Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Alatasa satume olukordadesse, kus toimime vastavalt hetkeemotsioonidele, tugineme eelnevatele kogemustele või nähtule ning üritame vahet teha, millal on õige aeg käituda iseendana ning millal mitte. Õigel ja valel vahe tegemine on subjektiivne ning tulenevalt sellest on ka suhtumine ühiskonda ja selle liikmetesse varieeruv. Maailm on religioosselt väga mitmekesine. Enamikes maades on õigus inimesel uskuda, mida soovib ning kellelgi ei ole õigust teda sellepärast hukka mõista. Veelgi enam, see on seadusega karistatav. Kui see aga nii ei oleks, kas inimene, kes siiralt usub, on piisavalt julge oma tõekspidamiste ja
petmisega." "Elu viivad edasi mitte põhimõtted, vaid isikud." "Inimesed armastavad ikka seda teistele anda, mida nad nii väga vajavad ise." "Optimimi aluseks on paljas hirm." "On ikka midagi naeruväärset nende inimeste tundmustes, keda me enam ei armasta." "Patud annab meile andeks pihtimine, mitte preester." "Miski ei tee inimest nii edevaks kui rääkimine, et ta olevat patune." "Võibolla tundub inimene just siis kõige enam iseendana, kui ta etendab mõnd osa." "Tänapäev elavad kõik abielumehed nagu poissmehed ja poissmehed nagu abielumehed." "Ma armastan mehi, kel tulevik, ja naisi, kel minevik." "Ravida hinge meelte ja meeli hinge abil." "Et olla populaarne, peab olema keskpärasus."
õudusfilmide suurmeistri Alfred Hitchcocki teos "Santaaz" Filmikunstiga võis mõjutada suuri inihulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörasid sellele suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid. Charlie Chaplin(1889 - 1977) Oli inglise komöödialavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Näitles 83 filmis. Osales iseendana kahes ja iseenda impersonaatorina ühes filmis "A Woman of the Sea" produtsent (1921) http://www.youtube.com/watch?v=zskO9O3h Alfred Hitchcock(1899 - 1980) Oli briti filmilavastaja. Alustas filmi alal 1920 Inglismaal, siirdus 1939 Hollywoodi Loonud rea psühholoogiliselt sügavaid detektiivfilme ja freudistlike motiividega õudusfilme, millest ei puudunud kentsakas huumor.
See trupp on kuulus kui tordiga-näkku-nalja leiutaja. 1912 mindi tagasi Inglismaale, kuid juba 5 kuud hiljem läks Chaplin Ameerikasse tagasi. Chaplinile ei meeldinud töötada teiste käe all, seepärast loodigi teiste samasugustega filmikompanii United Artists, kus ta juhatuse liikmena töötas kuni 1950. Just seal loodud filmide abil saigi Chaplin tuntuks, näiteks ,,Kullapalavik", ,,Tsirkus", ,,Suurlinna tuled". Ta näitles 83 filmis ning osales iseendana kahes ja iseenda kehastajana ühes filmis. 1941 kandideeris tema film ,,Suur diktaator" ,,Oscarile" viies kategoorias, Chaplin sealhulgas stsenaristi ja näitlejana ei võitnud kumbagi. Charlie oli vasakpoolsete vaadetega. Teda isegi kahtlustati, kui salakommunisti. Ta ei võtnud USA kodakondsust, kuigi elas ja töötas seal aastakümneid. 1952 sõitis ta Inglismaale oma uue filmi ,,Rambivalgus" esilinastusele ning kui ta USA-sse naasta üritas, puudus tal
Cage'i kontrollimatuse-filosoofia. Vastandas end serialistidele, luues ühena esimestest täiesti sonoristlikku muusikat, kus meloodia, harmoonia ja rütm on tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on a cappella ja on näha ka uut
Käisin 17-ndal jaanuaril Jüri Arraku näitusel Viljandi kunstisaalis. Ma olin päeva esimene külaline, kuid enne kui lahkusin oli ka päeva teine külaline juba ringi vaatamas ning samamoodi nagu minulgi oli ka temal kaasas fotoaparaat, et teha pilte maalidest. Käiies mööda kunstisaali, märkasin, et Arraku maalidel kujutab ta tihti oma tegelasi maskides. Ma leian, et sellega on kunstnik üritanud väljendada seda, et me üritame kõik kellegi teisena näida kui iseendana ja see tõttu ka oma toestel seda kujutanud. Torkas ka silma, et ta on kasutanud suhteliselt palju tumedaid toone, peamiselt erineva varjundiga pruune ja musta. Teiste maalide kõrvalt hakkasid enim silma ja meeldima mulle kolm maali: "Andres Ehini portree", "Kahekõne kõiksusega" ja "Kahekesi". Veel meeldis mulle ka teos pealkirjaga "Keskpäev", sest see oli kuidagi pealuv ja huvitav. Silma jäid ka Arraku vanema venna Henno õpetuskiri kunstiõpingutele suunamiks.Sel teosel oli ta näitena
Mina lugesin Karl Jespers’i Aja vaimne situatsioon, mis kuulub Avatud Eesti raamatute sarja. Lugedes seda raamatut, oli minu jaoks üllatavalt palju selliseid seoseid, millest sain hästi aru ja mis ei tulnud minu jaoks enam uudisena, aga samas oli ka küllatki uut ja väga väga arusaamatut infot. Mina sain aru, et selle raamatu põhiline sõnum on, et inimene on läbi aja pidevas muutuses ja kõik, mis jääb mineviku, mõjutab meie praegust ajalist situatsiooni. Inimene elab oma keskkonnas iseendana minevikku ja tulevikku vaatavas seotuses. Näiteks elamishirmu käsitleb Jespers nii, et elukorralduse ratsionaliseerimiseks ja universealiseerimiseks on üheaegselt selle fantastilise eduga kasvanud teadlikoleks hävingust kuni hirmuni selle kadumise pärast, mille nimel tasub elada. Sissejuhatuses paneb autor kohe paika selle, et ajalooliselt möödunud situatsioone võib ehk vaadelda lõpulejõudnutena: nad on andnud oma tulemuse ja neid ei
Samas ei sobinud talle ka John Cage'i kontrollimatuse- filosoofia. Vastandas end serialistidele, luues ühena esimestest täiesti sonoristlikku muusikat, kus meloodia, harmoonia ja rütm on tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga
Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal. Mugavuse tõttu ei üritatagi pimedusest välja murda ning maailmavaadet avardada ning arvatakse, et piisab sellest, mida juba teatakse. Kui kedagi sunnitaks maailmapilti muutma ilma eelneva harjumiseta, tekiks pigem ilmselt trots ning hirm ning joostaks tagasi vana ning tuttava juurde. Seetõttu tuleb neid vaid õigesti suunata ehk siis inimesi harida, et neid õigele teele juhtida. Kuid vahend teadmisteni jõudm...
Tähtsamad teosed: ,,Kadunud aega otsides" ja selle erinevad osad näiteks ,,Soodom ja Komorra" ,,Kadunud aega otsimas" Koosneb 7-st osast 1. Swanni poolel 2. Noorte õitsvate varjus 3. Guermantes´i pool 4. Soodom ja Komorra 5. Naisvang 6. Kadunud Albertine 7. Taasleitud aeg Teos räägib ise Minategelase Marceli elust, tema õnnestumistes ja ebaõnnestumistes naistega. Proust toob mängu oma eluaja sündmusi näiteks Dreyfusi afäär. Swanni iseloomustab ta iseendana. Marcel ei taha Albertinest Swanni tütrest loobuda. Teos räägib siis kuidas mees naist jälitab ja teda vangis hoiab jne. Teos lõppeb sellega et Marcel tunneb jälle seda lapsepõlve headusaja tunnet. Virginia Woolf Elas aastatel 1882-1941 Isa oli tal rüütlistaatusega mainekas biograaf. 1912 abiellus naine ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos ta 1917 asutas Hogarthi Pressi kirjastuse. Nende kodu Londonis kujunes Bloomsbury rühmituse keskuseks
inimesed tihtipeale aru ei saa. Oma eluga on Doc siiski puntras nagu Tommygi - tal ei ole tööd ega elukohta. Amiee on salapärane naine, kes ilmub Tommy ja Doci ellu. Tommy ja Amiee esmakohtumisel on tal peas must parukas. Oma parukat kasutab ta kui kaitsekilpi, mille taha peidab enda tõelisi tundeid, emotsioone ja identiteeti. Kui Amiee’l tärkab usaldus Tommy vastu võtab ta ka peast paruka ning julgeb olla käituda iseendana. Amiee minevik on aga täis hirmsaid saladusi. Ta teenib raha prostituudina, ta laps on tema käest ära võetud ning tema mees on vägivaldne. Maurice (osatäitja Hannes Kaljujärv) on Tommy onu. Tema naine on surnud ja Maurice leinab teda endiselt taga. Peale naise surma kadus ka Maurice’i tõeline elurõõm. Maurice hoolib Tommyst kui oma pojast ning Tommy suutmatus eluga toime tulla tekitab talle palju muret ja südamevalu. Kenneth (osatäitja Veiko Porkanet) on Amiee mees
autoportree ,,Vestlus" (1977a). ,,Vestlus"(1977a) Auto portreid on arrakul kokku neli .Erinevalt Rembrandist või Van goghist pole tal neid palju vaja läinud.Põhjus on selles et teda pole huvitanud kujutada enda sisemuse ja välimuse muutuseid.Arraku maalidel kujutab ta tihti oma tegelasi maskides. Sellega on kunstnik üritanud väljendada seda, et me üritame kõik kellegi teisena näida kui iseendana ja see tõttu on ta seda ka oma teostel kujutanud. Ta on kasutanud suhteliselt palju tumedaid toone, peamiselt erineva varjundiga pruune ja musta. Maalil "Kahekesi" on ta kujutatud meest mungaliku riietusega, kellel on kätel vahel kotkas. Nad on pildi keskel kujutatud ning taustaks tühermaa ning suur lagedus, isegi taeva puhul. Maal on teostatud tumedates toonides ning kui vaadata pildil oleva mehe silmadesse tundub nagu ta vaataks otse sinust läbi. Samas on see
majanduslikult loovam ja ideerohkem - oluliselt rikkam ja arenenum ühiskonnast, kus käsitletakse tavalisust ja kõlbelisust sünonüümidena. Infoajastul on inimestel läbi teabekanalite väga lihtne leida hulgaliselt ideaale ja eeskujusid, kellega soovitakse sarnaneda, pöörates samas enese leidmisele vähem tähelepanu ei teata, kes ollakse ja mida tahetakse, pilt endast on sageli ebaselge. Tunda end kindlalt iseendana on edu võti, selleks mittesuutelised inimesed üritavad aga tihti ekslikult leida kindlustunnet läbi sarnanemise teistega, mida nad ei saavuta. Enesekindel inimene ei tea mitte ainult oma tulevikusoove, vaid kes ta on ka hetkemomendil, hinnates ja austades end sellisena. Nii saab ta tunda end vabalt ka tähtsatel ja vastutusrohketel hetkedel, mis edu tagabki. Liigne enesekriitilisus ja kammitsasolek iseendale esitatud ülemääraste nõudmiste tõttu viib eneseusu
Kainelt elavad lähisugulased on sellise haige puhul emotsionaalselt tema haigusega seotud. Need lähedased mitte ainult ise ei kannata, vaid ehitavad oma perekonnas üles sellised suhted, mis takistavad sõltuvushaigel terveneda. Lähisõltuvus Lähisõltuvus saab alguse varases eas. Paarisuhe toimib üsna sarnaselt sellega, kuidas meid lapsepõlves on armastatud. Kui laps kogeb emaarmastust, saab ta kinnitust kogu eluks, et on hinnatud ja armastatud iseendana. Ta oskab luua hoidvaid ja armastavaid suhteid ja annab selle oskuse oma armastusega edasi ka lastele. Kui väike laps ei tunneta kõige tähtsamate inimeste lähedust, heakskiitu, toimuvad lapse hinges muutused. Sellise taustaga inimesel puudub sisepilt väärtuslikust ja julgest endast. Ta lepib kergesti haigettegeva ja rahuldust mitte pakkuva suhtega ja püüab seda elus hoida. Naised loovad kergesti intiimsuhteid meestega, kes neist ei hooli, ja loodavad olla hinnatud
ühtlusest. Kõik nad erinevad üksteisest, sest ahtus tähendab kitsast ehk see on piiritletud, sellele on piirid seatud. Ühtlus on ühtlane, ning rahutu liikumine on ühtlasele liikumisele vastand. 8) nimetage lühidalt 2 (4-st) koopaiidoli erinevat liiki Koopaiidolil on erinevad vaimud, mis mõtlevad erinevalt ning vastandlikult. Üks on kaasahaaratud vaim, mis usub, et loodus muutub pidevalt. Ning teine, talle vastandlik, on rahulik vaim, mis tajub, et loodus püsib kogu aeg iseendana. 9) iseloomustage lühidalt mõlemat turuiidoli erinevat liiki Turuiidol toimib kas suhtluse või lävimise teel. Ühel juhul kasutavad turuiidolid rahva arusaama järgi oma sõnu ning need sõnad on üksiknähtuste nimetusteks. Teisel juhul tekivad vaidlused ja arusaamatused, sest isegi selgitustega ei suudeta inimestele asju selgeks teha. Kuid erinevalt esimesest juhust, on sõnad määratletud. Kõik on paika pandud. 10) andke kolme teatri-iidoli liigi lühiiseloomustus
Hõimuiidol tähendab looduse antust inimeses. Hõimuiidolid pärinevad inimloomusel endal ehk inimsool enesel. Võimuiidoli probleem on see, et inimesed tajuvad loodust inimmeelte mõõduga ja inimene tajub loodust kui ebaühtlane peegel. See tähendab, et inimmeeled esitavad loodust vastavalt inimese mitte universumi analoogiale. 2. Koopaiidol tähendab looduse olemasolu inimese jaoks ehk looduse mõju inimesele. Loodus on pidevas muutumises, püsides samal ajal iseendana. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid ja need tulenevad inimeste erinevustest, erinevast kasvatusest, iseloomust ja maailma tunnetamisest. Järelikult on koopaiidolid seotud inimese kaasasündinud ja elu jooksul omandatud arusaamadega (näiteks kasvatusega). Selle tõttu on indiviidipoolne looduse valguse vastuvõtt moonutatud. 3. Turuiidol tähendab looduse tõlgendamist keele vahendusel. Turuiidolite tekkimine on seotud inimese omavahelise suhtlemisega
naha. Ujumine sobis- Passi-poisile nagu raamatu lugeminegi. Kui jatta korvale see, et .-uks oli tervisele hea, teine halb ja et molemad koos moodustasid selle, mida vois tinglikult nimetada Passi-poisi eluks (eluks ilma emata, ilma meieta), sUs polnud neil tegevustel suurt vahet. Passi- - poiss elas selles,mis oli eluks kolbmatu raamatus ja vees. Vaid seal ttmdis ta ennast hasti, iseendana. Tema kaed olid labidad, ta uuristas vett nagu mutt mulda; lugedes on meie silmad latemad, mis valgustavad koobast, kuhu me oma ullatuseks oleme sattunud, oleme seda kartnud ja tahtnud, nuud on see juhtunud: oleme pool-sumud, pool-elus. Pikematel distantsidel tombas Passi-poiss ennast konksu, vottis katega jalgade umbert kmni ja vajus basseini pohja. Ta oli vasinud, ta puhkas vee all; suust tousid mullid. Tal oli seal hea olla! Nii ka lugemisega:
Peale seda tuleb ta juhtida teadmiste ilu poole ja, et ta seda mõistaks. Tuleb pöörduda ilu avara mere poole ja tunnetada seda ilu ammendamaatus tarkuse armastuses, sünnitades üllaid kõnesid ja mõtisklusi, selle kaudu saades tugevaks ja täiuslikuks, hakkad nägema ühtainust sellist teadmist, mis ongi ilu teadmine. Mis on platonistide jaoks tõeline ilu? Mil viisil on võimalik seda tunnetada? Ilu ilmub iseendana, endaga ühetaolisena, kuna kõik muud iluliigid on tema osalised umbes sel viisil, et kuigi nad tekivad ja hävivad, ei eksisteeri ilu ei rohkem ega vähem ega saa ilule osaks ka muid kannatusi. Ilu tunnetada: Kaunilt kehalt teisele, kaunitelt kehadelt kauni eluviisi juurde, eluviisilt kaunite teadmiste juurde ,kuni teadmistel jõutakse lõpuks kõrgema ilu teadmiseni ja selle lõpuks tunnetatakse, mis on ilu. Milline on Platoni kontseptsioon kujutavast kunstist maalikunsti näitel
et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Oli rahvusliku liikumise eestvedaja. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Tema rahvaluulekogud on kõige suuremad, kogus ise ja kutsus üles ärksamaid hingi koguma, üleskutsed jõudsid rahvani, kaastöölisi oli u 1400. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Rahvaluule oli tema arvates kui üks suur ja elav ajaraamat (folkloori tähendus ajaloo kontekstis). 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajaloolise uurimissuuna esindaja oli Walter Anderson. See suund tunneb huvi tekstide päritolu ja ajas muutumiste kohta
kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ÕES). Peterson Fahelmann Kreutzwald Rosenplänter Neus Knüpffer Valgustus kuni 19. saj lõpp = rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 5. Rahvaluuleteaduse kujunemise põhijooned 20. sajandil Eestis · 20. saj (eriti II maailmasõja järgset) Eesti rahvaluuleteadust iseloomustab rahvaluule uurimise poeetikakesksus. · 50ndad-80ndad valdav seisukoht, et rahvaluule on kunstilooming (rahvaluule = suuliselt tekkinud ja enamasti suuliselt levinud traditsiooniline vaimne kunstilooming.)
Siin on Platoni filosoofia otsustavalt erinev Aristotelese õpetusest, kelle jaoks iseseisvad ja primaarsed on just üksikud asjad ja nähtused, seevastu see, mida Platon peab iseseisvaks, esineb asjades vaid omadustena, omadused aga ei oma ontoloogilist iseseisvust. Platon omistab iseseisva olemise täielikult iseenda jaoks eksisteerivatele ideedele. Sest ainult nemad representeerivad asja olemust, tüüpi, seda, mis üks asi on puhtalt iseendana, mitte millegi muuga segunematult. Ajalis-ruumilised asjad seevastu on alati “niihästi see kui ka teine” (Politeia V, 479 b 9-10), ei oma seega mingit puhast olemist ega ka mitte iseseisvust. Nende olemine on pelgalt osavõtus-olemine. Kui aga ideed ja ajalis-ruumilised asjad on täiesti erinevad, siis kuidas on ettekujutatav ideede kohalolu igas üksikus asjas või iga üksiku asja osavõtt tema liigi ideest? Siit kasvab välja poleemika, mis läbib tervet traditsioonilist filosoofiat
ta armastama kõiki ilusaid kehi ja kirg ühe suhtes jaheneb. Seejärel peab ta hakkama hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks ning õppima nägema teadmiste ilu. Selleni jõudnud, peab ta sünnitama palju üllaid kõnesid ja mõtisklusi ning hakkama mõistma ilu kui ideed ennast, siis on ta jõudnud eesmärgini. Ilu eksisteerib igavesti, ta ei teki ega hävi, ei suurene ega kahane. Ilu ei ilmu targale inimesele mitte kõne või teadusena, vaid iseendana, alati endaga ühetaolisena. ,,Pidusöögi" moraal Sokrates: armastav olend saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast; Alkibiades: individuaalsel armastusel on eriline väärtus. Neid kahte korraga ei saa! 4 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Arm=agape
Mis ta ütleb? IKE Ta ei vasta mu küsimustele ja teeb pöördumatute tagajärgedega tegusid. KASSINI-KIOKO Aga miks ta uuesti Kioko järele tuli? IKE Mida? KASSINI-KIOKO Miks ta mind ära võtta tahab? IKE Ma ausõna ei teadnud, et sa endiselt siin elad... Ma ei taha sind hirmutada. KASSINI-KIOKO Räägi. 51 IKE Kioko, ma ei saa elada iseendana. Ma olen Kassini pärast pidanud esindama kedagi teist, elama kellegi teisena, samamoodi, nagu aasta selle üksiku vana mehe juures. Mul oli nimi, teadvus ja välimus, aga nad liikusid mingit paralleelset rada pidi. Aga seda rada ma ei tundnud, selle tekitas minu elutee kõrvale Kassini. Sa pead mind uskuma. Minu essents on alles jäänud. Maha jäetud ja kasutamata, aga elus, ilmselt, ja tundlik. Ju see oli minu üdi-mina, mis mind sinu juurde tagasi tõi. Ma tahtsin
* materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine * sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine (stabiilse ja efektiivse soojätkamise juurutamine) * ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (religioonid kasvavad välja hirmust loodusjõudude eest) Inimese kultuuriline determineerimine Kui palju mingis olukorras käitub ta ise? Ja kui palju käitub, kui keegi teine? Jne * rollid vs isiksus : vaade, kus on olemas minu sisemine mina, mis käitub nendes situatsioonides iseendana, olemas mingisugune privaatsfäär - essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht - niisugust privaatsfääri ei ole, see on moodustatud, mille olen omandanud ja mis moodustavad minu mingisuguse loomuse. See konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht domineerib. Pascal, Mõtted Hegel, Vaimu fenomenoloogia John Desvey, Inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused Harjume kuidagi käituma
justkui samastuda Eduard Olega aastast 1924. Tema versioon maalist „Laud“ osutus lõpuks perfektsemaks kui originaal. Kaido Ole tegelik saavutus seoses „Nimeta“ maalimisega 1996. aastal polnud aga niivõrd esteetiline, see seisnes milleski muus – pigem mikrotasandi muutustes, mis jäid avalikkusele nähtamatuks. Ta väljus noore kunstnikuna oma vanaonu võimsast ja suurest kunstiajaloolisest varjust ning kehtestas end iseendana, noore kunstnikuna, kes kuulub hoopis teise põlvkonda ja elab hoopis teises maailmas ja kellel on hoopis teised võitlused pidada. 5 Kontseptualistlik kunst – keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Selle Kunsti aluseks on kunst mille aluseks on kontseptid, ehk kavandid ja/ või ideed 1960-1970 Algus 20 sajand - keelepõhine -fotopõhine -protsessipõhine Kujunemine ja mõiste.
See oleks positiivne tee eesti keele puhtuse eesmärgil. Ilusa eesti keele säilimisele aitab kaasa, kui kõik ajakirjanikud oleksid ajakirjandusharidusega, mitte vaid pelgalt kirjutada oskavad mis tahes eriala inimesed. See innustaks laia üldsust, kes ajalehele kirjutada soovib. Omakultuur peaks igaühele esmatähtis olema ja sellele aitab olulisel määral kaasa hea keelekasutus. Ingrid Rüütel, meie rahvaluuleteadlane, arvab: ,,Omakultuuri ei ole vaja välismaailmale näitamiseks, vaid et iseendana püsima jääda. Enamik maailma põlisrahvaid on kadunud maailmakaardilt mitte füüsilise väljasuremise, vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel." Peame kaitsma oma emakeelt, sest Eesti on ainus koht, kus seda teha saab ja me ise oleme selle oskajatena parim reklaam oma maale ja rahvale. Pealegi on hea emakeeleoskus kasulik mis tahes võõra keele õppimisel. 2009. aasta 31. detsembri
See, mis oli, on alati olnud. See, mis on, on alati olnud. See, mis tuleb, on alati olnud. Nii võib mõelda ainult inimene, kes tajub hinge surematust. 14 Te peate eksisteerima igaühena, mitte ainult iseendana. Seda öeldes tunnetab Kahn, et kõrgema jõu kaudu oleme kõik üksteisega seotud, me oleme üks energia, üks organism. Mulle meeldib tunda, et teadmine ei paikne mitte inimese mõistuses, vaid väljaspool seda sarnaselt raamatuga, mille juurde võib astuda. Kahn on tunnetanud, et teadmised paiknevad ühisväljas. Näiteks aborigeenid on ainuke säilinud rahvus, kellel on ühisteadvus. Seda, mida teab üks aborigeen, teavad kõik aborigeenid.
Teatriajastu kõrgpunkt 16. sajandi lõpp ja 17. sajandi algus ja keskpaik. Keskaegse teatri lagunemine: aadama mäng eelpool piiri, miraaklid juba hoopis teist tüüpi teater. Saab alguse kõrgteatri ajastu. Keskaegne teater nimetusena ei ole just eriti täpne. See mis eksisteeris keskajal sõna ranges tähenduses ei olnud teater. Teater on vaatemängu kunst, mis eeldab teatud püsikomponentide olemasolu. Näitleja, publik ja roll. On tarvis et see tegutseja ei tegutseks iseendana vaid tegutseks mingis rollis, kujutaks kedagi teist. Vaataja ja näitleja kaks vastandlikku positsiooni. Näitleja aktiivne, vaataja passiivne. Tuleb sätestada kaanon ja siis asutakse seda lõhkuma kanooniline teater. See on see hädavajalik miinimum teatri eksisteerimiseks. Ei saa olla etendust ilma vaatajata. Lavastaja on teatris uus ja mõnes mõttes kõrvaline figuur. Traditsioonilise teatri mõttes on lavastaja nagu kõrvaline isik. Lavastaja on
siis kehast väljas ja seda isegi siis, kui nad oma videoprillidest nägid, kuidas Ehrson puudutab nende oma tõelist selga. Taolist katset sooritas Ehrson ka enda peal. Ta sai samasuguse kogemuse osaliseks nagu said eelmised katseisikud. Ta tundis ennast istuvat teises kohas hoolimata sellest, et tegelikult istus ta ikka ühes kohas. Videoprillidest näha olev keha tundub reaalselt enda kehana kuigi tegelikult seda ei ole. Kuid Ehrson tunnistab, et see keha ei tundu iseendana, vaid jääb tunne nagu vaadatakse hoopis nukku. Kõiki neid katseid on võimalik ajas korrata. Katsete kordamisel mõõtis Ehrson inimeste naha elektrijuhtivust, sest see annab aimdust inimese emotsionaalsest ärksusest. Ja mõõtmised näitasid, et inimesed hakkasid kartma siis, kui Ehrson virutas haamriga kaamera ees sellises kohas, kus inimestel oli veendumus näha ennast. Oli selge, et tegelikult ei
siis kehast väljas ja seda isegi siis, kui nad oma videoprillidest nägid, kuidas Ehrson puudutab nende oma tõelist selga. Taolist katset sooritas Ehrson ka enda peal. Ta sai samasuguse kogemuse osaliseks nagu said eelmised katseisikud. Ta tundis ennast istuvat teises kohas hoolimata sellest, et tegelikult istus ta ikka ühes kohas. Videoprillidest näha olev keha tundub reaalselt enda kehana kuigi tegelikult seda ei ole. Kuid Ehrson tunnistab, et see keha ei tundu iseendana, vaid jääb tunne nagu vaadatakse hoopis nukku. Kõiki neid katseid on võimalik ajas korrata. Katsete kordamisel mõõtis Ehrson inimeste naha elektrijuhtivust, sest see annab aimdust inimese emotsionaalsest 80 ärksusest. Ja mõõtmised näitasid, et inimesed hakkasid kartma siis, kui Ehrson virutas haamriga kaamera ees sellises kohas, kus inimestel oli veendumus näha ennast. Oli selge, et tegelikult ei
annaabi.ee 
