aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad . Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg – Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud. Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Voorestikest on saanud ühed viljakamad ja paremate metsakasvutingimustega maastikurajoonid, kui need on näiteks Madal-Eesti tasandikel (Arold 1991).

3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED

3.1 Iseärasused

Nagu maastikurajooni nimigi ütleb, on sellega seotud voorestikud. Vooremaad peetakse Suuremaks ja ilmekamaks mandijää tekitatud voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Üheks omapäraks võib välja tuua suurvoorte rohkus sellel rajoonil. Voored on pikad ja küllaltki kõrged. Ilmet annab maastikule juurde voorte vahelised nõod . Ebatüüpiliseks samade pinnavormide puhul on siin voorte koonduvus voorestiku lõunaosas, 6 km2- le (Arold 2001).

3.2 Reljeef

Eelnevalt väljatoodut korrates on Vooremaa üks ainulaadse reljeefi ja pinnavormidega maastikurajoon. Seda saab võõrelda ka omamoodi Lõuna-Eesti reljeefiga kuna kõrguste erinevused on tihedad ja suuremad kui mujal. Kõrgeim koht Vooremaal on 144m , mis kannab nimetust Laiuse voor . Üldiselt suurimaks on Koimula hiidvoor, mille mõõtmed kogunisti 13 km pikkust, 3,5 km laiust ja kõrgust 26 meetrit. Kogu reljeefi ühiseks tunnuseks on voorte voolujooneliseks voolitud kuju. Selline nähtus sai tekkida kohtades, kus jääl kõige vähem takistust oli. Piklike kõrgendike erineva kaldega reljeefielementide vaheldumine nendevahelistes vagumustes olevate soiste alade ja järvedega on põhjustanud nii muldade kui ka loodusliku taimekatte kasvukohtade ning põldude kaudu viirulise maastikumustri (Arold 2008).

3.3 Voored

Voored on liustikusetetest koosnevad leivapätsikujulised kõrgendikud, mida on lõhelisel liustiku servaalal voolinud aktiivne jää (pikitelg liustikujää liikumise sihis). Voortevahelised nõod on kulutusvagumused – jääkündenõod. Voorestiku moodustavad u. 100 voort ning nende vahel asuvad jääkündenõod. Enamik voorestikust asub 45 – 85 m kõrgusvahemikus. Kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008). Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui ka ebasümmeetrilised. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks. Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974).

3.4 Veestik

Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes Võduvere-Vilina soo (Arold 2008). Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved . Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Vooluvetest: loodeosas Pedja jõgi , keskseks veesooneks Amme jõgi (Kuremaa järvest Emajõkke), idaosas Kullavere jõgi (ühineb Kääpa jõega). Järved säilinud voorestiku keskosas (11 järve): Kivijärv (jäänuk varasemast suuremast), Saadjärv (suurim), Vasula (Arold 2008). Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977).

3.5 Mullastik ja aluspõhi

Aluspõhjas põhja-loodeosas siluri karbonaatkivimid , lõuna-kaguosas devoni savi, liivakivi. Siiski on mullad väheerodeerunud võttes arvesse pinnavorme. Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk-Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Mullastruktuur on hea ja põllumajanduse poolt kasutatakse head agrotehnikat. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored koosnevad kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Kitsamaid voored on moodustatud moorenist. Moreenide pindmine osa on saviliivane, sügavamal liivsavine (Arold 2008). Nii nagu voortele, on ka põhiliste mullaliikide levikule omane loode-kagusuunaline vöötmelisus. Nii katavad tasasemaid voorelagesid ning moreentasandikke leetunud kamarmullad, mis on nõrgalt või keskmiselt leetunud. Laugetel voorenõlvadel levivad ribadena leostunud ja leetunud kamar – karbonaatmullad. Vooremaa mullad koos Põltsamaa ümbruse muldadega kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka (kõige viljakamad mullad on Pandiveres) ( Remmel 1978).

3.6 Kliima

Siinne liigestatud pinnamood mõjutab arvatavasti ka sademete jaotust. Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Seega Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimat. Samuti täheldatakse, et Saadjärv jahendab varakevadel ümbruskonna kliimat, kuid suvel mõjub pehmendavalt. Voortevahelised nõod on tunduvalt külmaohtlikumad kui näiteks voored (Remmel 1978). Teisiti valitsevad Vooremaal tugevad tuuled ehk lagedad voorte pealsed ei kaitse nõgusi tuulte eest. Talv on Jõgeval aga lumerohkem ja lume äraminek mõneti hilisem kui Pandiveres, Haanjas või Otepääl . Põllukultuurid kannatavad järsematel voorenõlvadel väheste sademetega perioodidel põua all, sest sademetevesi valgub mööda voorenõlvu kiiresti allapoole (Remmel 1978).

4. ELUSLOODUS

4.1 Taimestik

Looduslikku, kuid tugevasti inimtegevusele allunud taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagumuste madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive. Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad , aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske , tamme ja haaba. Alusmets , rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu -, palu- kui ka loometsa liigid. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978).
Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud , mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978).
Vooremaa põhjaosas on levinud ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Haruldase liigi – soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa . Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos , näsiniin , kuldking , käokuld, võsu – mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978).

4.2 Loomastik

Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik . Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978).
Vooremaa järvedes on esineb 18 kalaliiki. Neist arvukamad on särg , haug , ahven , latikas, kiisk , linask, mudamaim , luts koger ning ka luukarits. Tähelepanuväärne on Saadjärves esinev rääbis .Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas , säinas, siig , koha, sevani hramulit, järvelõhe ja –forell, koger, hõbekoger ja riipus. Siberi päritoluga peled on hästi kohanenud Kuremaa järves (Remmel 1978).
Vooremaa järved moodustavad sisevete rühma, kus suhteliselt väikesel pindalal pesitseb liigirohke linnustik (suure isendite arvuga).Vooremaa järvedel kindlaks tehtud 31 haudelinnu liiki ning 5 liigi pesitsemist oletatakse siin. Üle 45 liigi on kindlaks tehtud läbirändajaid ning toite-ja hulgukülalisi (Remmel 1978).
Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis , Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978).
Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi , kelleks on tuhkur , nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978).

5. INIMTEGEVUS

Vooremaal domineerivad põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad – voorte laed ja nõlvad – on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on haritud enamik voortevahelistest soodest ja muudetud need kultuurimaadeks ( Koppel 1982). Põllukultuuridest kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju, vähesel määral loomasööta.
Eesti taasiseseisvumisega aga lõpetati vutikasvatuse tegevus, sest elanike ostuvõime langes ja Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008).
Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu , kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved (Koppel 1982 ). Praegu on Vooremaa järved populaarsed harrastuskalapüügil. Kutselisel püügil on hinnatumad Saadjärv ja Kaiavere järv (RLKK)
Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. (Koppel 1982)
Puhkemajanduses tuleb esile tõsta Vooremaal asuvat Saadjärve, mis on Eestis pindalalt neljas järv. Saadjärvel harrastatakse süstemaatiliselt purjesporti nii suvel (korraldatakse üle-eestilisi regatte) kui ka talvel jääpurjetamist

5.1 Turism

Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele (RMK). Vooremaa maastikukaitseala pakub matkaradasid nagu Luua metsanduslik õpperada (4,6 km) (EAS Turismiarenduskeskus).
Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks. Palamuse on tuntud Oskar Lutsu “Kevade” tegevuspaigana. Paljud Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast. Näiteks Saadjärves, selle kaldal ja lähimas ümbruses on mitu muistendeis mainitud rändrahnu, sealhulgas Kalevipoja lingukivid ( Estonica 2001b).
Saadjärve äärde Äksi külla on rajatud jääaja teemapark . Külastajad saavad pildi, milline nägi Äksi kant välja jääajal, ligi 15 000 aastat tagasi. Sellestki, kuidas tekkis Vooremaa maastik ning loomade, lindude, taimede ja inimese areng jääajast tänapäevani (Mets 2011).

5.2 Inimmõju

Vooremaa kultuuristamise tagajärjel on oluliselt maastiku ilmet muudetud. Need muutused on tekkinud maaparandustööde käigus (kuivendamine, muldade lupjamine , kivisuse vähendamine jne. Selline inimmõju annab maastikule monotoonse ilme ja ei pruugi rõhutada voorte ilmekust .Loodusliku taimekatte vähenemine on üks probleemidest Vooremaal, mida on põhjustanud inimene. Taimkatet on säilinud vaid põllustamiseks vähe sobivatel aladel – järvede ümbruses ja voorte kõrgematel ja järsunõlvalistel osadel (Koppel 1982).
Reostus on tulnud tööstustest, ettevõtetest, farmidest, väetistest, jäätmetest ja need on mõjutanud järve elustikku siiani. Toimub intensiivne järvede eutrofeerumine (Koppel 1982).

6. VOOREMAA MAASTIKUKAITSEALA

Vooremaa territooriumist, mis ulatub Saadjärve lõunaotsast Prossa ja Kaarepere järve põhjaotsani, on võetud kaitse alla. Veidi üle 100 km²-se pindalaga on see Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid. Vooremaa maastikukaitseala moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. aastal. Kaitse alla võtmise põhjus oli see, et Vooremaa on eriline oma voorestiku ja järverohkuse poolest. Maastikuala hõlmab tüüpilisema osa Vooremaast. 9882-hektarise pindalaga maastikukaitseala moodustab 9,6% Vooremaa pindalast ja selle ulatus loodest kagusse on 16 km, kirdest edelasse 4–8 km (RLKK).

6.1 Kaitstavad loodusväärtused

Lisaks maastikukaitsealale on siin hulk kaitsealuseid parke, sealhulgas Luua park, tammealleed ja ebatsuugapuistu. Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad, mille alla kuulub ka Elistvere loomapark. Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad, mille alla kuulub ka Elistvere loomapark. Elistvere pargi baasil rajatud loomapark, kus tutvustatakse eelkõige kodumaiseid loomaliike ning loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks.

7. HINNANG

Võttes arvesse kogutud infot, saab öelda, et Vooremaa säilitamine ja looduskaitse arendamine selles rajoonis on suure tähtsusega. Antud voorestikku peetakse ainulaadseks terves Euroopas. Kindlasti tuleks maastikukaitseala laiendada, et omanäolised pinnavormid säiliksid. Kindlasti on see tähtis ka meie kultuuriloo poolest, kuna rahvuseepos Kalevipoeg on väga tihedalt seotud just Vooremaaga ja ka teised muistendid on oma loo saanud just sellest paigast. Lisaks paikneb selles maastikurajoonis muistseid linnamägesi, mida tasub säilitada.
Põllumajandus on oma tegevust küllaltki hästi läbi viinud, kuna mullad ei ole üleliia lastud erodeeruda. Kasutatud on õigeid agrotehnikat ja põllumajandusnippe. Samas on ikkagi probleemseks kõneaineks järvede eutrofeerumine. Kuigi Vooremaal on rohkem tegevust jätkanud kohalikud, siis ei saa see probleem lõplikult lahenduda.
Veel on tähtis kaitsta kohalikke looma- ja taimeliike. Näiteks Saadjärves esinev rääbis, mis on küllaltki huvitav nähtus, kuna järgmine veekogu, milles esineb rohkelt väljatoodud kalaliiki on peipsi järv. Säilitamist ja tähtsuse tõstmist vajaks Elistvere loomapark, mis on Vooremaa maastikurajooni üks suurematest turismimagnetitest.

8. KOKKUVÕTE

Vooremaa hõlmab endas mitmeid Jõgevamaa ja Tartu valdu ning oma jääajatekkeliste arvukate voortega on nime andnud tervele maastikurajoonile. Vooremaal asuvad viljakad mullad on andnud põllumajanduseks võimalui nii kohalikele kui riigile. Samas inimtegevus mitmeid jäädavaid probleeme tekitanud nagu näiteks maastiku ilme muutmist , taimkatte hävimist ja eutrofeerumist, mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani.
KASUTATUD KIRJANDUS

Arold, I. 2008. Eesti maastikud . Tartu Ülikooli kirjastus.

Arold, I. 1991. Eesti maastikud.

Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved

Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud

Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn.

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf

Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht . http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/eestitoud/eesti-vutt.d?id=23956077