Eesti Metsaselts (EMS) Eesti Metsaselts · Eesti Metsaselts (EMS) on 25. aprillil 1991.a asutatud mittetulundusorganisatsioon. · Eesti Metsaseltsi eelkäija oli aastal 1959 asutatud Eesti NSV Metsatööstuse ja Metsamajanduse Teaduslik-Tehniline Ühing. Eesmärk · Avalikkuse metsandusalane teavitamine. · Ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine. · Koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel. Millega tegeleb?
Eesti Metsaselts(EMS) Estonian Forest Society Aiko Adamson Taavi Hernits Tartu 2014 Eesti Maaülikool Millal ja Miks ? 25. aprillil 1991. a (registreeritud 20.06.1991) asutatud mittetulundusorganisatsioon Avalikkuse metsandusalane teavitamine Ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine Koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel Sihtrühm I Avalikkusele suunatud tegevus II Metsandusega seotud inimestele suunatud tegevus III Rahvusvaheline koostöö Teemad Säästva metsanduse sõnumi viimine avalikkusele Seltsi maine tõstmine/suurendamine metsandusringkondades Eesti metsanduse esindamine rahvusvahelisel tasandil Info jagamine Atraktiivne ja aktuaalne kodulehekülg internetis Ürituste korraldamine (metsanädala ja metsapealinna valimine, metsapäevad, metsanduslikud võistlused). 2014 Ettevõtmised Raievõistlused Click to edit Master text style...
metsa ökosüsteem( läbi prügi maha viskamise jmt). Lisaks külastatakse Kassinurmet tihti ka lemmikloomadega (koerad), kes võivad rikkuda floorat oma väljaheidetega ning tallumisega. Lisaks asub Kassinurme linnamäe lähistel ka raudtee, millest tingituna ka võimalik reostus. Kaitse järelvalve tagatakse talgutega, seadustega, maastiku hooldamisega(niitmine, võsaraie ja külastusobjektide hooldamine) ja negatiivsete mõjude leevendamisega. Kasutatud allikad: · Eesti Metsaselts. 2010. Kassinurme linnamägi. http://www.metsaselts.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=76&Itemid=162. (03.12.12). · Wikipedia. 2012. Kassinurme linnus. http://et.wikipedia.org/wiki/Kassinurme_linnus . (03.12.12). · Kink, H. & Erg, K. 2010. Kassinurme allikad. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=1044350701. (03.12.12).
Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused arboristid Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita ku...
meieni kaudseid teid pidi ja tugeva ümbertöötluse saanult. 1830-ndail aastail kujunes välja metsaseemne varumise, hoidmise ja jaotamise organisatsiooniline süsteem. Metsaseemne päritolu probleem tõusis Balti kubermangudes teravamalt esile 1880-ndail aastail, mil hakkas selguma Saksamaa seemneäridest saadud männiseemnega rajatud männikute sobimatus siinses kliimavööndis. Küsimuse lahendamiseks selgitas tollane Balti Metsaselts taoliste männinoorendike levikut, nende seisukorda, organiseeris võrdluskatseid jne. M. von Siversi eestvedamisel algas Euroopa metsanduslikus kirjanduses terav teaduslik väitlus, millega kindlustus seisukoht, et konkreetse puuliigil tuleb arvestada metsaseemne päritoluga, mis lõppkokkuvottes andis olulise tõuke edasisele arengule. 1840-ndate aastate alguses saadi esmakordselt ka Pihkva kubermangust 12 kg kuuse- ja 2,4 kg männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades
(25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 (25.04.2017) 6. Astover, A. 2005. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool, 22 lk. (28.04.2017) http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa %20failid/Eesti-mullastik.pdf 7. Viljandimaa metsaselts. 2008. Metsandusega seotud mõisted. http://www.vilmets.ee/index.php/teabematerjalid/35-artiklid/56-metsmoisted (30.04.2017)
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6. Kasutatud kirjandus.................................................................
KIK  Kesk- ja Ida-Euroopa riigid SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus PLP  Puitlaastplaat PKP  Puitkiudplaat EPF  Euroopa Puitplaatide Föderatsioon FEIC - Euroopa Vineeritööstuse Föderatsioon 15 Kasutatud allikad: 1. MKM 2007  2007.a majandusülevaade; Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium; Rahandusministeerium. 2. Saarmann 2006  Saarmann, E. Puiduteadus, Tartu: Eesti Metsaselts, 2006 3. Varblane et al.2004  Varblane, U., Ukrainski, K., Roolaht, T., Polli, L. Eesti puidusektori tööstusklastriks kujunemise analüüs ja soovitused klastri arenguprobleemide lahendamiseks Euroopa Liidu kontekstis.  Eesti majanduspoliitilised perspektiivid Euroopa Liidus, Berlin-Tallinn: Mattimar OÜ, 2004, lk. 496-524. 4. Varblane et al. 2003 - Varblane, U., Appo, K., Lättemägi, R., Polli, L., Roolaht, T
20 Kasutatud kirjandus: 1. Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu 2. Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. 3. Reiska, R. Puidu kaitseimmutus. Tallinna Tehnikaülikool KMM0240 4. Saarman, Endel; Veibri, Udo 2006: "Puiduteadus". Eesti Metsaselts, Tartu 5. Laux, Hans E. 2011. Seenelise teejuht. Sinisukk, 6. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus - http://www.mycology.ee/UserFiles/File/Puitulagundavad%20seened.pdf http://www.mycology.ee/UserFiles/File/mikro-ehk%20halllitusseened.pdf 7. Ene NR.6, 1992 8. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_seenestik 9. http://www.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik 10. http://www.eimas.ee/?termopuit,11. 11. https://www.riigiteataja.ee/akt/12844229
Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkelt vett. Et kustutusvesi kiiremini tulekoldeni jõuaks, on vaja tulekolle lahti kaevata. Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse. Ladvatule ja kiirelt leviva pinnatule kustutamiseks kasutatakse tõkestustuld. Sellest loe õpikust ,,Metsatulekahjud", Alton, Kiil, Eesti Metsaselts 2003. Tule lokaliseerimisele järgneb järelkustutus, et viia miinimumi tule uuesti puhkemise oht. Selle käigus korrastatakse tulekahju serv ja vajadusel kustutatakse tulepesad põlenud ala sees. Järelkustutuse võimalused: · Tulekahju serv tehakse ohutuks selle mullaga katmise teel, · Serv küntakse, randaalitakse või kaevatakse ümber; · Serv mineraliseerutakse buldooseriga; · Serv kastetakse veega üle: · Kaevatakse kraav ümber põlengu.
nüüdses kasutuses. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Relve, H. 2007. Puude juurde. Puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses.. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Rusell, T., Cutler, C. 2004. Maailma puude entsüklopeedia. Tln., Sinisukk, 256 lk. Sander, R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast metsas, pargis, aias. Tallinn, Varrak, 222 lk. Sibul, I. 2009. Väike puidualbum. Eesti metsaselts, Trt., 356 lk. © Ivar Sibul 2007  2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 49 Saarman, E., Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti metsaselts. Trt., Vali Press OÜ, 560 lk. Suuroja, M. 2007. Eesti hiiepuud. OÜ Geo Trail KS, 112 lk. Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Trt. Ilmamaa, 207 lk. Viires, A. 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Tln., Ilo, 295 lk. Vilbaste, G. 1993. Eesti taimenimetused. Eesti TA Emakeele Seltsi
ee/index.php?lan=EE&sid=891&tid=813&l2=463&l1=29 (11. veebruar 2011). Keskkonnaministeerium. Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pd f (13. veebruar 2011). Keskkonnaministeerium, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Aastaraamat mets´ 2008. OÜ Paar, Tartu.:. 123 lk. Kiil, A. D. 2001. Forest Fire Behavior and Managment. Käsikiri. Kiil, A. D., Alton, H. Metsatulekahjud. Eesti Metsaselts.:. 193 lk. Klaos, M. Metsatulekahjud. http://www.koolielu.edu.ee/112/112/60.htm (10. aprill 2010). Kütt, V. 2007. aasta metsatulekahjud maakondade lõikes. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_metsatulekahjud_2007.pdf (08.veebruar 2011). Kütt, V. Metsa tuleohutusnõuded. http://www.metsad.ee/mkro/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (19.aprill 2010). Kütt, V. Metsatulekahjud aastail 1921-2009. http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23. veebruar 2011). Kütt, V
Iga - aastane 4 võistlus on seal olnud rammumehe valimine, kes väljendab siis Kalevipoja tugevust, kehastubki nimetatud tegelaseks. Suur valik on kalaostjatel, saab osta nii Peipsist püütud kala, samuti on esindatud naabermaade kalad. 94. Jõgeva maakonna populaarseim ja enamkülastatav turismiobjekt on tänavu oma kümnendat aastat tähistav Elistvere loomapark, mida arendab Eesti Metsaselts (Ilves: 2007). 95. Elistvere loomapark tähistab tänavu kümnendat sünnipäeva. Idee rajada Elistvere loomapark pärines Saksamaa nõustamisfirma Komplan ettevõtluskonsultantidelt (Ilves: 2007). Elistvere loomapark loodi 1997. aastal. Park sai alguse sellest, kui nähti emata loomi ja taheti neile luua kodu nendele omases keskkonnas. Loomaaed on Jõgevamaale oluline selle poolest, et kõikidel pole võimalik minna Tallinnasse loomaaeda ja on mugavam, kui loomadega saab tutvuda kodu lähedal
W. Hupel (1774). Selles märgitakse, et ligi pool Liivi- ja Eestimaa territooriumist on soostunud. 19. sajandil koostatakse mitmete autorite poolt kaarte ja atlasi, mis annavad ettekujutuse soode levikust Liivi- ja Eestimaal. 19. sajandil kujunes Tartu loodusteaduslike, sealhulgas ka sooteaduslike tööde kirjastamise tähtsaks keskuseks Baltimaades, kuna siin paiknes mitmeid õppe- ja teadusasutusi (näiteks Tartu Ülikool, Loodusuurijate Selts, Balti Metsaselts jt.). Sel ajal ilmunud trükistest enamus olid saksakeelsed. Esimene mahukam kokkuvõte turba ja soode kohta Tsaari-Venemaal oli Jelgavas asunud metsandusliku õppeasutuse õppejõu A. Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860
Wood Science and Technology, 33: 475-485 Indermitte, E. Eluruum ja inimese tervis. Tartu Ülikooli tervishoiu instituut. Nofal, M., Kumaran, M.K. 1999. Durability assessments of wood-frame construction using the concept of damage-functions. In. Michael A. Lacasse, Dana J. Vanier. 1999. Durability of Building Materials and Components 8: Service life and Assets Management. 769-770. Päästeamet. Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008. Saarman, E. 2006. Puiduteadus. Tartu: Eesti Metsaselts. Sedlbauer, K. 2001. Prediction of mould fungus formation on the surface of and inside building components. PhD dissertation, Department of Building Physics, University of Stuttgart, Stuttgart, Germany. Uus, A. 2010 I. Vana palkmaja hooldus. MTÜ Vanaajamaja ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo trükis (http://www.vanaajamaja.ee/files/Hooldus.pdf). Uus, A. 2010 II. Palkide vahetus vanades hoonetes. MTÜ Vanaajamaja ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo trükis (http://www.vanaajamaja
annaabi.ee 
