Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärieetika (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Konflikt.

Omavoli seadis ohtu Saadjärve elanikud
06.10.2009 20:44
Martin Pau

Äksi paisjärve puhastamiseks valmistuv Vooremaa Looduskeskus eiras keskkonnaameti nõuet rajada Äksi veskist ülesvoolu ajutine pais , mistõttu läheneb Saadjärve nivoo kriitilisele tasemele .
Vee- erikasutusluba andis Vooremaa Looduskeskusele voli langetada Saadjärve väljavoolul Mudajõe esimesel kilomeetril paikneva paisu taga vett meetri võrra. Ühtlasi pani aga see looduskeskusele kohustuse ehitada umbes 400 meetrit ülesvoolu ajutine pais, takistamaks Saadjärve alanemist.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi ütles, et Vooremaa Looduskeskus on ilmselgelt omavolitsenud, kuid kas ja kui palju on selle tagajärjel järve kahjustatud, vajab selgitamist.
«Ma ei saa rääkida katastroofist, aga ma ei saa ka öelda, et probleemi pole,» oli Liivamägi eile sisulise hinnangu andmisega ettevaatlik.

Liivamäe sõnul on limnoloogide arvamusel rajanev Saadjärve optimaalne veetase 52 meetrit ja 35 sentimeetrit merepinnast. Kriitiliseks peavad teadlased 52 meetrit, eile hindas Liivamägi nivooks umbes 52.20.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko ütles, et näiliselt väike, vaksasuurune langus võib eksitavalt uinutada.
«Vee alandamise kahjulikku mõju on raske hinnata, kui me ei leia näiteks surnud kalu või muid nähtavaid tagajärgi,» nentis Rakko. «Aga praegu võivad käivituda protsessid, mis annavad tagajärgi  võibolla järgmisel aastal või hiljem.»
Siiski märkis Rakko, et Saadjärve idakaldal on juba jäänud kuivale rohevetikad järvepallid, mis kuuluvad haruldustena kolmandasse kaitsekategooriasse. Käegakatsutav oht on vähkidele, kelle veepiiri lähedased urud võivad talvel läbi külmuda.
Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott lisas , et Saadjärve alanemine suurendab automaatselt toitesoolade kontsentratsiooni. See omakorda kasvatab suviste veeõitsengute riski ja ähvardab kalu hapnikupuudusega.
Vooremaa Looduskeskuse juhataja Tarmo Raudsepp ütles, et ajutine pais jäeti ehitamata, sest Saadjärve tase on püsinud tänavu päris kõrge ning võis aimata ohtu Saadjärve-äärseid maid uputada.
«Paisu rajades oleks järves vesi ilmselt 10–15 sentimeetrit tõusnud, järveäärseile kinnistuile oleks sel olnud oluline mõju,» selgitas Raudsepp. Ta lisas, et ebaseaduslik otsus tehti kooskõlastatult keskkonnaekspert Arvo Järvetiga, kes andis eksperthinnangu Äksi paisjärve puhastamise vajalikkuse kohta.
«Saadjärve väljavoolul on praegu sügavust ainult poole meetri ümber, allapoole vesi enam langeda ei saa,» arutles Raudsepp.
Aimar Rakko rõhutas, et Arvo Järvetil puudus voli Vooremaa Looduskeskusele säärast nõu anda. «Järvet on hüdroloog, mitte hüdrobioloog,» märkis Rakko.
Arvo Järvet kinnitas Tartu Postimehele, et pole soovitanud ajutise paisu rajamisest loobuda . «Ma ei saagi seda teha, kui mul pole teada järve praegune tase ja taseme muutus.»
Aimar Rakko arvates tohib muretumalt hingata alles siis, kui Saadjärve edasine alanemine on peatatud. 
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, et inspektorid on jõudnud tuvastada veeseaduse rikkumise, kuid pole otsustanud karistuse määramist. Maksimaalselt saaks Vooremaa Looduskeskust trahvida 30 000 krooniga , sedastas Tuul.


  • Olulised faktid


    Vooremaa Looduskeskus ei järginud seadust, jättes rajamata ajutine pais. Loa omavolitsemisele oli andnud ka keskkonnaekspert, kellel puudus tegelikkuses sellele luba ning kes eitab loa andmist. Paisu puudumine seadis ohtu järve tavapärase koosluse ja puhtuse . Vooremaa Looduskeskus põhjendas oma otsust pais rajamata jätta maade võimaliku üleujutamisega. Vooremaa Looduskeskusele määratakse trahv .


  • Huvilised


    Huvilised, keda antud konflik puudutab:


    • Vooremaa Looduskeskus

    • Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi

    • Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko

    • Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott

    • keskkonnaekspert Arvo Järvet

    • Keskkonnainspektsioon

    • Inimsed , kes elavad Saadjärve ääres


    Vooremaa Looduskeskus oli kindel oma otsuse õigsuses, arvestades võimalusega, et järve äärsed alad võivad üle ujutada, kui rajatakse pais ning oldi kindle, et järve veetase on piisav. Looduskeskuse eesmärk on igati hoida ja säilitada Saadjärve puhutus, selle elanikke ning kooslust. Samas oleks tulnud sellest eesmärgist toetuda seadustele ning keskkonnaspetsialistide poolt seatud paisu rajamise kohustusele.


  • Juriidiline analüüs


    Juhtum on ebaeetiline ja ebaseaduslik, kuna rikuti nii seadust kui ka eetilist poolt. Looduskeskus peaks olema igati selle poolt, et järve hoitakse ning tegema kõik selleks, et säiliks järve tavapärane kooslus ning puhtus . Samuti on järv kui kõigi inimeste rikkus, mida tuleks hoida ning säilitada.


  • Võimalikud abijuhised


    Ema-test: Arvatavasti oleks soovitatud Vooremaa Looduskeskusel täita seadust ning järgida keskkonnaekspertide ettekirjutusi rajada pais. Sama teiselt poolt, kui meie lähendane oleks Saadjärve äärne elanik ning tema maad oleks ohutanud paisu tegemisel üleujutus, on nõus paisu mitte rajamisega. Ema-test on väga subjektiivne, tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähendane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised.

    TV-test: Arvatavasti kaaluks siin üles Vooremaa Looduskeskuse seaduse mitte täitmine ning järve ohtu seadmine. Samas on ka Vooremaa Looduskeskus pädev oma töös ning nende kaalutletud otsus võis õige olla.

    Lõhna-test: Seaduse mitte täitmine ning järve ohtu seadmine tundub ebaeetiline.

    Teise-nahas olles: Vooremaa Looduskeskuse nahas olles tuleks kaalutleda, kuidas mõjub seaduse mitte täitmine järvele, samas tuleb mõelda ka inimestele, kes elavad Saadjärve ääres. Samas on Vooremaa Looduskeskus vahetus läheduses järvega ning teab selle olukorda paremini kui kuskil linnas asuv keskkonna ekspert, kes püüab täita vaid seadust, olenemata olukorrast. Seega Vooremaa Looduskeskuse nahas olles, tuleks läbi kaaldua kõik võimalused ning ohud, mis võivad tekkida paisu rajamisega ja selle mitte rajamisega.


  • Sobivad eetilised printsiibid


    Utilitaarne printsiip: tuleks valida selline tegevus, mis põhjustaks võimalikult vähese kahju võimalikult vähestele inimestele või annaks võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele .
    Paisu mitterajamine annaks kasu Saadjärve äärsetele elanikele, kuna jääks ära oht nende maade üleujutamisele, samuti ka ei peaks Vooremaa Looduskeskus tegema kulutusi paisu rajamisele. Samas tekitab paisu mitte rajamine kahju järvele ning ka kõigile inimetsele, kes nautisid ilusat Saadjärve.
    Paisu rajamine aga säilitaks Saadjärve koosluse ja puhtuse ning näitaks Vooremaa Looduskeskust heast küljest – keskus, mis seisab järve heaolu eest.
    Pikemas ajas vaadelduna tekiks suurem kasu paisu rajamisest – säilib järv, Vooremaa Looduskeskus säilitab oma maine ning ka ega paisu tegemisest tekkinud üleujutus ei ole püsiv.

    Kokkuvõte

    Vooremaa Looduskeskus oleks siiski pidanud rajama paisu ning täitma seadust ja seisa selle eest, et järve kooslus ei saaks rikutud.

    Paisu mitte rajamise otsusest oleks pidanud teavitama keskkonnaspetsialist, kellel on pädevust sellise otsuse lubamiseks. Antud konfliktis küsiti arvamust spetsialistlit, kellel poolnud õigust anda oma luba. Samuti oleks tulnud teha eelnevaid uuringuid , kuidas mõjutab paisu mitte rajamine järve kalu ja loomi. Olles 100% kindle, et paisu mitte rajamine ei tekita kahju vaid pigem kasu, tulnuks sellest teavitada keskkonna ispektsiooni.

    Arvan, et ebaeetiline oligi otsus vastu võtta eelnevalt uuringuid tegemata ning eelnevat konsulteerimast keskkonnaispetsiooniga, kellel on pädevust.

  • Ärieetika #1 Ärieetika #2 Ärieetika #3 Ärieetika #4 Ärieetika #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maiken Männik Õppematerjali autor
    Ärieetilise probleemi analüüs

    Sarnased õppematerjalid

    UUDISTE GEOGRAAFIA
    57
    doc

    UUDISTE GEOGRAAFIA

    25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........

    Eesti keel
    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
    284
    pdf

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

    Loodus
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    90
    pdf

    Öko ja keskkonnakaitse konspekt

    Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    75
    doc

    Kohaliku omavalitsuse õigus

    KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

    Õigus
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
    125
    docx

    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

    Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

    Kriminaalmenetlus
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    132
    doc

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

    Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

    Sotsiaalteadused
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

    Juhtimine




    Kommentaarid (2)

    belladonnakillz profiilipilt
    belladonnakillz: Omavoli seadis ohtu Saadjärve elanikud, konflikt
    13:30 17-10-2011
    deodorajosephamaria profiilipilt
    deodorajosephamaria: abiks ikks
    12:31 20-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun