Koolivormi poolt ja Vastu. Koolivormist on räägitud palju, et seda kehtestada kõikidele koolidele,viimasel ajal on koostamisel uus õppekava ja sel teemal pole enam nii palju hetkel räägitud. Praegu on koolivormid kasutusel ainult erakoolides ja eliitkoolides. Tavakoolides on võimalik osta soovijatel kooliembleemiga meeneid, aga see ei ole kohustuslik. Minu arvates on koolivorm hea mõte ühtlustamaks õpilasi. Igal õpilasel on erinevad rahalised võimalused ja tänu koolivormile ei teksiks probleeme välimuse kallal nii palju, kui praegu. Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle. Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased.
sellise surve, et hiljem selgub, et tegu on täiesti keskpärase lapsega. Sageli avalduvad lapse anded ju alles märksa hiljem. On ka täiesti teadaolev tõsiasi, et reeglina ei olene eliitkooli pääsemine mitte lapse andekusest, vaid eelkõige vanemate majanduslikust seisust ja tihti ka positsioonist ühiskonnas. Minu arvamus selles küsimuses on see, et eliitkoolid sellisel kujul on valed. Ilmselt on väga palju andekaid lapsi, kes käivad tavakoolides, samas kui eliitkoolidesse pääsenutel on võimalus näiteks võõrkeeli õppima hakata juba esimeses klassis. See omakorda avab ka paremad võimalused tulevikuks. kõigil lastel võiksid olla võrdsed võimalused. Praegune süsteem süvendab sotsiaalset kihistumist. Hoopis teine teema on eliitgümnaasiumitega. katsed gümnaasiumisse astumisel on vajalikud. Põhikooli lõpuks on enamikul lastest avanenud anded ja sel kujul on normaalne, et
ellu astuda. Järelikult, peavad õpetajad õpilased nii kaugele viima, et nad sellest koolist lahkudes ja ühte oma vanusele vastavasse haridusasutusse astudes, on nõutud õpetuseesmärgid juba saavutanud. Hariduse eesmärk selles koolis on toetada arenevat inimest eneseleidmise teel, elu ülesande avastamisel ja selle teostama asumisel. Oluliseks peetakse, et arusaamad omandatakse hingest hinge, mitte kõrvast kõrva. Tänapäeval tavakoolides seda meetodit kahjuks ei kasutata. Tihtilugu puudub õpetajal heasüdamlik kontakt õpilasega, kahjuks ei ole sellest alati huvitatud ei õpetajad ise ega ka õpilased. Ükskõik milliste maailmavaadete vahendamine oleks waldorfpedagoogika pedagoogiliste eesmärkidega vastuolus. Sellest hoolimata on kõikidel ôpilastel vôimalus osa vôtta konfessioonide usuôpetuse või vaba kristliku õpetuse tundidest. Steinerkooli korraldus ja struktuur.
selgeks kooliaja jooksul, osa viiplevatest kurtidest on võimelised õppima ka sõnu hääldama arusaadavalt, teine variant on suult lugemine. Väga oluline on, et vanemad oleksid aktiivsed oma lapsega tegelemisel, samuti spetsialistide kaasamine lapse õpetamisse. Kurtide laste kõne - ja lugemsõpetus peaks algama kindlasti juba 4-5 aastaselt et kooliikka jõudes oleks tal piisav sõnavara, selleks vajab laps surdologopeedi abi. Artikkel räägib ka sellest, kuidas tavakoolides ei oska pedagoogid sellise lapsega midagi ette võtta- lihtsalt kogenematuse tõttu. Kui kuulmispuudega laps läheb tavakooli siis on oluline nii kool kui kaasõpilased selleks ette valmistada. Samuti leiab artikli autor, et tavakoolis peaks õpetaja saama lisaks eritasu kui ta tegeleb kuulmishäirega lapsega, sest üks mis kindel, tegelema temaga peab. Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest.
See kõik polnud ju kohustus. Neil oli soov, oli huvi ja nad leidsid võimaluse lisada teadmisi oma tarkuste varamusse. Väga erutav lugu mõistuse harituse suurendamisest. Räägitakse ka südame haritusest. Kust see tuleb? Mida selle all mõeldakse? Minu arvates sisaldab nimetatud mõiste tunnet ühiskonna vastu. Suhtumist kaaskondlastesse. Arusaamist teiste rõõmudest ja muredest, oskust aidata, suunata hädasolijaid. Ega sedagi haridust ei saa ilma õppimata. Selleks on tavakoolides mitmed võimalused. Korraldatakse ka kursusi, loengute seeriaid ja praktilisi õppusi suhtlemise kogemuste omandamiseks. Teisiti võttes tuleb ehk haridust kohustuseks pidada. Ühiskonda saab ju arendada ja täiustada haritud inimene. Edasiminek on hariduse jõul. Seega tuleb vaadata haridust kohustusena. Kohustus, mis tuleb kasuks eelkõige endale ja kogu ühiskonnale. Seega haridus see on minu arvates eelkõige võimalus. Võimalus otsida, uurida,
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Kas süvaõppega koolid on vajalikud? Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Tallinn 2011 Retsenseeritava töö osad: Sissejuhatus: ,,Õppimine on aastasadade ja tuhandetega muutunud järjest olulisemaks ning koolis veedetud aastad moodustavad tänapäeval vähemalt viisteist kuni kakskümmend protsenti inimese elust. Kuna haridus on baasiks kogu järgnevale elule, tuleks kooliaastatest võtta maksimum, või kuidas? Pidevalt avaldatakse meedias artikleid süvaõppega koolide vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, kuid paratamatult jäävad silma autorite vähesed kogemused ning emotsioonide põhjal tehtud järeldused." Kokkuvõte...
selle põhjustest. Kokkuvõtlikult peatutakse ka tingimustel, mis kuulmislangusega õpilase hakkama saamist klassis ja kaaslastega suhtlemisel lihtsustab. Suhtumine kuulmislangusesse 5 Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega õpilaste olukorda tavakoolides. Peamine rõhk on suunatud uurimustele, mis kajastavad kaasõpilaste ja õpetajate suhtumist kuulmislangusega õpilastesse. Antud seminaritöös kasutatud allikatest selgub, et enamik uurimusi kajastab vaid väga üksikute küsimustega vastajate suhtumist kuulmislangusega õpilastesse. Suhtumine kuulmislangusesse 6
ISESEISEV TÖÖ NR 6 HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline a...
Waldorf-pedagoogika individuaalsusõpetuse nõue ei tähenda õpilaste grupeerimist andekuse järgi mitmeks erinevaks rühmaks, vaid individuaalsusele tuleb õpetajal mõelda tundi ette valmistades ja kogu antud klassi õpetajaskond peab nõrgemaid õpilasi järele aitama. Iga saavutus, ka kõige väiksem, on samm õpilase arengu teel ja sellisena tuleb seda ka hinnata. Kokkuvõtteks on raske öelda, kas waldorf-meetodil õppimine on parem või halvem kui tavakoolides kasutatavad õppemeetodid. Waldorf- meetodi suureks plussiks on see, et ta arvestab lapse üldiseid arenguetappe ning samuti iga õpilase eripära. Sellest tingituna on kasutatav õppekava tavakoolidest väga erinev. Õppekava tagab küll lapsele stressitu ning vaba arenemise, kuid samas loob võimaluse kinnise suhtlusringi tekkeks. Eestis on hetkel 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Kasutatud materjal 1. Kranic, E-M. (1991)
ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, ...
Meediast on läbi käinud palju lugusid, kus noor ema on jäänud voodihaige lapsega koju. Sellistel puhkudel ei ole lapsel lootust paraneda, ta lihtsalt eksisteerib, vanem aga ei saa minna tööle ning peab ostma ravimid selle vähese raha eest mida riik eraldab selliste juhtumite puhul. Vaimupuudega laste puhul, on sageli vanem sunnitud lapse panema erakooli, kus lapsega tegeletakse, arvestatades tema eripärasid, see nõuab aga jälle materiaalset kindlustatust. Tavakoolides on põhikooli 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl tasemel ka nn"abiklassid" kuhu on paigutatud need, kes ei suuda tulemustes normaalsete lastega sammu pidada. Piltlikult öeldes istub laps kolme jalaga taburetil, mille üheks jalaks on lapsevanemad, teiseks kool ja kolmandaks muud tugisüsteemid, sh huvitegevus. Kolme jalaga taburetil ei saa istuda, kui üks jalg on lühem või puudub hoopis(Ruuda Lind, 20.nov. 2009 ,,Õpetajateleht")
Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põgenikke ja ka vene töölisi. Maal elas umbes kolm neljandikku elanikest, kellel oli suur küsimus, kust saada maad. Maaküsimus oli ka suur ühiskonnaprobleem. Lisaks maaküsimusele olid suurteks probleemideks veel eestlaste autonoomia, samuti sooviti eesti keelele suuremaid õigusi ning eestikeelset haridust. Eestikeelse haridusega olid tol ajal vaid mõned erakoolid. Tavakoolides toimus õppetöö ikka vene keeles. Tsaari - Venemaal poliitilisi liikumisi väga ei lubatud, kuigi maal olid mitmed põllumeeste seltsid, linnades juba spordiseltsid (näiteks Kalev) ning igasuguseid muid seltse. Lisaks seltsidele tegutsesid veel kohalikud valla- või linnavolikogud. 1915. aastal läks olukord umbes samamoodi edasi. Venemaa hakkas I maailmasõjas takerduma. Sealne sõjavägi hakkas Läti pealinnale lähenema. Eestlasi osales maailmasõjas 100 000, kuid eraldi Eesti
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tun...
Negatiivse käitumise korral tuleb teenitud punktid loovutada. Päeva lõpus saab iga õpilane oma teenutud punktid vahetada preemiate vastu. (Krull, 2000) Arvestuspunktide süsteemi sisse viimiseks tuleb õpilastele selgitada väga täpselt, milliste käitumisviiside eest tasu jagatakse ning premeerida neid ilminguid punktidega. Kehtestada tuleb kindel kord kogutud punktide vahetamiseks hüvede vastu. (Krull, 2000) Mitmete sellealaste eksperimentide tulemusel on selgunud, et tavakoolides on arvestuspunktide süsteemi rakendamine tõhus ilmselt ainult nooremas kooliastmes (O'Leary & Becker, 1967; Ayllion & Roberts, 1974 jt, viidatud Krull, 2000, lk 527). Raskused kompleksmetoodikate rakendamisel. Kõik need eelnevalt kirjeldatud meetodid annavad õpetajale võimaluse kontrollida õpilaste käitumist väliselt. Mõningad autorid on seisukohal, et sellised meetodid võimaldavad manipuleerida õpilaste tahtega ning neid ei tohik koolides üldse kasutada
600 liikme. Tallinna Kurtide kooli direktori Airi Püssi hinnangul on kurtuse hilise avastamise üheks põhjuseks ka süsteemitus. «Arst võib puude diagnoosida, aga mis edasi saab, ei ole kellegi asi.» Lisaks leidub Püssi sõnul ka arste, kes soovitavad anda kuulmispuudega laps Porkuni kooli (intellektipuuetega laste kool toim) või lastekodusse. Eestis on kuulmispuudega lastele kaks kooli, Tallinna kurtide kool koos lasteaiarühmaga ja Tartu Hiie kool. Paljud lapsed käivad ka tavakoolides ja -lasteaedades. Ka Püssi sõnul on oluline varakult vanemaid nõustada. «See, millise otsuse vanem teeb, mõjutab lapse edasist elu ja liiga hilja pandud implantaat ei too enam mingit kasu,» tõdes ta. Kuulmispuue · Umbes iga tuhandes Eesti vastsündinu on kurt. · 90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljatel. · Kurtus võib olla ka mitme haiguse tüsistuseks. · Pealtnäha ei erine kurt laps kuidagi kuuljast lapsest ning tema titaea üldine areng kulgeb sarnaselt teistega.
ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja lähenemisviisidega, mida kasutatakse töös tavaliste lastega. 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD Paljud vanemad rõõmustavad, et nende laps on aktiivne, tunneb kõigi vastu huvi ja jõuab kõikjale. Õpetajatel on aga hirmuhigi otsaees, kui klassis on kas ainult üks sellise käitumisega laps. Iga aastaga üha rohkem hüperaktiivseid lapsi õpib tavakoolides. Loomulikult pole kerge leida nende jaoks seda ühtset "võtit", et muuta õppimine nende jaoks meeldivaks ja haaravaks. Märksa lihtsam on anda märgitemplit "mittealluv" ning võimaluse korral üle viia teise klassi või teise kooli. Piisavalt tihti sattuvad sellised lapsed (vaatamata nende hämmastavatele võimetele ja kreatiivsusele) juba esimese klassi lõpus mahajäänute hulka. Paljud õpetajad proovivad neid aidata, kasutades mittetraditsionaalseid õppematerjale ja
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut
võimaluse all. Arvuti õppeprogrammid ei kuulu algkooli. Nad pidurdavad õpilaste kaasasündinud keelelist ja sotsiaalset pädevust, mida saab arendada ainult kaasinimestega suheldes ja mitte tehnilise aseaine abil. Kesk- ja vanemas astmes seevastu pööratakse moodsa tehnikaga tegelemisele suurt tähelepanu. Tehnoloogia viidi omaette õppeainena sisse juba esimeses Rudolf Steineri rajatud waldorfkoolis, hiljem lisandus mõnedes waldorfkoolides ka arvutiõpetus, seda tunduvalt varem kui tavakoolides. Praegu kuulub arvutioskus tingimatu osana waldorfkooli programmi. 3.10 Elav õppevorm: tsükliõpe Waldorfkoolide üks iseärasusi on näiteks õppetöö korraldamine selliselt, et hommikul kaks esimest tundi on ühe põhiõppeaine tunnid, kus klassiõpetaja õpetab igat ainet mitme nädala pikkuste tsüklite kaupa. 7. ja 8. klassis annavad klassiõpetajad tihti tsükleid üle ka vanema astme õpetajatele. Tsüklitena õpetatakse kõiki aineid, välja arvatud võõrkeeli, muusikat,
Paljud aktsioonid algasid tänavatelt, kus isa liikus teises seltskonnas ja polnud parasjagu kohapeal. Nagu ilmselt paljudel, oli ka isal peamiseks mõjutajaks kolonniga liitumisel kambavaim. Perekond ei kujunenud liitumisel takistuseks, kuna oli eestimeelne. Kuigi ema natuke ikka pabistas, oli isa piisavalt vana, et ise oma otsused teha. Ta ei kartnud, sest tal polnud midagi kaotada. Ta käis koolis sel ajal Täiskasvanute Gümnaasiumis, kus kooliväline tegevus ei mõjutanud õpilasi nagu tavakoolides. Tavakoolide õpilased kartsid oma käitumishinde pärast ning hullemate rikkumiste korral ähvardas neid koolist väljaviskamine. Seetõttu oli kolonni ridades üsna vähe tavakoolide õpilasi. Lisaks 21. oktoobri sündmustele on isa mällu sööbinud pilt temast ja teistest kolonnlastest, kes seisid praeguse Jüri ja Vabaduse tänava nurgal. Isa hoidis sinimustvalget lippu kõrgel peakohal. Ta mäletab, kuidas vanemad mööda läinud inimesed peatusid lipu ees ja pisaraid valasid. Nad
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
sama mis tavalistes esimese keelega töötavates koolides, ainukeseks erinevuseks ongi asjaolu, et kõiki aineid õpetatakse teises keeles. Järgmistes klassides (alates üheksandast kuni üheteistkümnendani, millega lõpeb keskkool Quebecis) õpetatakse teises keeles valikulisi aineid, näiteks ajalugu, geograafiat ja matemaatikat. Quebecis on teises keeles läbitavatel kursustel sama maht kui neil kursustel, mille on kinnitanud Le Ministère de l'Éducation du Québec tavakoolides prantsuse keeles õppivate õpilaste jaoks. Seega suudavad emakeelena inglise keelt rääkivad Kanada õpilased hilise keelekümbluse programmi alusel õppida prantsuse keeles samu aineid, mis on ette nähtud prantsuse keelt emakeelena rääkivatele õpilastele. 3. Keelekümblus Eestis Ühe kolmandiku Eesti elanikkonnast moodustavad mitte-eestlased, kellest suur enamik ei valda eesti keelt ega ole Eesti sotsiaalses, poliitilises ja kultuurielus täielikult lõimunud. Samas
harida. Praegused täiskasvanud kasutavad üha enam võimalusi täiendkursusteks ja -koolitusteks, kui aga sobiv üles leitakse. 4 89. Möödunud pühapäeval peeti Põltsamaal Felixhallis järjekordsed Vooremaa karikavõistlused võrkpallis, kus olid vägagi pingelised mängud. Mustvee võistkonnad suutsid mängida täpselt oma võimete kohaselt ning ootuspäraselt (Koitla: 2008). 90. Kui tavakoolides on koolivaheaeg, siis Kuremaa spordikoolis on kätte jõudnud suviste treeninglaagrite aeg (Mägi: 2007). 91. Maakonna meistrivõistlustel jalgpallis pidasid Põltsamaal tasavägise kohtumise liidermeeskonnad Põltsamaa ja Tabivere. Ülitähtsa võidu sepistasid Põltsamaa jalgpallurid, alistades põhikonkurendi teel meistritiitlile 4:2 (Puri: 2007). Sport muutus tähtsaks 20. sajandi teisel poolel. Olümpiamängude ja
juhtimine, eneseteadvus. Väljendus: enesest teadlik olemine (adekvaatne eneseteadvus) I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark’i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School). Vajadus testida arenguhäireid. Binet-Simon’i skaala (1908, 1911) tõlge: Testis 400 last Vineland’i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides. Vajadus eristada lapsi nendest, kellel on vaimsed võimed. Vaimne ortopeedia – lastele, kellel pole nii head vaimsed võimed pandi kokku… A. Nõrgamõistuslikud: Goddard, H.H. (1912). The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland’i. Nõrgamõistuslike laste kool. Deborahil vaimseks vanuseks 9aastase lapse mõistus. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ). Kallikak’i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju
160 161 8. peatükk treenitakse teid kohaseks, professionaalseks reageerimiseks kriisijuhtimise olukordades (mis hõlmaks ka „kehalise takistamise protseduure“). Tavakoolides on sellised stsenaariumid õnneks harvad. Mõelgem hetkeks õpetajate peale, kes peavad ohjama pinges, vaenulikke, vägivaldseid õpilasi nagu too mu kolleegi oma.. Lõppude lõpuks ei jaga ma siin teiega vihast ja viha talitsemisest muud kui seda, millega ma Kui olukord muutub keeruliseks: raske klass, rasked ajad isegi heitlen nii õpetaja, isa kui kolleegina. Ma üritan selgeks teha, et igasugune käitumine, eriti pingelisemates kontekstides, mõjutab ümbritsevat heas kui halvas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
