Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"komsomoliorganisatsioon" - 11 õppematerjali

thumbnail
1
doc

ENSV valitsemine

Sulaaeg : Algas peale Stalini surma 1953.aastal. Karl Vaino : Oli ENSV poliitik ja parteitegelane. EKP juht. Johannes Käbin : ENSV riigitegelane, Eestimaa kommunistliku partei juht 19501978 ja ENSV Ülemnõukogu Presidiiumi esimees. Viis läbi märtsipleenumi. Kuldsed 60ndad : Vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse. Suurenes avatus. Kujunes välja rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomoliorganisatsioon. Eestlastest laienes poliitiline eliidi kiht. Venestusaeg : oli 19. sajandi teisel poolel Venemaa sisepoliitline suund. Venestamiskampaaniad, propaganda vene keele õigusele, vene keelsed lasteaiad ning koolid. 5) Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ­ Nõukogulik kultuur. 6) Kuidas avaldus vastupanuliikumine? 3 : 1) relvastatud vastupanuliikumine ­ metsavendlus 2) noorte

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
2
txt

NSVLiit oli parteiline diktaktuur - tõestus

partei- ja riigitegelased krgemad sjavelased. talupojad vhemusrahvused (kditamised, eliidi hvitamine) rahvavaenlaste perekonnad repressiivaparaadi ttajad (3 puhastust) Terrori eesmrgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund hiskonnas ning seelbi allumine parteile ja Stalinile. Vhemthtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tjuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes visid enamlaste vimu nestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (hendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli igus inimeste kohtuvliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Laiendati koonduslaagrite ssteemi (GULAG), kus 1920

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti haridus NSV Liidus

sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimub riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas on keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostatakse marksismile- leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakatakse kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestisse tuuakse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kutsekoolid muudetakse nn. tööjõureservide koolideks (tööstuse, põllumajanduse, ehituse raudtee ja vabriku mehhaniseerimise koolid), mis alluvad Eesti Vabariiklikule Tööjõureservide Valitusele. Ka ülikoolide töö korraldatakse täielikult ümber vastavalt Nõukogude Liidus kehtivatele normidele (kursuste süsteem, loengutel osalemise kohustuslikkus, kohustus sooritada eksamid teatud tähtaegadeks). Kõigi

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

· talupojad · vähemusrahvused (küüditamised, eliidi hävitamine) · rahvavaenlaste perekonnad · repressiivaparaadi töötajad (3 puhastust) terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Peep Reimer 3 ·Kultuuris: sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. riikliku ideoloogia propaganda. ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. haridus ja teadus ideologiseeriti

Ajalugu → Ajalugu
306 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Venemaa ja NSVL

Neilt oodati jäägitut ustavust kõrgemale juhtkonnale. 5. terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes (näited): mittevene rahvad, rahvuslik eliit ja intelligents, partei- ja riigitegelased 6. määratleti rahvavaenlaste hulk - 4,6% elanikkonnast ja tollasest elanikkonnast oli see ca 7, 4 miljonit inimest 7. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. C) Kultuuris: · sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine; · riikliku ideoloogia propaganda · ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidatakse "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. · haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
10
doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

................................ · ............................................................................................... · ............................................................................................ 6) määratleti rahvavaenlaste hulk - 4,6% elanikkonnast ja tollasest elanikkonnast oli see ca 7, 4 miljonit inimest 7) riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. C) Kultuuris sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine; riikliku ideoloogia propaganda (lugeda lk.88-89); ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidatakse "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu (lk.86). Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. 10

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

kõrgemad sõjaväelased, talupojad, vähemusrahvused, rahvavaenlaste perekonnad, aga ka repressiivaparaadi töötajad. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia)

Ajalugu → Maailmasõjad
24 allalaadimist
thumbnail
21
docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

Õppeplaani lisati geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitati moonutatult. Hindamise aluseks pidi olema kõigile koolidele kohustuslikud õpilaste edasijõudmise normid selliselt, et üht ja sama teadmiste taset hinnati võrdselt kõigis koolides.Endised laste- ja noorteühingud suleti, Eestisse toodi nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Eesti taasokupeerimise käigus suudeti 1944.a. oktoobris mandriosa koolid enamasti avada. 1944/45 õ.-a. töötas 198 algkooli, 790 7-klassilist ja 38 keskkooli. Järgnevatel aastatel algkoolide arv kasvas, 7-klassiliste arv aga mõnevõrra langes. Kaugemalt kooliskäimise võimaldamiseks asutati kooliinternaate. Kuni 1958.a. kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline koolikohustus, mida 1950.aastate esimesest poolest alates üldjoontes suudeti täita. Alates aastast 1958 8-klassiline kooliharidus

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega

Ajalugu → Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun