JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotisaalinstituut
KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Tartu 2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS

Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks.
Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel [1].
Otsustasin uurida Jõgeva valla keskkonnaseisundit sellepärast, et olen pärit Jõgevalt ning mu vanemad elavad endiselt seal.
Joonis 1. Jõgeva valla asukoht Jõgeva maakonnas [14].

1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST

Suuremaid keskusi on Jõgeva vallas 5- Siimusti, Laiuse , Kuremaa ja Jõgeva alevik ning Vaimastvere küla. Need kõik on välja kujunenud iseseisvad keskused. Kokku on vallas 41 asustusüksust [1]. Jõgeva valla keskmine rahvastiku tihedus statistikaameti andmetel 2015. aasta seisuga on 9 inimest km2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee , Põltsamaa- Mustvee maantee ning Tallinn- Tapa -Tartu raudteeliin. Vallas on 2 rongi peatuskohta- Pedja ning Jõgeva rongijaam. Jõgeva vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik , mida läbib Pedja jõgi ning ka Endla looduskaitseala [1].
Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed -algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda. Koole on 4 ning raamatukogusid on 5. Mittutulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljak [1]. Jõgeva kergejõustikustaadion on kõige populaarsem. Seal toimuvad Jõgeva koolide kehalise tunnid, spordipäevad ning ka suuremad kergejõustiku võistlused .
Jõgeva vald on ka üheks asutajaliikmeks MTÜ Ida-Eesti Jäätmehooluskeskuses, mis on asutatud eesmärgiga korraldada jäätmehooldust MTÜ liikmeteks olevate kohalike omavalitsuste territooriumil. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus tegeleb jäätmemajanduse ja jäätmekäitluse võrgustiku arendamisega, taas- ja korduvkasutatavate jäätmete kogumise suurendamisega ning jäätmekäitluse alase arendus- ja selgitustööga [3].

2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON

1.jaanuari 2015. aasta seisuga oli Jõgeva vallas elanikke 4139, neist naisi 2113 ja mehi 2026 . Kõige rohkem oli 55-59-aastaseid (328 inimest-157 meest ja 171 naist) ning kõige vähem 85-aastaseid ja vanemaid (101 inimest-20 meest ja 81 naist). Asustustihedus- 9 elanikku km2 kohta [2]. Siimusti on kõige suurem asula Jõgeva vallas, kus on 635 elanikku. Jõgeva vallas on ka 4 kooli ning 6 lasteaeda [1].
Valla rahvastiku soolis -vanuselisest struktuurist väljendub, et rahvastik vananeb ja väheneb. (Joonis 2.) Seda põhjustavad eelkõige sündimuse langus ja vanemate elanike arvukuse suurenemine. Järjest enam liigub Jõgeva vallast inimesi välja ning üha vähem luuakse peresid, sest seal ei ole nii palju võimalusi nagu suurtemates linnades, valdades või maakondades . Näiteks ei ole Jõgeva linnas sünnitusmaja ning lähim on Tartus. Samuti kolitakse pärast põhikooli või keskkooli lõppu suuremasse linna, kus omandatakse edasi haridust või minnakse tööle. Tihti peale ei tuldagi enam lapsepõlvekoju tagasi elama. See on ka üks põhjustest, miks nooremaid inimesi jääb vähemaks ja paikseks on jäänud ainult vanemad inimesed.
Joonis 2. Meeste ja naiste arv vanuse vahemikega Jõgeva vallas [2].

3. SUHTUMINE JA TARBIMISHARJUMUSED

Meie perekond on suhteliselt maalähedane, kuigi elame Jõgeva linnas. Meil on väike aed, kus on ka kasvuhoone . Seal kasvatame põhiliselt kurki , tomatit ja salatilehte. Me saame kõik teised köögiviljad ja sealiha oma maakodust, mis tähendab suurt säästmist rahakotile. Isa tegeleb ka jahindusega ning tänu selle saame palju lihast valmistatuid vorste, konserve ja palju muud.
Suurt prügisorteerimist ei toimu. Eraldatakse komposteeritavad jäätmed, klaas- ja plasttaara ning papp ja paber. Ülejäänud prügi viskame kõik ühte kokku ning edasi viiakse see meie prügikonteinerist Torma prügilasse. Paberit ja pappi põletame pliidi all ning klaas- ja plasttaara viime vastavatesse kogumiskonteineritesse või –punktidesse. Komposti viskame oma aia kompostihunnikusse.
Jõgeva vald on ka MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse üheks asutajaliikmeks, kus on tehtud erinevaid projekte. Näiteks on valdadesse ehitatud eelsorteeritud jäätmete kogumisplatsid ja varustatud eriotstarbeliste konteineritega. Iga-aastased ohtlike jäätmete kogumisringid on ka populaarseks saanud [4].

4.  RESSURSID JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE

4.1. Mullastik

Muldadest valitsevad kamar- ja gleimullad , leostunud ja leetjad kamarmullad levivad künnistel ja seljakutel, laialdaselt on levinud ka soomullad [3]. Kamarmullad on viljakad parasniisked mullad , taimekasvatuseks kõige sobivamad mullad. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kui kultuurmaadena kasutada, siis vajavad need mullad põhjalikku kuivendamist. Sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Leostunud ja leetjaid liivsavimullad on viljakad [5]. Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada. Need sobivad hästi rohumaaviljeluseks ja leidub palju ka metsamaadelt. Vallas on keskmisest kõrgema hindega mullad [6]. See tähendab, et sellised mullad sobivad hästi Jõgeva vallaga, sest Jõgevamaa on üldiselt põllumajanduslikult väga hästi arenenud,

4.2. Veevarud

Vooluveekogudest läbib Jõgeva valda põhja-lõuna suunaliselt Pedja jõgi. See läbib Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. See on üks Emajõe veerohkemaid ja pikemaid lisajõgesid. Enamus jõest paikneb Jõgevamaal. Jõgeva alevikus on jões ligi kilomeetri pikkune kitsas, 12 ha pindalaga saar ja paisjärv ning hüdroelektrijaam . Härjanurme küla juures on jõel paisjärv, mis varustab veega jõe idakaldal asuva kalakasvatuse talu tiike [3].
Jõgeva valla ühisveevärk tarbib põhjavett puurkaevudest, mis on rajatud aastatel 1969-1991 ja mille tootlikkus ületab kuni 100 korda praeguse tarbimise. Arvatavasti ka tulevikus asulate puurkaevud rahuldavad tootlikkuse poolest veetarbimise vajaduse, sest veetarbimine on viimastel aastakümnetel vähenenud . Seetõttu enamustes puurkaevudega asulates puudub vajadus uute puukaevude rajamiseks [3].
Veetarbimine toimub põhiliselt siluri ja ordoviitsiumi põhjaveekompleksidest. Jõgeva valla territooriumist on 60% nõrgalt kaitstud põhjavee aladel. Valla territooriumil on kujunenud neli põhjaveekasutuse piirkonda- Jõgeva linn ja Jõgeva alevik, Siimusti, Painküla ja Kurista piirkond. Probleeme on liigse rauasisalduse ja vee karedusega. Vee kvaliteeti halvendavad vanad amortiseerunud torustikud ja hüdrofoorid, samuti väike veeringlus veevarustussüsteemis, mis on ehitatud tunduvalt suurema tootlikkuse jaoks kui on praegune tarbimine. Ühisveevärgist suublatesse juhitava reovee aastane kogus on 86,7 tuhat kuupmeetrit, millest umbes 75,5 tuhat kuupmeetrit puhastatakse bioloogilistes puhastusseadmetes. Olemasolevad puhastid Siimustis, Laiusel ja Vaimastvere reoveepuhastid on rekonstrueeritud ja suublasse juhitav heitvesi vastab kehtestatud normidele. Jõgeva aleviku heitvesi pumbatakse Jõgeva linna puhastisse, Kärde külas puudub reoveepuhasti . Lisaks on Raaduvere külas biotiigid , kust juhitakse puhastatud heitvesi Rohe peakraavi [3].

4.3. Maavarad

Jõgeva valla territooriumil on arvestatavad turba (hästilagunenud ja vähelagunenud turvas), ehitusliiva ja –kruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel 7 turbamaardlat, 2 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla. Kaevandamine toimub neist üheksas [7].

4.4. Mets

Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast 136 900 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha. Erametsade pindala on 52 279 ha. Metsamaa tagavara on Jõgevamaal 29,144 miljonit tm, keskmine hektaritagavara riigimetsas 171 ning erametsas 172 tm/ha. Kaasikute osakaal puistute pindalast moodustab maakonnas on 43%, kuuskikute osakaal 22% ja männikute osakaal 17%. Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat.
Metsamaa Jõgeva maakonnas jaguneb: hoiumetsad 9700 ha (7,1%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%) [8].

5. LOODUSKAITSE

Looduskaitsealad
Looduskaitsealasid on Jõgeva vallas 2- Endla looduskaitseala ja Mustallika looduskaitseala.
Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku edelajalamil jäädes Jõgeva valla territooriumile. Looduskaitseala on tervikuna loodusmaastik, mille moodustavad 8 Endla soostikku kuuluvat rabalaama, neid ümbritsevad siirdesoo - ja madalsooalad, metsad , järved ja tihe vooluvete võrgustik [3].
Olulised probleemid:

Rabade servakraavitus, mille mõju ulatus ökosüsteemi kvaliteedile ei ole selge. Vajalik on vastavate uuringute algatamine.

Rabade metsastumine on intensiivistunud. Ornitoloogide arvates halvendab metsastumine rabade ökoloogilist kvaliteeti ja eriti lagerabade kvaliteeti teatud linnuliikide elupaigana. Olulistemateks metsastumise põhjusteks peetakse servakuivenduse mõju ning loodusliku arengu seaduspärasusi [10].
Mustallika Looduskaitseala (49,3 ha) asub Patja külas Jõgeva vallas. Alguses võeti loodukaitse alla 3-hektariline ala, kus kaitsti allikasood ja seal elavaid looduskaitsealuseid loomi. Hiljem määrati Mustallika loodususkaitseala looduskaitsealaks. Nüüd kaitstakse seal lisaks ka looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ja ka sealset faunat ja floorat [11].
Pargid ja põlispuude grupid
Kassinurme linnumäe (Kalevipoja sängi) kaitseala , Kuremaa (Kuremaa järveäärse puhkeala) kaitseala, Siimusti lauluväljaku ala koos ümbritseva metsaga, Julius Aamisepa selektsioooniaed, Kurista linnamägi ja Vilina linnamägi, Kassinurme park ja puiestee, Kärde park ja Kivijärve põlispuude rühm ning mõisaparkidest Jõgeva, Kuremaa, Kurista ja Vaimastvere [3].
Kaitsealused üksikobjektid
Kaitsvatest looduse üksikobjektidest on vallas Laiuse mäel Laiuse Siniallikas, Laiuse kirikupargis Kaarli Tamm ja Laiuse pärn ning Kassinurme külas Kitsesoo nõiakuusk [3].
Püsielupaigad
Samuti on ka kaitse alla võetud 4 metsise püsielupaika, 5 väikekonnakotka püsielupaika ning 3 merikotka püsielupaika. Valla territooriumile jääb 4 käpaliste püsielupaika [12].

6. PÕLLUMAJANDUS

Jõgevamaa põllumajanduse alla kuuluvad taime-, looma ja köögiviljakasvatus ning aiandus . Jõgeva alevikus asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut, mis tegeleb uute sortide aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega , põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju uurimise saagiga kvaliteedile. Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus . Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand , mis tegeleb peamiselt roosikasvatusega ning ka ilupuude ja –põõsastega. Pauastvere külas Kaasiku suurtalus on võimalik saada aia- ja metsasaadused ning Luua Metsanduskoolist dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents . Olen sellest teadlik, kuna üks tuttav tegeleb põllumajandusega. Tal on oma firma, kus omab oma masinaid ning maid.

7.  TURISM

Turistidele on raba kui unikaalne looduslik kooslus kättesaadavaks tehtud arvukate õpperadade ja laudteede rajamisega kaitseala servaalale. Aastas külastab looduskaitseala umbes 1500-2000 huvilist. Alale lisab atraktiivsust ka seal asuv Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Tooma soojaam. Kuna asustus on väga hõre ja koondunud kõrgematele künnistele ja jõgede äärde, siis selle piirkonna loodus loob eeldused üksiktalude asustamiseks soosaartel ning turismi arendamiseks Endla looduskaitsealal [3].
Vallas tegutseb Kuremaa tervisekeskus, mis pakub aastaringselt majutusteenust, ujumis-, sauna-, spordi- ja jõusaali võimalust. Kuremaal on ka SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus, mille hallata on Kuremaa loss ja muud mõisakompleksi kuuluvad hooned, Kuremaa park, supelrand koos puhkealaga ning tuuleveski . Lisaks Kuremaa supelrannale on võimalik käija ujumas ka Jõgeva alevikus Pedja jões ning Laiuse paisjärves [3]. Ise olen käinud suviti kõige rohkem ujumas Kuremaa rannas. Seal on võimalik laenutada ka teatud ajaks paate ja vesirattaid. Ürituste jaoks on võimalik laenutada ka parvlaeva, kus on ka saun . See on Jõgeva vallas väga ainulaadne võimalus. Talviti on väga hea käia Kuremaa tervisekeskuses, sest siis on avatud ka bassein lisaks muudele tegevustele.
Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed, Laiuse voore puhkekoht , Kassinurme hiis , Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Tooma looduskaitseala keskuses. Rajatud on ka Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht [3].
Matka - ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal [3].

8. KUIDAS MINNA EDASI?

Minu arvates võiks rohkem tähelepanu pöörata teede korrashoiule, sest need on väga auklikud ja kahjustavad ka sõidukeid. Talveperioodil võiks teed rohkem puhtad olla ning vältida libedust, sest väga ohtlik on kõndida jäisel teel. Samuti võiks Jõgeva linn olla rohkem valgustatud. Tänavavalgustus on olemas, aga lampe põlema ei panda ja väga ebameeldiv on õhtusel ajal väljas ringi liikuda . Siimustis, Kuremaal, Laiusel, Jõgeva alevikus ning Vaimastvere külas võiks olla suuremaid toidupoode. Hetkel on seal üksikud väiksemad. Arvan, et arstiabi saamine võiks olla ka parem ja kiirem.
Lahendused probleemidele: korraldada rohkem teeparandusi, talveperioodil tihemini teid puhtaks lükata ja soolatada, kasutada valgustuseks mõelduid tänavavalgustuslampe, asutada suuremaid toidukette, arstiabi võimaluse suurendamine .

KOKKUVÕTE

Mina arvan, et Jõgeva vallas oleks väga hea elada sellepärast, et see on väike koht ja bussiliiklus on suhteliselt hea Jõgeva linnaga. Enamus huviringid ja koolid asuvad seal. Positiivne on ka see, et ei ole väga suurt autode liiklust, mis võiks ohustada eriti väikeste laste ning vanemate inimeste elu. Jõgeva vallas on ka kõik vajalik üksteisele väga lähedal.
Jõgeva vald on ka väga rikas oma looduse poolest. Eriti looduskaitsalade ja puhkealade poolest. Võimalusi sportimiseks ja vaba aja veetmiseks on päris palju.
Arengukavad näitavad, kuidas vald üritab oma keskkonda aina paremaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta.
Samuti on ka Jõgeva valla mullad viljakad ning majandus põhinebki põllumajandusel. Enamus maa-alad on hõivatud põllumeeste poolt ja nendevaheline konkurents on väga suur. Kohe kui müüki tuleb uus maa-ala, siis ei ole see müügis kaua.

KASUTATUD KIRJANDUS

Jõgeva vald. Jõgeva vald: Jõgeva vallavalitsus . http://www.jogevavv.ee/tutvustus-ja-asukoht (10.03.2016).

Eesti Statistika andmebaas . http://www.stat.ee/ (10.03.2016).

Jõgeva valla arengukava 2014-2020. Jõgeva vald: Jõgeva valla volikogu, Jõgeva valla vallavalitsus.- Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4301/1201/2094/LISA1.pd (10.03.2016).

MTÜ Ida-Eesti Jäätmehooldukeskus. http://www.iejhk.ee/index.php?page=67 & (13.03.2016).

Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. (2005). Tartu: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf (14.03.2016).

Eesti mullastik. Eesti Entsüklopeedia . http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik (14.03.2016).

Jõgeva vald. Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5geva_vald (10.03.2016).

Märtson, M. (2008) Jõgevamaa keskkond. Tallinn: Keskkonnaministeerium. 17,18 lk (14.03.2016).

Jõgeva maakond. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3 (10.03.2016).

Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava 2007-2015. (2005). Tartu: Eesti Loodushoiu Keskus. – Keskkonnaamet http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Endla_LKA_KKK_2007_2015.pdf (14.03.2016).

Mustallika looduskaitseala. Wikipedia https://et.wikipedia.org/wiki/Mustallika_looduskaitseala (14.03.2016).

Jõgeva vald. Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5geva_vald (10.03.2016).

Jõgevavalla terviseprofiil. (2010). Jõgeva: Konsultatsiooni- ja Koolituskeskus Geomedia , Helen Lainjärv, Jõgeva Vallavalitsuse tervisenõukogu. http://www.jogevavv.ee/documents/1707351/3818401/jogeva_terviseprofiil_21_03_final.pdf/ac34ae24-8e25-4b89-9e67-362b77838f4a;jsessionid=9F7F6F0DB5E4EAA91A5C96D6F6D14EA8.jvm3?version=1.0 (14.03.2016).

Jõgeva malevkonnad.- Jõgeva Kaitseliit . http://jogeva.kaitseliit.ee/et/uus-menuupunkt (10.03.2016).