Keskkonna analüüs- Jõgeva vald (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

28

docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

36

ppt

Jõgevamaa

Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010  Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi",

Geograafia

8

docx

Puurmani keskkonna seisundi kava kodutöö

Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige

Keskkonnakaitse ja säästev areng

15

docx

Vooremaa maastikurajoon

elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile ­ Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Selle maastikurajooni pindala on 1050km 2 (Riiklik Looduskaitsekeskus), millest viiendik (20,3%) on soostunud (Arold 2008). Vooremaa on kujunenud Saadjärve voorestikul, mis ulatub Alutaguse madaliku lõunapiirilt Sadalast Tartu lähedase Kõrvekülani (55 km) ja ristisihis Siimustist Tormani (24 km). Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod (Arold 2008). 2 2.2. Tekkelugu

Eesti loodusgeograafia

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri...

Eesti keel

46

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat  SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3

Keskkonnakaitse

20

doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Karisto. Sellele kaitsealal pole ühtki läbivat autoteed ja 2001 elas seal vaid 14 inimest. Täiesti erilaadne pinnavorm Alam-Pedja looduskaitsealal on suurmõhn Umbusi soo kagupiiril ­ kunagise arvatava muinaslinnuse kohana tuntud Madisemägi. Kuni 10 m kõrguse ja ligikaudu 600 m läbimõõduga kuplilaadse künka kõrgem ja järskude nõlvadega lääneosa küünib 45,8 meetrini üle merepinna. 10) Kuuluvus maakondadesse: Võrtsjärve madalik kuulub Viljandi, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonda. Vaatamisväärsused: Rannu Püha Martini kirik Ehitatud 15. sajandi algul, siiani on säilinud Baltimaade vanim kantsel (16. sajandist), Rootsi kuninga Karl XII kingitud kroonlühter aastast 1699 ja korjanduspakk aastast 1755. 25. augustil 1991 avati kirikus mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Kirikutorn on 33 meetrit kõrge. Tamme tuulik Tamme külas on säilinud pööratava peaga (nn. Hollandi tüüpi) tuulik. Tuulik on oluliseks rannamärgiks kaluritele.

Geograafia

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Soomes avaneb maapinnal. Eestis on settekivimitega kaetud + mineraloogiliselt (keemiliselt rikkamad) - Murenemisprotsessis  - Tihedamad Liikuv alumiinium on ohtlik taimedele. Alumiiniumoksiid ei ole taimedel ohtlik. Savi aitab vett hoida. Soomes rohkem kaaliumit. Kaltsiumit Soomes eriti ei ole. Leetumine on negatiivne pigem, sest happeline. Mullad on suurel alal leelistunud, võimalik on ka muldade hapestumine. Kaltsium on oluline ph määraja. Mulla keskkonna muutja Eesti mullastiku regionaalne omapära 1. Turvasmuldade (23,2%) ja soostunud muldade (27,1%) suur osatähtsus muldkattes 2. Paekivi sage esnemine mullaprofiilis ca 1 m ulatuses 3. Karbonaatsete CaCO3 muldade suur osatähtsus (8,9%) 4. Muldade kõrge kivisus ja eriti peenkivisus (läbimõõt 1-10 cm) 5. Muldkatte suur kirjusus, mis on tingitud lähtekivimite ja veereziimi vahedusrikkusest Eesti omapära mullatekketergite alusel 1

Eesti loodusgeograafia

Meedia

Kommentaarid (0)