Keskkonna analüüs- Jõgeva vald (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD)
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Koostaja :
Juhendaja : Kaire Rannik
Tartu 2014

SISUKOR
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 4
2. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 5
2.1 Geoloogiline aluspõhi 6
2.2 Mullastik 7
2.3 Mets 8
2.4 Taimestik ja loomastik 8
3. Looduskaitse 9
4. Tööstus 10
5. Põllumajandus 11
6. Transport 11
7. Turism 12
8. Kuidas minna edasi? 13
KOKKUVÕTE 14
Allikad 15

SISSEJUHATUS

Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks.
Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik , mida läbib Pedja jõgi, aga samuti Endla looduskaitseala oma puutumatu loodusega. [ https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht ]
Valituks osutus Jõgeva vald, kuna töö kirjutaja (Sirle Erimäe) on ise pärit Jõgeva vallast, Vaimastvere külast .

1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist

Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla [ https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht ]. Jõgeva valla keskmine rahvastiku tihedus statistikaameti andmetel seisuga 2011 on 5-9 inimest km2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari 2009 seisuga 5117. Valla suuremad tööandjad on avalik sektor, Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning põllumajandus- ja puidutöötlemisettevõtted. Jõgevamaa majanduselu tunti aastaid eeskujuliku põllumajandusliku tootmise järgi. Nüüdseks on põllumajandus andnud teed ka teistele majandusharudele, kuid jäänud siiski maakonna tähtsaimaks tegevusalaks. Statistika põhjal tegutseb ligi pool Jõgevamaa ettevõtetest põllumajanduse valdkonnas. (Jõgevamaa, 2009, lk 63)
Jõgeva valda läbib Tallinna ja Tartut ühendav Piibe maantee ning Tallinna- Tartu raudtee . Vald ümbritseb rõngasvallana Jõgeva linna, millega tal on tihedad majandus- ja kultuurisidemed ning kus paikneb ka valla keskus. Jõgeva valla asustus paikneb peamiselt valla lõunaosas voorte nõlvadel ja lagedel . Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood , mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191,192)
Jõgeva vallas arendatakse infrastruktuuri: Siimusti, Kuremaa, Jõgeva ja Laiuse alevikku on rajatud gaasitrassid ja ehitatud kergliiklusteed, laieneb elamuehitus. Vallas on kolm lasteaeda, kaks lasteaed- algkooli, üks lasteaaed- põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 5 raamatukogu, mittetulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. (Jõgevamaa, 2009, lk 192)
Enamiku Jõgeva maakonna parke on rajatud 18.saj. lõpul ja 19.saj. algul. Jõgevamaal on looduskaitse all 30 parki, kuid 9 neist on kavas kaitsealuste objektide nimekirjast kustutada . Jõgeva vallas asuvad pargid: Kuremaa mõisa park, Kärde park, Vaimastvere park ja Laiuse kiriku park. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 22, 31)
Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljaks (Jõgevamaa, 2009, lk 89).
Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu - ja soovikumetsade tüübirühma metsad . Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask , teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[ http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metskonnad/jogevamaa-metskond ] Hoiumetsi on Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18).

2. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine

Jõgeva maakond on suhteliselt hästi erinevate maavaradega varustatud. Maakonna põhja- ja edelaosas asuvad suured soomassiivid turbavarudega, lääneosas on küllalt suured kvaliteetse lubjakivi - ja dolomiidivarud. Keskosas Vooremaa ümbruses leidub moreense tekkega kruusavarusid ja Peipsi ääres jääjärvelise tekkega liivavarusid. Majanduslikus mõttes omab Jõgevamaal pemist tähtsust turba, paekivi , liiva ja kruusa kaevandamine. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 27,28)
Jõgevamaa lääneosa põllustatud lavamaal ja voortel valdavad leostunud, leetjad ja kahkjad mullad , idaosa moreenitasandikel ja Ugandi lavamaal leetjad ja kahkjad mullad [ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3 ].
Jõgeva maakonna veevarustus põhineb põhjaveel. Ühisveevärgiga varustatus jääb Jõgevamaal vahemikku 50-95% . (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 23)
Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast statistilise metsade investeerimise hinnangul 136 900 ha (Aastaraamat „Mets 2006“). Eesti 15 maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal, metsasuse protsendiga 52,6. Jõgeva riigimetsi haldab viis metskonda, mis kuuluvad Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) Kagu regiooni. Maakonna metsamaa jaguneb metsakategooriatesse järgnevalt: tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja hoiumetsad 9700 ha (7,1%). Metsakategooria määrab metsa majandamise eesmärgi ja viisi: kui tulundusmetsas on eesmärgiks majandusliku kasu saamine, siis kaitsemetsas püütakse kaitsta keskkonna seisundit ja hoimetsashoitakse ning säilitatakse loodusobjekte. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17,18)
Jõgeva vallas asub Endla looduskaitseala. Seal asub väga palju erinevat taimestikku. Endla looduskaitsealalt on teada 135 kaitsealust liiki (Endla looduskaitseala, 2006, lk6). Loomastik on samuti väga kirju, kuna piirkonnast on erinevat tüüpi maastikualasi.

2.1 Geoloogiline aluspõhi

Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest ( graniit , gneiss jt) koosnev aluskord , settekivimiline ( lubjakivid , liivakivid jt) pealiskord ja peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid ) koosnev pinnakate . Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_geoloogiline_ehitus ]
Jõgevamaal on üldiselt tüse pinnakate, mille all võivad peituda veel mitmedki kogukat rahnud (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk16). Voorte ja moreenitasandike pinnakatteks on karbonaatne kollakashall moreen, seetõttu on need alad enamasti põllustatud. Edelaossa ulatub soine (Umbusi soo) Võrtsjärve madalik . Põhjaosas laiub Alutaguse madaliku edelasse ulatuv sopp Endla soostik ning kirdes Mustvee ja Omedu piirkonnas liivane soostunud järvetasandik. Maakonna kaguosa – Kodavere , Lümati ja Pala ümbrus – asub Ugandi lavamaal. Pedja jõgikonnas paiknev, Vooremaa ja Kesk-Eesti lavamaa vaheline metsane moreenitasandik madaldub laugelt Võrtsjärve madaliku suunas. [ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3 ]

2.2 Mullastik

Mullad, mis esinevad Jõgeva vallas: leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), gleiliiv-, savi-, liiv-, savi, liivsavi - ja mitmekihilise lõimisega mullad, madalsoomullad , raba- ja siirdesoomullad [ http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_kaart_tekstiga ].
Jõgeva vald jääb piirkonda, kus on leostunud ja leetunud kamar -karbonaatmuldade valdkond muldi [ http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik /eesti_mullastik_eesti_mullastikuvaldkonnad].
Muldade kivisus on vähene. Põllumuldade keskmine boniteet jõgeva vallas (100-punktilises süsteemis): 1 kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50) [ http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_eesti_muldade_viljakus ]. See tähendab, et enamuses on suhteliselt viljakad mullad. Sellised mullad sobivad hästi põllumajanduseks, mis on jõgevamaal ka suhteliselt levinud.

2.3 Mets

Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast statistilise metsade investeerimise hinnangul 136 900 ha (Aastaraamat „Mets 2006“). Eesti 15 maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal, metsasuse protsendiga 52,6. Jõgeva riigimetsi haldab viis metskonda, mis kuuluvad Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) Kagu regiooni. Maakonna metsamaa jaguneb metsakategooriatesse järgnevalt: tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja hoiumetsad 9700 ha (7,1%). Metsakategooria määrab metsa majandamise eesmärgi ja viisi: kui tulundusmetsas on eesmärgiks majandusliku kasu saamine, siis kaitsemetsas püütakse kaitsta keskkonna seisundit ja hoimetsashoitakse ning säilitatakse loodusobjekte. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17,18)
Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17).

2.4 Taimestik ja loomastik

Kuna Eesti on suhteliselt väikse pindalaga riik on ka enamus loomi olemas kõikides paikades. Toon välja mõned, mis on kaitseall või siis lihtsalt huvitavad ja tüüpilised jõgevamaa elustikule.
Taimed: Nõtke näkirohi; Sagristarn; Kõdu- koralljuur; Kaunis kuldking ; Harilik sookold ; Soomurakas
Loomad: Kaljukotkas; Metsis ; Jäälind; Must toonekurg; Suurkõrv; Pargi- nahkhiir ; Suur rabakiil; Rabakonn; Vaskuss ; Nastik ; Rästik

3. Looduskaitse

Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealasse, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191, 192)
Endla looduskaitsealal (81,6 km2) kaitstakse Kesk- ja Ida-Eestile iseloomulikke, inimtegevusest vähemõjutatud eripäraste soosaartega soid ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva unikaalseid kartsiallikaid. Selle kaitseala märksõnaks on vesi- nii allikatest välja voolav kui rabades talletatud. (Eestimaa Looduse teejuht, 2005, lk 97)
Olulisemad probleemid:

Rabade servakraavitus, mille mõju ulatus ökosüsteemi kvaliteedile ei ole selge.Vajalik on vastavate uuringute algatamine.

Rabade metsastumine on intensiivistunud. Ornitoloogide arvates halvendab metsastumine rabade ökoloogilist kvaliteeti ja eriti lagerabade kvaliteeti teatud linnuliikide elupaigana. Metsastumise põhjused ei ole selged. Olulisemaks põhjuseks peetakse servakuivenduse mõju, aga viidatakse ka loodusliku arengu seaduspärasustele.

Probleeme võib tekitada kokku-ja väljavedu, mis võib rikkuda valdavalt pehmet pinnast ja teid.
(ENDLA LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2007-2015)
Endla looduskaitseala metsad, sood ja veekogud on koduks enam kui 450 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi , luiki ja väiksemaid laululinde. Lindude jaoks on eriti väärtuslik elupaik Endla järv (koos Sinijärvega), üks linnurikkamaid järvi Eestis. Järve ümbruses on ruumi karule, hundile ja ilvesele . Ka kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 10) Endla looduskaitsealal on palju kaitstavaid liike (135) ning nende säilimiseks peab hoidma sealset loodust puutumatuna.
Lisaks Endla looduskaitsealale paikneb Jõgeva vallas Mustallika Looduskaitseala. Mustallika loodukaitseala on moodustatud 1992.a. Mustallika soo kaitseala baasil. Looduskaitseala pindala on 49,3 hektarit, sellest eramaad 31,5 hektarit ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 17,8 hektarit. Kaitseala eesmärgiks on liigirikka allikalise madalsoo, seda ümbritsevate metsakoosluste ning väärtuslike poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala on tsoneeritud tervikuna üheks sihtkaitsevööndiks. (OÜ ALKRANEL, JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013-2025, 2012, lk 14)

4. Tööstus

Jõgeva alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Kokku oli Jõgeva alevikus ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud elanike, asutuste ja ettevõtete reoveeteke 2011. aastal ligikaudu 7888 m3. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Jõgeva aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. ( Ibid ., lk 32)
Jõgeva alevikus reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reovee peapumplas oleva vooluhulga mõõtja andmetel suunati 2011. a. Jõgeva linna reoveepuhastile ligikaudu 15755 m3 reovett. (Ibid., lk 33)

5. Põllumajandus

Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest, kasvatatava teravilja vajadustest ja planeeritavast saagist. Iga põllumees leiab ise, kuidas temal on kõige targem väetada.
Põllumajandus on paljudes riikides üks suurimaid reostusallikad . Taimekaitsevahendite, väetiste ning muude agrokeemiatoodete kasutus on kasvanud tohutult alates 1950. aastast. Näiteks põldudele pritsitud taimekaitsevahendite hulk on viimase 50 aasta jooksul kasvanud 26 korda. Need kemikaalid ei jää lihtsalt pidama põldudele, kus neid rakendati. Ebasobivate niisutamistehnoloogiate ning veemajanduse tõttu satuvad kemikaalid lähedalasuvatesse jõgedesse ning järvedesse ning reostavad põhjavett. Need kemikaalid satuvad lõpuks ka merekeskkonda. [ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5llumajanduse_m%C3%B5ju_keskkonnale ]

6. Transport

Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn- Tapa -Tartu raudteeliin. Valla teedevõrk on tänu soodsale maakonnakeskust ümbritsevale asendile hästi arenenud. (Jõgeva valla arengukava, lk 8)
Vallateede kogupikkus on 210,246 km. Enamuse valla teedest moodustavad kruusateed
(76,9%). Mustkattega teid on teede kogupikkusest 23,1%. Täpsema ülevaate teedest annab tabel 13. (Ibid., lk 25)
Teede puhul on keskkonnaprobleemik suur heitgaaside kogus ning võimalus, et loomad võivad kaotada oma elu teed ületades.
Mürarikkamateks piirkondadeks on kindlasti suuremate teede ääres asuvad alad. Piibe maantee äärne osa on üks mürarikkamaid ning samuti raudtee ääres asuvad alad. Sama on ka saastumisega, mida suurema liiklustohedusega tee, seda rohkem saastub teeäärne loodus ja keskkond. Saastuse hulk võib suureneda , kui teid parandatakse ja rohkem inimesi hakkavad kasutama Piibe mnt Tallin -Tartu asemel.

7. Turism

Turismivaldkonnas tegutseb vallas Kuremaa Tervisekeskus, pakkudes aastaringselt majutusteenust, võimalust ujuda, käia saunas , kasutada spordi- ja jõusaali. Samas tegutseb ka SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus . Matka - ja loodushuvilisele pakub avastamisrõõmu Endla Looduskaitseala. Vallas on palju huvitavaid ja ajaloolisi paiku ning aktiivse puhkuse veetmise võimalusi, mille tutvustamiseks ja paremaks eksponeerimiseks on vaja koostada valla turismistrateegia. (Jõgeva valla arengukava, lk 27)
Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed (olemas parkla, bangalod, lõkkeplats), Laiuse voore puhkekoht , puhkepaik Kuremaa terviserajal ( katusealune ,laud, pingid , lõkkeplats). Samuti on populaarsed puhke - ja piknikukohad Kuremaa supelrand ja puhkeala ning Kassinurme hiis, kuhu on paigaldatud katusealused pingid ja lauad, infostendid, biokäimla ning ette valmistatud lõkkeplats. Lisaks asuvad vallas Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Toomal looduskaitseala keskuses. Rajatud on Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht. Planeeritud on vaatetorni rajamine Kärde mäele. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal. Tulevikus on kavas pikendada Kuremaa terviserada looduse õpperajaga Laiuse metsas. MTÜ Lauluväljaku Arenduse Selts eestvõtmisel rajatakse terviserada Siimusti metsa. (Ibid., lk27)
Kui turismide arv peaks mingil põhjusel massiliselt suurenema, on oht, et Jõgevamaa puutumatu loodusega kohad kaovad. Samuti suurema liiklustiheduse korral on saastumine suurem. Hetkel selles aga probleemi näha ei ole, kuna turistidele on loodud eraldi alad, kus nad saavad aega veeta.

8. Kuidas minna edasi?

Olemasolevat on alati võimalik paremini kasutada. Alati on võimalik midagi paremaks muuta. Jõgevamaa arenguks on loodud mitmeid arengukavasi. Kodukoha tulevik on paljuski inimeste enda kätes. Arvatavasti asjad liiguvad paremuse poole ja kodukant muutub keskkonnasõbralikumaks.

KOKKUVÕTE

Jõgeva vallas asub palju erinevaid häid koole ja lasteaaedu, valda läbivad mitmed suuremad teed ning teedevõrgustik on hea, samuti on Jõgevamaal palju ilusat ja kaitseall olevat loodust, mida saab igaüks nautida. Arengukavad näitavad, et elu Jõgeva vallas üritatakse muuta aina paremaks ja keskkonnasõbralikumaks, mis on väga hea. Ettevõtteid siin on ja põllumaa on samuti viljakas. Igaüks, kes soovib, leiab siin endale midagi head ja meeldejäävat. Jõgeva vald on koht Eestis nagu iga teinegi oma heade külgede ja vigadega.

Allikad

https://statistikaamet.wordpress.com/category/rahvaloendus/page/2/

http://www.emateab.ee/ettevote_otsing/-/j%C3%B5geva+vald/

Jõgevamaa, Tallinn 2009

Eestimaa looduse juht, Tiit Hunt, 2005

Jõgevamaa loodus, U. Selgis, M. Märtson, Jõgevamaa Keskkonnateenistus 2004

Endla looduskaitseala, 2006

Jõgevamaa keskkond, Jõgevamaa keskkonnateenistus 2008

JÕGEVA VALLA ARENGUKAVA, 2012

https://jogevavv.kovtp.ee/et/uldinfo

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5geva_vald

http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_kaart_tekstiga

OÜ Alkranel, Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025, 2012

Ülle Vaht , säästev areng ja kohalik omavalitsus , 1996

Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava 2007-2015
14