", palas oli palju ehmatavaid forte käike, palas mängiti ka mingisugust indiaanlaste trummi. Teise laulu nimi oli "Nekruti põgenemine..."mille autor oli sammuti Veljo Tormis. Laul oli kiire tempoline ning kasutati väga palju kõrgeid noote mis üllatav ja natuke naljakas. Kolmas laulu nimi oli "Yuuyake koyake, Otsukisama" ning selle loo autor oli Hideyuki Nishimura. Laulu nimi tähendab jaapani keeles sõna "võim" kõik laulsid jaapani keeles. Laulul oli aeglane tempo ning palal oli väga võimas kõla mis mulle väga meeldis, laulul oli ka solist. Neljas lugu mis esitati oli saami keeles ning laulu nimi oli "Pseudo-Yoik" ja laulu autor oli Jaakko Mäntyjärv. Laul oli kiire tempoga ning suhtelise kõrge tooniga. Viies lugu oli Tõnu Kõrvitsa poolt kirjutatud laul nimega "Asuur". Lugu oli aeglane ja rahustav mis oli väga uinutav. Kuuenda loo nimi oli "2 saarlast" ning loo autor oli Eduard Tubin. Lugu rääkis röövli pealikust, tema sõbrast ja nende
Kuuldud palad on minu poolt iga päev kuulatavast muusikast väga erinevad. Muusika muutus vastavalt olukorrale. Viha või muu füüsilise tegevuse puhul tempokamad, armastuse puhul leebema sammuga. Orkestri töö oli muidugi meisterlik ja lavapealne tegevus sellele alla ei jäänud. Kõrva poolt kergesti eristatav oli klavessiin, mille kõla on heas mõttes eripärane. “Rinaldo” jooksul tuli ette hulgaliselt aariaid, millega Estonia näitetrupp suurepäraselt hakkama sai. Palal polnud negatiivseid külgi. Kõik kanti ettevalmistatult ette. Veidi ootamatu oli see, et mehe osa täitis naine, aga ju oli nii parem. Lavakujunduses oli kasutatud gigantseid malelaudu märkimaks sõda ja selle strateegilisust. Kostüümid käisid tollase aja ja oluga kaasas. Üldplaanis jäin kõigega rahule. Näitlejate töö oli usutav ja hea, millegi katastroofilisega keegi hakkama ei saanud, orkester oli tasemel, lavakujundus, kostüümid, eriefektid olid paigas, seega olen
orelimängijat abistama, surudes või tõmmates neid nuppe välja või sisse, oli pilt selge. Kõige rohkem meeldis mulle tema mängu juures see, et kui ta jalgadega klahve vajutas, ei pidanud ta oma jalgu jälgima, vaid lihtsalt mängis. See lisas tema esinemisele soravust, kui pidada ta kehaliigutusi silmas. Muusikavalik oli hea, st oli nii tempokamaid lugusi kui ka natuke aeglasemaid. Kokku esitas 4 teost, millest viimane oli ehk kõige keerukam ja tehnilisem. Tempo oli palal samuti väga kiire. Teiseks esinejaks oli Aleksandr Arusoo, kes esitas nagu Lauragi 4 lugu. Tema juures häiriski mind kõige enam see, et ta vaatas igakord enne jalaklahve vajutades oma jalgu. Sams oli hea vaadata tema alustamist. Kummardus, sättis noodid paika ning istus pukile maha. Ootas seal ligikaudu 30 sekundit ja seejärel hakkas mängima. Temokust oli lugudel piisavalt ning ei tekkinud unelemise tunnet. Samas meenub mulle orelimänguga alati kirik, samuti ka selles
Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit. Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose esitamises mees ja naiskoor. Antud teos on väga müstiline ja kaootiline. Tundub, nagu teose autor ei teaks mida ta teeb, vaid paneb antud hetkel olevad mitmesugused emotsioonid sellese teossesse. Teose esitamisel oli kasutatud 2 eeslauljat, kes lõid väga erineva meeleolu. Sellel palal eiolnud otsest helistikku. Eeslauljad, koor ja bänd ei töötanud kooskõlas. Tundus nagu kõigil oleks erinev teos esitada. Iseeenesest teos mulle ei meeldinud, sest see tekitab kõledust ja väga raske on seda kuulata. Pikad pausid ja väga ebameeldivad heli kooskõlad.
soovinud veidike võimsamat häält, kuid kahjuks seda Nurmsalu pakkuda ei suutnud. Üldiselt suutis ta anda edasi Alenderi stiili ning mõttemaailma. Minu jaoks olid kõige suuremad pettumused Tanel Padari ja Kärt Tominga esinemised. Tanel Padari esinemisest oli aru saada, et ta polnud mõttega asja juures. Pidev publikule selja keeramine ning bändiga itsitamine rikkusid minu jaoks kontserdielamust. Tominga esitustest oli ainuke positiivne minu jaoks ,,Teisel pool vett". Ülejäänud kolmel palal jäi tema hääl liiga nõrgaks ning seetõttu oli raske pooltest sõnadest aru saada. Mulle väga meeldis lavakujundus, sest see sobis kontserdi olemusega. Samuti meeldis mulle, et juubelikontsert polnud laialivalguv ja pikaleveniv. See ei olnud kehv taasesitus millestki, mis kunagi oli olnud. Seekord oli lähenetud hoopis teise nurga alt Urmas Alenderi loomingust oli loodud midagi tänapäevast, selles oli kvaliteeti ning elamust, mis sobib praegusesse ajahetke
Smilersi laule on kasutatud hulgas erinevates reklaamikampaaniates. Näiteks: · Kütusefirma Neste kasutas palasid "Lähme sõidame (minu auto)" ja "Kvaliteetaeg" telereklaamides · Laulu "Käime katuseid mööda" on rakendatud nii sporditarvete poeketi Sportland kui mobiiltelefoni kõnekaardi Simpel telereklaamides · Soome telekomiettevõte Elisa kasutas Smilersi palasid "Rikutud süda", "Sina oled õige" ja "Nii sind ootan", tutvustamaks oma teenuseid Eestis · Palal "Asi on maitses" oli kandev roll õlletootja A. Le Coq'i reklaamikampaanias.
Pala keskel kaldus meeleolu üsna draamalikuks , mis oli tegelikult ka meeldiv. Tempo oli väga erinev , vahepeal võib esineda väga kiiret ja äkilist meloodiat ja siis jälle väga äkkiliselt vaibuda. Kokkuvõttes on see väga hüppeline teos, kuid tegelikult üsna ilus ja huvitav kuulata, kui vaid tahmist on. Siiski läbib teost ühtne teema. Teiseks esitati kolme prelüüdi järjest kergete pausidega. Esimene neist oli üsna hoogne ja tumedamates toonides . Palal esinesid väga sujuvad üleminekud ning tempo oli pala vältel üsna sarnane. Teost läbis samuti ühtne teema, mis lõpus muutus aina valjemaks ja kiiremaks. Teine prelüüd on aga palju rõõmsam ja aeglasem . Pidevalt kordub üks ja sama teema ning üleminekud on samuti sujuvad. See teos on pigem unistav ja toob naeratuse suule. Kolmas prelüüd oli ülesehituselt sarnane teise prelüüdiga , kuid palju madalam ja kiirema tempoga. Pala on kolmest kõige
päeval, mida noormees meenutab süngel talvisel õhtul. Ettekujutus on väga selgelt saadud tänu pianisti Kadri-Ann Sumera oskuslikkusele. Esimene salm on rahulik ja lüüriline. Kolmas aga sünge ja kurvameelne. Tempo muutub pala jooksul. Sünge ja rõõmsameelne meloodia vaheldumisi. Ka dünaamika on vahelduv. Pärnapuu on tihti olnud romantilises kirjanduses kodu ja turvalisuse sümboliks. Palas tunneb noormees meeletult suurt külgetõmmet pärnapuule. Palal on veidi rahvalik karakter. 6. Vetevool Pala on moll-helilaadis, aeglase tempoga ja madalas registris. Dünaamika on muutlik: palju on pianissimost äkiliselt fortes. Vokaali osad olid ettearvamatud ja ehmatavad. Meloodia on leinava meeleoluga. 7. Jõel Klaveri meloodia on alguses mänglev ja kavala meeleoluga. Tempo on keskmine ja dünaamika vahelduv. Algusele lisanduvad variatsioonid klaveril. Tempo on kiirenev. Meloodia pala keskel muutub dramaatiliseks
.........................................................................lk. 7-8 Varietee.........................................................................................lk. 9 Estraad, raadio, televisoon............................................................lk. 10 ``Õnne 13´´...................................................................................lk.11 -3- Sissejuhatus Väino Aren sündis 11. augustil 1933. aastal Palal, Tartumaal. Ta isa oli raudteelane Johannes, ema lasteaiakasvataja Emmaa-Wilhelmine, vend näitleja Rein ja õde arst Edda. Kooliteed alustas Väino Rakveres ja lõpetas Tartu 4. 7-klassise Mittetäieliku Keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ning Leningradi Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist,
Juba 1896. aastal võttis Anna silmarõõmu, Jaan Lellepi haigus kurjakuulutavad mõõtmed, seega läks Anna teda vaatama. Kui Anna Šveitsis sanatooriumit oli külastamas, tabas Anna ema, Sohvit südamerabandus ning ta suri. Kaotanud oma lähedased, otsustas ta nüüd kõigest senisest lahkuda ning sõitis tagasi Peterburi ning asus jälle halastajaõena tööle. [7] Ent Haavale selgus, et põgenemine Peterburi oli eksitus. 1899. aasta lõpul elas ta juba Palal venna Rudolfi pool ning tundis moraalset kohustust oma ainsat allesjäänud lähedast aidata. 1903. aastal alanud haigus aheldas Haava aga voodisse ning ta oli sunnitud Tartust arstiabi otsima. 1904-1905 aasta viibis luuletaja Tartu Närvikliinikus, kus ta jõudsalt paranes ning see tõi omakorda kaasa ka vastupandamatu elu- ja luuletahte. Haiglas olles valmis hulk luuletusi 3 ja Anna mõtles juba tulevikuplaanide peale
aktsiaseltsiga Aramea. 1998.a ettevõte reorganiseeriti ja uueks ärinimeks sai Aramea Saekaatrid OÜ. Mõne aja pärast võeti vastu otsus likvideerida Aramea Saekaatrid OÜ ja osta uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, kuid omanike peamiseks eesmärgiks oli jätkata sama äritegevust, st hakata tegelema saematerjali tootmise ja müügiga. Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine Palal. Saekaatrid asuvad maakonna keskusest vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe saekaatri vahemaa on ca 30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest.
aktsiaseltsiga Aramea. 1998.a ettevõte reorganiseeriti ja uueks ärinimeks sai Aramea Saekaatrid OÜ. Mõne aja pärast võeti vastu otsus likvideerida Aramea Saekaatrid OÜ ja osta uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, kuid omanike peamiseks eesmärgiks oli jätkata sama äritegevust, st hakata tegelema saematerjali tootmise ja müügiga. Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine Palal. Saekaatrid asuvad maakonna keskusest vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe saekaatri vahemaa on ca 30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest.
02.1962. Laugus, J. Maisi kasvupind suureneb Kolhoosnik 1960, lk 3. Lember, K. Majandus vajab riigi tegutsemist ja tuge Vooremaa 2008. Likas, J. Kui jahimees läheb metsa Vooremaa, 03.10.1991. Lukas, J. Esimene jumalateenistus valmivas pühakojas Vooremaa, 23.08.2007. Lukas, J. Künnimeister Kuremaalt Vooremaa, 03.10.1991. Lukas, J. Põlluameti uus juhataja Vooremaa, 01.08.1991. 5 Lukas, J. Sajune tantsupäev Palal Vooremaa, 29.05.2007. Lukas, J. Vaiatu rahvamajale tehti korralik uuenduskuur Vooremaa, 30.06.2007. Läbinisti eesti pidu Vooremaa, 30.06.2007. Lääne, T. Külaline Taanist Vooremaa, 05.12.1992. Michelson, R. Peaülesanne taotleda kontrolli efektiivsust Punalipp, 11.01.1975. Mägi, R. Jakobson ja pingviinid Vooremaa, 01.08.1991. Mägi, R. Kauged Türgimaa külalised Kiigemetsas Vooremaa, 11.09.2008. Mägi, R. Kuremaal on laagrihooaeg Vooremaa, 19.06.2007. Mägi, R
presidendikandidaati: T. Kelam, L. Meri, Siiri Oviir, A. Rüütel ja Enn Tõugu. Ükski 20. nendest ei saanud vajalikku häälteenamust. Hääletamise teises voorus sai L. Meri september 196 ja A. Rüütel 126 häält. Sellega oli L. Meri valitud Eesti Vabariigi presidendiks. 7. oktoobril andis ta Riigikogu ees vande ja alustas oma teist, viis aastat kestvat ametiaega. 11. oktoober Jõgevamaal Palal sai metsaveoki ja koolibussi kokkupõrkel surma 8 ja raskelt vigastada 9 õpilast. Hukkunute matusepäev, 16. oktoober, oli üleriigiline leinapäev. Kohalike omavalitsuste volikogu valimistel osales 52,1% hääleõiguslikest 20. oktoober kodanikest. Erakondadest oli edukaim Reformierakond. 13. Tartus toimus Eesti kultuurikongress, et arutada lähiaastate riiklikku detsember kultuuripoliitikat. 1997 Peaminister T
Flink ja H. Vellberg olid siis juba oma nime eestistanud, vastavalt Tavas ja Vellesaar, seega olnuks loomulik, et kavas oleks nad figureerinud oma uue nime all. Pillimehed kutsusid neid aga harjumuse kohaselt veel pikka aega endise nimega. See on siiski oletus, sest kavas on ka vigu, mida A. Mutsu tõenäoliselt ei oleks teinud: 5. numbril on autoriks märgitud sõnade autor, muusika autori Ottmar Klose nimi puudub, helilooja Sholom Secunda nimi puudub 6. palal, 9. numbri all on koguni kaks viga – esimese pala pealkiri peaks olema “Flashing Fingers”, teisel on viga autori nimes – peab olema Golwyn, mitte Goldwyn; ka 11. numbri all on kaks viga: laulu autoriks ei ole mitte S. Romberg, vaid Rudolph Friml ja Herbert Stothart, ning laulu esitajaks ei ole mitte J. Pori orkestri solist Friedrich Kaasik, vaid Harri Kaasik. Kogu tollel kontserdil esinenud orkestri koosseis on tuvastatud mitme kuupäevata foto
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
