3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: "Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.". Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi. Nende esitamine oli pigem kasuks kui kahjuks. Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid. Esimene noorte tantsupidu toimus 1962. aastal. KASUTATUD MATERJALID http://laulupidu.ee/ajalugu/tantsupeod/ http://en.wikipedia.org/wiki/File:XVIII_tantsupidu Tantsupeod arvudes Jrk. nr. Peo aeg Etendusi Osalejaid I *)15.-17.06.1934 1 1500 II *)16.-18.06
eesmärk on motiveerida noori väljendama end läbi tantsu ja liikumise. Populaarne üritus on igal aastal korraldatav Baltimaade Tantsu Suvekool. Nädalasel üritusel on võimalik omandada teadmisi ja oskusi erinevate, peamiselt välismaiste õpetajatekoreograafide käe all. Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi ohtralt uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. Tantsupeod 1934. aastal korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud ehk Üleriigilised Võimlemise- ja Spordimängud, mille raames oli ühe osana ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. Rahvatantsurühmad tegutsesid toona pigem võimlemisseltside allharudena, kuna rahvatants polnud rahva seas eriti populaarne ega olnud perspektiivikas ka kõrgemate instantside silmis. Suurem uuendustelaine Eesti tantsuilmas tuli 50. aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu
,,Mäng", ,,Tõdemus", ,,Lugu labajalga", ,,Esimene valss", ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Ilma kutse" ning tantsupeo lõpetas traditsiooniline ,,Oige ja vasemba", mis oli kõigi ühistants. Tantsupeol osalesid erinevait tantsurühmi: õpetajate rühmad, neidude rühmad, erinevate klasside tantsurühmad, võimlemisrühmad, noorte segarühm ja valikrühmad. Noorte laulu- ja tantsupidude üld- ja aujuhid Tantsupeod Ullo Toomi (aastani 1935 Ulrich Taumi) sündinud 1902. aastal Tallinnas. Rahvatantsupidude üks algatajaid, rahvatantsupedagoog ja koreograaf-lavastaja. Rahvatantsuga seotud 1924. aastastast algul pillimehe, sisi tantsija ja tantsujuhina. Töötas tantsuõpetajana Tallinna Võimlemise Instituudis, Tallinna Kehakultuuri Tehnikumis, Tallinna Koreograagiakoolis, juhtis erinevaid tantsukollektiive. Asutas ENSV Riikliku Filaharmoonia rahvatantsurühma, mille juhiks oli aastani 1962
Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: “Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.”. Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi. Nende esitamine oli pigem kasuks kui kahjuks. Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid. Esimene noorte tantsupidu toimus 1962. aastal. Tantsupeod arvudes Jrk. nr. Peo aeg Etendusi Osalejaid I *)15.-17.06.1934 1 1500 II *)16.-18.06.1939 1 1800 III 27.06
NEW ORLEANSI JAZZ JAZZ'I KESKUS SADAMALINN NEW ORLEANS ELANIKUD: Hispaanlased, prantsalsed ja teiste Euroopa rahvaste järeltulijad Afroameeriklased Kreoolid TÖÖKOHAD: Lõbustusasustused Vastlakarnevalid Matuserongkäigud Mississippi jõelaevad Vabaõhu tantsupeod jne. SAMM JAZZINI Mustad pillimehed Puhkpilliorkestrid New orleansi jazz NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Trumm NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Bandzo Kitarr NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tuuba Kontrabass AJASTUS: Võttis ilmet 19. ja 20
ühel maailma keerukaimate ja kauneimate keelte sekka kuuluval keelel välja surra. Eestlastel on eripärane kultuur. Sageli kutsutakse meid maarahvaks tänu harjumusele teha kõike ise- harida põldu, kasvatada kartulit, käia metsas marjul ja seenel. Loodus ja rohelus on meie jaoks tähtsad. Samuti on meil välja kujunenud oma folkloor ning rahvatants kandub edasi põlvest-põlve olles populaarne ka tänapäeval. Lisaks on märkimisväärsed ka meie laulu-ja tantsupeod ning muud suurejoonelised üritused ja festivalid. Omamoodi kultuurikandjaks on Tallinna vanalinn, mis on tänini säilitanud oma keskaegse ilme. Tallinn, Eesti pealinn, on auga välja teeninud tiitli ,,Euroopa Kultuuripealinn 2011". Eesti on väike ja tubli riik. Kes on juba korra siin käinud, tuleb ikka ja jälle heameelega tagasi, et taasavastada seda pisikest mereriiki. b) Soomlasele: Eestlased ja soomlased on end teineteise maal viibides alati koduselt tundnud.
Keskaegne Tallinna Vanalinn peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad. Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muutnud.
Kurja võivad mulle kõik soovida , sest selliseid inimesi on minu ümber rohkesti . Inimestega tutvudes on alati esmamulje teistsugune , kui see inimene tegelikult on . Nii ümbritseme kurjusega pahaaimamatult teisi , ise inimest tundmata . Tihti arvatakse , et eestlased ümbritsevad üksteist kurjusega , sest oleme endassetõmbunud . Aga minu arvates on see vale , sest me hoiame üksteist ja soovime ainult head . Seda näitavad meie laulu- ja tantsupeod . Seal soovime ja ümbritseme üksteist heaga , sest me oleme ju ikkagi üks rahvas ja kuulume kokku . See kõik näitab , et vaatamata kõigele ümbritseb mind ja teisi pigem headus kui kurjus . Vähemalt oma kodumaal , Eestis olles . Igal inimesel on kaks poolt , üks pool soovib head ja teine pool kurja . Igas olukorras lööb esile erinev pool . Vaatamata sellele tuleks ümbritseda teisi oma hea poolega , sest kurjusega ei võida me midagi ega kedagi .
Vabadussõjaga. Kuid isamaa armastuse pärast on eestlased andnud kõik, et meid hoida. Teinud kõik, et näidata, kui tugevad me oleme. Näiteks need koolipoisid, kes iseseisvuse kaitsmiseks appi tõttasid. See oli muljetavaldav, mida tehti Eesti pärast. Seega pealt näha võime paista väikesed ning nõrgad, kuid tegelikult oleme suured ning võimsad. Võimsad oleme ka muusikas. Saanud erinevaid auhindu üle kogu maailma. Ja muidugi pannud kinni ka eurovisiooni. Kõik need laulu- ja tantsupeod. Kõik need panevad ju mõtlema, et on mille üle uhke olla. Eesti- vapustava looduse, ilusa hääle ning tugeva iseloomuga. Siin ma sündisin, siin ma kasvan, siin tahan ka suura. Eestimaa, armastan sind!
Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me
Tantsuklubide eesmärk on õppida vanu tantsumustreid, neid varieerida ja muuta, igaüks omamoodi, et edendada nii seltskondliku tantsimise traditsiooni rahva enda seas. Tantsuklubides õpitakse vanu traditsioonilisi tantse ilma "varbasirutusteta", rahulikult ja oma tunnetuse järgi. Tegelikult on see tollesama idee realisatsioon, mille pakkus välja juba Anna Raudkats peaaegu sada aastat tagasi tuua tants rahva sekka. Tantsupeod 1934. aastal korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud ehk Üleriigilised Võimlemise- ja Spordimängud, mille raames oli ühe osana ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. Rahvatantsurühmad tegutsesid toona pigem võimlemisseltside allharudena, kuna rahvatants polnud rahva seas eriti populaarne ega olnud perspektiivikas ka kõrgemate instantside silmis. 1947. aastal sai see üritus uue nime -- rahvakunstiõhtu. (Käsupoliitilise nõukogude võimu
jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel peatus, levis suurusehullustus ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile tähelepanu ei pööratud. Loodusvaenulik tootmine, elanike esmatarbekaupadega varustamise häired. Kultuuris tehti vahepealsele vabadusele lõpp, tugevnes
Muusika kuulamine on hea vaba aja veetmise viis. Kui inimene läheb koju, lülitab ta tihtipeale raadio sisse ja kuulab muusikat, lihtsalt ajaviiteks. Kindlasti ei saa seda unustada, et muusika järgi saab tantsida. Muusika on tantsule saateks ja diskod ilma muusikata, pole mingid diskod, kui puudub muusika. Samamoodi tantsuõhtud pole ilma muusikata tantsuõhtud, kuna pole millegi järgi tantsida. Ma usun, et mitte keegi meist ei kujuta ette, mis oleksid tantsupeod ilma muusikata. Täna muusikale on välja arenenud ka erinevad tantsuliigid. See, et muusika omab tänaseni suurt tähtsust näitab ka see, et laulupidusid korraldatakse juba aastatid ja iga aasta on osavõtt ja vaatajaskond suur. See tähendab seda, et inimesed on siiani muusikast ja selle tegemisest huvitatud. Hea on see, et leidub veel inimesi, kes viitsivad muusika tegemisega tegeleda ja näevad kõvasti vaeva, et seda arendada. Neil on piisavalt energiat ja tahtmist teha midagi, mis ei
kasvab palju erinevaid taimeliike. On Eestimaa rahvuslill, rukkilillgi ju ilus lill. Kui minna kusagile metsa või aasale saame me näha rohkelt kauneid ning ka erilisi taimi. Ma arvan, et me võime olla uhked meie kodumaa looduse üle. Mille üle veel Eesti riik rikas võiks olla? Kas peale inimeste, eesti keele ja looduse on Eestimaal veel midagi mille üle uhke olla? Jah eestlased on ju veel ka laulu- ja tantsurahvas. Toimuvad meil siiamaani laulu- ja tantsupeod, mis on omanäolised kogu maailmas ning on nagu muudki väga hea tasemega. Eestist on pärit palju tuntuid lauljaid, muusikuid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi ja veel muid tegelasi, kes on head igaüks omal alal. Me võime öelda, et eestlased on jõudnud tippu erinevatel aladel. Hiljutigi leiutasid meie kodumaa mehed skype, uue internetitelefoni. Sellega on rahul paljud inimesed, kes seda kasutavad. Kingiti ju see ka USA presidendile kui ta tuli külastusvisiidile Tallinna
Sood, metsad, järved koos imekenade ja omapäraste loomadega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda ei saa mis tahes hinna eest osta. Loodus kas on või ei ole. Paljud linnainimesed kolivad ka linnast maale, et nautide Eesti imekaunist loodust. Ilus Eestimaa loodus on see mis mulle rõõmu pakub. Samuti olen väga rahul kultuurieluga: teatrid, filmitööstus, muusikud ja loomulikult folkloor. Kultuur on see mis hoiab meid koos ja see on meie õnn. Laulu- ja tantsupeod on ideaalseks näiteks, kuid tavaliselt lõppeb see ühtehoidmine peo lõpuga. Eestis on minu jaoks positiivsel kohal ka meie riigi turvalisus ja võimalusterohkus. Eesti kodanikul, eriti veel õpiimuslisel kodanikul on väga palju valikuvariante mida või kuidas oma elu edasi planeerida. Kuid elu Eestis pole aint üks lust ja lillepidu. Eesti kõige suuremateks probleemideks on madal Iive ja suur tööpuudus. Igal aastal sündimus väheneb ning süveneb rahvastiku vananemine
Võib öelda , et kui poleks rahvuseid, poleks ka ajalugu. Mõistes seda, peaks nägema millise suurepärase kordasaatmise on teinud rahvuslik liikumine ja rahvaste ühinemine. Tuntud tegelased Eestis nagu Carl Robert Jakobson , Johann Voldemar Jannsen ja Jakob Hurt. Nad kõik olid 1860.-1870 aastate rahvusliku liikumise juhid . Nende suure eesti rahvaste suunamise õpetuste edastamise tõttu on meil nüüd oma laulupeod , kus tuhandeid eesti noori võtab osa et koos laulda. Samuti tantsupeod., kus tullakse kokku tantsima. Ka koolide ja hariduse tähtsustamine tõi kaasa edu tarkustes noorte peas.Ning Juturaamatud ,Luuletused ja laulud.Need esemed võimaldasid 1860-ndtatel aastatel panna meile aluse sellele et meil on tänapäeval kõik need asjad mida eelmistel põlvkondadel polnud.Arvutid , Televiisorid , Autod- need objektid ei ole võetud ühest peast vaid arenenud mitmete erinevate ideede põhjal . Arvan, et mida rohkem me rõhume oma rahvusele, seda kaugemale see meid viib
*"Säärane mulk" *Karl August Hermann *pärast Jannseni hakkas toimetama Postimeest *tema ajal sai see päevaleheks ETTEVÕTMISED *Laulupidu *18.-20. 06 1969 *Tartus *eestvedaja oli Jannsen *Künnivõistlus *1874 *korraldas Jakobson *Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õnnistamine *sini-must-valge *1884 *Otepää kirikus *Folkloori kogumine *1888 *Hurt *Eesti Aleksandrikooli peakomiteed *tantsupeod *loteriid *näidendid VENESTAMINE *Tartu Ülikoolist sai venestamise käigus Jurjevi Ülikool *1880-1890. Ndad *HTG oli saksakeelne (1883) AASTAARVUD *1871 loodi Aleksandrikooli peakomitee *1865 asutati Vanemuise laulu- ja mänguselts *1866 Estonia *1869 esimene eestlaste üldlaulupidu *1870 EPS *1872 EKS *1868 Jakobsoni esimene isamaakõne *1878 ajaleht Sakala *1881 tapeti Aleksander II *1888 üleskutse rahvaluule kogumiseks (Hurt)
Eesti Laulupidu Eesti laulu- ja tantsupidu on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Iga viie aasta tagant toimuvast peost võtab veidi üle miljonilist rahvaarvu arvestades osa iga kümnes eesti keelt kõnelev inimene.Eesti laulupeotraditsioon sai alguse 19. sajandil muudki Euroopat haaranud rahvusliku ärkamisaja innustusest. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 Lõuna-Eesti keskuses ja Eesti suuruselt teises linnas Tartus. Ehkki laulu ja tantsupeod käivad eestlaste jaoks täna lahutamatu paarina kokku, said tantsupeo traditsioonid alguse alles 1934. Aastal.Alates 1928. aastast on võimsate laulupidude toimumispaigaks Tallinna Lauluväljak, mis täitub kümnete tuhandete rahvariides lauljatega sadade kooride koosseisus. Lisaks lauljatele osalevad laulupidudel pillimängijad. Laulupeo kontserte käib vaatamas umbkaudu sada tuhat inimest. Lisaks laulupeole kuulub meile mitu maailma esimest või suurimat lauluga seotud tiitlit
pingutanud. Läbi aegade on Eestimaal läbi viidud nii venestamis- kui ka saksastamispoliitikat, mil kirjakeelt oli võimalik omandada vaid nendes keeltes. Vaatamata suurte keelte pealetungile, peame me kalliks oma emakeelt ja rahvust see on osa meie identiteedist. Kuigi me oleme rahvaarvult väiksed, peame oluliseks oma kultuuri säilimist eestikeelsena, sest see on ainulaadne maailmas. Ainult Eestis saab omandada eesti keeles kõrgharidust, ainulaadsed on rahvustunnet äratavad laulu- ja tantsupeod. Samuti on meie jaoks eesti keel ja Eestimaa seotud tähtsamate sõnadega elus: ema-emakeel ning kodu ja isa kodumaa, isamaa. Eesti keele hoidmine peaks olema iga eestlase kohus, et mitte lasta tal välja surra nagu liivi keelega on juhtunud. Meie jaoks on keelt hoidnud meie esivanemad ja meil tuleb seda hoida oma järglaste jaoks.
Mis on kaasaja nüüdisühiskonna probleemid? Üks väljakutseid on kindlasti kultuuri jätkusuutlikkus.Kas kultuur on jätkusuutlik? Arvan et Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks ongi eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus.Igal rahvusel on oma kultuur ja see hoiab ka oma rahvust elus.Kui ei oleks kultuuri ei oleks ka omaette rahvust.Eesti suur kultuuri sündmus ja traditsioon on kindlasti Üldlaulu-ja tantsupeod, mis toimuvad iga nelja- viie aasta tagant ja meelitavad kohale peaaegu terve eesti ning läti ja leedu. Meie president tegi ka üleskutse eesti-keelele,mille eesmärgiks on aidata kaasa eesti keele väljendusvõime avardamisele riigi ja ühiskonnaga seotud teemadel. Haridus on eestis tagatud kõikidele, kuid kahjuks lahkuvad andekamad välismaale, et saada veel parem haridus ja töö.See aga seab ohtu eesti järkusuutlikkuse hariduses. Millised on väljakutsed inimes heaolule
Loodus kas on või ei ole. Meil on ja paljud inimesed kolivad linnast taludesse, sest linnal pole nõudlikule inimesele midagi pakkuda. Ilus Eestimaa loodus on nimelt see, mis mulle vaid rõõmu pakub. Samuti olen rahul eestlaste kultuurieluga: eesti kirjandus, teatrid, filmitööstus, muusikud, maalijad, skulptoristid ja loomulikult mitmekesine folkloor. Kultuur on see, mis rahvast kasvõi ajutiselt koos hoiab, ja kultuuri meil õnneks on. Laulu- ja tantsupeod on ühtehoidmise ideaalseks näiteks, kuid kahjuks on pahatihti nii, et ühtsus kaob, kui pidu läbi on. Eestis on mulle positiivselt tähtsal kohal veel meie riigi võimalusterohkus ja turvalisus. Kodu peaks olema turvaline ja seda minu Eesti enamasti on, hoolimata meedias kajastatavatest vargustest ja röövidest. Eesti kodanikul, eriti õppival kodanikul, on palju valikuvariante edasiseks eluks ning see on minu jaoks kindlasti suur pluss.
elu taga. Kui inimene armastab oma perekonda ja kodu, seda kiiremini ta selle vastuse leiab, sest ta on leppinud ja rahul sellega, mis tal juba on. Ta ei otsi kuskil paremat elu, vaid teab, et siin, kus on sündinud, on tema jaoks õige koht. Eesti on nii tavaline, väidab enamus osa seltskonnast tajumata, et mis meie jaoks igapäevane, võib teisest kultuuriruumist tulnule üllatav, põnev, jahmatav või koguni uskumatu näida. Näiteks laulu- ja tantsupeod, mis toimuvad iga viie aasta tagant. Iirimaa kui Euroopa folkloorikeskus on sihtkohana teada ja tuntud, ent vaid vähesed teavad, et teisel kohal olemegi meie, tibatilluke Eesti rahvas. Siinne laulude, legendide ja lugude kogum on maailmas unikaalne ning hämmastav on seegi, et nii pisike territoorium nii palju erinevaid võimalusi pakub, Seto leelotajatest saarte vahvate naisteni. Kõige rohkem saame uhkust tunda oma
paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse zanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks traditsioonilisemale teatrile. SA teater Ugala omab oma maja ja on riigi poolt doteeritud. Viljandi Nukuteater on Viljandi linna munitsipaalasutus, millel on oma ruumid Viljandi kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt
paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel – mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse žanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks traditsioonilisemale teatrile. SA teater Ugala omab oma maja ja on riigi poolt doteeritud. Viljandi Nukuteater on Viljandi linna munitsipaalasutus, millel on oma ruumid Viljandi kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt
Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, siis rahvariiete kaunistamisel peale värvide ja erinevate lõigete kasutatakse ornamentikat. Ornament koosneb geomeetrilistest ja loodusmotiividel ning põhineb sümmeetrial ja ka motiivide liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega tehti just oma rahvarõivas eriliseks. Lõuna-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad 19
Varem polnud mul ausalt öelda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tüdimushoogusid, et teda võib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mõttetult surnuks lüüa selline lodev tembutamine ja tänavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle väikese tüdruku mõttemaailm oli äärmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus däss, tantsupeod, lääge siirupiga jäätis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita läks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta läks ju Lolitale kirja ära saatma ja jäi auto alla . Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse ütelda mis tal vaja ja poleks läinud kirju ära viima ning ta poleks ka auto alla jäänud. Lolita juures ei meeldinud mulle see pidev tujutsemine kuid ehk see oligi nii mõeldud.
1953 Kersteni komisjon uuris vägivallapoliitikat tähelepanu Baltimaadest väljaspoolgi venestamispoliitika vastu ja mis lõppes avaliku kokkupõrkega Baltiriikides Üritati kaitsta rahvuslikku identiteeti julgeolekuorganitega. 1956 veebruar mõistis N. Hrustsov avalikult hukka Stalini isikukultuse Laulu- ja tantsupeod Nn 40 kirja koostamine, protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast 1956 üritati Hrustsovi kukutada, katse ebaõnnestus Eestis. 40 tuntud Eesti kultuuritegelase allkirjad
Enamik uuritavaid pidas ecstasy trip'i puhul kõige tähtsamaks atmosfääri, kaaslasi ja enda tuju. See oli olulisem isegi ecstasy puhtusest (kangusest). Ecstasy tarvitamine käib käsikäes reividega ning pidutsemisega. Paljude indiviidide tarbimine väheneb suuremaks saades, kuna pidutsemas käiakse vähem ja teistesse keskkondadesse sobivad teistsuguseid substantsid (Gourley, 2004). Reivid on tavakodanike poolt organiseeritud võimudega kooskõlastamata ööläbi kestvad tantsupeod, kus mängitakse elektroonilist muusikat nagu techno, house ja drum'n'bass. Hilistel 80ndatel ja 90ndate alguses vastasid paljud kadunud generatsiooni liikmed kultuurilistele pingetele reividel osalemisega. Reivikultuur arenes koos altenatiivse elustiiliga, mis astus vastu mainstream konventsioonidele. Selliste tansupidudega käis kaasas tihe party drug' ide tarvitamine. Ka minevikus on noorte tegevused, peamiselt just need, mis sisaldavad endas muusikat ja drooge, motiveerinud
parteid allusid moskva kontrollile.Tööstusettevõtted allutati kohalikule kontrollile.Tekkisid esimesed suured edukat kolhoosid.Elatustase tõusis.Kasvas tarbimine, kodudesse ilmusid televiisorid ja muu olemtehnika.kiirenes linnastumine.Läände põgenenud sugulastega taastati sidemed.Taastati reisilaevaühendus helsingiga.Levis lääne muusika, riietus. Hipide ideoloogia.uue põlvkonna esiletõus.kultuurielu elavnes.laulu ja tantsupeod. 13. Milles väljendus stagnatsiooniaeg Eestis? Vähemalt 5 olulisemat näidet, fakti. Seisak ehk stagnatsioon.arengu aeglustumine ja peatumine. Toimus suur raiskamine-kvaliteedile tähelepanu ei pööratud.jäädi aina rohkem mmaha.Loodusvaenuliku tootmise tagajärjel hakkas alvenema baltikumi ökoloogiline olukord.põllumajandustoodang veeti surel hulgal välja.kaupa sai vähem. Tekkis taas kontroll mõtteavaldustele. 14
lemeelikult rmus tdrukunhvits muutus ajuti lausa talumatuks. Varem polnud mul ausalt elda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tdimushoogusid, et teda vib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mttetult surnuks la selline lodev tembutamine ja tnavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle vikese tdruku mttemaailm oli rmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus dss, tantsupeod, lge siirupiga jtis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita lks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta lks ju Lolitale kirja ra saatma ja ji auto alla . Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse telda mis tal vaja ja poleks linud kirju ra viima ning ta poleks ka auto alla jnud. Lolita juures ei meeldinud mulle see pidev tujutsemine kuid ehk see oligi nii meldud. Meeldis tema juures see kuidas ta suutis Humberti oma srme mber keeata. Ja
Varem polnud mul ausalt öelda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tüdimushoogusid, et teda võib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mõttetult surnuks lüüa selline lodev tembutamine ja tänavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle väikese tüdruku mõttemaailm oli äärmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus dzäss, tantsupeod, lääge siirupiga jäätis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita läks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta läks ju Lolitale kirja ära saatma ja jäi auto alla . Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse ütelda mis tal vaja ja poleks läinud kirju ära viima ning ta poleks ka auto alla jäänud. Lolita juures ei meeldinud mulle see pidev tujutsemine kuid ehk see oligi nii mõeldud.
Vastupanu võõrale võimule kanduski järjest rohkem kultuuri valda. Rahvuskultuuri hoides ning edendades üritati hoida ja kaitsta rahvuslikku identiteeti ning ka rasketes oludes kuidagi hakkama saada. Nii said protesti avaldada ka need, kes otsestes vastupanuaktsioonides osaleda ei söandanud. Need inimesed moodustasid ühiskonnas absoluutse enamuse. Sellel taustal omandasid Baltimaades erilise tähenduse rahvuskultuuri suurüritused, nagu laulu-ja tantsupeod. Stagnatsiooniperioodi algus Sula ei kestnud ei NSV Liidus tervikuna ega Baltimaades siiski kaua. 1964. aastal tagandati Hrustsov ametist ja Nõukogude Liit asus seisaku ehk stagnatsiooni teele. Esimesena andis see end tunda majanduses. 1965. aasta majandusreform, mis oli mõeldud küll ettevõtete iseseisvuse suurendamiseks, likvideeris rahvamajandusnõukogud ning taastas majanduse tsentraalse juhtimise. Liiduvabariikide juh-
Konstantin Pätsi ja tema pooldajate huvides, kes soovis kindlustada oma võimu ning panna ennast maksma. Kultuurielu maailmas ja Eestis: tunnis käsitletud isikud (vt vihikust) Mis toimus Eesti kultuuri ja hariduselus ning majanduses aastatel 1918-1940? KULTUURI- JA HARIDUSELU *Eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. dets. 1919 tugev rahvusülikool. *1928 esietendus esimene eestikeelne ooper ,,Vikerlased". *Tegutses Eesti Kultuurkapital. *Toimusid edasi üldlaulupeod ja -tantsupeod. *Esile kerkis suur hulk haritlasi, kes jõudsid küpsesse loomeikka 30ndatel. *Tuntuimaks kirjanikuks Tammsaare. *Tulemuslikud spordis 1936a. SuveOM Berliinis väga edukad MAJANDUS *Vabadussõja järel majandus halvas seisus. *20ndate aastate kekspaigaks majandus Otto Strandmanni poolt ümber korraldatud *1928. aastal võeti markade asemel rahaühikuks EEK. *Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930
100 krooni (Eesti olümpiavõitjad) 10 krooni (taliolümpia) 100 krooni (Estonia Teater - 100) 100 krooni (kroon - 15) 10 krooni (EV - 90) 50 krooni (EV - 90) 100 krooni (EV - 90) 10 krooni (XXIX suveolümpia) 10 krooni (ERM - 100) 100 krooni (laulu- ja tantsupeod) 10 krooni (laulu- ja tantsupeod) 10 krooni (XXI taliolümpia) Eesti Pank. Bank of Estonia EURO-RAHA Euro Euroopa Liidu arvestuslik rahaühik alates 1995. a., mile emissioon algas 2002.a.; ECU ECU (ing. Europen Currency Unit) Euroopa valuutaühik, mille kehtestas Euroopa Valuutasüsteem 3. juulil 1979.a, mille väärtus põhines Euroopa Majandusühenduse liikmesmaade valuutade väärtuse kaalutud keskmisel (nn
Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Kaasajal on rahvatants sageli kindla rahvuse või sotsiaalse rühma kultuurilise identideedi määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varajasemal ajal seotud põhiliselt perekondlike sündmustega nagu näiteks pulmad. Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti rahvatantsule andnud tantsupeod. Eesti rahvatantsde liigid, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust: · voor- ja sõõrtantsud- esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). · akrobaatilised tantsud- et teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks · imiteerivates tantsud- milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist.
võõrdumine. Üks olulisi kohti, millega igapäevaselt kokku puututakse ja kus seda tendentsi arendada saaks, on muidugi Interneti keskkond. Kodumaiste sõnade kasutamist saab juurutada kodulehtede, programmide ja kasutusõpetuste eestindatud sõnavara abil. Väärkeelekasutust võiks aga rangemalt kontrollima hakata nii meediaväljaannetes kui ka Interneti kommentaarides. Positiivse külje pealt aga võiks öelda seda, et viimaste aastate rahvuslikud ettevõtmised nagu ühislaulu- ja tantsupeod ning nende allüritused (Öölaulupidu, Noorte laulu- ja tantsupidu) on kõiki oma publiku arvukusega üllatanud. Kui ikka "eesti asi" meile korda ei läheks, ju ei oleks piletiostjate arv niivõrd kõrge. Samuti võib märgata teatrikülastuste tihedust ja etenduste pidevat väljamüümist ja seda olenemata raskendatud majanduslikest tingimustest. Olenemata paljude välismaiste autorite loomingust, näitlevad seal ju siiski eesti näitlejad, kes on just
Sissejuhatus Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, mille põhiesinejad on täiskasvanud. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 4 Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on üdini tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud sõnad, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga järksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar sõna punkteerimata. Laulu algus
kogu senist kultuuri arengut. Loomingulisele vabadusele seati taas piire. Rahvas tõmbus endasse. Kultuuri mõjutajaks sai suurest Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. Ametliku kroonukultuuri surve alt leiti aastakümnete jooksul leevendust taidluses. Rahvarõivad, rahvatantsud ja rahvalik muusika ning laulu- ja tantsupeod, kus seda kõike esitleti, võimaldasid välja elada oma salajasemaid soove ja tundeid. Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni alla. Kasutatud kirjandus ,,Eesti ajalugu II" Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg ,,Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani" Silvia Õispuu ,,Eesti ajalugu. Kronoloogia" Sulev Vahtre ,,Linnulennul Eesti ajaloost" Mart Laar http://www.esm.ee/kulm-soda/?id=10761&album_id=10781 http://www.estonica
Paul-Eerik Rummo jpt. Eestiski hakati viljelema jazzi, moodsat kunsti. Venestuse pealetung pidurdas 70-ndate aastate teise poolel kogu senist kultuuri arengut. Loomingulisele vabadusele seati taas piire. Rahvas tõmbus endasse. Kultuuri mõjutajaks sai suurest Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. Ametliku kroonukultuuri surve alt leiti aastakümnete jooksul leevendust taidluses. Rahvarõivad, rahvatantsud ja rahvalik muusika ning laulu- ja tantsupeod, kus seda kõike esitleti, võimaldasid välja elada oma salajasemaid soove ja tundeid. Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni alla. 15 Lisad ENSV vapp ja lipp Joonis 1 Joonis 2 16 Joonis 3 Johannes Vares-Barbarus
vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi:
vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi:
vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi:
Chicago koolkond: subkultuur kui elu, kui reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressursside pärast. Birminghami koolkond: töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele?
aastaks) peasekretär, praegu Ban Ki-moon. Tegevusvaldkonnad: 1) rahu tagamine maailmas 2) inimõiguste kaitse 3) arenguprogrammid vaesematele maadele 4) UNESCO ÜRO allorganisatsioon, mis tegeleb kultuuriväärtuste kaitsega 5) UNICEF ÜRO lastefond, mis tegeleb laste õiguste kaitsmisega NB! Eestis on UNESCO kaitse all laulu- ja tantsupeod, Tallinna vanalinn, Kihnu kultuur. ÜRO julgeolekunõukogu langetab otsuseid konsensuslikult (ühehäälselt) Kuidas Eesti osaleb ÜRO tegevuses? 1) rahuvalvemissioonid, kus on võimalus osaleda ka Eesti sõdurite; 2) UNICEF'i jõulukaartide müümise kampaania 3) kevadlille kampaania 4) Kultuuriväärtuste kaitsmisel osaleb: UNESCO tegevuses. Eestis on kujunemas UNESCO koolide võrk. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Loodi 4
pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. · Kalevipoeg ilmus 1975. aastal. · Rahvaväljaanne ilmus 1862. aastal. Eesti esimene laulupidu Esimene eesti üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Esimest üldlaulupidu viisid läbi Lydia Koidula ja tema isa Johann Voldemar Jannsen. Eesti Kirjameeste Selts oli Tartus aastail 18711893 tegutsenud kirjandusselts. Seltsi asutamispõhimõte pärineb F. R. Kreutswaldilt, C. R. Jakobsonilt ning H. Wühnerilt. EkmS-i tähtsamaid tegevusalasid oli eesti keele uurimineja korraldamine ning uue kirjaviisi propageerimine. Teiseks seltsi ülesandeks oli sõnalise ja ainelise vanavara kogumine. J.
[---] Teine Jõgeva laulupidu toimus samuti Jõgeva haridusseltsi korraldusel, täpselt 20 aastat hiljem Eesti omariikluse ajal 1934. aasta juulis Siimusti metsas. Seal, kus hiljemgi Jõgevamaa pidusid peeti [---] Jõgeva teine laulupidu jäi kahjuks Eesti omariikluse ajal viimaseks suuremaks rahvuslikuks ürituseks (Nahkur: 1992). Siimusti metsas, toetudes lavaga oosinõlvale, asub Siimusti lauluväljak. Siin toimusid kõik rajooni ühisüritused: laulu- ja tantsupeod, vabaõhukontserdid, rahvapeod, kokkutulekud, jooksu- ja suusakrossid. 72. Möödunud nädala neljapäeval ja reedel mürisesid Kuremaal traktorid pingelisemalt kui tavaliselt. Mooritsal peeti üle-eestiliste tehnikumide künnivõistlusi (Lukas: 1991). Künnivõistlusi korraldati, et õppida uusi ja näidata oma oskusi. Parimad said autasud ja neid korraldatakse praegugi. 73. Teiseks olid Adaveres kokkutulekute läbiviimise kogemused 1989. aasta 22. juulist, kui
annaabi.ee 
