peab olema, et teda loetaks? Lühike informatiivne tekst Teave, mida avalikkus peab teadma Uudne Vajalik Lihtne ja arusaadav Uudis keelekujundajana Kergema ja argipäevasema keelega meelitatakse lugejaid Arvatakse, et keerulisemast keelest ei saada aru Neid, kes märkavad vigu ja soovivad neid parandada, on kahjuks vähe Jõgeva maakonna ajalehed Kolhoosnik loodi 1949. aastal koos Jõgeva maakonna tekkimisega. Oluline oli põllumajandus. Punalipp ilmus 15. mail 1962. aastal. Tähtsain sümbol oli punalipp. Vooremaa ilmus esmakordselt 1989. aastal. Nimi pandi Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Kolhoosnik Mindi üle kolhoosikorrale Kokkuvõtvad tabelid Mais pidi parandama loomade elu olu Ülemaailmsed provokatsioonid ja sõjad Oluline oli põllumajandus Väärtustati kodu ümbrust Taheti Eesti teha seakasvatusfarmiks Punalipp Oldi truu oma isamaale
..................................................... 9 2. Jõgeva maakonna ajalehed.............................................................................................................. 12 3. Välismaailma uudised..................................................................................................................... 13 3.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 13 3.2. Punalipp....................................................................................................................................18 3.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................20 3.4. Vooremaa 2007-2008 ..............................................................................................................21 4. Eesti uudised.....................................................................
Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Sümboolne tähendus ajaloos Punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset leidnud Lyoni ülestõusu käigus. Kommunistliku liikumisega seostus punalipp aga 1871. aasta Pariisi Kommuuni sündmustega. Punane terror (vene keeles ) oli kommunistide rakendatud vägivallakampaania, mille esimene suurem laine ujutas Venemaa üle 1905. ja 1917. aasta revolutsioonide vahel ja mis kommunistliku
domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis. Punane värvus ajaloos Esmakordselt Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse aastal 1834, kus leidis aset leidnud Lyoni ülestõusu käigus, kui töölised nõudsid vabariigi kehtestamist. Kommunistliku liikumisega seostus punalipp 1871. aasta Pariisi Kommuuni sündmustega. Karl Marxi ettepanekul võeti punalipp kasutusele kui Internatsionaali tunnus ning hiljem võtsid lipu kasutusele Vene enamlased, kellega on seotud aga rohkemgi punast. Näiteks
loovisik. Loogiliselt rangel kujul väljendatuna jäävad ET- d ühekülgseks ja poolikuks. Musternäide on Tolstoi, kelle järgi kunst vaid rõhutatult vooruslike tunnete edastamine. Nii välistatakse enamik kunsti sahtlissekirjutajad (Kafka, Dickinson), näitekunst, reklaam. See, kes tekitab tehnikate najal hirmu v. pisaraid, ei kanna ju mkidagi üle. Kas emotsioon on kunstnikus, publikus või meediumis. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni, nt punalipp revolutsioonilist meelsust? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas eristada kunstilisi ja mittekunstilisi emotsioone? Sürrealistlik grupikirjutamine, juhusele rajatud kunst või väga erilised elamused ei saa olla emotsiooni ülekandmine. Tolstoile vaid piibel ja Homeros olidki kunst. Vennalikkus oluline. Nii nt. Vennaskond suurem kunst kui Mozart, eriti nt Peter Shafferi järgi.
seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset leidnud Lyoni ülestõusu käigus, kui töölised nõudsid vabariigi kehtestamist. Kommunistliku liikumisega seostus punalipp aga 1871. aasta Pariisi Kommuuni sündmustega. Karl Marxi ettepanekul võeti punalipp kasutusele kui Internatsionaali tunnus. Hiljem võtsid lipu kasutusele Vene enamlased (bolsevikud). Vene enamlastega on seotud aga rohkemgi punast
Nõukogudes olid võimul pahempoolsed, kes üritasid enda kätte haarata üha suuremat võimu. Veebruarirevolutsioon jõuab Märtsirevolutsioonina Tallinna Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust, et saada iseseisvaks. Sooviti kahe kubermangu - Eestimaa ja Liivimaa - ühendamist ühtseks tervikuks. Tallinnas toimus ülelinnaline streik, kus osales 20000 inimest. Miitingulised suundusid poliitilisi vange vabastama, käes punalipp ja suul mässulaulud. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Samasugused sündmused leidsid aset ka teistes suuremates linnades. 8. aprillil 1917 toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus, kus Eestile nõuti autonoomiat. Sinimustvalgete lippude lehvides sammusid Petrogradis elavad eestlased läbi linna parlamendihoone ette, kus esitati oma nõudmine. 12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eestile anti ulatuslik autonoomia
maalitud punase ookriga ja naistel kollase ookriga, samuti korduvad ka Niiluse maastikus lihtsad kromaatilised elemendid: punane/kollane kõrb, roheline papüüürus, sinine jõgi ja pleekjassinine taevas. 15. juunil 1219 kukkus Tallinna lähedal taevast Taani lipp Dannebrog, mis on Euroopa vanim riigilipp. Tolle legendi järgi oli just Dannebrog see, mis pöördus lahinguõnn taanlaste kasuks ja võimaldas neil lahingu võita. Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset leidnud Lyoni ülestõusu käigus, kui töölised nõudsid vabariigi kehtestamist. Karl Marxi ettepanekul võeti punalipp kasutusele kui Internatsionaali tunnus. Hiljem võtsid lipu kasutusele Vene enamlased (bolsevikud). Vene enamlastega on seotud aga rohkemgi punast. Näiteks Punane terror oli kommunistide
Kommunistlik Venemaa http://g1.nh.ee/images/pix/noukogudeliit-punalipp-sirp-ja-vasar-67627964.jpg Sisukord Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Kodusõda Stalini elulugu Stalini lähikondlased ja poliitika põhijooned Stalini terror Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Kultuur ja elustiil Allikad Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Nikolai II Aleksandrovits Romanov (1868-1918) Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Valitsemisaeg lõppes Veebruarirevolutsiooniga (1917)
Koer lükati auku ja muld lükati peale. Mees kes lugu jutustab mäletab seda koera siiani. Tal on sellest koerast kahju. Oli ilus ja hoolitsetud kutsa olnud. Tseteseeniast on sinna põgenenud sõja eest perekonnad. Üks naine räägib, et töötas sünnitusmajas õena. Ühes palatis oli raske sünnitus just lõppenud kui sisse astusid sõdurid ja nõudsid piiritust ja narkootikume. Arstid pandi seina äärde ja laps... visati aknast välja... Reaktori katusele pandi lehvima punalipp. See lagunes kiirguse käes mõne kuuga. Sõdurid korjasid lipu räbalaid, et neid oma 4 rinnataskusse, südame lähedale panna. Üks operaator räägib sellest kuidas Tsernobõlist tagasi tulles sõitis bussiga tööle ja kuuleb enda ees räägitavat lugu kuidas üks operaator oli seal kohapeal ära põlenud. Üllatavalt räägiti temast endast...
lahkus loodeti Lääne-Eesti kaudu põgeneda, aasta märtsis. Süüdistati senist partei juhtkonda enamik sattus aga NSVL kätte. 22 septembril kodanlikus natsionalismis, vääras sisenesid punatankid Tallinna ja üksteise järel kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus nõrgas langesid ka teised linnad. Pärast ägedaid lahinguid kriitikas ja enesekriitikas. Algas puhastustöö riigi ja heisati punalipp 24. novembril ka Sõrve sääre tippu. parteiaparaadis, haridussüsteemis, kultuuriasutustes Juba enne täielikku Eesti allutamisest kuulutati ja loomingulistes liitudes. Karotamm visati parteist mobilisatsioon punaväkke. Täiendatud 8. Eesti välja, tema asemele tuli Käbin. laskurkorpus saadeti 45 aasta märtsis Kuramaale, kus saavutati suurte kaotustega tühine edu. Maareform maa sundvõõrandamine, talude max Saksa poolel moodustati uus 20
22. septembri hommikul sisenesid Punaarmee tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Eesti mandriosa langes kiirelt NSV Liidu kätte, pikema pausita vallutati ka Hiiumaa, Muhu ja suurem osa Saaremaast, kuid Sõrve poolsaare kindlustatud positsioonidele jäädi toppama. Lahingud Sõrves omandasid ägeda ja ohvriterohke iseloomu. Alles 24. novembril õnnestus 8. Eesti laskurkorpusel (osales terve Eesti sakslastest vabastamisel) heisata punalipp ka Sõrve poolsaare lõunatippu Eesti oli jälle täielikult NSV Liidu ikke all.
Valitsus määras sinimustvalge riigilipuks. Keskmiselt kulus aastas 15 lippu hinnaga kokku 420 krooni. Sügiseti tormide ja sadude ajal muutus lipp närudeks sageli üheainsa päeva jooksul, heade suveilmadega pidas lipp vastu kuni 4 nädalat. Kokkuhoiu eesmärgil kannatadasaanud lippe parandati. Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha pärast juunipööret, 21. juunil 1940. Järmisel päeval küll sinimustvalge taasheisati, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27. juulil 1940. aastal. Suur Rannavärav Suur Rannavärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval, mis lammutati 1779. aastal. Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nime all mainitud 1359. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni
esittatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi.Mass mõudis Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Õhutati revolutsiooni tegema, kuid sellega läksid kaasa vähesed. Sellegi poolest tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. 4. Uue valitsuse moodustamine. 21. juuni õhtul andis toimunust sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusidvasaksotsialistlikud ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Nõukogude Liidu saatkonnas koostati uuele valitsusele töökava, millega lubati kindlustada kodanikuõigused,
A.Ždanovil- Stalini esindaja, moodustas uue valitsuse, andis käske J. Lauristinil Millal liideti Eesti ametlikult NSV Liiduga 21. juuli Riigivolikogu kuulutas EV asemel välja ENSV. 6.aug ENSV “astus” NSV Liidu koosseisu kuidas muudeti valitsemiskorda? TABEL! Riigivolikogu otsusel sai riigi nimeks EV asemel ENSV - juulis 1940 EV riiklike sümbolite asemel punalipp, NSVL riigivapp, Stalin Riigivolikogu pöördumine NSVL Ülemnõukogu poole võtta Eesti vastu NSVL koosseisu. Rahuldati 6. aug 1940 ENSV konstitutsiooni vastuvõtmine. Eesti kodakondsuse asendamine NSVL kodakondsusega. Muudatused valitsuse koosseisus: ENSV Rahvakomissaride Nõukogu – J. Lauristin + nn juunikommunistid e endised sotsiaaldemokraadid H. Kruus, J. Semper, J. Ruus jt Eesti sõjaväe allutamine Punaarmee juhtkonnale
Rahvakirjanik ise oli valmis selle eest võitlema uues Riigikogus.[8] 4. juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50. aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi. 15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond. 21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp. 22. juunil tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp. 27. juulil või 6. augustil 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist. EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu. 28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni. 19411944 tunnustasid Saksa okupatsioonivõimud sinimustvalget eestlaste rahvuslipuna, kuid mitte riigilipuna. 21. septembril 1944 tõsteti Eesti lipp sakslaste lahkudes korraks veel Pika Hermanni tippu, ent 22.
Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi, kõrvaldati sini-must-valge lipp Pika Hermanni tornist ja selle asemele heisati punalipp. Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. Lipu hoidjaid ja kasutajaid ootas ees arreteerimine, mis mõnel juhul lõppes koguni mahalaskmisega. Kuid rahvas ei unustanud oma lippu. Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. Tänaseks on sini-must-valged lipuvärvid Eesti elus taas oma kohale asunud. Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks
valitsuse, eesotsas peaministri asetäitja Otto Tief'iga. Pika Hermani tornis asendati Saksa lipp Eesti Vabariigi sini-must-valgega ja paljud lootsid, et kordubki 1918! Kahjuks jäid aga need ootused- lootused asjatuks. Tehniliste takistuste tõttu vaenlase põmmirünnakute läbi katkenud elektri- ühendus trükikojas -- ei jõutud isegi "uut" Eesti Vabariiki ametlikult välja kuulutada, ja mõne päeva pärast olid punaväed juba Tallinnas ja Eesti riigilipu asemele Pika-Hermanil heisati punalipp sirbi ja vasaraga. Teatavasti tegi selle "ulja" töö üks punakorpuses võitlev eestlane. Siit peale algas Eestis taas orjaaeg, mis kestis ligi 50 aastat, seekord Nõukogude "paradiisis". Seoses mainitud sündmustega eesseisvat lootuseta olukorda isegi ette ennustades algas sügisel 1944 eestlaste suur-põgenemine kodumaalt: kel võimalik, need mootorpaatidel üle Baltimere 14 Rootsi, teised laevadel koos rindelt saabunud haavatutega Saksamaa suunas. Kuigi täpsed andmed
Zdanov esitas oma kanditaadid, kelle eesotsas oli Johannes Vares, luuletajanimega Barbarus. Riigipöördega kaasaläinuid hakati hiljem nimetama juunikommunistideks. 20.juunil korrldati mõned ,,tööliste" koosolekud, kus kutsuti üles 21.juunil meeleavaldusi korraldama. Need toimusid NSVLi soomusmasinate eskordi saatel. Tallinnas toimus miiting Vabaduse väljakul, mis läks edasi Kadriorgu presidendilossi ette. Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. Raua tänaval kõlasid juba lasud. 21.juuni kinnitas Päts Vares-Barbaruse nukuvalitsuse ametisse. 8. Vormiliselt oli Eesti iseseisev riik ja selle ebakoha parandamiseks oli vaja olemasolev Riigivolikogu välja vahetada. Selleks kuulutati põhisedust rikkudes välja uue Riigivolikogu valimised. Valimised määrati 14.-15, juulile ja käivitati kärarikas valimiskampaania Moskva juhtnööre täitva nn. Eesti Rahva Liidu kandidaatide heaks.
Peasõna/laiendi markeerimine: NP: mehe maja/ a man’s house – laiend markeeritud AGA: ungari az ember h’az-a - peasõna markeeritud The man house-3S Topeltmarkeerimine – türgi keeles: The door of the house ev-in kapi-is house-GEN door-3S Linker (siduja) – pärsia keeles: the man’s horse asb-e-mard horse-LINKER-man Eesti keeles sinilind ja punalipp on laiendi markeering. 18. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus. ARV - ainsus e singular - mitmus e pluural - kaksus e duaal (handi, saami jm), Uurali ja indoeuroopa keeltes olnud ka duaal (enamasti kadunud). Säilinud nt saami keeltes. Mitmus võib olla ka seotud reduplikatsiooniga: malai: rumah – maja, rumah-rumah - majad Et kui mitmuse kõrval on ka DUAAL, siis nt „meie“ all võib mõelda erinevaid isikuid: mina ja
lehvib Eesti lipp. Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00. 12. novembril 1918 heisati Pika Hermanni torni esmakordselt sinimustvalge lipp, seda veel enne kui Ajutine Valitsus määras sinimustvalge riigilipuks. Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha Eesti allutamisel 21. juunil 1940. Järmisel päeval küll sinimustvalge taasheisati, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27. juulil 1940.a. Saksa okupatsiooni vägede lahkudes tõmmati veel Eesti lipp korraks lehvima, kuid see asendati Nõukogude vägede Tallinna jõudmisel 22. septembril 1944 punaplaguga. Taas tõusis sinimustvalge Pika Hermanni tippu Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1989. Lühikese jala värav Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri edelalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased
mõnd avaliku arvamuse mõjutajat. Läkituses Venemaa Föderatsiooninõukogule 131 2005. aastal nimetas president Vladimir Putin Nõukogude Liidu hukku (крушение) sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Mõned eksperdid on sellest välja lugenud avalikku soovi Nõukogude Liit sisuliselt taastada.1 Apelleerimine mineviku sümbolitele (näiteks suur võit 1945, riigihümni meloodia, punalipp armee lipuna) on poliitilise protsessi juhtimise mõjus instrument. Jegor Gaidari sõnul domineerib Venemaa avalikus arvamuses praegu nii- sugune maailmapilt: 1) 20 aastat tagasi eksisteeris stabiilne, arenev, võimas riik – Nõukogude Liit; 2) kahtlased ja veidrad inimesed (võimalik, et välismaa agendid) mõtlesid välja poliitilised ning majanduslikud reformid; 3) nende reformide taga- järjed osutusid katastroofilisteks; 4) aastail 1999–2000 tulid võimule need, kes
Vastureaktsioon ei jäänud muidugi tulemata. Paljud olid pidanud Balti ketti laulva revolutsiooni viimaseks laiaulatuslikuks meeleavalduseks, mis suured rahvahulgad liikuma pani. Nad eksisid. Seda näitas 15. mai 1990, mil eestlaste meeli valdas hetkeks taas hirm. Nõukogudemeelne Interliikumine üritas vallutada Toompea lossi. Liikumine oli juba paar päeva varem provotseerinud venelasi massimeeleavaldustele. Venelased kogusidki oma jõud ja valgusid Lossi platsile, eesmärgiga heisata punalipp endisele kohale. Õhkkond muutus üha agressiivsemaks, peagi murti maha värav ning ärritunud rahvahulk tungis lossiõuele. Oli ainult aja küsimus, millal vallutajad lossi sisse pääsevad. Meri vaatas koos Savisaarega Toompea rõdult, kui rahvahulga keskele tekkis umbes meetrilaiune läbikäik, mida mööda vallutajad lahkuma hakkasid. Meri sõnul hoidsid inimesed käsi kõvasti selja taga, üritades end ilmselt tagasi hoida ja kokkupõrkeid vältida. Keegi ei
Pätsilt rahvavalitsuse moodustamist, poliitvangide vabastamist jms. Rongkäiku saatsid Nõukogude soomusmasinad. Kaasa liikus ka palju pealtvaatajaid, kes laulsid Internatsionaali vastu rahvushümni. Peale rongkäiku tegi Zdanov kiirvisiidi Kadriorgu ja dikteeris Pätsile uue valitsuse peaministri, Päts andis surve all nõusoleku. Tallinnas vabastati poliitvangid, võeti üle politseiasutused, ringhääling ja valitsuse häälekandja toimetus. Õhtupoolikul heisati Toompeale punalipp. 21. juuni hilisõhtul nimetas Päts ametisse uue valitsuse, kus tähtsamatel kohtadel olid: peaministel Johannes Vares Barbarus, peaministi asetäitja ajalooprofessor Hans Kruus, välisminister Nigol Andersen, sideminister Maksim Unt, haridusminister Johannes Semper. Esialgu polnud ühtegi kommuniti. Vares sai Zdanovilt korralduse lõpetada revolutsioonilised aktsioonid ja ära korjata demonstrantide kätte sattunud relvad, ei tahetud suurejoonelist ja välise käraga riigipööret. 22