MU ning energiajooke Hustler ja Hustler Strong. Toodetakse siirupisarju Ambrosia ja Päikesemarja. Viru Õlu vahendab Harboe limonaadisarja Öko ning õllemarke Darguner Pilsner ja Harboe Red, samuti Hollandi õlut Oranjeboom Haljala Rahvamaja Aadress: Tallinna mnt 13, 45301 Haljala Telefon:+372 325 0444 Mobiil:+372 5646 3471 Faks: +372 325 0445 E-post: [email protected] Ajalugu Et kitsaks jäänud ja aina remonte vajava kultuurimaja asemele on vaja uut, kaasaegset kultuurihoonet, selle mõtte ütles välja Haljala kolhoosi esimees Kalju Heinla juba 1966. aastal. Lootuste õigustamine, kahtluste kummutamine võttis aga kaua aega. Ilusa hoone makett seisis ammu kolhoosi kontori fuajees kõigile imetlemiseks, aga ehitust ei alustatud. Kui Haljala, Aaspere ja Vihula kolhoosid ühendati üheks suureks Viru kolhoosiks, alustati ka Haljalasse uue kultuurimaja ehitamist. Esimesed vundamendivaiad rammiti 23. augustil 1979. Ehitama
Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle
Nõmme kultuurikeskus 1924. aastal ehitati Nõmme keskusesse turuplatsi äärde kinohoone, mis aja jooksul vahetas nii mitmeid omanikke kui nimesid. 15.oktoobril 1945. aastal asutati Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu aktiga Nõmme kultuurimaja (kandis detsembrini 1948 nime Tallinna Kultuurimaja Nõmmel), mis pidi hakkama tegutsema kinohoones, tollase nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor, solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö,
Priit Loo Äriplaan Korraldan Türi kultuurimajas kontserdi (väikelinn Türi asub Tallinnast 100 km. kaugusel ), esinejaks tuntud laulja ja pillimees Uuno Loop. Esineja honorariks sai kokku lepitud 3000 kr ülekandega, mis sisaldab ka sotsmaksu, kuna tegemist on FIE-ga. Transpordi eest hoolitseb sõber autoga, kellele maksan kinni 25l bensiini hinnaga 16 kr/l, see sisaldab transporti Tallinn Türi -Tallinn ,mis kokku läheb 400 krooni. Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid üritusi toimub seal harva ja maja toetab sellisel algatusel ürituste korraldamist, lisaks olen maja juhtkonnaga tuttav juba varasemast ajast. Vajaliku helitehnika rendin Türi lähedalt Paidest, kokku koos transpordiga läheb helitehnika ja helindamine maksma 1200 krooni. Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu
Kodutöö. Tantsukollektiivi X kontserdi korrladamine Sündmused: 0. Idee korraldada tantsukollektiivi X kontsert 1. Kultuurimaja välja valitud 2. Muusika ja tantsud valitud 3. Kontserdi stsenaarium/kava koostatud 4. Tantsud tantsukollektiivi liikmetele õpetatud 5. Tantsukostüümid tellitud 6. Heli- ja valgustusaparaatuur renditud 7. Heli- ja valgustustöötajad palgatud 8. Kontserdijuht palgatud 9. Tantsukostüümid õmmeldud 10. Heli- ja valgustusaparaatuur paigaldatud 11. Kultuurimaja lava kaunistatud 12. Peaproov tehtud 13. Tantsukontserdi reklaam tehtud 14
kuid mitte ainult juhendajatega.Me rääkisime ning seletasime mida me olime ära teinud ning mida peame veel tegema.Muidugi meid parandati ning toodi veel asju mida peame tegema.Vahel käisime ka ise küsimas kuidas midagi teha. Vajalikud ülesanded Esimene vajalik ülesanne oli kokku leppida õpetajatega ja küsida nõusolekut kas nad on nõus meid abistama.Oli vaja leida esinejad ning pakkuda välja esinemised.Pidime leppima kokku kultuurimaja juhatajaga Piia Mänd'iga, et saada vajalikuks ajaks kultuurimajas koht, et jõulupidu seal läbi viia.Pidime koostama kava ning mõtlema vahe tekstid.Vahetekstide saamiseks palusime ühelt meie juhendajalt abi, kes lasi kooli õpilastel kirjutada oma jõuludest ning nende kingituste soovidest.Tegema plakatid ära jagama kuhu plakatid lähevad, üks plakat läks Paistu teine Paistu Kooli ning kolmas Holstre Kooli kuna tegemist oli Paistu ja Holstre Kooli ühise jõulupeoga.Kuna vajalik
Projekti eesmärgiks on korraldada perepäev Otepää valla elanikele, et parandada laste ja nende vanemate suhteid ja 5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered. Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Partnerluskogu MTÜ, Otepää 7. Projekti koostööpartnerid Gümnaasium, Otepää Kultuurimaja. Projektijuhi CV lisas 2. Teised projektimeeskonda kaasatud: Merit Nurmoja, Heidi 8. Projektijuht ja meeskond Heitur Puuduvad võimalused, kus vanemad ja lapsed saaksid midagi koos teha, seega on eesmärgiks omavahelise koostöö arendamine. Tänapäeva kiire elutempo juures pole vanematel 9
seltskondlikku ühendust. Algselt olid see kohaks kus piljardit mängida ja lihtsalt aega veeta. 1904. aastal tehti majale juurdeehitis ja loodi näitelava ja näitlejatele eraldi tuba. 1930. aastatel tegutses Tapal arvukalt orkestreid ja laulukoore, Tegutsesid Tapa ENKS-i ja Soomusrongide Rügemendi allohvitseride kogu segakoorid. Kohalikud näitetrupid lavastasid näiteks Jakob Liivi "Ordumeistri", O. Lutsu "Tagahoovis", Jones´i opereti "Geisha". 1950. aastal loodi Tapa rajooni kultuurimaja, põhimõtteliselt kõik 50.-60. aastate kultuurisündumised viidi sinna. Kultuurimaja oli olemas oma orkester ja tantsugrupp ja näitering. 1993. aastal loodi kultuurikoda, mis on endise kultuurimaja eest. Seal toimuvad enamikud kultuurisündmused ja kultuurikoja poolt korraldatakse Tapa linnas aukohal olevad Tapa linna päevad. 21. sajandil on Tapa linnas olemas muusikakool, kunstikool, raamatukogu, noortekeskus ja erinevad trennid (tuntuim on käsipall). Tutntud isikud
See kuulus esimeste emakeelsete keskastme koolide hulka kogu Eesti ulatuses. Kiiresti kasvava aleviku elu nõudis teistegi asutuste rajamist. 1895. a. asutati Nuustakule postijaam. Juba 1889. a. moodustati siin iseseisev politseijaoskond ja Nuustakule asus ka rahukohtunik. 1892. a. toodi Nuustaku alevikku üle Vastse-Otepää vallas 1890. a. asutatud karskusselts ,,Edasi", mis sai aleviku kultuurielu keskuseks. 1900. a. ehitatud pritsimaja hävis sõjatules, selle asemele on ehitatud kultuurimaja. 1919. a. lahutati Nuustaku Pühajärve vallast ja talle anti iseseisva alevi õigused. Linna nimetust kannab Otepää alates 1. aprillist 1936, tänapäeval elab siin ca 2500 inimest. Teise Maailmasõja keerises sai Otepää rängalt kannatada. Enne taandumist linnast süütasid fasistid Otepää 21. Augustil 1944 põlema, mille tagajärjel hävis üle poole hoonestusest. Sõjajärgsed aastad olid otepäälastele töörohked. Linn tuli taastada, ja seda mitte viletsa
baasil. Tähtpäevadeks maja rentimise teenust on äriplaanis planeeritud suurendada iga aastaselt 3% võrra, st aastas vähemalt 6 kasutuskorda juurde. Saavutada maja kasutus igal nädala vahetusel 208 aastaks. Sihtrühmaks Põltsamaa piirkonna elanikud. Sihtrühmana peaks fokuseerima oma teavitustegevused suvel korraldatavatele ettevõtete 1 päevastele suvepäevadele, kuna puuduvad majutus võimalused. Konkurendid: piirkonnas on analoogsed kohad kus tähtpäevi korraldada : Põltsamaa Kultuurimaja 32,25 eur/tund puhkepäevadel Lustivere kultuurimaja, 50 euri ööpäev; Pajusi Külamaja 50 eurot ööpäev OÜ Pihlaka puhkemaja kompleks –Väike Kamaris. hinnad pole avalikud; Carl Scmidthi maja Põltsamaal- toitlustus koht, kus saab ka tähtpäevi korraldada. Majutuse võimalus 34 inimesele. Kuna pakuvad toitlustust siis eraldi rendihinnad puuduvad. Põltsamaa kultuurimaja mahutab kuni 200 inimest, Lustivere kultuurimaja 150 inimest ja Pajusi külamaja on väiksem 30 inimest
KORTERIÜHISTU ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL KÜ Hekiäärne ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL KÜ Hekiäärne üldkoosolek (edaspidi Koosolek) toimus Keilas Pikk tn 58 Kultuurimaja saalis 25. oktoobril 2009 Koosolek algas kell: 14.00 Koosolek lõppes kell: 15.20 Koosoleku juhatajaks on: Tarvo Pruul Koosolekul osalesid kõik 24 (kakskümmend neli) ühistu liiget. Koosoleku juhatajaks valiti osavõtjate häälte lihtenamusega hr Tarvo Pruul. Poolt 20 häält, vastuhääli ei olnud, erapooletuid 4 häält. Koosoleku protokollijaks valiti osavõtjate lihthäälteenamusega pr Marju Põldsaar. Poolt 24 häält, vastu hääli ei ole, erapooletuid ei ole.
Gajane Meletjan. Esitati jõulumeloodjaid orelol, puhkpillidel ja ka lauldi. Esinejad olid tasemel, nad suutsid loo mõttet ja isikupära professionaalselt edasi anda ning valdasid oma pille hästi. Muusika aga kahjuks ei olnud minu maitse, liiga kiriklik ja jõulu traditsooniline. Loo rütmid olid enam jaolt sarnased ja ühekülgsed. Rahvast kontserdil väga plaju ei olnud. Peamiselt olid kontserdil vanainimesed, mõni üksik noor inimene oli. Kultuurimaja oli ilusti kaunistatud ja orel oli ilusti valgustatud. Esinejatel olid seljas tavalised riided ja valgustus ei olnud kõige parem. Esitati teoseid erinevatelt heliloojatelt, nagu näiteks Bach, Motzart, Händel. Ka mitte nii kuulsate heliloojate looming oli esitatud, nagu näiteks John Stanly, Jacques Arcadel ja veel teisigi. Kõik lood olid kirjutatud minooris ja suurel osa oli ilma laulu saateta. Esinejad ja esitused oleks võinud omma natukene rõõmasmeelsem ja hooksam
· "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Kalju Lepiku luulevõistlus · Igal aastal, 7. oktoobril · Esimene kord 2003. aastal · Toimub Aruküla mõisas · Saab esitada trükis avaldamata omaloomingut. · Toetavad Koeru vallavalitsus, Koeru Keskkool, Koeru Raamatukogu, Koeru Kultuurimaja ning Koeru Haridus- ja Kultuuriselts · 2007 a. luulevõistlusest võtsid osa Kalju Lepiku lesk Asta Lepik Stockholmist ja tütar Aino Lepik Wiren perega. Tänan kuulamast ja lootkem, et ei pea rongi peale minema.
Teater ,,Ugala" *Ugala teatri sündimise päevaks loetakse 5. jaanuari 1920. aastal, mil kanti ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). *Põhikiri registreeriti 5 päeva hiljem 10. jaanuaril, selle võtsid vastu Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl...
Tuletõrjemuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level JärvaJaani haridus ja kultuur tänapäeval JärvaJaani Gümnaasium. JärvaJaani lasteaed Jaanilill. JärvaJaani Raamatukogu, Karinu Raamatukogu. JärvaJaani Kultuurimaja. JärvaJaani asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Ürituse planeerimise kava Treki Keskkooli 14. lennu klassikokkutulek Eesmärgikirjeldus Üritus korraldatakse vilistlasetele, kellel on keskkooli lõpetamisest möödunud 25 aastat. Soovitakse taaskohtuda klassikaaslastega. Alustatakse kooli ja oma koduklassi külastusega, meenutatakse vanu aegu ning seejärel suundutakse Treki kultuurimaja väikesesse saali. Klassis käis 21 õpilast seega koos klassijuhatajaga võtab üritusest osa 22 inimest, abikaasasid ei kutsuta. Ajakava (21. juuni 2010) 12:00 Toitlustusfirma toob kohale lauad ja nõud ning teeb vajalikud ettevalmistused toitlustamiseks. 13:00 Kujundusfirma toob kohale lauakaunistused, dekoratsioonid ning paigaldab need kokkulepitud kohtadesse. 15.00 Saabuvad esinejad. 15.15 Esinejate proov laval. 17.00 Kõik valmis külaliste saabumiseks
maid poes, sõbrannal külas ega pangas. Eakatele korraldatakse väikestes asulates igasuguseid üritusi ja kooskäimisi. Minu arvates on suured linnad nagu mitu väikest linna kõrvuti. Võrus on umbes neli suuremat toidupoodi ja väiksemaid veelgi rohkem. Seevastu Tallinnas leidub peaaegu iga nurga peal suur toidupood või kaubanduskeskus. Võrus on olemas spordihall, mitu kooli, rand ilusa promenaadiga, hotellid. Suurlinnades on kultuuriasutusi rohkesti, kuid Võrus ainult üks kultuurimaja. Elu väikses linnas on palju parem ja rahulikum, kuid suures linnas on siiski rohkem võimalusi. Noorem elanikkond tahab suurde linna ja vanem väiksemasse. Väkielinnad pakuvad head vaheldust suure linna elanikele. Rutiini ning tegusa eluviisiga satutakse vahest stressi, kuid veeta oma aega väikeses rahulikus linnakeses pakub hingele rahu ja puhkust. Vaatamata kõigele leiab ka väikelinna elanik omale meeldiva töö ja hobi ning on rahul oma eluga.
Ugala teater Ugala teatri sündimise päevaks võib lugeda 5. jaanuari 1920, mil juriidiliselt alles asutamisel olev teatri- ja kunstiühing Ugala kandis Koidu seltsimajas ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). Teatri-ja kunstiühingu Ugala põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920, asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. Nime Ugala kui viite kahele iidsele Eesti maakonnale, Ugandile ja Sakalale, soovitas asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. Tööl haarati raginal sarvist, juba 25. jaanuaril jõudis esietenduseni Kitzbergi "Punga- Mart ja Uba-Kaarel" ning 7. veebruaril Wolzogeni "Valge leht". Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. Teatri kunstilise taseme tõstmiseks korraldati 1920. aasta suvel kursused, mida juhatas Karl ...
Topeltelu Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 7. mail Võru Kultuurimaja Kannel suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan
AIVAR TEPPO, KADI PRISKE & ILONA I L LAK, MINU ISA OLI AUSUS ISE, JOHANSONID, KUKERPILLID ja SUVENIIR. Erinevail põhjusil jäid tulemata The Liffeybanks Iirimaalt, The Blarney (Iiri-Saksa) ja Huda Valgevenest. Festivali suurimateks toetajateks olid Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo Tallinnas ja Guinness. Sponsoreid oli kokku 25. Kontserdid toimusid Kirsimäe laval, Kultuurimaja hoovis ja lõppkontsert Viljandi laululaval. Lisaks sellele oli kultuurikolledzi hoovil õlleõu, Tortilla õues sai ka lõuendile pilte maalida, ööklubid toimusid "Koidu" seltsimajas.
Kuidas aga meie valitud Jogeva linna kodanikud Eesti vabariigi aastapaeva tahistavad, raakisid meile meie valitud inimesed. Purskkaevu juures istuv 60.aastane vanem harra, kelle nimeks osutus Arvid utles, et aastapaeva on koige parem tahistada kodus teleekraani ees koos vaikese peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull eriline ja tahtis, kuid see aasta tahaks lihtsalt monusalt, rahulikult ja koduselt olla. Liikudes edasi Jogeva Kultuurimaja juurde, kohtasime kahte nooremat neidu. Tutarlaps nimega Kerly(21.a), kelle haales oli kuulda veidi solvunud tooni vastas, et tema on kahjuks tool ning ohtupoolikul laheb vorkpallitrenni noortematele andma. Tema korval olev preili Meeri(18.a) selgitas, et tema magab kodus terve paeva, sest paev enne seda tuleb haiglast toolt koju ning 24-tunnine toopaev on vaga kurnav tema jaoks. Sealt moodus ka 42-aastane Jaan, kelle arvates tuleb pidada seda paeva kui koige
Haigla ja erialaarstide puudumise tõttu peavad inimesed pöörduma suurematesse keskustesse (Tõrva, Valga, Viljandi). Lisaks puudub kõrgkoolidesse edasiõppima asumise võimalus, mis tähendab, et noored lahkuvad suurematesse linnadesse ja ei pruugi tagasi põõrduda, sest tööd mujal leida on lihtsam. Valgas asub rakenduskõrgkool, Tartus mitmed ülikoolid ja kõrgkoolid ning Viljandis Kultuuriakadeemia. Kultuuri hoiavad elus Riidaja Kultuurimaja, Pikasilla Rahvamaja ning memmede rahvatantsurühm (Põdrala valla kodulehekülg). Põdrala valla territooriumil puuduvad ka märkimisväärsed vaatamisväärsused. Suuremad vaatamisväärsused on Viljandis ja Helme vallas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi vald asub looduskaunis kohas, majanduslik ja kultuuriline areng tegelikult puudub. Kuna töökohti on vähe, siis on oht, et noored kolivad ära tõmbekeskustesse kus on kergem leida tööd. Kasutatud kirjanduse loetelu Põdrala vald
umbes 600 elanikku, piirneb Toila ja Vaivara vallaga, lähim linn on 10 kilomeetri kaugusel paiknev Sillamäe). Kaugemal asuvad linnaosad on Järve linnaosaga ühenduses Ida-Virumaa teedevõrgu keskuseks oleva Jõhvi kaudu. Tulevikus on kavas liita Kukruse Kohtla vallaga, Oru Toila vallaga, Sompa Jõhvi vallaga ning Viivikonna ja Sirgala asum Vaivara vallaga. 4. oktoobril 1952 avatud Kohtla-Järve kaevurite kultuurimaja Kohtla-Järve on noor linn (linna staatuse sai 15. VI 1946) ja seetõttu on siin suhteliselt vähe arhitektuuri- ja ehitusmälestisi. Arhitektuuriliselt huvitavaimad hooned asuvad Järve linnaosas: 1920.–30. aastail põlevkivitööstuse töölistele (Hädaküla) ja teenistujatele ehitatud paekivist elamud (Siidisuka) ning ühiskondlikud hooned – 1938 ehitatud õigeusu kirik, 1939 valminud funktsionalistlikus stiilis algkool ja stalinistliku arhitektuuri hulka kuuluv
Teater on mitmethenduslik sna. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile
Tänavaküsitlus: Kuidas teie suhtute lageraiesse? Uurti juhuslikelt möödujatelt, kuidas nemad suhtuvad metsade lageraiesse? Vastuseid tuli päris mitmesuguseid. Kultuurimaja poolt jalutav viiekümnendates naisterahvas oli meelsasti nõus oma arvamust avaldama. Metsamaa omanikuna on ta lähemalt kokku puutunud metsaostjatega ja viimased on naisterahvast täitsa vihale ajanud. Ta on kindlal seisukohal, et Eestis peab olema metsa, mitte ainult võsa. “Arutut raiet ei ole vaja teha ja peale lageraiet oleks vaja puuud lagendikule istutada,” lausus naine. Lisaks pakkus ta, et võiks olla mingisugune kontroll või järelvalve lageraie juures. Noor üliõpilane sõnas: ” Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt ühe puu põldu. See ei too mingit kasu.” Neiu lisas veel, et teab lageraiest päris vähe, kuid siiski tuleks kontrollida kuidas see ökosüsteemile mõjub. Koeru komando päästj...
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 2. märts 1886 Võnnu kihelkonnas, Tartumaal (praegu Põlvamaa) ja suri 15. aprill 1971 Tallinnas. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuni aastani 1923 kandis ta nime Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis, kus sai venekeelse hariduse ja seejärel Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal kirjutas ta proosaluuletuse "Meri". 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandus...
Teater läbi aegade Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Teatri algus · Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi pidustused Dionysose auks · On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. · 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit
.....................................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus...................................................................................................5 1.Elulugu Urmas Lennuk (sündis 16. oktoobril 1971) on eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õppis aastatel 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ja aastatel 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. On töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 töötab Rakvere teatris. On teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. 2.Ülevaade loomingust 2.1 Näidendid "Kadrioru vanad" (Vanalinnastuudios lavastanud Eino Baskin) "Rongid siin enam ei ..." "Kadunud kingapood"
suuremad ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsuse-asutusi. Lisaks oli linnal põllumaid, mida rendile anti. Kuna Tartu-Tallinna maantee käis läbi linna, läks hästi ka kolmel hotell-restoranil ja viiel kohvikul. Samal ajajärgul ilmus Põltsamaal kolm nädalalehte. II maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950-62 oli Põltsamaa rajoonikeskus, siis ehitati kultuurimaja, saun ja staadion. Uues trükikojas trükiti rajoonilehte "Kiir". 1970-80-ndatest aastatest pärinevad võimas kinomaja ja telegraafihoone, pooleli jäi turuhoone ehitus. EPT linnakus rajati saun-ujula ning spordihoone. Uuel ärkamisajal tegutses aktiivselt Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, kelle eestvedamisel taastati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke, taotleti muuseumi asutamist ning korraldati kodukandipäevi. Linna omavalitsuslik staatus taastati detsembris 1991
Tehnika- ja Maamajanduskool ning Tartu Ülikooli Türi kolledz, mis jagab piirkonnale iseloomulikult just keskkonnaalaseid teadmisi. Lisaks on Türil Eestis ainulaadne puuetega lastele mõeldud kool, mis sai 2010. aastal ka kaasaegse juurdeehituse. Samuti võib uhkust tunda 2008. aastal avatud Türi Muusikakooli hoone üle, mis on esimene taasiseseisvumisajal spetsiaalselt laste muusikakooliks ehitatud hoone Eestis. 2010. aastal valmis ka täielikult rekonstrueeritud Türi Kultuurimaja. Türi valla noored aga võivad rõõmu tunda 2007. aastal valminud rulapargi üle, mida kasutajad ise hindavad üheks parimaks sisetingimustes ekstreemspordirajaks kogu riigis. Noored saavad vaba aega sisustada ka 2010. aastal avatud Türi Noortekeskuses. 2010. aastal avati Türil Wiedemanni tänava ääres asuv laste mänguväljak, mis sai igati sobiva nime - Murumoori Mängupark. Korrastatud Türi parkides, järve ääres ja omanäolistes söögikohtades võib
Takso peaks juba kohal olema. KARU:Jah, helistasin juba 10 minutit tagasi, peaks kohe jõudma. JÄNES:No helista uuesti, küsi kaugel on? KARU:Oot, eks ma proovi siis. JÄNES:Tee ruttu, külm on. KARU:Kuule jänes üks probleem on. Mul sai mobiili aku tühjaks. 3 JÄNES:Kurat sind võtaks karu, miks sa ei laadinud siis akut? Samal ajal kui karu ja jänes vaidlesid mobiili aku asjus, hakkasid takoso tuled metsa tukast paistma. Lõpuks kui takso kultuurimaja ette jõudis, lõppetasid karu ja jänes ka vaidlemise. Kui jänes ja karu taksosse istusid, tuli välja, et taksojuht on nende sõber tigu. TIGU:No kuidas siis hundi sünnipäev ka läks? JÄNES:Ah, mis ta ikka. Nagu sünnipäev ikka, soovisime õnne, sõime kooki ja ütlesime toosti. KARU:Jah, päris hea oli. Järgmine kordki. TIGU:Kuuleg sõbrad, aga kuhu te minna tahate? JÄNES:Eks ikka koju. Kui takso sõitma hakkas, ei kulnud 10 minutitki kui jänes juba oma maja ukse ees oli.
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi
1980. aasta kevadel oli Rajangu lõpetanud keskkooli ning tegeles erinevate ekstaasiviivate tehnikatega (ka paastumine), eesmärgiks teadvusseisundi muutmine. 1981-82 järgnes sellele äärmiselt intensiivne loomeperiood, mille jooksul valmis teravdatud vaimses seisundis kogetu põhjal hulk joonistusi. Peale isikliku kogemuse kasutas ta ainesena vanu perekonnafotosid ja fragmente 1950.-60. aastatel üllitatud paraadlikest fotoalbumitest, mida leidis Viljandi Kultuurimaja pööningult (töötas koristajana). Rajangu sai tuntuks paari lööva teosega 1980. aastatel, samal ajal teenis ta leiba peamiselt hauakaevajana. Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhast õhku. Esimesena tõi ta oma maalidesse sisse nihestatud nõukogudeaegsed / sotsrealistlikud kujundid. Rajangu alustas maalidega, kus ta ühendas assamblaazi ruumilisuse
,,Topeltelu" Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 13. jaanuaril kell 19:00 Haapsalu Kultuurimaja suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus E...
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Ranele Raudsoo, Huvijuht- loovtegevuseõpetaja I Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada o...
kokkulepe lubamaks kohviku taasavamist I korrusel. Ettevõtte nimetus: kohvik Rivaal Aadress: Saare maakond, Orissaare Kuivastu mnt.28 Ettevõtluse vorm: FIE Ettevõtte juhataja: Vilmar Kaal Telefon: 56577132 Suveks on vaja kohvikusse kindlasti ka abitööjõudu; 0,5 töökohaga abitöölise rakendamist. Piirkonna üldine kirjeldus Orissaare alev on tüüpiline maa-alev ja vallakeskus. On kaks kooli, kultuurimaja, kauplused, teenindusettevõtted, mõned tööstusettevõtted. Nagu Saaremaale omane, elavneb alevi elu suvel; palju on läbisõitjaid, lähikonnas on hulgaliselt suvekodusid, sadam võtab vastu jahituriste. Mere lähedus meelitab kohale suvitajaid. Äri-idee Äri-idee olemuseks on kohviku taasavamine. Ruum kohviku jaoks asub I korrusel, kus kohvik tegutses ka eelmise valdaja ajal. On olemas korralikult remonditud kohvikuruum, WC-d,
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel – mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kul...
Kuid milline oli olustik ja eluolu 1920. aastatel Eesti Vabariigis. Minu kodukoha Põltsamaa eluolu ja olustik on olnud väga huvitav ja mitmekesine. Põltsamaa on linn, mis on rajatud jõe kallastele, nagu seda vanasti peamiselt tehtigi, sest nii sai liigelda ka mööda jõge, ning sealt toitu hankida. Põltsamaa linna elu on olnud kirev kuna linnas oli olemas kool, loss, kirik, tulejõrje, haigla, põllumeeste selts, kultuurimaja, postkontor, kauplus, pangamaja, kohtumaja ja veel palju muud. Linna inimesed olid aktiivsed, osalesid seltsieludes, puhkpilliorkestris ja segakooris. Praegusel ajal on linna elu üsnagi rahulikuks muutunud ja inimeste aktiivsus on vähenenud. Hetkel tuntakse Põltsamaad sildade rohkuse ja kui veinipealinnana. Eluolu Eestis 20. sajandil oli alles kasvamas paremuse poole. Tallinnast sai vabariigi pealinn. Tallinna linna elus seati sisse elektrirongiliiklus, bussiliiklus, alustasid
Samaaegset külakohta ei ole aga veel leitud. 10. sajandil hakkas asustus Lihula lähiümbruses tihenema ning Lihula tähtsus suurenema. Olemas olid Parivere, Sipa, Lihunetsi, Hälvati, Alaküla. 13. sajandil oli Lihula lähiümbruses 7, võib-olla isegi 9 küla. Keskuseks oli Lihula muinaslinnus, mis paiknes samas paigas, kuhu hiljem rajati piiskopilinnus. Kirjalike allikate kohaselt paiknes eestlaste linnuse ees ka Lihula muinasküla. Küla paiknes linnusest lõunapool, linnuse ja praeguse kultuurimaja vahelisel alal. Arheoloogiliste kaevamiste käigus ei ole leitud muinasaegsete elamute jäänuseid, küll aga on leitud mitmesuguseid muinasaegseid esemeid. Vanimaks leiuks on 10. sajandist pärineva ehtenõela katke. Ilmselt hävinesid muinasküla ehitised keskaegse aleviku rajamisel. Peale vallutust tekkis muinasküla asemel alevik, mida mainitakse esimest korda 1238. aastal. Alevik paiknes vähemalt 1,5 hektari suurusel alal. Aleviku õitseajaks oli 13. sajandi lõpp ja 14. sajand
kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h ,,Nukitsamees". Teema valik osutus väga harivaks, kuna tihti tuntakse O.Lutsu kui ,,Kevade ,, autorina kuid mitte ,,Nukitsamehe" autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad. Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lisaks on Rapla linna noortel kultuurimajja ligipääs hea, kuna asub täpselt Rapla linna südames. Kasutusel olevad vahendid: Vahendite hankimisel aitab Rapla Linnavalitsus ja Taig AS, kes annab soodsamalt kirjutamisvahendeid ning pabereid. Teatrikasvatuse nädal Sihtgrupp: 14-16- aastased noored; 10 noort grupis, 5 poissi ja 5 tüdrukut Toimumise periood: 3.08.2015-7.08.2015
Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised.
Referaat Kirjandus ja teater Viimsi keskooli 7c klass Keithy Kuuspu 2009 Teater · Teater on (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid,oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised.
koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus rajatud liigirikas park. Järve puhastamine lõpetati 1993. aastal. Järve kaldal paiknevad ka Suure-Jaani laululava ja muusikapaviljon. Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule. Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused, mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga". Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu. Järvepeod on läbi aastate olnud rahvarohked üritused. Aastal 2010 toimus 50 Järvepidu. Soomaa Rahvuspark Suure-Jaani valla territooriumile jääb osa Soomaa Rahvuspargist. Soomaa Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks
20. sajandil ning hiljem oli sageli ümber ehitatud. Praegu paiknevad siin tavaliselt suured kaubanduskeskused (super- ja hüpermarketid) ning mitmekorruselised elumajad. 4) madala maksumusega linnarajoonid mitmekorruseliste kõrghoonetega magalad. Kinnisvara hinnad on seal suhtelised madalad, korterites on kõik vajalikud mugavused (keskküte, veevärk, kanalisatsioon, prügisahtid, elekter ja internet, rõdu jne). Rajoonis on tavaliselt koolid, lasteajad, kauplused, kultuurimaja jt asutused. 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid, mis paiknevad äärelinnas. Kaasaegsete mugavustega mitmetoalise luksuslikud kotedzid on looduslikult puhtas ja ilusas piirkonnas. Neid saavad osta vaid kõrge sissetulekuga inimesed, kes sõidavad tööle ja kooli autoga ning ostavad vajalikke kaupu linna ääres asuvatest super- ja hüpermarketest. 6) uuskeskus on linnast väljas eraldi rajatud äripinnad, kuhu on kontsentreeritud äri-, kaubandus- ja teenindusasutused
koongavald.ee/sisu/kultuur/kultuur.html] 16.10.2011. 12. Kultuur ja sport (b). Vändra Alevivalitsus. [http://www.vandra.ee/index.php?p=98] 12.10.2011. 13. Liikumine. Terviseinfo, 14.04.2011. [http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine] 12.10.2011. 14 14. Maksud. Vikipeedia, 10.09.2011. [http://et.wikipedia.org/wiki/Maksud] 12.10.2011. 15. Nõo Kultuurimaja. Nõo vald. [http://www.nvv.ee/index.php?page=vabal&id=4] 20.10.2011. 16. Paide valla kultuurikalender. Paide vald. [http://www2.jarvamv.ee/paidevv/index.php?id=15409] 20.10.2011. 17. Rahvusvaheline koostöö. Siseministeerium. [http://www.siseministeerium.ee/25471/] 12.10.2011. 18. Regionaalhaldus maavalitsused. Siseministeerium. [http://www
teise vallaga liituvat küla mitte kuidagi avalike teenuste arendamise, transpordi või elukvaliteedi tõstmise suhtes. Eks suures plaanis see inimeste elu märgatavalt ei muudaks, lihtsalt kõik dokumendid, mis nagunii suures osas on internetipõhised, tuleks esitada teise kohta. Praegu on Raasiku vallakeskuseks Aruküla. Seal asub samas hoones Raasiku vallavalitsus ja Aruküla kutluurimaja. Kui vaadata just Raasiku valla juhtumit, külastatakse vallavalitsuse hoonet samas majas asuva kultuurimaja pärast. Kui vallavalitsuse asukoht muutuks, siis kultuurimaja jääks. Vallavalitsuse asukoht on tähtis gümnaasiumiõpilastel sõidukompensatsiooni avalduste ja vähekindlustatud peredele toetuse avalduste esitamiseks. Lisaks veel ühekordsed probleemid, nagu ehitusload etc. Kuid kellelgi igapäevaseid tegevusi seal teha ei tule ning vallarahvast liigub vallavalitsuse koridorides vähe. Pigem mõjutab vallavalitsuse asukoht väheseid inimesi, sest igapäevaselt käivad seal ainult
väärismuusikat kaunites paikades. Omaette elamuseks kujuneb iga muusikaline etteaste. Täiesti omalaadseks sündmuseks on võidupüha varahommikune kontsert Soomaa looduskaitsealal Hüpassaarel. Suure-Jaanist on võrsunud mitmeid nimekaid muusikainimesi. Kõige rohkem on sellele paigale aga kuulsust toonud siit pärit heliloojad Artur, Villem ja Eugen Kapp. "Suure-Jaani muusikafestival ongi pühendatud heliloojatele Kappidele, " teatas muusikaprojekti üks eestvedajaid, Suure-Jaani Kultuurimaja direktor Maret Aaboja. "Festival avataksegi heliloojate Kappide majamuuseumis väikeses, kuid kenasti korras hoitud majas. Kui ilm ilus ja rahvast piisavalt palju koguneb, siis on avatseremoonia aga muuseumi õuel. Kappide majas saab teoks ka meie kodupaigas sündinud helilooja Mart Saare nimeline laulukonkurss, kus esinevad nii Muusikaakadeemia üliõpilased kui ka juba kutselised solistid. Konkurssi korraldab maestro Mati Palm. Konkurss on pühendatud Mart Saare 125. sünniaastapäevale.
Loeng 3 · Kommunikatsioon avalikus sektoris Kommunikatsioon erasektoris Kohalikud suhted PR integreeritud turunduskommunikatsiooni osana Sponsorlus ja heategevus · PR programmi ettevalmistus 5.2 PR programmi eesmärk positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras positiivse muutuse esilekutsumine. Koosneb neljast etapist: · probleemide määratlus, uuring planeerimine ja programmi koostamine tegevuste elluviimine tagasiside ja olukorra hindamine · II etapp - planeerimine ja programmi koostamine Strateegia ja taktikaline plaan 5.3 Strateegia - pikaajaline põhimõtete ja peamiste liikumissuundade määratlus (n ausus ja avatus, suhelda eriala ajakirjandusega). Abiks igapäevaste otsuste langetamisel (n sponsortaotlus, infopäring) Tak...
a Emakeele Seltsi üleskutse keeleliseks eelkorrektuuriks, ühtlustamaks ajalehekeelt), kaasa tulid nii ajalehed kui kirjastused. Eesmärk: vastavus normikirjakeele nõuetega Kirjakeel nõukogude perioodil Pärast II maailmasõda Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses (ideoloogiline surve + otsekontaktid) Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, rahvavaenlane, ettevõtete, organisatsioonide nimed (sõnad punane, uus, helge, edu, võit), asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehoolde organit 1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole) Keelekorraldustöö eesotsas J. V. Veski ja tema mõttekaaslased, eesmärgiga • rahvakeelsus,
Teaduste Akadeemia instituudi hoone Tallinnas (1953) Enn Kaar Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (19461050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu (19541061) Nikolai Kusmin ja Manivald Noor Pühajärve kohvik-restoran (1961) Mai Roosna Tallinna Laululava (1960) Alar Kotli Kalevi spordihall Tallinnas (1962) Peeter Tarvas, Uno Tölpus, Olga Kontsajeva, Valli Lember-Bogatkina ja Johannes Fuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
