tema pedagoogiline tegevus. Lõpetas Tallinna konveravtooriumi Eugenkapi käe all ning alates 91. aastast on ise seal õppejõud. Väga palju on teinud muusikat filmidele ja näidenditele Lavateosed: Nukitsamees, Buration, Jhonny, multifilmid:,, Eine murul,,; ,,Aeg maha,, ; ,,Lotte,, ning filmid: ,,Karoliine hõbelõng,, ,,Don Juan Tallinnas,,. Tihe kööstöö on tal olnud ansambliga, Kiigelaulukuuik See ansambel ongi salvestanud peamiselt Ehala laule. On saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, preemiaid. Aastal 2006 valiti ta Eesti heliloojateliidu esimeheks. Hüüdnimeks on Olku. Omalajal mängis popansamblis ,,Kristallid,, Tuntuimad Laulud: 1. ,,Rahalaul,, 6. ,,Kallis härra Kuu,, 2. ,,Kodulaul,, 7. ,,Põlev puu,, 3. ,,Vaid see on armastus,, 8. ,,Maa ja ilm,, 4. ,,Siin on oja,, 5. ,,Ma tahan olla öö,,
Olav Ehala Olav Ehala on tuntud eesti helilooja ja pianist. Ta on sündinud 31.juulil 1950 aastal Tallinnas. 1969 aastal lõpetas ta muusikateooria ala Tallinna Muusikakoolis. 1974 aastal kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on mänginud ansamblis ,,Kristallid" ja samuti kirjutas ta bändile mõned lood. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on esinenud paljudes riikides ja saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heloloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga
Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed · Muusikalid, filmi- ja teatrimuusika · Tähtsamad teosed nt: ,,Kümme neegrit" ,,Vaid see on armastus" ,,Rahalaul" ,,Kodulaul" ,,Päikeseratas" Kiigelaulukuuik · Olav Ehala vokaalansambel · kujunes 80ndatel · Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja- klaverisaatja-konferansjee Olav Ehala. · 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala autoriplaat "Kino, Teater, Muusika" 1998, ja "Koidulast Ehalani" 2000
Uugametsa Gümnaasium OLAV EHALA Referaat Mari Maasikas 12 kl 2014 Sisukord: 1. Elulugu............................................................................................lk 3 2. Looming.................
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA...............
27.09.2008 Curriculum vitae Nimi: Olav Ehala Meie aja geenius. Sünniaeg ja koht: 31.07.1950 Tallinn Aadress: Kure 6, 13424 Tallinn Telefon: 655 3404 Perekonnaseis: Abielus, abikaasa Katrin Ehala Lapsed: Tütar Eeva-Liisa Ehala, poeg Tanel Ehala Hariduskäik: Tallinna Muusikakool 1969 Tallinna Riiklik Konservatoorium (kompositsiooni erialal, professor Eugen Kapi klassis) 1974 Teenistuskäik: Eesti Heliloojate Liidu esimees, alates 2006. a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973
OLAV EHALA Üldist Sündinud 31.07.1950 Tallinnas. On Eesti helilooja ja pianist. Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige on ta aastast 1977. 2001. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Aastast 1991 on Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Aastatel 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Ehalat kutsutakse mitmel pool tema hüüdnimega Olku. Haridus 1969. lõpetas ta Tallinna Muusikakooli. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Looming Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu).
Olav Ehala Referaat Pärnu 2011 Elulugu ja saavutused Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna.
Keele püsimise tagab keelehoid Martin Ehala Kirjakeele kasutust ja arengut suunavad ning toetavad tegevused jagatakse nelja põhirühma: keele arendamine, keele kaitse ja järelevalve, keelealane suhtekorraldus ja keeleõpe. Kõiki neid tegevusi tervikuna võiks nimetada keelehoiuks, tagab keele püsimise aga on vastandiks keele hääbumisele. Autori arvates on need neli ülalmainitud valdkonda olulised iga keele puhul. Mina arvan sama sellepärast, et kui neid nimetatakse keelehoiuks, siis järelduks see, et keelehoiuga
Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3 Maarja-Liis Ilus Maarja-Liis Ilus (artistinimi Maarja; sündis 24. detsembril 1980 Tallinnas) on eesti laulja.Maarja-Liis Ilus on õppinud Tallinna 21
Kirjutamise kunst Nimeta mõtete püüdmise vahendeid. Kirjelda neist ühte. Lihtsaim viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või eksperimendi ülevaadet, loetleda argumentte mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit, ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks. Esmalt tuleks endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada. Ning siis tuleb juba lõplik valimine, millised teemad sobiksid kõige paremini kokku ja millest annab parima kirjatüki kokku panna. Veel on mõtete püüdmiseks headeks vahenditeks teema veeretamine, skeemi koostamine....
Artikli analüüs Martin Ehala: valijate revolutsioon Eesti riigi sotsiaalsed probleemid seisnevad Ehala sõnul poliitikas. Parteid on kogu rahvale kuuluva võimu egoistlikult endale võtnud ja ei jaga seda uute kodanikega, kellel on, mida öelda. Antud probleemi kolle on praegu kehtiv valimissüsteem, kus on kasutusel suletud nimekirjad. Parteid esitavad endast petlikult ilusa pildi, mida on töödeldud maksumaksjate rahadega, suurejooneliste reklaamidega ja võimsate korraldusmeeskondadega. Üksikkandidaatidel pole piisavalt edu, et midagi poliitika sfääris muuta
1.slaid Tere, kallid kuulajad. Täna ma räägin teile Martin Ehala artiklist „Identiteedikasvatus ja keelehoid ehk Miks peaks eesti kool arendama eesti identiteeti“, mis avaldati keeleajakirjas Oma Keel. Tema artiklitest on meil ka varem juttu olnud seoses suure ja väikse eestiga. 2. Martin Ehala on võtnud aluseks eesti keelenõukogu eestvõttel on koostatud „eesti keele arendamise strateegia“, mille eelnõu novembris 2003 Postimehes avaldati, kus jagatakse kirjakeele kasutust ja arengut suunavad tegevused nelja põhirühma Keeleteadlikkuse suurendamine, keelehoiakute kujundamine - Keelehoole, keelekorraldus, terminoloogiatöö - Kui neid nalja tegevusvaldkonda tervikuna vaadata, võime nimetada seda
Eespere tuntuimad laulud on "Kodu on püha" ja "Ärkamise aeg" (1984), viimane neist oli 1980. aastate II poolel eestlastele eriti oluline. Rahvuse probleeme käsitlevad ka mitmed Eespere loodud suurvormid, nagu kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast" (1982). Lisandunud on aga ka vaimulik temaatika, nagu teostes "Kaks jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile (1986) või "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile (1990). Olav Ehala (31.07.1950 Tallinn), helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu.
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriu...
Hiljem loodi sarnased pargid ka muu hulgas Prantsusmaal, Jaapanis ning Hiinas. Walt Disney suri 15. detsembril 1966 kopsuvähki viis aastat enne, kui avati Walt Disney üks unistusteprojekte Disneyworld Florida osariigis Orlandos. TUNTUMIAD ANIMAFILME ,,Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" 1937 ,,Pinocchio" 1937 ,,Bambi" 1942 ,,Alice Imedemaal" 1951 ,,Mary Poppins" 1964 TUNTUMAD EESTI FILMIMUUSIKA LOOJAD Eesti tuntumad filmimuusika loojad on Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera ja Sven Grünberg ning Eesti tuntumad filmid on "Nukitsamees", "Kallis härra Q ", "Näkimadalad", "Kõrboja", "Suur Tõll" . OLAV EHALA Olav Ehala on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis ,,Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad:
orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule. Paljud muusikateosed olid pärit väga ammustest aegadest ja mõned päris tänapäevased- igale maitsele midagi. Esitatud muusika: * Süit eesti filmimuusikast, heliloojad (eesti) Veljo Tormis, Uno ja Tõnu Naissoo, Ülo Vinter, Margo Kõlar. *,,Ära karda mind" muusikalist ,,Kaotajad", heliloojad (eesti) Olav Ehala ja Jaan Tätte *,,Sirens" muusikalist ,,Jane Eyre", heliloojad Paul Gordon (ameerika) ja John Caird (briti)
1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi Algus 16-aastaselt esines ta koos Olav Ehala ansambliga Kristallid esmakordselt ETV-s. Esimesi menukaid etteasteid oli 1967. aata suvel, mil ta terve hooaja koos ansambliga Eterna esitas Klooga kultuurimajas biitlite "Yesterdayd". Kohalikust ringhäälingust astus ta kiire sammu Kesktelevisiooni ning üleliidulisse raadioasse, kus vene heliloojad hakkasid talle lugusid kirjutama. 80.aastate Nõukogude suurim lemmik. Tema salvestustega on avaldatud rohkesti heliplaate kodu- ja välismaal. 1980ndatel sai ta
Retsensioon Heategevustkontsert Käisin vaatamas heategevustkontsertit ,,Laurits", mille eesmärk on toetada laste ja naiste varjupaika, mis toimus 13. detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus. Kontserdil esinesid järgmised koorid ja inimesed: Saaremaa Ühisgümnaasiumi segakoor ,,Kreedo", dirigent Mari Ausmees, lood mida esitati olid Reinsoo ,,Lumeootus" ja Ripsi ,,Credo"; Segakoor ,,Kreedo" ja Saaremaa Meeskoor SÜM Sisasku ,,Nii armsalt jõulupuu nüüd hiilgab"; Saaremaa Meeskoor SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hall...
16. Nimeta 3 1990. aastatel alustanud eesti heliloojat! 1990. aastatel alustanud heliloojad: Jüri Reinvere, Timo Steiner, Tõnu Kõrvits, Toivi Tulev. 17. Nimeta eesti tuntud süvamuusika interpreete! (orkestrid, dirigendid, koorid, ansamblid, solistid) min 5 Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis, NYYD Ensemble, Risto Joost, Pille Lill, Uku Joller. 18. Milliste eesti heliloojate muusikat tahaksid kuulata kontserdil? Miks? Tahaksin kuulata kontserdil näiteks Olav Ehala, Alo Mattiiseni ja Tõnis Mäe muusikat. Olav Ehala muusika on mulle tuttav juba varasest lapsepõlvest ning seetõttu toovad tema laulud esile palju häid mälestusi, tundeid, mõtteid jms ning nii Tõnis Mäe kui ka Alo Mattiiseni muusika on mulle südamelähedane just rahvustunde tekitamise tõttu… Neeme Järvi Eri Klas Lepo Sumera Tõnis Mägi Ester Mägi Eino Tamberg Jaan Rääts Pärt Uusberg Risto Joost Jüri Reinvere
Klassikaraadio kuulajad on Grünbergi valinud ka sajandi parimaks heliloojaks. Sven Grünberg rääkis mõne sõna oma muusikakirjutamisest. Sain teada, et muusika Hukkunud alpinisti hotellile" oli ta kirjutanud alles päev enne filmi valmimist, Moskvast rongiga Tallinna poole sõites. Sven Grünbergi loomingust meeldis mulle kõige enam filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell" tuntuks saanud laul ,,Nimetu" Sandra Nurmsalu esituses. Esitusele tulid loomulikult ka Olav Ehala lood filmist ,,Nukitsamees". Ehala on kirjutanud muusika ka filmile ,,Karoliine Hõbelõng", kuid sellest filmist antud kontserdil lugusid esitusele ei tulnud. ,,Nukitsamehe" muusikast aga nautisin kõige rohkem ,,Rahalaulu" ja ,,Kodulaulu" ning otseloomulikult ,,Vitsalaulu". Kuna need on pärit lastefilmist ning ka valgustus nende laulude ajal oli väga ergas, rõõmsameelne ja ilus, tekitasid need publiku seas lõbusaid ja meeldivaid emotsioone.
kasutama hakanud, me infotehnoloogilised saavutused on maailmale eeskujuks. Ajaloos oleme pidanud taluma repressioone ning osad me kaasrahvuslased olid sunnitud alustama elu mõnes teises riigis. Sellega meenub mulle Ernest Hemingway kuulus lause tema teosest „Kellel on ja kellel pole“: „Igast maailma sadamast võib leida vähemalt ühe eestlase.“ Pean nentima, et eestlane on inimene, kes tunneb uhkust enda üle. Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on öelnud: „Õige eestlane räägib emakeelena eesti keelt, elab Eestis ja teostab end eesti kultuuris. Eestlane armastab Tammsaaret ja Kivirähki ning poetab laulupeol pisara.“ Ehala tsitaadis peitub eneseuhkus positiivses mõttes. Me loeme enda rahvuskaaslaste väärtkirjandust, räägime oma rahvuskeelt, elame omaenda riigis ning võtame osa eestlaste suursündmustest. Me peaks tundma rahulolu selle üle, et sellised võimalused meil rahvusena eksisteerimiseks on üldse antud.
10.2011 Reijo Bauman Reijo 44203130136 jõusaal 22.10.2011 Mirja Bergmann Mirja 47110060467 rühmatreening 22.10.2011 Elvi Berk Elvi 34404190222 jõusaal 22.10.2011 Kaivo Berk Kaivo 33904050217 rühmatreening 23.10.2011 Olav Berk Olav 48305030944 jõusaal 23.10.2011 Laine Eek Laine 34103030178 rühmatreening 23.10.2011 Einar Ehala Einar 36110090988 ujula 23.10.2011 Aadu Elson Aadu 34110060017 jõusaal 23.10.2011 Marko Erikson Marko 38205190379 ujula 23.10.2011 Aadu Heinlo Aadu 47110070151 jõusaal 23.10.2011 Erika Bachmann Erika 35404050446 ujula 23.10.2011 Reijo Bauman Reijo 44203130136 jõusaal 24.10.2011 Mirja Bergmann Mirja 47110060467 jõusaal 24.10
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav t...
etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim.
Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja katuseid. Lava eest kandsid hoolt: Teet Ehala, Eero Ehala, Reigo Tammjärv, Risto Roosaar, Mihkel Tomberg ning lavastusala juhataja oli Kairi Mändla. Põhuteatri interjöör oli mõnus ja väga hubane. Vahepeal oli küll veidike külm, aga see ei rikkunud elamust. Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku
muutemorfoloogia-, prefiksi-, sufiksi-, isoleerivus- jt indeksid WALS Morfoloogiline tüpoloogia Morfoloogiline tüpoloogia Eesti keele morfofonoloogiast Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused: Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõpeb mõnes vormis konsonandiga, mõnes vokaaliga. Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse tuvastamine (Martin Ehala järgi): Tuleb võrrelda kaht tüveallomorfi, A- ja B-tüve Käändsõnadel ainsuse omastava ja osastava tüvi, nt mõtte : mõtet Pöördsõnadel kindla kõneviisi ainsuse oleviku 1. pöörde ja da- tegevusnime tüvi, nt loen : lugeda Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse liigid: Vältevaheldus ehk vältemuutus Laadivaheldus ehk laadimuutus o Geminaadivaheldus ehk pikkusmuutus (mõnes käsitluses ei eristata, jäetakse osaks vältevaheldusest) Eesti keele morfofonoloogiast
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink
Elukaaslase (armuke) nimi, nimed, vanused, ametid: Laste nimed, vanused, koolid; ametid, elu- ja töökohad: tütar: Hanna-Stina Linna(44) poeg: Robert Linna(35), popmuusik Hariduskäik: Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Töökohad: 1. Eesti NSV teeneline kunstnik (1987) 2. Ansambel Müstikud(19661967). 3. Ansambel System(1968) 4. Müstikud (1969) 5. laulusolist baar-varietees Tallinn 6. 19731974 laulusolist Olav Ehala ansamblis, 7. 1975. aastal orkester Vana Toomas 8. 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin 9. 1978 ansambel Rock Hotel. Auto: Volkswagen Tiguan Koduloomad, nimed: hallitriibuline kass
Kas valetamine võib olla hea ja fantaseerimine halb? 3. Seleta: ,,Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust." (Sokrates) 4. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmised keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis põhiline? (Ehala 2012: 15) telereklaam Kasutatud materjalid M. Hint (1995), Eesti keele õpik X klassi humanitaarharule, Tallinn: Koolibri M. Ehala jt (2012), Keel ja ühiskond, Künnimees http://www.youtube.com/watch?v=oXnFh-ni_fk http://www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8 Lõikepilt, Microsoft PowerPoint 2010
Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul. Euroopa filmides on rohkem thtis muusika tervikuna. Eesti filmimuusikas on esindatud mlemad suunad. Kigi aegade populaarsemale Eesti mngufilmile "Viimne reliikvia" (1969) kirjutas muusika Uno Naissoo (koos Tnu Naissooga). Arvo Kruusemendi filmidele "Kevade" (1969) ja "Suvi" (1976) li muusika Veljo Tormis. Eesti tuntud animafilmide helilooja on Olav Ehala. Tema on kirjutanud ka muusika mngufilmile "Nukitsamees" (reissr Helle Murdmaa). Sven Grnberg esindab Eesti filmimuusikas selle elektroonilist poolust. Tuntud Eesti filmimuusika kirjutaja on ka Lepo Sumera (joonisfilmid: "Suur Tll", "Prgu" ; mngufilmid: "Krboja peremees", "Naerata ometi")
ajad"-SMILE) TÄNAPÄEVANE FILMIMUUSIKA Kasutatakse elektrooniliseid võtteid Ameerika filmimuusika- muusika on iseseisev menulaul Euroopa filmimuusikas on tähtsad niivõrd üksikud populaarsust taotlevad laulud EESTI FILMIMUUSIKA "Viimne reliikvia"-Uno Naissoo "Kevade" ja "Suvi"-Veljo Tormis, lähtub eesti rahvalauludest, mis aitab rezisööril vaatajat viia pisut nostalgiliselt kujutatud Paunvere maile EESTI FILMIMUUSIKA HELILOOJAD o Olav Ehala "Nukitsamees","Kallis härra", multifilmid"Eine murul", "Kapsapea", "Ramsese vembud" o Erkki-Sven Tüür-"Tants aurkatla ümber", "Vernanda" o Lepo Sumera-"Kõrboja", "Vaatleja", multifilm"Suur Tõll", "Põrgu" o Sven Grünberg"Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti", "Näkimadalad"
Eestis valmis esimene helifilm 1932 ,,Päikese lapsed" 1928 linastus esimene Walt Disney animafilm ,,Steamboat Willie" millele tehti esimene järelhelindamine 1940ndatel kasutati esimest korda mitmerealist helisalvestus tehnikat, mida kasutati esimest korda filmis ,,King-Kong" 1929 aastal algas Oscari Gala 1934 aastal hakati Oscareid andma ka filmimuusikale Tuntumaid filmimuusika kirjutajaid Eestis: · Olav Ehala · Arvo Pärt · Veljo Tormis · Uno Naissoo · Lepo Sumera · Sven Grünberg
Pildid Kreutzwaldi maja Võrus Kreutwaldi kirjutuslaud Kreutzwald oma maja uksel Võrus Kasutatud materjal Friedrich Reinhold Kreutzwald. http://kreutzwald.weebly.com/elulugu.html. 16.11.2016 Hollo, A. Erandlik oma ajas. http://www.ajakirimari.ee/Erandlik_oma_ajas_850.htm.16.11.2016 Kreutzwaldi sajand. http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?ite m_id=165&table=Perso ns. 20.11.16 Ehala, M. Habicht, K. Kehayov, P. Zabrodskaja, A. 2012. Keel ja ühiskond. Tallinn: KÜNNIMEES Jõeste, M. Karu, Ü. Masing, V. Oksa, H. Pärk, M. Raudtits, L. Rõigas, Tänan kuulamast!
saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Abielust Reet Linnaga on tal tütar Hanna-Stina ja poeg. Reet Linnaga oli ta abielus 1973 1995. 1999
1.Mis on mängufilm, animafilm ja dokfilm? Mis on nende zanrite tunnused? 2. Mis on mängufilmi, animafilmi ja dokfilmi alazanrid? 3. Mis on avangardfilm? tuua üks näide? 4. Mis on õudusfilmi tunnused? 5. Mis on Blockbuster? Tuua mõni näide? 6. Mis on kultusfilm? Tuua mõni näide? 7. Nimeta kaks eesti filmi heliloojat. 8. Nimeta kolm Kaljo Kiisa filmi? Loominguline ülesanne (selle peale võid juba varem mõtlema hakkata, aga kodus valmis pole mõtet kirjutada, meil on tunnis aega küll et seda teha). 9. Mõtle ise välja film, millest võiks saada kultusfilm? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 10. Mõtle ise välja film, millest võiks saada blockbuster? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 1.-2. Mängufilm on filmikunsti põhiliik, mis põhine kirjanduslikus stsenaariumis ja näitlejate tööl.(komöödia, ajaloo, draama) Animafilm on animatisoonitehnikas loodud film.(anime, joonis, nuku) Dokfilm e. Tõsielufilmi kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite ...
Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul Esile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Kirjutanud setukeelseid luuletusi Öölumi
Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivse töö viljana, sest neis kajastava materjali hulk on väga suur(M. Ehala 2001:182). Sõnastik koosneb sõnaartiklitest. Sõnaartikkel on lõik, mis annab infot ühe keeleüksuse kohta. Sõnaartiklil on kaks osa: märksõna ja kirjeldus ( M.Erelt 1997:569). Sõnaraamatuid klassifitseeritakse kas märksõnastiku järgi, mis tähendab millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus või kirjelduse järgi - missugust teavet kirjeldus pakub( M.Erelt 1997:569). Sõnastiku ülesehitus võib olla alfabeetiline või mõisteline
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta m...
paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr
Pianistiks oli 19-aastane Gerly Kättmann, kes studeeris 10 aastat Pärnu Muusikakoolis ning hetkel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigendiks. Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...", Lembit Veevo ,,Variatsioonid", Ester Mäe ,,Kassari kadakad", Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981" ning regilaul ,,Oh, minu kulla kiigutajad". Kontserdi tegi eriliseks see, et pianist mitte ainult ei mänginud eelpool nimetatud lugusid, vaid nende ühendamiseks tegi improvisatsioonilisi vahepalu, mis mõjusid väga värskendavalt. Muidugi oli kontsert meeldejääv ka selle poolest, et esineja oli paljajalu, kuna tema sõnul on paljajalu mängimine
ajaviide reede õhtuks. Esinejateks olid Uku Suviste ning Fred Rõigas, kes mõlemad laulsid ning mängisid vaheldumisi kitarri ning süntesaatorit. Nad esitasid erinevaid tuntuid, kuid ka mitte tuntuid palasid nii eesti kui ka inglise keeles. Laulud olid enamjaolt tundelised mida oli uskumatult hea kuulata, sest mõlemad lauljad on vokaalselt väga tugevad ja omavad palju esinemiskogemusi. Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö'' . See pala on mu lemmik olnud juba aastaid ning ülimalt mõnus oli seda laulu kuulata esimest korda otse, mõne meetri kaugusel olles esitajast, mitte CD plaadilt või Internetist. Laulul on väga armas sõnum ning kaunid eestikeelsed sõnad, sobis suurepäraselt kontserdi lõpetuseks. Uku Suviste on pärit muusikute perest kelle mõlemad vanemad Väino ning Sirje Puura on Eestis väga tuntud ooperilauljad
3)Uues ehitusmaterjalide ja aiakaupade kaupluses Bauhof pakuti moodsaid ripplagesid Amstrong ja keskküttekatlaid Viadrus U22. 4)Linlastel puudus motivatsioon osa võtta sellistest kokkusaamisest nagu Euroopa Parlamendi valimised. 5)Kihnu saare lähedal mootorrikke tõttu seisma jäänud Soome lipu all sõitev laev on Virtsu sadamasse pukseeritud, Öeldi BNS-ile Virtsu sadama kapteniteenistusest. 6)Tartu Ülikooli eesti keele dialektika ja rakenduslingvistika professori Martin Ehala koostatud etteütluse Vikerraadio saates ,,Huvitaja" luges ette Urve Koni, teatas rahvusringhääling. 7)Elas kord Krimmis kuulus dirigent Gennadi, kelle kodus oli modernne OnOff Eesti AS-ilt ostetud gaasipliit Mastercook, millel oli 2-aastane garantii. 8)Selle aja jooksul süttisid ka tsehhlannale kuulunud sandalett, väärtulsik Mona Lisa ehk La Gioconda, must barett ja lõpuks ka uhiuus tammeparkett Rustic III.
vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli. "Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu. Osatäitjad : Nukitsamees Egert Soll Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik Film erineb raamatust silmatorkavalt fantastikaelementide poolest, mida Lutsu lastejutus ei
Maailma keeled ja keelkonnad Vladislav Virtonen, Pavel Smirnov 10. kl NVRK 2017 Mis on keel? Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Mis on keelkond? Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Mitu keelt maailmas on? Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue’i keelteandmebaasi järgi.) Mõned keeled on hääbunud (vadja ja turjasaami keel) ja väljasurnud Suured keeled, ● Eesti keelt peetakse väikseks keeleks väiksed keeled ● Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena arvestatuna) üle 50% maailmas ...
Esimesena astusid lavale Argentum Voxi liikmed, kes esitasid lood: ,,Ood armastusele" , ,,Siin on oja", ,,Where are you going", ,,Mamma Mia", ,,Ring ring", ,,Tütarlaste laul". ,,Mamma mia" ja ,,Ring ring" on lood, mis kuuluvad põhjamaade klassika hulka ning ilmselt pole olemas inimest, kes ei teaks, et need on originaalina kõlanud ABBA esituses. Seetõttu läks lahti saalis tõeline tants ja trall, ilma tantsuplatsita loomulikult, kuid siiski. Lugu ,,Siin on oja" on kirjutatud Olav Ehala poolt ning selle loo hellus ja soojus, ei jätnud kedagi saalis külmaks, minu hinge kriipisid isegi pisarad. Urmas Sisaski ,, Ood armastusele", mis kostus kohe kontserdi algul raputas ka karud talveunest oma tohutu kõla ja jõuga. Laura Junsoni lood ,,White Christmas" ja ,,Reality" kõlasid erakordselt ilusa vokaaliga ning viimast laulis Laura koos Kaisa Lillepuuga. Tüdrukute hääled sulasid ühte, justkui päev vajuks päikeseloojangusse
Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J.V.Jannsen, viis F.Pacius. Laulu ,,Eesti lipp" sõnad M.Lipp, viis E.Võrk. Eestis neli kooli kus saab muusikat õppida: 1) Georg Otsa nim. kool Tallinnas 2) Heino Helleri nim. kool Tartus 3) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 4) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Naishääled: Koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt. Meeshääled: Tenor, kontratenor, bariton, bass. Tänased Eesti heliloojad: V. Tormis, U. Sisask, E.-S.Tüür, A. Pärt, O. Ehala, T. Stainev. Eesti kuulsamad heliloojad: N.Järvi, P. Järvi, K. Järvi, E. Klas, A. Tali, E.Pehk, T. Leinatamm, P. Saan, O. Elts, A. Volmer. Kuulsamad koorijuhid: H. Surva, L. Rahula, T.-E. Loitme, A. Saluveer. Eesti pianistid: R.Rannap, M.Poll, M.Kappel, A.Kammiste, K.Ranpalju, M.Matiisen, P.Lassmann .Muusikaajakirjad Eestis: ,,Teater. Kino. Muusika" ja ,,Muusika". Viimased peod:25. Laulupidu/ 18. Tantsupidu /tulemas 11. Noorte Laulupidu
1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
