spetsialiseeru otsene näitaja misnäitaja mahunäitaja mahunäitaja Teravilja müügi Segavilja osakaal Segavilja Kasvupind jrk saagikus, kg/ha kogumüügist toodang, kg kokku, ha X1 X2 X3 X4 1 3148,148148148 1 68 000 178,90 2 2238,938053097 0,3082771129 50 600 124,91 3 1700 0,440320407 35 700 376,00 4 3007,692307692 0,0376854187 39 100 763,00
N kokku tonni 18591 27729 23160 23188 24632 P kokku tonni 2906 3704 2588 2787 2912 K kokku tonni 8416 11391 7918 8522 8690 teravilja kogusaak tonni 879500 864200 873500 678400 771600 teravilja kasvupind ha 292300 309300 316400 275300 297000 Teravili eemaldab kg tonni Saak t/ha 1 ha eemaldab NPK kg N 24403200 24403.2 2.7 N 81.9 P 4636608 4636.6 P 15.6 K 16268800 16268.8 K 54.6
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal
Biodiisli tooraine: Vedelate biokütuste tehnoloogia arengut Euroopas pidurdab peamiselt tooraine saamise ebakindlus. Toiduks mittekasutatavate põllukultuuride kasvatamine ei ole edenenud soovitud suunas, pigem on turg ebastabiilseks muutunud, mistõttu põllumehed ei soovi oma maad selliste kultuuridega aastateks siduda . Eesti Statistikaameti andmetel edenes rapsikasvatus Eestis märkimisväärselt 1990ndate teisel poolel. Võrreldes 1995. aastaga suurenes rapsi kasvupind 2002. aastaks 4,5 korda (6000 hektarilt 32 900 hektarini) ja rapsisaak 8,1 korda (7000 tonnilt 63 900 tonnini). 2003. aastal tõusis kasvupind 47 200 hektarini ja saak 72 400 tonnini. Rapsi saagikus aga vähenes - 2002. aasta 1944 tonnilt 1635 tonnini hektarilt 2003. aastal (-15,9%). Vähenemise põhjusi tuleb otsida ebasoodsatest ilmastikuoludest. Võttes aluseks rapsi kasvatamisel tehtavad kulutused, loeb Põllumajandusliku Informatsioonilevi Koordineeriv Keskus rapsikasvatust tasuvaks siis,
Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; · 1840 1850 kartulikasvatuse levik põldudele; · 1850 1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; · 1870 1880 suureviisiline kartulikasvatus. · 20 sajandi alguses (1900-1913) oli eestis kartuli külvipind 70 000- 80 000 hektarit ja saagikus 10-12 tonni hektarilt. · Kartuli kasvupind moodustas ligi 25% kogu põllumaast. Kartulisaagi kasutus Enne I maailmasõda Aastal 2006 · Inimtoiduks 26.4% 56.0% · Loomasöödaks 12.0% 14.95 · Piirituse valmistamiseks 22.4 0% · Seemneks 25.7% 14.9% · Eksport 7.0% 0.1% · Import 0.0% 12.2%
Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Taimekasvatus/
gaaslahenduslambid, madalrõhulambid, LED- valgustid, varjutuskardinate süsteemid. Tilksüsteem. Automatiseeritud. Käsitsi kastekannuga pealtkastmine Kastmine Pealtkastmine, imbvoolik Substraadid Kasvupind on peenras. Kompostmuld, mineraalmuld. Kasvuturvas
Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist)
Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisekorras peab olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Koristatakse alles siis ,kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max. temperatuur on 43C.
Näitajate dünaamika analüüsi eesmärgiks on: a) anda hinnang näitaja kujunemisele analüüsitava perioodi kestel; b) välja selgitada need põhjused, mis on oluliselt mõjutanud analüüsitava näitaja kujunemist; c) prognoosida analüüsitava näitaja kujunemist lähemas või kaugemas tulevikus. Dünaamika analüüs peab andma vastuse küsimustele: Kes me oleme? Kust me tuleme? Kuhu me läheme? Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist: 1.Kogu kasvupind vähenes 1960.-ndaks aastaks seetõttu, et osa ennesõjaaegsete talude väikesi põllulappe langes põllumajanduslikust tootmisest välja, võsastus ja võeti hiljem metsana arvele. Kasvupinna vähenemine 1990.-ndatel aastatel on tingitud kogu põllumajanduse allakäigust. 250 tuhat ha põllumaad on praegu söötis. 2.Enne sõda oli teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal suurim. Viimastel aastatel on teravilja kasvupind ja teravilja kasvupinna osakaal
1. Olemus 2. Ajalugu 3. Levik 4. Miks loodi? 5. Miks peaks hoiduma? 6. Eesti seisukohad 7. Olukord Eestis Olemus - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Ajalugu 1983 Loodi transgeenne tubakas. 1994 Transgeenne tomat FlavrSavr 1996 Esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine USA-s 1999 Hiinas luuakse GM nisu 2001 GM põllukultuuride kasvupind ületab 50 miljoni ha piiri Levik 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all kasvatatakse 21 riigis Miks loodi Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust Miks peaks hoiduma? Taimemürkide jääkide ohtlikkus Ei ole majanduslikult kasulik
NI$U AJALUGU Nisu on maailma vanim kultuurtaim Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte. Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga. Eelistab parasniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi turvasmullad.
peab olema korralikult haritud. Taime erilisus Seemneil on terav kibe maitse, algselt oli neis rohkesti tervist kahjustavaid glükosinolaate ja rapsiõli sisaldas eruukhapet, aga sordiaretusega on need puudused kõrvaldatud. Rapsiõlil on pikk säilivus-aeg- pimedas ja jahedas kohas kuni neli aastat. Kasutamine: Eestis kasvatati rapsi, eriti talirapsi, algul söödakultuurina haljasmassi saamiseks. 20. sajandi viimasel kümnendil suurenes rapsi tähtsus õlikultuurina ja tema kasvupind laienes tunduvalt. Maailma suurimad rapsikasvatajad on Hiina, Kanada,India, Saksamaa ja Prantsusmaa. Rapsi seemneid on 36–50% õli, mida kasutatakse toiduõlina (margariini, toidurasvade jms valmistamiseks) ning tehnilise õlina (diislikütuse, määrdeainete, värvide, lakkide jms valmistamiseks). Varasemail sajandeil kasutati õlilampide põletusõlina ja hiina duši valmistamisel.
valmistatakse otra ka õlletööstuses. Umbes 75-80% Odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Odra saagikus Eestis 2012: 341 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3129 kilogrammi. 2011: 294 400 tonni, hektarilt keskmiselt 2492 kilogrammi. 2010: 252 500 tonni, hektarilt keskmiselt 2413 kilogrammi. 2009: 379 900 tonni, hektarilt keskmiselt 2703 kilogrammi. 2008: 349 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3170 kilogramm Odra külvi ehk kasvupind Eestis 2012: 109 200 hektarit 2011: 118 100 hektarit 2010: 122 000 hektarit 2009: ei leia andmeid 2008: ei leia andmeid Kasutatud kirjandus http://www.et.wikipeedia.org http://www.stat.ee http://entsyklopeedia.ee http://goole.com http://hkhk.edu.ee Aitäh kuulamast!
olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks,millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kasvupinna kategooriat: a) seemendatud pind b) kasvupind (külvipind)c) koristuspindd) tegelikult koristatud pind Seemendatud pind.- kuhu on külvatud seeme. Seemendatud pind võib olla tegelikust olemasolevast pinnast suurem, see on võimalik siis, kui talivili ikaldub ja põld haritakse üles ja seejärel seemendatakse uuesti. Nimatud näitaja majanduslik sisu seisneb selles, et ta kaudselt iseloomustab tööde mahtu, mida oli vaja teha maade külviks ettevalmistamisel.
Nisu toodetakse umbes 250 g Maa elaniku kohta päevas, mis annab umbes 3360 kJ/800 kcal energiat ja umbes 30 g valku. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Talinisu on levinud piirkondades, kus on soodsad talvitumistingimused - Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Venemaal mustmulla tsoonis ja Baltikumis. Saagitasemed kõiguvad 2 - 8 tonnini hektari kohta. 6 - 8 tonnine saak saadakse niisutustingimustega. 2006. aastal oli Eestis nisu kasvupind 89,4 tuhat ha, sellest talinisu 26 % ehk 23,1 tuhat ha. Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined
hõivatud 4,7% elanikkonnast ehk ligikaudu 30 000 inimest. Eestis on kogu EL-is kõige rohkem põllumaad elaniku kohta (0,7 ha). Pärast Euroopa Liiduga liitumist avanesid teised turud ja riigi põllumajandus hakkas kasvama, saabusid toetused põllumajanduse arendamiseks, üks neist PRIA toetus. Kõige rohkem on põllumajandus arenenud Viljandi-, Järva-, Tartu- ja Jõgevamaal. Eestis on kasutusel 965 907 hektarit põllumajandusmaad 2013.aasta seisuga. Põllukultuuride kasvupind sellest 609 395 hektarit. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu toodang kokku 899,5 miljonit eurot, 1 sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2
Põllumajandustootmise restruktureerimisega kaasnes põllumajandusliku tööhõive drastiline vähenemine. 1990ndat aastat 2010 aastaga võrreldes on põllumajanduses tööhõive langenud 85%. Maakasutus ja selle dünaamika Eestis 1990-1995 aastani vähenes põllumaa 21%, 2001 aastani veel 22% võrra. Alates 2005. aastast on aga põllumaa pindala taas suurenenud. Põllukultuuride kasvupinnad osatähtsuse järgi Odra, rukki ning kaera kasvupind on hoogsalt vähenenud. Ka kartuli ja suhkrupeedi osatähtsus on vähenenud. Ligi viis korda on aga suurenenud nisu kasvupind. Suhteliselt kõige enam on viimase 20 aasta jooksul suurenenud rapsi kasvupind. Põllukultuuride saagikus 1990. aastate alguses kaasnes põllumajanduse struktuurse muutuse ning tootmismahtude ja hõive vähenemisega ka tagasiminek põllukultuuride saagikuses, mis on üks põllumajanduse osatootlikkuse näitajaid. Saagikus
Siia alla kuuluvad parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuurid, parandatud füsioloogiliste omadustega taimed (kasutavad efektiivsemalt toitaineid, valgust, vett jne), vaktsiine tootvad põllu- ja aiakultuurid jne. Kasvupinnad ja levik Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum soja. 60% praegu turul olevast sojast on GM.Soja kasvupind on viimastel aastatel eelkõige laienenud Brasiilias ja Argentinas. Kui näiteks 2004 aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, siis 2005. aastal ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. Keskmine aastane juurdekasv oli suurem arenguriikides, ulatudes 23 %-ni. Nii näiteks kasvas India GM puuvilla pindala aastaga 160% - 2004. aastal oli GM puuvilla all Indias 0,5 miljonit, 2005. aastal juba 1,3 miljonit hektarit
muutunud Sauvignon Blanc jõudis kohale alles aastal 1975. Murrang tuligi alles kümme aastat hiljem, kui Cloudy Bay, mille loojaks oli austraallane, tegi ostetud viinamarjadest oma esimese veini. Tulemus oli fantastiline ja Cloudy Bay muutus tagaotsitud harulduseks, mida kõik maitsta soovisid. Kuulsuse varjus tekkis maailmas Uus-Meremaa ja eriti Marlborough’ veinide vastu laiem huvi ning pidev nõudluse kasv tõi kaasa uute veiniaedade rajamise. Viimase 15 aasta jooksul on kogu Uus-Meremaa kasvupind tõusnud üle viie korra. Marlborough’s on tõus olnud ligi kümnekordne ja seetõttu asub seal praeguseks umbes 66% veiniaedade kogupinnast, kus valmib mahuliselt ligi 75% Uus-Meremaa veinitoodangust. Uus-Meremaa kui veinimaa areng on olnud veidi tavatu, sest alustati täiesti ebatüüpiliselt kalli kvaliteetveini tootjana. See trend on püsinud pikalt ja alles tänavu jäi eksporditavate veinide keskmine pudelihind Prantsusmaa samasugusele numbrile alla.
inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Mais ongi terade saagilt maailmas teisel kohal, jäädes maha ainult nisust, mille kasvatamine on tulusam ja millele antakse suurem kasvupind. Peale selle ei ole nisu soojuse suhtes nii nõudlik ja kasvab ka külmema kliimaga aladel, sealhulgas ka Eestis, mis on talle veel suhteliselt sobiva kliimaga ala. Kuid maisi vili meil valmis ei saa ja seega kasvatataksegi teda meil üksnes silo tegemiseks. Veel 1978. aastal oli mais ka tootlikkuselt riisist maas, kuid tänu kiirele arengule, on ta temast praegu juba möödunud. Nisu ja riisi kasutavad inimesed peamiselt endale toiduks, aga maisi kasvatatakse enamasti loomasöödaks
kuival mullal 5-6 cm. · Tärkamisjärgne hooldamine seisneb äestamises ja vaheltharimises (umbrohutõrje). 19 Mais ja Eesti · Eestis katsetati maisi kasvatamist esmakordselt 1835. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis. · 1920-30. aastatel korraldati maisi, kui silokultuuriga katseid TÜ Raadi Katsejaamas. · Laialdasem kasvatamine algas 1954. aastal. 20 Maisi kasvupind Eestis aastatel 1955-2009 (tuh ha) 21 · 1955. aastal oli maisipõldude kogupindala 39 000 ha. · Peagi selgus, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. · Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ning seetõttu kasvatatakse meil maisi peamiselt haljasmassi saamiseks. 22 · Haljasmassi kasutatakse: - haljassöödana,
ristik) järel. Turvasmullad talirukki kasvatamiseks ei sobi, sest turvas paisub ja tõmbub temperatuuri kõikudes kokku (varakevadel) ning rukki juured võivad rebeneda. Nisu Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 paljasteralist (valmimisel eralduvad terad sõkaldest) nisuliiki harilik e. pehme nisu ja kõva nisu; Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte kuna kõva nisu vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat. Nisul esinevad nii tali- ja suvivormid. Suvinisu kasvupind oli 2010. a. meil ~80 000 ha, talinisu ~41 000 ha. Talinisu annab reeglina suuremat saaki kuid suvinisu kasvatamisel jäävad ära talvitumisega seotud riskid. Eesti nisu sisaldab keskmiselt 9...15% proteiini, kleepvalku on terades 25...40%; toorkiudu 2...3%, rasva ~2% ja tärklist ~65%. Nisu kasutatakse toiduviljana (leib, sai, kondiitritooted, pastad, manna jm) ning viina ja õlle valmistamisel; oma suure proteiini- ja väikese toorkiusisalduse tõttu sobib ta hästi ka jõusöödasegudesse
loomakasvatus. 3.1 Peamised põllukultuurid Teraviljad on peamised põllukultuurid, mis hõlmab umbes 80% põllumaast. On ka maisi-, päevalille- ja peedipõllud, samuti juur- ja puuviljaistandused. Peamiseks õlikultuuriks on päevalill (2005. a 511 tuh ha), kuid ka rapsikasvatus on saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme (144 tuh ha). Ungaris toodetud õlitooted müüvad väga edukalt ka igal pool mujal Euroopas. Sarnaselt Eestiga on aasta-aastalt vähenenud kartuli kasvupind (2005. a 25 tuh ha). Vaatamata sellele, et varasemate aastatega võrreldes oli saagikus oluliselt kõrgem, jäi kogusaak ikkagi 15% väiksemaks. 3.2 Enamarenenud loomakasvatusharud Loomakasvatuses on esikohal liha- aga ka munatootmine, piimakarja- ja lambakasvatus on teisejärgulised. Peamiselt kasvatatakse sigu ja veiseid. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 4.1 Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
India 6,4 Saksamaa 4,7 1975 8,8 Prantsusmaa 4,4 1985 19,2 Suurbritannia 1,9 Poola 1,4 1995 34,2 Austraalia 1,1 2005 46,4 Maailmas kokku 46,4 TALIRAPSI TÄHTSUS EESTIS Talirapsi kasvatamise osakaal Eestis on aastatega suurenenud tänu heale saagikusele ja kõrgetele kokkuostuhindadele. Rapsi kasvupind Eestis aastal 2008 oli u 77,7 tuhat ha ehk 24,1% ainult teraviljade kasvupinnast, kuid talirapsi osakaal oli jätkuvalt tunduvalt väiksem kui suvirapsil. Uued hübriidseemnega talirapsi sordid on katsepõldudel · ja viljelusvõistlusest osavõtnute põldudel saagikuselt ja õlisisalduselt ületanud suvirapsi, mistõttu talirapsi kasvatamine üha intensiivistub Talirapsi BOTAANILINE iseloomustus Tugev 1-1,5 m kõrgune taim Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga
ka piima kogutoodang. Statistikaameti andmeil on Eestis 236 300 veist (sealhulgas 96 200 piimalehma), 369 500 siga, 108 800 lammast ja kitse ning 2 142 100 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal ja sigu kõige rohkem Viljandimaal. Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. Statistikaameti andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2009. aastal 566,7 tuh ha. Teravilja kasvatati 55,8% kasvupinnal, söödakultuure 26,6%, tehnilisi kultuure 14,6% ja kartulit, köögivilja ning kaunvilja kokku 3,0% kasvupinnal. 2009. a oli Maamajanduse infokeskuse andmetel oli põllumajandustootjal keskmiselt 126,6 ha põllumajanduslikku maad (sellest 59% renditud). Põllumajandustootmises kasutatavast tööjõust moodustas 52% omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja
aastal, miljonit tonni 17 Odra import 2008. aastal, miljonit tonni 18 Odra kasvatamine Eestis · Eestis on otra tuntud rohkem kui 5000 aastat. · 2010. aastal toodeti 297,3 tuhat tonni otra, võrreldes 2009. aastaga vähenemine 12,6%. · Odratoodang moodustab meie teraviljatoodangust 39,7%. · Odra kasvatamine on pidevalt vähenenud, võrreldes 1991. aastaga 43,3%. 19 Odra kasvupind Eestis, tuhat hektarit 20 Sordid (Sordilehel) · Kasvuaja pikkuse järgi jagatakse odrasordid Eestis 3 gruppi: - varajased (`Teele', `Ave'), - keskvarakased (`Mette', `Kinnan', õlleodrasordid `Inari', `Saana'), - keskhilised (`Roland', `Anni', `Leeni', `Viire', `Meltan', `Baronesse', õlleodrasordid `Elo', `Apex', `Goldie', `Marina', `Maresi', `Tofta', `Barke' jt). 21 Nõuded sortidele · Kõrge terasaak
üles. Eksamisse 2 küsimust ja 1 ülesanne. Põhinäitajad meelde jätta, konkreetsus. Nt anda hinnang Eesti põllumajandusele võrreldes teiste Euroopa riikidega. Ruutvõrrandi kasutamise loogika selgeks teha (mis on a0, a1 ja a2 ning kuidas nende järgi välja arvutada erinevaid parameetreid). Osata üld- ja aktiivbilansse arvutada ja nendest järeldust teha. Järelduste tegemist peab oluliseks. Agromajanduslik geoinfosüsteem Põllukultuuride kasvupind on vähenenud keskmiselt 39,5 tuhande hektari võrra aastas, kusjuures kõige enam on vähenenud põllumajanduslik maakasutus madala mullaviljakusega omavalitsusüksustes. Kui maa-asulate keskmisena on haritav maa pind kahanenud 45,6%, siis madalaima mullaviljakusega valdade rühmas vähenes haritav maa koguni 70,5%. Haritava maa kahanemine on väiksem olnud valdades, kus mullaviljakus on kõrgem (r= -0.63). Sellist põllumajandusliku maakasutuse vähenemist ei ole toimunud mitte üheski
soolebakteritesse. * GMO-kultuurid on patenteeritud ja muudavad tootja suurfirmadest sõltuvaks. Seemet ei saa ise paljundada. Suuri kasumeid pole GMO kaasa toonud. 3.*Miks hiired? Hiired on odavad, nende pidamine on odav ja nad paljunevad kiiresti. *Neid hiiri kasutatakse selleks, et uurida, kuidas konkreetsed geenid inimestel avalduvad (hiirel lülitatakse teatud geenid välja (geeninokaut) ja vaadatakse, kas tema juures on midagi teisiti). 4.Kasvupind suureneb. Gmo levimise perpektiivid... 5.Seda peetakse ebaloomulikuks, arvatakse, et inimene mängib jumalat. 6.Eestis ei ole lubatud GM-taimede kasvatamine. Majandusele mõjuks see arvatavasti hästi, sest GM- taimede saagikus on suurem, viljad säilivad kauem (seetõttu saab neid kaugele transportida), taimed on vähem vastuvõtlikud viirus-,bakterhaigustele, mis kõik viib selleni, et talumehed saavad rohkem kasumit ja põllumajandusel läheks hästi. Mõju loodusele on nii ja naa
elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada, filmimida I kategooria 35 taimeliiki, millest: 1. 4 sammaltaime 2. 10 sõnajalgtaime 3. 21 õis e katteseemnetaime Sammaltaimed (Bryophyta) Tähelepanu liikidel, mis on Eestis taandumas või oma levila piiril ning ohustatud ka mujal Euroopas. Kasvavad kaitset väärivates kooslustes või erilisel substraadil. Substraat ehk toitekeskkond on taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupind. Sammaltaimed 1) roheline hiidkupar Buxbaumia viridis 2) tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii 3) suur paelsammal Metzgeria conjugata 4) kolmisseligeeria Seligeria patula SUUR PAELSAMMAL Metzgeria conjugata SUUR PAELSAMMAL Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Helviksammaltaimed (Marchantiophyta) Klass: Lehthelviksamblad (Jungermanniopsida) Selts: Paelsamblalaadsed (Metzgeriales)
aastal (allikas: FAO, R. Šank) 8 Teravilja tootmine toiduks 2009. aastal (allikas: FAO, R. Šank) 9 Teravilja tootjad 2009. aastal (allikas: FAO, R.Šank) 10 Tootmine Eestis • Teravilja kasvatamiseks leidub Eestis sobivat maad ca 820 000 ha (78% haritavast maast). 11 Teravilja kasvupind Eestis aastatel 1919-2013 (tuhandetes hektarites) 12 Teraviljade kasvupinna osakaal Eestis 2013. aastal (%) 13 • Viimastel aastatel on Eestis suurenenud taliteraviljade külvipind – koos talirapsiga 80 000 hektarini. • Taliteraviljad on suviteraviljadest kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine).
sünteesima. Seega tõhustatakse keemilist umbrohu- ja putukatõrjet. Kulub vähem herbitsiide ja pestitsiide. Võitluses nakkushaigustega on geenitehnoloogia aidanud toota mitmeid tõhusaid vaktsiine, mis on kasutusel üle maailma. Paljulubavad on olnud katsed metsapuude, tiigikalade, lamba villa, juustubakterite jm tõhusamaks ja kvaliteetsemaks muutmisel. Põllukultuuride kasvupindalast on muundkultuuride all juba üle 4 protsendi. GMO põllukultuuride kasvupind on suurenenud 2 miljonilt hektarilt 1996. aastal 59 miljonile hektarile 2002. aastal. Statistikas on valdaval kohal neli riiki kasvupindalalt: USA 66%, Argentiina 23%, Kanada 6% ja Hiina 4% neli kultuuri: sojauba 62%, mais 21%, puuvill 12% ja raps 5% herbitsiide taluvaid kultuure on 75%, putukakindlaid 17% ja mõlema tunnusega 8% Geeniasjatundjate arvates on muundorganismide loomine küllaltki lihtne, vähe tööd ja investeeringuid nõudev
20 1485 1485-1220= 265 265/20= 13,3 1485-1370/20-10= 11,5 30 1580 1580-1220= 360 360/30= 12,0 1580-1485/30-20= 9,5 40 1655 1655-1220= 435 435/40= 10,9 1655-1580/40-30= 7,5 Tootlikkus on selle väetise kasutamisel vähenev, mis tähendab, et kogutoodangu juurdekasv väheneb. 5. Ettevõte tootis 2017.aastal 11,6 hektaril 58 tonni nisu. 2018. aastal oli toodang 18% võrra suurem, kasvupind kasvas 2%. Nisu tootmiseks kulunud tööaeg kokku oli 2017. aastal 186 h, 2018.aastal 201 h. Arvutage maa ja töö tootlikkus ning töömahukus nendel kahel aastal. Ühikud Näitaja 2017.a 2018.a Muutus (võrreldes 2017), %
aastal USA-s. 1999.aastal loodi Hiinas GM nisu ning juba 2001.aastaks ületas GM põllukultuuride 1 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 5 2 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk6 kasvupind 50 miljoni ha piiri1. Kõige levinum on viirusresistentne muundsoja 60% müügil olevast sojast on geneetiliselt muundatud, kusjuures eelkõige laieneb kasvupind Brasiilias ja Argentiinas. Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 - 2004 Kultuur 1996 2001 2003 2004 mln/ha mln/ha mln/ha mln/ha Soja 0,5 33,3 41,4 48,4
- töömahukas koristamine, - raskused kvaliteetse tera saamisel 32.Talirukki laialdasem levik Eestis ja sellega kaasnevad muutused. laialdasem levik algas 11. sajandi teisel poolel. Tähtsaimal kohal oli rukis meil 15.–18. sajandil. Alates 17. sajandist hakati Eestis rukkist viina ajama. 19. sajandil, kui Eestisse jõudsid uued põllukultuurid (ristik ja kartul) ning rakendus mitmeväljasüsteem, kahanes rukki kasvupind kogu külvipinnast 50%-lt 30%-le. 33.Olulisem talirukkisort Eestis ja kogu maailmas, tähtsus. „Sangaste“, 34.Mida peaks tegema talirukki kvaliteedi tagamiseks. 1) valida kasvatamiseks stabiilse langemisarvuga sort; 2) väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK- väetisi külvieelsel mullaharimisel; 3) koristusega ei tohi viivitada pärast vajaliku küpsuse saabumist
produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule (3). Katseistandustes saavutatud maksimaalsed produktsiooni tulemused, mis on isegi üle 20 tonni hektari kohta,viitavad maksimaalsele kasvupotentsiaalile optimaalsetes kasvutingimustes, kuid ei ole kindlasti laialdasemal kasvatamisel saavutatavad. Rootsis ulatub energeetiliste pajukultuuride kasvupind 13-16 tuhande hektarini (1). Eestis on üle poole metsaressursist tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast
Meie maafondis rohkesti heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi. Kasutamata alad sobilik oleks üle viia rohumaadeks. Heintaimede viljelemisel vähem tööjõudu vaja kui teraviljdel. Liblikõielistel heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku. Väetamise kulud väiksemad. Veiste suvine söötmine peaks põhinema karjamaarohul osatähtsusega 80%. Noorloomadel 100%. Valguprobleemi lahendamiseks: 1. Liblikõieliste heintaimede kasvupind suurenema 50 %-ni kogu rohumaade üldpinnast. 2. Et rohumaad oleks liblikõieliste rohked, peab igal aastal tegema uuenduskülv. 3. 2-3 niidet suve jooksul 4. Süsteem, et loomad pidevalt varustatud hea rohusöödaga. 5. Õigeaegne ja korralik rajamine, kõrreliste rohumaade nõuetekohane lämmastikuga väetamine 6. Söötade valmistamistehnoloogia, konservantide kasutamine ja säilitustingimuste parandamine vähendavad proteiini kadusid.
kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaarel kokku 67 000 ha, st 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. Parimad põllumaad on Käina ümbruses savikatel tasandikel. 1990 aastate keskel teostatud kaugseire andmeilhõlmasid maakattes pllumajandusalad 15,6% Hiiumaa maastikurajoonist. 2002. a. oli aga põllukultuuride kasvupind Hiiu maakonnas ainult 5316 ha e ligi 5,4%. Roostike kogupinnal oli eelmise sajandi lõpul 680 ha ja rannasoolakud katsid 308 ha. Suurim on Salinõmme soolak (190 ha), mis oma soolarohukoosluse ja roostikuga on valgepõsklaglede põhiline rändepeatuspaik. Rannaniitudest on kõrge looduskaitseväärtusega Reigi- Kootsare-Mudaste niit (844 ha), mille sees asuvad ka Liivalais ja Kivilais. Sarve poolsaarel kasvab
Tiikidesse koguneb muda, nad kasvavad täis taimestikku ja nende hooldamine ning valvamine on suure pinna tõttu raske. Väikesteks loetakse alla 1 ha pindalaga tiike, suured tiigid on mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas) mitmesajahektarised. Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid. Maa tiigi süsteem on ideaalne kasvupind kala toodanguks ning seda on kasutatud sajandeid. Selle süsteemi originaal kasutajad olid mungad, kes kasvatasid jõeforelli toiduks. Tiigid on suured ja maasse kaevatud. Pinnas peab olema hea vee omaduse suhtes, alternatiivina näiteks butüül vooderdus, mis on kulukas. Standard suurus on umbes 30m*10m sügavusega 1m, sisselaskeava juures kitseneb 1,7m . Mahutavus on u. 1,5 tonni forelli. (http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.htm, 13.03.2012). Joonis 5
Põhiliselt kalade ja selgrootute fauna erinevuste põhjal eristatakse troopilisatlantilist ja troopilis-indopatsiifilist regiooni. Notaalse ja antarktilise regiooni loomastik sarnaneb mitmes suhtes, kuigi madala temperatuuri pärast on viimases liike märksa vähem. Iseloomulikud on pingviinid, lontüljes, merilõvid, kiusvaalad. - Toiduvaru. Hinnangute alusel on maakera taimse orgaanilise aine toodang aastas 110 miljonit. Peamine osa inimeste toidust saadakse põllumajadus taimedest. Nende kasvupind hõlmab u 10% maismaast ja nad toodavad aastas 13 miljonit orgaanilist ainet; toiduks tarvitatakse sellest u. 7% loomasöödaks sama palju. Maailmamerest saab inimkond aastas u. 65 miljonit kala ning u. 5 miljonit vähke ja limuseid. Maailma toiduvaru ja ühiskonnategurid ei võimalda kogu maailma rahvastikku toiduga piisavalt varustada. Maailma toiduvaru kasvu piiravad pinnase erosioon, õhu, mulla ja vee saastumine ja reostumine, taimehaigused ja kahjurid
Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. Statistikaameti andmeil on Eestis 245 400 veist (sealhulgas 102 000 piimalehma), 379 500 siga, 95 000 lammast ja kitse ning 1 734 200 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal. Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. Teravilja kasvupind on viimastel aastatel järjest suurenenud, ulatudes enam kui 309 000 hektarini. Suvivilja kasvatatakse 2008. a seisuga 253 000, talivilja 70 000 ja rapsi 77 000 hektaril. 9 Viimastel aastatel on vähenenud põllumajanduslike majapidamiste arv ning muutunud nende struktuur. Muutused on toimunud ka majapidamiste juhtide soolises ja vanuselises struktuuris ning töökoormuses.
(Koik) 12 3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud ja mida laialdaselt kasvatatakse, on soja, mais, puuvill ja raps. Kõige levinum on herbitsiidiresistentne soja - 60% turul olevast sojast on geneetiliselt muundatud. Soja kasvupind on viimastel aastatel laienenud eelkõige Brasiilias ja Argentiinas, kus seda kasvavatakse intensiivtehnoloogia abil monokultuurina. (Ehrlich, et al., 2006, lk 7) 3.2. Enim geneetiliselt muundatud taimi kasvatavad riigid Üle 90% GM kultuuride külvipindalast asub viies Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis: USA-s, Kanadas, Argentiinas, Brasiilias ja Paraguais. Ainuüksi USA toodab üle 50% maailma GM
taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Talirapsi vegetatsiooniperiood kestab terve aasta (8-15 aug-8-15 aug), pikem kui suvirapsil. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Sarnasus: Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastikku 120 kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud
Levinumateks kultuurideks on mais (~9 mln t) ja nisu (üle 5 mln t), kusjuures maisi saak on võrreldes 90ndate keskmisega 50% võrra kasvanud. Peamiseks õlikultuuriks on päevalill (2005. a 511 tuh ha), kuid ka rapsikasvatus on saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme (144 tuh ha). Ungaris toodetud õlitooted müüvad väga edukalt ka igal pool mujal Euroopas. Sarnaselt Eestiga on aasta-aastalt vähenenud kartuli kasvupind (2005. a 25 tuh ha). Vaatamata sellele, et varasemate aastatega võrreldes oli saagikus oluliselt kõrgem, jäi kogusaak ikkagi 15% väiksemaks. Ungari põllumajandus on käesoleva sajandi algul pidanud üle elama palju looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikusi destabiliseerinud. Et madjarid oma taimekasvatuse nurgakivi kõrget
Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 4. Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Talirapsi vegetatsiooniperiood kestab terve aasta (8-15 aug-8-15 aug), s.o. pikem kui suvirapsil. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Sarnasus: Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastikku 120 kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N +
Taimekasvatust on võimalik iseloomustada väga paljude näitajatega. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks on maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse kahte erinevat kasvupinna kategooriat: a) külvipind (kasvupind) (aruandeaastal saagi saamiseks külvatud pind, sh eelmistest aastatest säilinud külvid, püsirohumaa, kesa); b) koristuspind (pind, millelt aruandeaastal koristati saak). Kasvupind (külvipind) - põllukultuuri all olev pind. Selle pinna alusel toimub ka saagikuse arvutamine. Statistikaamet kasutab andmete kogumisel erinevatel aastatel erinevat mõistet. Koristuspind on see osa kasvupinnast, millelt aruandeaastal koristati saak. KASVUPINDADE DÜNAAMIKA
hindepunkti. Taolistel väheviljakatel muldadel on konkurentsivõimeline tavapõllumajandus küsitav, sest tootmine on väheefektiivne ja kulukas. Meil on 17 valda, kus keskmine mulla boniteet jääb alla 31 hindepunkti ja 54 valda, kus see jääb alla 35 hindepunkti (joonis 7). Kahtlemata tuleb nendes omavalitsusüksustes arengukavade koostamisel enam pöörata tähelepanu alternatiivsetele maakasutusvõimalustele. Põllukultuuride kasvupind on siiani meil vähenenud ligikaudu 250 tuhat hektarit, kuid seda mitte ainult madalast mulla viljakusest tulenevalt. On prognoositud, et Eesti elanikkonna kindlustamiseks omamaise teravilja, piima, liha ja munade tootmiseks vajatakse lähiaastatel 800 tuhat hektarit haritavat maad (Saveli, 1997). Eesti praegune maakasutus, talude suurus, tootmistase, majandamine ning senine riiklik põllumajanduspoliitika annab alust arvata et Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga langeb
Seen paljuneb eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel Seente mitmekesisus: Levib kõikjal, kasvupind – substraat o Kasvutingimuseks soojus ja niiskus Mõõtmed mikroskoopilisest mitmekümne hektarini; vanus kuni 100 a; erinevaid liike ~1,5 miljonit
talukartul.ee). Eestisse jõudis kartul aastail 1740-1760. Kuni 1800.a. kasvatati kartulit vähesel määral mõisa aedades. Ajavahemikul 1840-1850 hakati kartulit kasvatama põldudel. Laienemine toimus kasvatuses aastatel 1850-1870. Maailma kartulipinnast üle kolmandiku paikneb Euroopas. Suuremad kartulikasvatajad on Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ( Kartulikasvatus, J.Jõudu, Tartu). Viimastel aastatel on Eesti kartulikasvatuses toimunud mitmeid muutusi. Oluliselt on vähenenud kartuli kasvupind ja kogusaak. Välja on kujunemas suurtootjad, kes on suutelised varustama elanikkonda kõrgekvaliteedilise kartuliga. Antud etapil kasvatatakse vabariigis kartulit ainult lauakartuliks ja vähesel määral ka seemnekartuliks. Praegu puudub Eestis täielikult kartuli kasutamine tööstuslikuks otstarbeks. Avanenud on Euroopa Liidu kartuliturg ning Eestis aretatud ja kasvatatud kartulisordid võivad hakata seal edukalt konkureerima.
annaabi.ee 
