Koolivormi poolt ja Vastu. Koolivormist on räägitud palju, et seda kehtestada kõikidele koolidele,viimasel ajal on koostamisel uus õppekava ja sel teemal pole enam nii palju hetkel räägitud. Praegu on koolivormid kasutusel ainult erakoolides ja eliitkoolides. Tavakoolides on võimalik osta soovijatel kooliembleemiga meeneid, aga see ei ole kohustuslik. Minu arvates on koolivorm hea mõte ühtlustamaks õpilasi. Igal õpilasel on erinevad rahalised võimalused ja tänu koolivormile ei teksiks probleeme välimuse kallal nii palju, kui praegu. Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle. Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased.
sellise surve, et hiljem selgub, et tegu on täiesti keskpärase lapsega. Sageli avalduvad lapse anded ju alles märksa hiljem. On ka täiesti teadaolev tõsiasi, et reeglina ei olene eliitkooli pääsemine mitte lapse andekusest, vaid eelkõige vanemate majanduslikust seisust ja tihti ka positsioonist ühiskonnas. Minu arvamus selles küsimuses on see, et eliitkoolid sellisel kujul on valed. Ilmselt on väga palju andekaid lapsi, kes käivad tavakoolides, samas kui eliitkoolidesse pääsenutel on võimalus näiteks võõrkeeli õppima hakata juba esimeses klassis. See omakorda avab ka paremad võimalused tulevikuks. kõigil lastel võiksid olla võrdsed võimalused. Praegune süsteem süvendab sotsiaalset kihistumist. Hoopis teine teema on eliitgümnaasiumitega. katsed gümnaasiumisse astumisel on vajalikud. Põhikooli lõpuks on enamikul lastest avanenud anded ja sel kujul on normaalne, et
ellu astuda. Järelikult, peavad õpetajad õpilased nii kaugele viima, et nad sellest koolist lahkudes ja ühte oma vanusele vastavasse haridusasutusse astudes, on nõutud õpetuseesmärgid juba saavutanud. Hariduse eesmärk selles koolis on toetada arenevat inimest eneseleidmise teel, elu ülesande avastamisel ja selle teostama asumisel. Oluliseks peetakse, et arusaamad omandatakse hingest hinge, mitte kõrvast kõrva. Tänapäeval tavakoolides seda meetodit kahjuks ei kasutata. Tihtilugu puudub õpetajal heasüdamlik kontakt õpilasega, kahjuks ei ole sellest alati huvitatud ei õpetajad ise ega ka õpilased. Ükskõik milliste maailmavaadete vahendamine oleks waldorfpedagoogika pedagoogiliste eesmärkidega vastuolus. Sellest hoolimata on kõikidel ôpilastel vôimalus osa vôtta konfessioonide usuôpetuse või vaba kristliku õpetuse tundidest. Steinerkooli korraldus ja struktuur.
selgeks kooliaja jooksul, osa viiplevatest kurtidest on võimelised õppima ka sõnu hääldama arusaadavalt, teine variant on suult lugemine. Väga oluline on, et vanemad oleksid aktiivsed oma lapsega tegelemisel, samuti spetsialistide kaasamine lapse õpetamisse. Kurtide laste kõne - ja lugemsõpetus peaks algama kindlasti juba 4-5 aastaselt et kooliikka jõudes oleks tal piisav sõnavara, selleks vajab laps surdologopeedi abi. Artikkel räägib ka sellest, kuidas tavakoolides ei oska pedagoogid sellise lapsega midagi ette võtta- lihtsalt kogenematuse tõttu. Kui kuulmispuudega laps läheb tavakooli siis on oluline nii kool kui kaasõpilased selleks ette valmistada. Samuti leiab artikli autor, et tavakoolis peaks õpetaja saama lisaks eritasu kui ta tegeleb kuulmishäirega lapsega, sest üks mis kindel, tegelema temaga peab. Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest.
See kõik polnud ju kohustus. Neil oli soov, oli huvi ja nad leidsid võimaluse lisada teadmisi oma tarkuste varamusse. Väga erutav lugu mõistuse harituse suurendamisest. Räägitakse ka südame haritusest. Kust see tuleb? Mida selle all mõeldakse? Minu arvates sisaldab nimetatud mõiste tunnet ühiskonna vastu. Suhtumist kaaskondlastesse. Arusaamist teiste rõõmudest ja muredest, oskust aidata, suunata hädasolijaid. Ega sedagi haridust ei saa ilma õppimata. Selleks on tavakoolides mitmed võimalused. Korraldatakse ka kursusi, loengute seeriaid ja praktilisi õppusi suhtlemise kogemuste omandamiseks. Teisiti võttes tuleb ehk haridust kohustuseks pidada. Ühiskonda saab ju arendada ja täiustada haritud inimene. Edasiminek on hariduse jõul. Seega tuleb vaadata haridust kohustusena. Kohustus, mis tuleb kasuks eelkõige endale ja kogu ühiskonnale. Seega haridus see on minu arvates eelkõige võimalus. Võimalus otsida, uurida,
kasulikkus teistele koolidele. Arvatakse, et heade õpetajate laialijagamine tõstab koolide taset, kuid reaalselt ei muutuks midagi..." Eesmärk: ,,Essee eesmärk on analüüsida süvaõppega koolide eeliseid ja vajalikkust, kummutada müüte ja lükata ümber väiteid nn eliitkoolide lammutamise positiivsest mõjust teistele koolidele." NÕUSTUN. Põhisõnum: ,,Süvaõppega koolid on vajalikud ning nende tegevuse lõpetamine ei paranda iseenesest õppetulemusi ega kvaliteeti tavakoolides." NÕUSTUN. Positiivne: *Selge struktuur. *Kõik esitatud väited on põhjendatud ning on toodud ka näited (lisaks ka isiklik kogemus). *Probleemidele on pakutud omapoolseid lahendusi. *Korralik õigekiri ja keelekasutus (ei jäänud silma suuri kirjavigu, häirivaid sõnakordusi ega valesti kasutatud termineid). *Vormistus - OK Negatiivne: *Teema võiks olla kitsendatud kuna kõik jääb üsna pinnapealseks. *Mõned näited võiksid põhineda ka mingisugusel statistikal
selle põhjustest. Kokkuvõtlikult peatutakse ka tingimustel, mis kuulmislangusega õpilase hakkama saamist klassis ja kaaslastega suhtlemisel lihtsustab. Suhtumine kuulmislangusesse 5 Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega õpilaste olukorda tavakoolides. Peamine rõhk on suunatud uurimustele, mis kajastavad kaasõpilaste ja õpetajate suhtumist kuulmislangusega õpilastesse. Antud seminaritöös kasutatud allikatest selgub, et enamik uurimusi kajastab vaid väga üksikute küsimustega vastajate suhtumist kuulmislangusega õpilastesse. Suhtumine kuulmislangusesse 6
Lisaks tuleb luua kuulamist toetavad akustilised tingimused, visuaalset orienteerumist soodustav sisekujundus ning piisava mahuga ja kergesti leitav info õppehoonetes orienteerumiseks. Kõrghariduseski kehtivad samad põhimõtted, et tagada üliõpilastele võrdsed võimalused hariduse omandamisel. Rakendamist on leidnud erivajadusega üliõpilase tugiteenus puudega üliõpilasele, sh viipekeele tõlgi teenus. Tavaõppesse (tavaklassid, eriklassid tavakoolides) integreeritud hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal õppeaastati: 2002/2003 (õppeaasta) 10,81% (Erivajadustega õpilaste osakaalõpilaste koguarvust) 2006/2007 (õppeaasta) 13,03% (Erivajadustega õpilaste osakaalõpilaste koguarvust) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt valla- ja linnavalitsused tagavad keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega lastele õppimisvõimalused elukohajärgses koolis. Üldjuhul õpetatakse puuetega
kasutavates koolides ei võiks käia õpilased, kes on oma arengus aeglasemad ja vajavad seetõttu suuremat tähelepanu ning juhendamist. Sageli tavakoolidest tulevate õpi- ning käitumisraskustega laste puhul paranevad nende tulemused ning huvi õppetöö vastu märgatavalt. Suured klassid on Steineri-koolides tavaline nähtus. Eakohase õppetöö sisu ja metoodika ning temperamendikasvatus kõrvaldavad tavakoolides sellel puhul tekkivad distsipliiniprobleemid. Õppemeetodi sotsiaalse arengu ja temperamendikasvatuse seisukohalt pole väiksemad klassid soovitavadki. Aeglane tempo, mida kasutatakse eriti algklassides õppimise puhul, vastab lapse arenguolukorrale. Kiirendamine rööviks eelpoolkirjeldatud viisil neid võimeid, mida kool peab oluliseks kasvatada. Eurütmia on Steineri-pedagoogikas üheks läbitavaks ning väga oluliseks õppeaineks
teistsuguste kriteerimitega (võrreldes tavalist õppekava järgiva õpilasega). Antud õppekava järgi saavad määratud õpilased õppida kõigis Eestis asuvates koolides. Lihtsustatud õppekava kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilasele. Näiteks kui õpilase õppekeel ei ole eesti keel võib ta eesti keele eksami sooritada kui teise keele koolieksami. Kuna LÕKi saab rakendada ka tavakoolides, võib see kasuks tulla selle alusel õppivatele õpilastele, kes tänu sellele puutuvad rohkem kokku PGSi alusel õppivate õpilastega ning kiirendada nende sotsialiseerumist. LIHTSUSTATUD ÕPE (Põhikooli lihtsustatud õppekava lisa 1) https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1008/Lisa_1_uus.pdf Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 1 [RT I, 20.09.2011, 1 jõust
Meediast on läbi käinud palju lugusid, kus noor ema on jäänud voodihaige lapsega koju. Sellistel puhkudel ei ole lapsel lootust paraneda, ta lihtsalt eksisteerib, vanem aga ei saa minna tööle ning peab ostma ravimid selle vähese raha eest mida riik eraldab selliste juhtumite puhul. Vaimupuudega laste puhul, on sageli vanem sunnitud lapse panema erakooli, kus lapsega tegeletakse, arvestatades tema eripärasid, see nõuab aga jälle materiaalset kindlustatust. Tavakoolides on põhikooli 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl tasemel ka nn"abiklassid" kuhu on paigutatud need, kes ei suuda tulemustes normaalsete lastega sammu pidada. Piltlikult öeldes istub laps kolme jalaga taburetil, mille üheks jalaks on lapsevanemad, teiseks kool ja kolmandaks muud tugisüsteemid, sh huvitegevus. Kolme jalaga taburetil ei saa istuda, kui üks jalg on lühem või puudub hoopis(Ruuda Lind, 20.nov. 2009 ,,Õpetajateleht")
Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põgenikke ja ka vene töölisi. Maal elas umbes kolm neljandikku elanikest, kellel oli suur küsimus, kust saada maad. Maaküsimus oli ka suur ühiskonnaprobleem. Lisaks maaküsimusele olid suurteks probleemideks veel eestlaste autonoomia, samuti sooviti eesti keelele suuremaid õigusi ning eestikeelset haridust. Eestikeelse haridusega olid tol ajal vaid mõned erakoolid. Tavakoolides toimus õppetöö ikka vene keeles. Tsaari - Venemaal poliitilisi liikumisi väga ei lubatud, kuigi maal olid mitmed põllumeeste seltsid, linnades juba spordiseltsid (näiteks Kalev) ning igasuguseid muid seltse. Lisaks seltsidele tegutsesid veel kohalikud valla- või linnavolikogud. 1915. aastal läks olukord umbes samamoodi edasi. Venemaa hakkas I maailmasõjas takerduma. Sealne sõjavägi hakkas Läti pealinnale lähenema. Eestlasi osales maailmasõjas 100 000, kuid eraldi Eesti
juurde, siis juba Johannes Käis rääkis 1920ndatel aastatel, et lapsi ei saa võtta kui täpselt ühesuguseid isiksusi. Õppeprogrammid peaks olema koduloole ja paikkonnale omased, selleks, et lapse tekiksid seosed, tal oleks lihtsam õpitavast aru saada ja meelde jätta. Samuti rääkis ta juba toona individuaalsest õpetusest, kuid kahjuks tuleb tunnistada, et peaaegu sajand hiljem ei ole tavakoolides ja tavalasteaedades siiski veel näha individuaalsusele suunatud õppetegevust. Käies lasteaias praktikal ja vaadates sealset korraldust sõimerühmas, kus laste vanuseks on 18 kuud kuni 36 kuud, osalesin n.ö loodusõpetuse tunnis pisematele. Õpetaja rääkis väga teaduslikku juttu linnu keha ehitusest ja toitumisest, samal ajal, kui lapsed toolidel nihelesid ja tõepoolest oma pool tundi piinlesid igavuses. Siis tekkis mul eneses küsimus, kas tunde viiakse läbi selleks, et õpetaja
Negatiivse käitumise korral tuleb teenitud punktid loovutada. Päeva lõpus saab iga õpilane oma teenutud punktid vahetada preemiate vastu. (Krull, 2000) Arvestuspunktide süsteemi sisse viimiseks tuleb õpilastele selgitada väga täpselt, milliste käitumisviiside eest tasu jagatakse ning premeerida neid ilminguid punktidega. Kehtestada tuleb kindel kord kogutud punktide vahetamiseks hüvede vastu. (Krull, 2000) Mitmete sellealaste eksperimentide tulemusel on selgunud, et tavakoolides on arvestuspunktide süsteemi rakendamine tõhus ilmselt ainult nooremas kooliastmes (O'Leary & Becker, 1967; Ayllion & Roberts, 1974 jt, viidatud Krull, 2000, lk 527). Raskused kompleksmetoodikate rakendamisel. Kõik need eelnevalt kirjeldatud meetodid annavad õpetajale võimaluse kontrollida õpilaste käitumist väliselt. Mõningad autorid on seisukohal, et sellised meetodid võimaldavad manipuleerida õpilaste tahtega ning neid ei tohik koolides üldse kasutada
vastuvõtja põhimõttel töötav seade) ning palju muudki. Vaegkuulja, kes oma igapäevaelu-, õppimise või tööga toimetulemiseks peavad kasutama tehnilisi abivahendeid, on ca 8-10% elanikkonnast. Inimesi, kes on täielikult kurdid ja kellele kuulmisabivahenditel on väga vähe pakkuda, on vähe. Kaasajal on kuulmisabivahendid üsna täiuslikud ja mugavad. Taustmüra lõikavad ära ja võimaldavad otsesideme kõneleja ja kuulja vahel raadioabivahendid (kasutatakse näiteks tavakoolides auditiiv-verbaalse meetodi rakendamisel). Kuuldeaparaadid võimendavad ka mürasid. Nad on erineva kuju ja suurusega, kuid töötavad põhimõtteliselt ühel viisil: helid võetakse vastu mikrofoni poolt, võimendatakse ja suunatakse telefoni kaudu kõrva. Aparaadid töötavad väikeste patareidega. Helid suunatakse kõrva läbi vastava otsiku, mis vormitakse individuaalselt konkreetsele kõrvale. Väga palju poleemikat kogu maailmas on tekitanud kohleaarimplantaat - kuulmisabivahend,
ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja lähenemisviisidega, mida kasutatakse töös tavaliste lastega. 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD Paljud vanemad rõõmustavad, et nende laps on aktiivne, tunneb kõigi vastu huvi ja jõuab kõikjale. Õpetajatel on aga hirmuhigi otsaees, kui klassis on kas ainult üks sellise käitumisega laps. Iga aastaga üha rohkem hüperaktiivseid lapsi õpib tavakoolides. Loomulikult pole kerge leida nende jaoks seda ühtset "võtit", et muuta õppimine nende jaoks meeldivaks ja haaravaks. Märksa lihtsam on anda märgitemplit "mittealluv" ning võimaluse korral üle viia teise klassi või teise kooli. Piisavalt tihti sattuvad sellised lapsed (vaatamata nende hämmastavatele võimetele ja kreatiivsusele) juba esimese klassi lõpus mahajäänute hulka. Paljud õpetajad proovivad neid aidata, kasutades mittetraditsionaalseid õppematerjale ja
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut
võimaluse all. Arvuti õppeprogrammid ei kuulu algkooli. Nad pidurdavad õpilaste kaasasündinud keelelist ja sotsiaalset pädevust, mida saab arendada ainult kaasinimestega suheldes ja mitte tehnilise aseaine abil. Kesk- ja vanemas astmes seevastu pööratakse moodsa tehnikaga tegelemisele suurt tähelepanu. Tehnoloogia viidi omaette õppeainena sisse juba esimeses Rudolf Steineri rajatud waldorfkoolis, hiljem lisandus mõnedes waldorfkoolides ka arvutiõpetus, seda tunduvalt varem kui tavakoolides. Praegu kuulub arvutioskus tingimatu osana waldorfkooli programmi. 3.10 Elav õppevorm: tsükliõpe Waldorfkoolide üks iseärasusi on näiteks õppetöö korraldamine selliselt, et hommikul kaks esimest tundi on ühe põhiõppeaine tunnid, kus klassiõpetaja õpetab igat ainet mitme nädala pikkuste tsüklite kaupa. 7. ja 8. klassis annavad klassiõpetajad tihti tsükleid üle ka vanema astme õpetajatele. Tsüklitena õpetatakse kõiki aineid, välja arvatud võõrkeeli, muusikat,
Paljud aktsioonid algasid tänavatelt, kus isa liikus teises seltskonnas ja polnud parasjagu kohapeal. Nagu ilmselt paljudel, oli ka isal peamiseks mõjutajaks kolonniga liitumisel kambavaim. Perekond ei kujunenud liitumisel takistuseks, kuna oli eestimeelne. Kuigi ema natuke ikka pabistas, oli isa piisavalt vana, et ise oma otsused teha. Ta ei kartnud, sest tal polnud midagi kaotada. Ta käis koolis sel ajal Täiskasvanute Gümnaasiumis, kus kooliväline tegevus ei mõjutanud õpilasi nagu tavakoolides. Tavakoolide õpilased kartsid oma käitumishinde pärast ning hullemate rikkumiste korral ähvardas neid koolist väljaviskamine. Seetõttu oli kolonni ridades üsna vähe tavakoolide õpilasi. Lisaks 21. oktoobri sündmustele on isa mällu sööbinud pilt temast ja teistest kolonnlastest, kes seisid praeguse Jüri ja Vabaduse tänava nurgal. Isa hoidis sinimustvalget lippu kõrgel peakohal. Ta mäletab, kuidas vanemad mööda läinud inimesed peatusid lipu ees ja pisaraid valasid. Nad
kuluks õigeaegselt avastamata mittenakkuslike haiguste raviks (Adams, Johnson 2000: 105 ). Lastele ja noortele suunatud ennetustegevus on ennetava tervishoiumeetmena tõhus ning võimaldab vähendada umbes 15% võrra sihtgrupi haigestumusi, mis omakorda hoiab kokku tervishoiukulutusi. Riskirühma kuuluvate (diagnoositud krooniline haigus, esineb kroonilise haiguse riskitegur, või puue, riskiv tervisekäitumine) ja hariduslike erivajadustega õpilaste järjest suurenev arv tavakoolides nõuab tugisüsteemide (sh koolitervishoiuteenus) läbimõeldud ümberkorraldust, et luua võrdsed võimalused kõikidele koolilastele ja vähendada koolist väljalangevust. Riskirühmade ja hariduslike erivajadustega õpilaste täpne arv pole teada, nii näiteks on koolitervishoiutöötajad täheldanud erinevatel aastatel keskmiselt poolte või enamate õpilaste kohta, et nad kuuluvad riskirühma. Dr Lagle Suuroru ja Inna Turi läbi viidud 15-aastaste
sama mis tavalistes esimese keelega töötavates koolides, ainukeseks erinevuseks ongi asjaolu, et kõiki aineid õpetatakse teises keeles. Järgmistes klassides (alates üheksandast kuni üheteistkümnendani, millega lõpeb keskkool Quebecis) õpetatakse teises keeles valikulisi aineid, näiteks ajalugu, geograafiat ja matemaatikat. Quebecis on teises keeles läbitavatel kursustel sama maht kui neil kursustel, mille on kinnitanud Le Ministère de l'Éducation du Québec tavakoolides prantsuse keeles õppivate õpilaste jaoks. Seega suudavad emakeelena inglise keelt rääkivad Kanada õpilased hilise keelekümbluse programmi alusel õppida prantsuse keeles samu aineid, mis on ette nähtud prantsuse keelt emakeelena rääkivatele õpilastele. 3. Keelekümblus Eestis Ühe kolmandiku Eesti elanikkonnast moodustavad mitte-eestlased, kellest suur enamik ei valda eesti keelt ega ole Eesti sotsiaalses, poliitilises ja kultuurielus täielikult lõimunud. Samas
harida. Praegused täiskasvanud kasutavad üha enam võimalusi täiendkursusteks ja -koolitusteks, kui aga sobiv üles leitakse. 4 89. Möödunud pühapäeval peeti Põltsamaal Felixhallis järjekordsed Vooremaa karikavõistlused võrkpallis, kus olid vägagi pingelised mängud. Mustvee võistkonnad suutsid mängida täpselt oma võimete kohaselt ning ootuspäraselt (Koitla: 2008). 90. Kui tavakoolides on koolivaheaeg, siis Kuremaa spordikoolis on kätte jõudnud suviste treeninglaagrite aeg (Mägi: 2007). 91. Maakonna meistrivõistlustel jalgpallis pidasid Põltsamaal tasavägise kohtumise liidermeeskonnad Põltsamaa ja Tabivere. Ülitähtsa võidu sepistasid Põltsamaa jalgpallurid, alistades põhikonkurendi teel meistritiitlile 4:2 (Puri: 2007). Sport muutus tähtsaks 20. sajandi teisel poolel. Olümpiamängude ja
juhtimine, eneseteadvus. Väljendus: enesest teadlik olemine (adekvaatne eneseteadvus) I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark’i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School). Vajadus testida arenguhäireid. Binet-Simon’i skaala (1908, 1911) tõlge: Testis 400 last Vineland’i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides. Vajadus eristada lapsi nendest, kellel on vaimsed võimed. Vaimne ortopeedia – lastele, kellel pole nii head vaimsed võimed pandi kokku… A. Nõrgamõistuslikud: Goddard, H.H. (1912). The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland’i. Nõrgamõistuslike laste kool. Deborahil vaimseks vanuseks 9aastase lapse mõistus. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ). Kallikak’i perekond. (6 põlvkonda)
160 161 8. peatükk treenitakse teid kohaseks, professionaalseks reageerimiseks kriisijuhtimise olukordades (mis hõlmaks ka „kehalise takistamise protseduure“). Tavakoolides on sellised stsenaariumid õnneks harvad. Mõelgem hetkeks õpetajate peale, kes peavad ohjama pinges, vaenulikke, vägivaldseid õpilasi nagu too mu kolleegi oma.. Lõppude lõpuks ei jaga ma siin teiega vihast ja viha talitsemisest muud kui seda, millega ma Kui olukord muutub keeruliseks: raske klass, rasked ajad isegi heitlen nii õpetaja, isa kui kolleegina. Ma üritan selgeks teha, et igasugune käitumine, eriti pingelisemates kontekstides, mõjutab ümbritsevat heas kui halvas
annaabi.ee 
