1) Venemaa on hädas vägivaldsete miilitsatega Vene miilitsate omavolitsemise üle järelvalvet teostava organisatsiooni kinnitusel tõusis korravalvurite poolt toime pandud kuritegude hulk aastaga 11 protsenti. Miilitsate tegevusel silma peal hoidva organisatsiooni esindaja Andrei Moskovkini kinnitusel panid miilitsad lõppenud aastal toime 5190 kuritegu, millest enam kui 3000 juhtumit olid seotud korruptsiooni ja võimuvolitustest üleastumisega, vahendas AFP. Venemaa Föderatsiooni siseministeerium on sattunud kriitikalaviini alla, sest mundrikandjate omavolitsemine ja kriminaalsed juhtumid on Venemaa argipäeva lahutamatu osa. Vastuseks süüdistustele on president Dmitri Medvedev lubanud miilitsa ja vanglasüsteemis viia läbi ulatuslikud reformid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- 2)Bagdadi raputas kolm võimsat plahvatust Iraagi politsei ...
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist...
Artiklid Soomes vahistati juhiloata narkojoobes Eesti autojuht. Ilmus 5 jaanuaril 2014, autor on Matti Aivar Lind, artikkel ilmus delfi.ee Soomes süüdistatakse keskealist Eesti kodanikust meesterahvast joobes ja juhtimisõiguseta auto juhtimises ning narkootikumide tarvitamises. Eestist pärit mees peeti Koivakkalantie lähistel kinni laupäeva öösel kella 2 paiku, kui viimane parasjagu autoistmel uinakut tegi, edastab MSN. Kiire narkotest andis vastuseks, et mees oli tarvitanud amfetamiini. Autojuhil ei olnud juhtimisõigust ja ta võeti uurimise ajaks vahi alla. Kokkuvõtte: Eestist pärit mees oli Soomes ja peeti kinni, kuna ta oli sõitnud autoga ja olnud narkootikumite ja alkoholi mõju all. Heast elust põrunud? Rootsi valitsus tunnustas failijagamist ametliku religioonina. Autor on Lauri Jürisoo, kirjutati 06. jaanuar 2012, artikkel delfi.ee Täpselt nii, Rootsi tunnustab nüüd ja edaspidi ametliku religioonina Kopimismi Kirik...
HEATCATCHERI UUDISED 2014 VARPO GRUPP OÜ SISSEJUHATUS Juba aastast 1997 on Varpo Grupp OÜ koostöös Rootsi soojuspumpade valmistajaga olnud osaline kortermajade soojustagastussüsteemi loomisel ja arendamisel. Nõukogudeaegsetel korrusmajadel alustati süsteemi katsetusi 2009 aastal. Koostöös Elysium OÜ ja Tallinna Tehnika Ülikooliga töödeldi välja lahendus "Heatcatcher", mis on suunatus just nõukogudeaegsetele korrusmajadele. Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks kortermajade soojustarbimine, konstruktsioonide õhulekked ning ventilatsiooni ja küttekehade tasakaal.Olulisim osa Heatcatcheril on heitõhu soojusvaheti ning selle soojustootlikkus. Soojustootlikkuse kõrval on sama tähtis ka kasutajasõbralikkus ning töökindlus. HEATCATCHER e. SOOJAPÜÜDJA Heatcatcheri ventilatsiooni soojustagastuse lahendused on äratanud laialdast ...
Uudised USA-l üllatuslikult suur majanduskasv. USA majandus kasvas neljandas kvartalis kodumajapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2 protsenti, kuid paigalpüsivad palgad ei luba selle aasta alguses kasvukiirust hoida, kirjutab Reuters. -Postimees, 30. jaanuar Schumacherit tuuakse koomast välja. Seitsmekordse vormel-1 sarja maailmameistri Michael Schumacheri mänedžer Sabine Kehm kinnitas, et meest on hakatud tasapisi kunstlikust koomast välja tooma. Kehm kinnitas BBC-le, et Schumacheri rahustite ja ravimite doose on hakatud vähendama, mis tähendab, et teda püütakse koomast välja tuua. Vormelilegendi mänedžer lisas, et tegemist on pikaajalise protsessiga ning kinnitas, et enne koomast äratamist oli Schumacheri seisund endiselt stabiilne. Seitsmekordne maailmameister kukkus 2013.a lõpus 29. detsembril, kui oli suusatamas Prantsusmaa Alpides. Eile BBCle antud intervjuus ütles Hartstein, et tem...
Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht. ● Võitjale kaotas Kristel Viigipuu vähem...
Keskkonnateemalised uudised 13.09-29.09.13 13.September: Riik taastab lähiaastatel 2500 hektarit loopealseid Keskkonnaministeerium kavatseb aastatel 2014-2019 taastada 2500 hektari ulatuses kinnikasvanud loopealseid, millest suurem osa asub Saare- ja Hiiumaal. Loopealse taastamiseks on tarvis harvendada sinna kasvanud puud ja eemaldada võsa. 15.September: Läänemere põhja maetud keemiarelv on mõjutanud kalade arengut Gotlandi sopis on 8 000 keemilist mürsku ja raketti, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Keemiarelva matmiskohast on avastatud mürgitatud ning veidralt arenenud kalu. 16.September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aast...
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus....................................
Majandus uudised ja minu arvamus. Vaata, kuidas kerkib keskmine elektriarve Eesti Energia uute hindade puhul! ( Delfi Majandus 3. September. http://majandus.delfi.ee/news/elektriturg/delfi-graafik-vaata-kuidas- kerkib-keskmine-elektriarve-eesti-energia-uute-hindade-puhul.d?id=65017028 ) Mina arvan, et väga paljutel peredel läheb raskeks, eriti veel neil kellel on palju lapsi ja kelle vanemad tööl ei käi on ju teada, et Eesti Töötukassast ei saa mingit märkimisväärset palka. Kui kallineb elekter kallineb ka kõik muu. See võib põhjustada järjekordse Eestlaste rände Soome või kuhugi mujale kus elu on odavam. Pildi järgi kauba tellija sai tünga. ( Delfi Majandus 3. September. http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/pildi-jargi-kauba-tellija-sai- tunga.d?id=65029836 ) Internetist,era isikult midagi ostes/tellides peab olema inimene piisavalt taibukas, et talle tünga ei tehta näiteks kannad raha pool ja ...
Mõtiskledes tolle tsitaadi peale David Lodge’ilt „Infromatsioon on kaasaegse maailma religioon“, tekivad mu peas vaid nõusoleku noodid. Samas, kui tuulan mõttes läbi oma tutvusringkonda ja erinevaid inimesi, mõistan, et kõigi jaoks see võibolla nii ei olegi. Aga mida tähendab, informatsiooni meile kui religiooniks olemine? Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka? Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse. Olin tükk aega mõelnud, kas ma olen ainuke, kellele ei anna järjekordsed metsatulekahjude ja autoavariide uudised mitte midagi muud, kui teadmise, et teinekord oskan vähemalt seltskonnas kaasa rääkida? Kui nooremana ajalehte lugedes või „Reporterit“ vaadates tekkis maailma veidrustest uudiseid nähes vähemalt mingigi emotsioon, siis nüüd aastaid hiljem ei oska ma enam imestadagi ega vaevugi nende peale oma arvamust avaldama
Peab alati olemas olema, et aru saada, mis on loo tuum. Tuumlõik peab olema teine lõik, hiljemalt kolmas. Selle peab siduma nii sisult kui keeleliselt siduma huvilooga. Juhtlõik või sissejuhatus? – mida tähtsam uudis, seda enam peaks valima juhtlõigu. Mida kõvem teema, seda enam peaks valima juhtlõigu. Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus. Pehmetes uudistes on kolm väärtust: prominendid, konflikt ja sündmuste lähedus lugejatele. - Konflikt – pehmed uudiste teemad on sport, seiklused, sõda, mängud. Suurt vägivalda võib olla 2% uudiste pinnast. - Prominendid – prominentide elu on keskne pehmetes uudistes: rikkad, staarid,
TURISMI JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti üheks olulisimaks turismiorganisatsiooniks on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL). Just sellesse organisatsiooni on kokku kogunenud erinevad turismiettevõtted üle terve riigi, mis aitavad kaasa valdkonna pidevale arengule ja edendamisele. Seesugune omavaheline koostöö viib turismi kui majandusharu edasi. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit on tegutsevate tööandjate esindusorganisatsioon, millesse kuuluvad hotelli- ja restoranimajandusega tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegutsevad ühiskondlikel, vabatahtlikel ja demokraatsetel põhimõtetel. EHRL asutati 12.veebruaril 1992 Eestis ning sellesse kuuluvad 2015.aasta jaanuari seisuga 184 ettevõtet või ettevõtete ühendust. Kogu informatsioon EHRL'i kohta on olemas nende veebilehel www.ehrl.ee. EHRL'i eesmärgiks on kooskõlastada ning kordineerida liikmete tegevust hotellimajanduse ja toitlusta...
Analüüsi kuulsustele halba varju heitvat materjali kõmuajakirjanduses. Kui paljud fotod, uudised ja kuidas rikuvad kuulsuse privaatsust? Millega on õigustatud sellise materjali esitamine? Kõmuajakirjanduses tuleb kuulsustel ehk avaliku elu tegelastel demokraatlikus ühiskonnas tänapäeval leppima sellega, et nende eraelu on pidevalt meedia huviorbiidis, nende tegevusi jälgitakse igal pool. Kõmuajakirjandus on see, mis keskendub meelelahutusele, need on tavaliselt emotsionaalsed ja hinnangulised
Televisioon Meedium "Kaugnägemine" Elektroonilise teabelevi vorm. Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks
1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5. Uudis keelekujundajana............................................................................................................. 9 2. Jõgeva maakonna ajalehed.............................................................................................................. 12 3. Välismaailma uudised..................................................................................................................... 13 3.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 13 3.2. Punalipp....................................................................................................................................18 3.3. Vooremaa 1991-1992......................................................
Ma saan teada, millal algab lemmikfilm või korvpallimats, mis on huvipakkuv. Reklaam võib pakkuda kõike, arvates olla näinud kõike, mis on võimalik välja mõelda, tulevad uued ja hullumeelselt iiveldama ajavad reklaamid. Mõeldes uudistesaadetele, saab sealt infot päeva tähtsündmuste kohta. Igal õhtul näeme, mida head või halba sünnib maailmas meie ümber, kuid mitte meiega. Vaadata on võimalik asju lillelaadast kuni õudusunenägudeni. Maailm pole kade näitama meile oma palet. Uudised tekitavad meile reaalsustaju. 140 kilomeetrit tunnis pole võimalik libedal teel kurvi võtta ja pangaröövlid püütakse kinni, kuid ikkagi on neid, kes üritavad seda muuta, kuid lõpetavad ikkagi õhtustes uudistes. Mõni õnnestunud suur tegu paneb aga kõiki mõtlema, aga mis siis kui.... Me kõik mõtleme kaasa uudistega. Filmid on meie salaelu, elu mida ihaldame. Soovi korral midagi suurt teha, hakkame vaatama filmi, sest see on lihtsam, kui tänaval päriselt pahade vastu võidelda
Kuidas meedia mõjutab minu elu? Meedia osatähtsus meie elus kasvab iga päevaga. Tänapäeval puutun sellega kokku igal pool. Näen seda televiisoris, ajakirjanduses, tänavatel, internetis. Meedia on suur mõjutaja olnud minu elus. Meedia on huvitav ja kaasakutsuv. See avardab minu silmaringi. Tänu sellele saan teada mis toimub minu ümber maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole, mis uued ja huvitavad asjad on poelettidele jõudnud. Meedia mõjutab mind kindlasti, kasvõi näiteks kui ma näen, et reklaamitakse miskit uut, siis tekib mul huvi selle vastu ja tahan samuti seda endale. Meedia aitab ka mul inimestega suhelda. Ma suudan end paremini väljendada ja leida teemasid, millest rääkida. Mul on võimalus avaldada tervele maailmale enda arvamust ja saada sealt tagasisidet. Näiteks oma blogi pidamine, ma saan seal arvamust avaldada ja kutsuda ka teisi endaga kaasa rääkima. Samuti saan anda oma blogiga inspiratsiooni teistele inimestele. Meedia...
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, ...
repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi. Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted, riigikaitse, majandus); pehmed uudised(kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk jne). Kõva
Nimi Sky Plus Raadio Elmar Kuku raadio Russkoe radio Power Hit Star FM Vikerraadio Spin FM Radio Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika muusika · uudised · õnnesoovid maailmas toimuvast · sündmused · uudised · muusika · ilmaennustus raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt
EESTI Diana Tanaga MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor TV 6 Ida-Virumaa uudised, Kodu keset linna, Kõige naljakamad koduvideod Talinna TÄNA Uudised, TÄNA+, otseülekanded (sport, TV kultuur)
1. ETV„Aktuaalne kaamera“ „Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele. Eetris on alati kaks uudisteankrut, üks mees ja üks naine, kes uudised vaheldumisi loevad. Ankruteks on: Margus Saar, Monika Tamla, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Kasutusel on tehnilised lahendused, mis kõik panustavad saate visuaalse külje elavdamisele. Stuudiokujundus on heledates toonides ning tundub, et stuudios valitseb vabam vorm, suheldakse omavahel. Ekraani allosas jookseb terve saate vältel uudisteriba, mis tutvustab veebiportaali uudised.err.ee tähtsamaid ja värskemaid lugusid.
Juhi tervislik seisundAnete, Karin, Kelli, Sten Joobeseisund alkohol narkootilised ained psühhotroopsed ained KARISTUSED: rahatrahv arest kuni 2 aastat juhtimisõiguse kaotamine MIKS MA LÄHEN JOOBEGA SÕITMA? Nägemine Nägemist peaks kontrollima iga 4 aasta tagant Üle 40 aastastel tuleks silmi kontrollida tihedamini 40 aastased vajavad nägemiseks 4 korda rohkem valgust 65 aastased aga 10 korda rohkem Vanusega silma kohanemisvõime aeglustub Vanusega muutub raskemaks värvide eristamine, eriti punase Sõite tuleks sättida nii, et ei sõidaks pidevalt päikese suunas Vanadus Viimase viie aastaga on eakate juhtide osakaal kasvanud ligi 26%. 2016 a hukkus liikluses neljandik üle 65-aastaseid. Terviseriskid, mis mõjutavad liikluses osalemist. Piiratud liikumisulatus Ravimite kompleksmõju Diabeet Glaukoom Dementsus Jne. Mida saaks teha, et vanuritel oleks ohutum liikluses? Rav...
isikutelt neile reklaami objektiks oleva kauba või teenuse omandamist *tekitada lastes alaväärsustunnet või õhutada neid agressiivsele käitumisele 16)Kuidas jagunevad ajakirjanduses e. pressis ilmuvad materjalid? Trükiväljaanne: 1)toimetuse materjalid: -pildilised lood, kirjutatud lood: *uudislood, arvamuslood, jutustavad lood, pisiinfo 2)toimetusväline materjal -reklaam, kuulutused, teated 17)Mis on kõvad uudised/pehmed uudised? *Kõvad uudised- paljude inimeste elu mõjutav uudis *Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu 18)Mille poolest erinevad uudislugu, arvamuslugu ja jutustav lugu? Uudislugu on avalikkusele vajalik teave; arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu; jutustav lugu on inimest tutvustav lugu 19)Uudise komponendid (3) ? Kirjelda neid Uudise komponendid on juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid.
AS Toftan Eva Tasso Eesti Maaülikool Ettevõttest Toodetakse saematerjali kuusest ning männist Asub Võrumaal, Sõmerpalu vallas Asutatud 1995 Suuruselt teine saeveski Eestis ja kolmas Baltikumis 4.11.2013 Eva Tasso Kasutusvaldkonnad Liistud, puusepatooted Aknaraamid, ukse lengid Välisvooder/sisevooder, põrandalauad Liimpuit Roovitused Pakendid, kaubaalused Aiad, tarad, tuulepiirded 4.11.2013 Eva Tasso 4.11.2013 Eva Tasso Tootmismaht kuupmeetrites 450000 400000 350000 300000 250000 Toftan saeveski Paikuse saeveski 200000 Imavere saeveski 150000 100000 50000 0 2004 2005 2006 4.11.2013 Eva Tasso Head küljed 4.11.2013 Eva Tasso Meeskond Tegevjuht...
harida, so õppida, kui ma ei märka enda lähimat ümbrust? Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemisega. Tema jaoks oli see kui sigar pärast lõunat. Ajalehed annavad kõigile midagi, eriti kohalikud, sest need sündmused puudutavad meid enim
seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi olekski konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide ja trikkide abil. Väga heaks näiteks võib tuua artikli, mille pealkiri on selline, mida lugeja ei suudaks, ei saaks lihtsalt kahe silma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid ka moonutatud info abil. Teadagi läheb inimestele peale igasugused kõmu- uudised, ning teiste eraelud, mis on lugejale hea meelelahutus. Samuti ka staaride elust, näiteks; keegi lahutas kellestki, jne... ning see jätab teised uudised varju. Eriti sobimatu ja ebameeldiv ongi staaride ja teiste kuulsuste elude seljas elamine, kuna kõigil on õigus vabadusele ja privaatsusele. Kuigi meedial on palju negatiivseid külgi, siis meedias leiab ka midagi positiivset ja huvitavat. Meedias on väga tähtis see et lugejaskond saaks oma uudised, mis on päriselt ka tähtsad, nt.
* palju jutu- ja probleemsaateid, mahukas uudisteprogramm * eestikeelne, kommertsraadio Raadio Elmar * eestikeelne raadio * levib üle kogu Eesti * mängib enamuses muusikat * kommertsraadio Raadio Uuno * muusikaraadio (põhirõhk 90'ndate, sajandivahetuse ja ja viimase 8 aasta kõige kuumematel hittidel) * ei puudu ka uudised (meelelahutusuudised, igapäevaselt oluline informatsioon) * eestikeelne * levib Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Põlvas, Kesk-Eestis, Saaremaal, Rakveres, Lääne-Eestis, Muhumaal. Raadio Sky Plus * estikeelne juturaadio, kuid samal ajal ka palju muusikat * uudised (kolm minutit enne täistundi ilmauudised ning ka muu oluline informatsioon, ka meelelahutusuudised)
Minu suhted meediaga Minu suhted meediaga on väga head, kuna ma väga palju vaatan televiisiorist uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem. Kõige rohkem häirib see , et vahepeal kirjutatakse liiga palju inimese eraelust , nagu näiteks , et mis ta hommikuks sõi ja mis kell ta seda sõi jne. Kas ma pean ennast internetisõltlaseks ? Mingil määral küll , kui
Domineerisid majandusuudised Räägiti koolides toimuvast Olulisel kohal oli iseseisvus Toimusid täienduskoolituskursused Ehitati juurde kaupluseid ja majandushooneid Tutvustati maakonna tekkimist Jõgeva tänavate heakorrastamine tähtsal kohal Vooremaa 2007 2008 Koolid külastasid üksteist Väärtustati laulupidu Kajastati üritusi Räägiti majanduskriisi ohtudest Muutused Kolhoosnik koosnes 4st A3 lehest. Puudusid uudisele vastavad kriteeriumid. Uudised erinevatel lehekülgedel. Halb kujundus. Punalipus ei saanud aru, kust üks uudis algab ja teine lõpeb. Lugemine keerukas. Uudised vastasid kriteeriumitele ja olulisim oli ettepoole tõstetud. Vooremaa oli lihtne ja ülevaatlik. Uudised arusaadavalt üksteisest eraldatud. Kaasaegne ja pilte rohkem. Tulemused Ajalehe ülesehitus on paranenud Keel on muutunud argipäevasemaks Aja jooksul on välismaad kajastavaid uudiseid rohkem Aitäh kuulamast!
Maisi (tava- ja maheviljelus) kasvatuse ja koristuse masintehnoloogia Morfoloogia Mais (Zea mays) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane teravili Kasvab 2-3 m kõrguseks, kõrre läbimõõt 2-7cm, kõrre südamik täitunud pehme säsiga, hästi arenenud juurestik toetab taime Emas- ja isasõisikud asuvad samal taimel, isasõisikud on taime ladvas Viljapea kasvab varrele lehekaenlaasse, tõlvikuid maisitaimel 1-4 Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad jne Pilt 1. Zea mays Maisi kasvatamine Eestis Teadaolevalt maisi kasvatatud juba 19.sajandil (1835 Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, 1885 Sangaste, 1895 Rooma mõis) Taasalustati Nõukogude perioodil Saak sageli ikaldus ilmastiku ja umbrohtumise tõttu, puudus sobiv tehnoloogia Tänapäeval suur osa saagist loomasöödaks Saagikus kõigub iga aasta ilmastiku tõttu NSV Liidu...
Austriasse. · Plaanikohaselt valmib juhe 2015. aastaks. · South Stream-is nähakse Venemaad vältiva Nabucco konkurenti. Nabucca · On kavandatav gaasijuhe, mis transpordiks maagaasi Türgist Austriasse, läbides teel Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari. · Juhtme kogupikkus on 3300 km. · Projekt algas 2002. aastal. · 13. Juulil 2009 allkirjastasid kõik riigid ametliku kokkuleppe gaasijuhtme rajamiseks. Uudised · Venemaa tõrjus kava torujuhtmed ühendada (15.03.2010 11:41 Postimees) Itaalia energiafirma tegi ettepaneku liita Moskva kavandatud South Stream gaasijuhe Euroopa Liidu Nabuccaga. Uudised · Nord Streami torujuhtme paigaldamise laev jõudis Läänemerele (28.03.2010 17:24 ERR uudised) Alus Castoro Sei jääb siia vetesse ligemale 2 aastaks, paigaldades enamuse juhtmetest. Plaan on, et 2011. aastast alates toimib gaasi
Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju. Eesmärk pärineb 2014. aastal ilmunud alkoholipoliitika "Rohelisest raamatust", kus on välja toodud kõnekas fakt, et Eestis tarbiti 2012. aastal 10,3 liitrit absoluutset alkoholi aastas täiskasvanud inimese kohta ja sellega kuulus Eesti Euroopas enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Alkoholi tarbimisest põhjustatud majanduslik kahju aga oli arvutuste kohaselt 1,6-2,5% SKP-st. WHO andmetel on ühiskonnas majanduslik kasu ja kahju tasakaalus, kui alkoholi tarvitamine on maksimaalselt 6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta. 2017. aastaks oli küll alkoholi tarbimine vähenenud 8,6 liitrini inimese kohta, mis paraku aga hoolimata karmist alkoholipoliitikast, või siis pigem tänu karmile alkoholipoliitikale oli teinud võrreldes 2016. aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ameti...
Lõppude lõpuks teevad valijad oma otsuse selle järgi, mida nad kuulnud ja lugenud on ning see tähendab seda, et riigikogu koosseis võib kaudselt oleneda täiesti ajakirjanduse juttudest. Samuti kirjutatakse liiga palju halvustavaid uudiseid erinevatest asutustest ja firmadest. Tihti saab jälle lugeda, kuidas kuskil haiglas mingi traagiline sündmus juhtus, kuidas kuskil söögikohas toidu seest midagi leiti või siis kuidas kuskil poes jälle aegunud toitu müüdi. Need kõik uudised muudavad meeletult inimeste arvamusi negatiivsemaks ning see omakorda toob probleeme vastavatele asutustele. Uudised võiksid vähem erinevaid asutusi maha teha ning keskenduda rohkem vajalikule. Peale selle, et kirjutatakse alatasa halvustavaid artikleid, kirjutatakse ka liialt uudiseid mida poleks üldse vaja ning ilma milleta käiks elu samamoodi edasi nagu see seni oli olnud. Peaaegu igapäevaselt leiab tekste selle kohta, kuidas mingi kuulsam inimene on endale uue
Võru Kesklinna Gümnaasium Minu 10. klassi kokkuvõte arvustustest Referaat Autor: Marget Kunts Juhendaja: Evi Tarro 10.a Võru, 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Reisikirjeldus..............................................................................................................................4 Võru linn 21. sajandi algul..........................................................................................................7 ,,Misantroop".......................................................
Põimlause 1.Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte. (pealause, kõrvallause, pealause) 2.Isa loeb lehte, milles on head uudised. (pealause, kõrvallause) 3.Töölt koju jõudnud, loeb isa lehte. (kõrvallause, pealause) Reegel: kõrvallause peab pealausest olema eraldatud koma(de)ga. Kui kõrvallause jääb sidesõnade ja, ning, ega ehk, või ette, siis pannakse põimlauses nende ette koma!!! NT: Rüüpasin teed, mis oli tulisevõitu, ja hammustasin kiiresti saia. 4. Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte, milles on head uudised. (põimlauses võib olla ka mitu kõrvallauset)
varjatud sündmuste leidmiseks. Oluline on püsiallikate roll. Ajakirjanik ei näe ega kuula enamus sündmusi. Ta saab olla nii hea kui allikad. Tuleb suuta eristada pseudovarjatud fakte, millega manipuleeritakse. Üld- ja eriuudised Leht jagab tavaliselt materjali erinevateks osakondadeks. Liigendamise aluseks on valdkonnad, sihtauditooriumi laius ja geograafia. Ajalehes on kujunenud välja omad kesksed ja perifeersed valdkonnad ning need alad, millest satub uudised lehte haruharva. Kesksed valdkonnad on poliitika, majandus, õnnetus ja kuritööd, sotsiaalelu, olme, kultuur, sport. Suuremad lehed liigendavad neid: teadus, keskkond, kirik, põllumajandus, haridus jne. Tegemist on traditsioonilise valdkonna valikuga; teatud valdkonnad on tugevama väärtusega ühiskonnas ja meedia peab neid kajastama. Klassikaline kultuur on väärtustatud rohkem kui meelelahutus. Tegemist on uudisväärtuste mõjuga.
Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülgedelt: www.delfi.ee www.postimees.ee www.ohtuleht.ee Informatsiooni ühtivus
Kokku-lahkukirjutamisreeglid 1. “Magamiskohad olid puust, põrandast veidi kõrgemal, midagi pehmet külje alla ei antud.” Sõna “magamiskohad” kirjutatakse kokku, sest “magamis” määrab “koha” liiki. Allikas: https://maaleht.delfi.ee/elu/kuidas-virumaa-kirjamees-enn-malgand-noukogude- ajal-15-paeva-arestimajas-istus?id=88754149 2. “Monte Carlo rallil sõidetakse nelja päeva jooksul kokku 16 kiiruskatset kogupikkusega 304,28 kilomeetrit.” Sõna “kiiruskatset” kirjutatakse kokku, sest omadussõna “kiirus” ja nimisõna “katset” väljendavad kokkukirjutatuna kindlat omaette mõistet. Allikas: https://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/interaktiivne-graafik-tana-ohtul-algab-vaata- kuidas-kulgevad-monte-carlo-ralli-kiiruskatsed?id=88725869 3. “Hääl teisel pool toru ütleb, et on küll.” Sõnad “teisel” ja “pool” kirjutatakse lahku, sest oma normaalolekus on sõnad lahku kirjutatud. Allikas: ...
Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja lööv, suur rõhk emotsionaalsel mõjutamisel, tippaeg 19.00-23.00, sisseostetud formaadid. Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus, fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised, regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV
IMIKUTEL KUIV NAHK KUIDAS AVALDUB? ❖ KLIINILISELT NÄEB KUIV NAHK KORTSULINE, TUHM,ELUTU,KADUNUD ON ELASTSUS;l. ❖ KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT; ❖ VAATLEMISEL PUNETAV,TUHM,HELBELINE,KIHILINE,KUIVADE, VALKJATE LAIKUDEGA,PRAGUDE JA ISEGI LÕHEGA; ❖ KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KUS TAVALISELT TEKIB? ❖NÄGU ❖KÄSIVARRED(ERITI KÜÜNARNUKID) ❖JALAD(PÕLVED) BEEBI NAHK ON ERILINE ❖ RASUNÄÄRMED TÖÖTAVAD VÄGA TAGASIHOIDLIKULT; ❖ NAHK KUIVAB KIIRESTI NING EI OLE PIISAVALT KAITSEVÕIMET VÄLISTEGURITELE; MIDA EI SOOVITATA TEHA? ❖PESTA MITTE ROHKEM KUI 3 KORDA NÄDALAS(RIKUB LOOMULIKU KAITSEKIHI); ❖PUHTA VEEGA PESEMINE KUIVATAB NAHKA; ❖EI TOHI PESTA TÄISKASVANUTE NAHAHOOLDUS VAHENDITEGA; ❖PEALE VANNI NAHKA MITTE HÕÕRUDA; ❖KREEME MITTE KASUTADA AINULT KUI TEKKIB PROBLEEM. KUIDAS AIDATA NIISUTADA? ❖ BEEBI VANNIVESI VÕIKS OLLA PEHMEHDATUD SPETS.VANNIPIIMAGA VÕI VANNIÕLIGA...
televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist informatsiooni kätte saamiseks kulub palju rohkem aega kui näiteks internetist uudiste lugemisele. Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates on päeva tähtsaimad uudised ja lennukiga sõitvad väikelapsed segamini nagu pudru ja kapsad on noorel tihti keeruline aru saada, mis siis tegelikult tema jaoks saadud infost oluline on. Televisioon on paarikümne aastaga teinud oma arengus suuremaid muutusi kui ükski teine meediakanal. Oli aeg, mil neil üksikutel saadetel, mida näidati, oli väga suur tähtsus. Kõik vaatasid ja teadsid. Peale seda tekkis periood, mil televisioon muutus kõigile kättesaadavaks. Selle pidev jälgimine oli iseenesest mõistetav ja
· Kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning neile vastavaid käitumisviise ehk sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Kujundada avalikku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades toimuvat · Vahendada teadmisi ja laiendada silmaringi · Kriitika ja kontroll sõnavabadusega riikides kontrollib võimuasutuste tegevust · Pakkuda meelelahutust. Uudised jagunevad kaheks 1. kõvad uudised: Kajastavad nii kohapeal kui ka mujal maailmas toimuvaid sündmusi, mis mõjutavad enamike inimeste elukäiku Nt: majandus, sõjalised konfliktid, poliitika, välissuhted jne... 2. Pehmed uudised: pakuvad inimestele eelkõige meelelahutust, olles seega n-ö ,,ajatud" ja emotsionaalsed. Pigem on oluline konflikt ja osalejate tuntus kui sündmuse ühiskondlik ja personaalne mõju Nt: Kultuur, sport, teadus, sotsiaalprobleemid
11.kl Kontrolltöö: rahvuslik ärkamisaeg ja sajandivahetus Eestis. II rida 1.Nimeta rahvusliku ärkamisaja eelduseid.-3p 1. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu 2. Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv 3. Eesti haritlaste teke 4. Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng 5. Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine 6. Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng) 2.Kelle tegevust pead rahvusliku ärkamisaja perioodil kõige kaalukamaks ja miks? -5p Kasuta põhjendamisel fakte. Minu arvates oli kõige kaalukam rahvusliku ärkamise eestvedaja Johann Voldemar Jannsen. Ta asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumi...
Meedia meie elus Mis õigupoolest on meedia? Meedia on informatsiooni liikumine läbi erinevate abivahendite nagu teler, raadio, ajaleht või hoopis suuline informatsioon. Kõige rohkem teavet saavad inimesed siiski kuulates, sest hommikul pannakse ikka tööle raadio või teler kust tulevad uudised. Telerist informatsiooni saamiseks ei pea sa sellega samas toaski olema. Tähtsamad küsimused meedias, millele võib vastuseid leida on: Kes? Mida? Kus? Miks? Kuidas? ja ka Millal?. Nende küsimuste vastused annavad kõige rohkem teavet meile kõigile ja see püüdlebki selle poole, et pakkuda meile võimalikult kiiresti ja läbi erinevate infoallikate teavet maailma sündmuste kohta. Informatsioon jõuab meieni kõikjalt ja tahest tahtmata. Juba varajastel
Sõjaline Poliitiline Majanduslik Sotsiaalne Keskkond Jüri Leesment: Erinev sõda meis Oudekki Loone: "Keskerakonnas on Leedo Saarte Häälele: meie paati kõigutama Isiklik abistaja on mõnele inimesele silmade ja Euroopa Komisjoni ettepanek seab o kõigis? käimas ideoloogiline võitlus ja poliitiline ei hakka! jalgade eest tervise ja keskkonna Isiku tase sõda." http://www.delfi.ee/archive/juri- http://majandus24.postimees.ee/3855699/lee http://sakala.postimees.ee/1173016/isiklik- http://alkeemia.delfi...
Kontrolltöö ,,Selges eesti keeles" Lauri Kasak, 11. b Liigtuleviku vormid (10+10=20 lauset): Ülearused saama-verbid 1. Korteriühistute moodustamine saab olema kohustuslik. Õige: Korteriühistute moodustamine muudetakse/muutub kohustuslikuks. Allikas: http://www.asso.ee/akt/index.php/et/home-est/13-news/50-1711-es 2. Vitsur: järgmine aasta saab olema raskem. Õige: Järgmine aasta tuleb praegusest raskem. Allikas: http://www.e24.ee/616644/vitsur-jargmine-aasta-saab-olema-raskem/ 3. Olen kindel, et Reinsalu saab olema tasakaalukas erakonnajuht. Õige: Olen kindel, et Reinsalust saab tasakaalukas erakonnajuht. Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-olen-kindel-et-reinsalu- saab-olema-tasakaalukas-erakonnajuht.d?id=63843116 4. Suusatamise MK Otepääl saab olema mõnusas talveilmas. Õige: Suusatamise M...
1. kõrgkultuurne 2. suure formaadiga 3. pikkade lugudega 4. väheste piltidega Näiteks: Times ja New York Times. Kvaliteet ja kollase ajakirjanduse võrdlus Kvaliteet: Kollane: - teemaks on ühiskond, poliitika ja majandus - teemaks on meelelahutus ja seltskond - institutsiooni keskne - inimkeskne - laialdase mõjuga värsked sündmused - emotsionaalsed konfliktid - kõvad uudised - pehmed uudised - objektiivsed, tasakaalustatud - lugeja sõbralikud - hoiab zanreid lahus - emotsionaalsem - tekstikeskne - pildikeskne
Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, aga vahel saan ma ka sealt informatsiooni. Raadiot kuulan ma rohkem muusika, mitte uudiste pärast. Palju informatsiooni hangin ma ka internetist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
