RAM Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs.
· Väljapaistev ühiskonnategelane, koorimuusika ja laulupidude Laulutaat · Võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest · Üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht HARIDUS: · Tallinna Konservatoorium, õppis algul klaverit ja orelit. · 1931. muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud · Tema kirjutatud laul Mu isamaa on minu arm kujunes laulupidude hümniks
Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, E...
Heategevustkontsert Käisin vaatamas heategevustkontsertit ,,Laurits", mille eesmärk on toetada laste ja naiste varjupaika, mis toimus 13. detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus. Kontserdil esinesid järgmised koorid ja inimesed: Saaremaa Ühisgümnaasiumi segakoor ,,Kreedo", dirigent Mari Ausmees, lood mida esitati olid Reinsoo ,,Lumeootus" ja Ripsi ,,Credo"; Segakoor ,,Kreedo" ja Saaremaa Meeskoor SÜM Sisasku ,,Nii armsalt jõulupuu nüüd hiilgab"; Saaremaa Meeskoor SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hallikäär, ,,Jõuluööl
Ta on hinnatud Wagneri-esitaja. Anger on esinenud mitmetes riikides sümfooniaorkestriga ning teinud koostööd tuntud dirigentidega. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori sünnikuupäev on paika pandud kokkuleppeliselt: see on 15.detsember 1945, kui koor andis esimese avaliku kontserdi tolleaegses TPI peahoones Koplis. Aastate vältel on olnud koolis viis peadirigenti: Arno Kallikorm, Harald Uibo, Ants Üleoja, Jüri Rent ning Peeter Perens. Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor on osalenud paljudel koorikonkurssidel, teinud koostööd paljude muusikute ja orkestritega ning andnud välja palju helikandjaid. Tehnikaülikooli Akadeemilisest Meeskoorist on võrsunud Teaduste Akadeemia Meeskoor kui ka EKE Inseneride Meeskoor. Samuti on Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril olulisel kohal ka traditsioonid, mis on nagu selgroog. Näiteks võib tuua nn koori aeg: kõik koori sündmused algavad hiljemalt 15 minutit pärast väljakuulutatud aega
eeslauljat). Jutustab ühe ema tütardest. · Karske neiu- 3 eeslauljat, tegid vaheldumisi kilkeid, äkilisi karjeid. Algus on aeglasem, iga järgmise eeslauljaga muusika ja laulmine kiireneb, siis aeglustus ja lõpus laulab koor. · Epigraaf I- alguses koor, hiljem naissolist · Eksinud neiu- eeslaulja + koor (koor võtab üle lõpud ja kordab). Hiljem laulavad nooremad tüdrukud, siis ühineb meeskoor. Võimas ja suursugune. · Epigraaf II- sünge, salapärane, kaval · Mehetapja- üks naissolist, vahepeal väga kisendav. Räägib, et naine tapab koduloomi, hiljem ka mehe, temast saab verevalaja, teose lõpus soovib naine hingearmu. · Epigraaf III- Räägib sellest, et neiud/naised ei tea, mis neist saab, kellega neil ennast siduda tuleb. · Naisetapja- laulavad 2 meest, hiljem 2 naist vaheldumisi. Teos räägib, et algul Toomas
Konstatin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlased kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli muidugi Ernesaks ja seda oma elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu.
"orient et occident", Rainbow jazz, Rahvusvaheline uue muusika festival NYYD, Rahvusvaheline Pianistide Festival "Klaver". November: Juudi Süvakultuurifestival "Ariel". Detsember: Jõulujazz, Tallinna Talvefestival. Dirigendid Neeme Järvi (pildil) Mihkel Kütson Erki Pehk Kaisa Roose Hirvo Surva Elmo Tiisvald Meeskoorid Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) RAM- Tänane RAM on kogu maailmas Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella Hiiumaa Noorte Meeste Koor koorimuusikat kui ligi 30 Inseneride Meeskoor vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti Meeskoor Sakala heliloojate kõrval on koorile kirjutanud Saaremaa Noorte Meeskoor sellised maailmanimed nagu Dmitri
Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames On hea laulja ja laulukirjutaja RAM Riiklik Akadeemiline Meeskoor On Eesti Rahvusmeeskoor Suurim kutseline meeskoor maailmas On võitnud koorimuusika kategoorias Grammy Eri Klas Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt Eesti kuulsaim dirigent Eesti hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Helilooja Fredrik Pacius Eestikeelsed sõnad kirjutas Johann Voldemar Jannsen 1920. aastal sai Eesti riigihümniks Rahvusooper Estonia Muusikateater Tallinnas
Kes: Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" juhataja Johann Voldemar Jannsen 1. Väljaminekud 342 rubla 1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud teised... 2.2. Pasunakoorid 2.2.1. Väägvere pasunakoor 2.2.2. Tsooru pasunakoor 2.2.3. Korkna(?) pasunakoor 2.2.4. Kure(?) pasunakoor 3. Peoplatsid 3.1
aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsio oni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937 1941 konservatooriumis õppejõuna. Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik. Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat
Tallinna Reaalkool Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium Riigi Ühistehnika Gümnaasium • Võrkpall, korvpall, jalgpall, uisutamine jääpall • Tallinna konservatoorium muusikapedagoogika ja kompositsioon • Osales II maailmasõjas • Suri 24 jaan. 1993 Tallinn Koorid • Välgumihklid • ÜENÜTO segakoor • Tallinna II Tütarlaste • Kaama kraavihallide Gümnaasiumi koor meeskoor • Riikliku Inglise Kolledži • Jaroslavli segakoor Kunstiansamblite • Tallinna segakoor Haridustööliste • Jaroslavli Naiskoor Kunstiansamblite • Tallinna Meestelaulu meeskoor Selts Looming • Romantilise ja rahvusliku alatooniga • Meloodiad lihtsad ja südamlikud • Üle 300 koorilaulu ‘’Hakkame, mehed, minema’’ • Soololauld ja lastelaulud
koolis. · 1937.a kutsuti teda õppejõuks konservatooriumisse. · II MS aegu mobiliseeriti nõokogude võimu poolt. Temast sai Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti Riiklikes Kunstiansamblites. · 1944.a jätkab tööd konservatooriumis (koorijuhtimise kateedris) · 1945.a sai temast professor. RAM · 1944.a asutatud Eesti kutseline meeskoor (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) · G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni · Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u. Laulupeod · Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja · Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. · Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming
Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis
näeme, raisk!" salvestuskontsert Rock Cafés 2005. aasta sügisel, mis selle saali sõna otseses mõttes lõhki ajas ukse taha jäid pea pooled huvilised. Aastatel 20062007 tegi Metsatöll koostööd Eesti Rahvusmeeskooriga, tuues lavale (ja salvestades Pirita kloostri kontserti ka DVD-le) Veljo Tormise suurteose "Raua needmine" pikituna bändi loominguga. Seaded tegi Tauno Aints, dirigeeris Mihhail Gerts. Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997) ning Ants Soots (1994-2005). Alates sügisest 2005 on RAMi peadirigendiks Kaspars Putnis Lätist. Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 5800 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs.
Peale südamlikku heategevust tulid lavale Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester. Laval oli palju erinevaid muusikariiste.Alustades flöödi ning viiulitega,ning lõpetdases trummide ning klaveriga.Esimene laul oli ,,Jõulufantaasia",mis tõi just selle jõulutunde minu südamesse. Pillid olid kooskõlas nind meloodia oli jõulumeeleolus. Lõpuks astus lavale Ühendkoor, kuhu kuulusid:Saaremaa meeskoor SÜM, EELK Kuressaare Laurentsiuse koguduse segakoor Sauer ja Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester. Lõpulooks oli "Üksteist peab hoidma". See oli ikka meeletult võimas, mul tülid külmavärinad ihule ning tundsin et olen ka mingi head jõulude eel korda saatnud, ning oma panuse heategevusele andnud. Meloodia oli rütmikas ning harmoonia huvitav. Mängutehnika oli võimas ning kaunis. Ning ka laulu sõnum oli õpetlik ning ilus(Üksteist peab hoidma)
Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid. Oluline roll dünaamika muutustel, tämbril ning meloodial. 4. Orkestriteos 4.sümfoonia ,,Magma"(2002) sümfooniaorkester: keelpillid, löökpillid. Väljendusjõuline teos, kus tähtis roll on dünaamikal, tämbril, rütmil. 5. Vokaalteos Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) meeskoor, sümfooniaorkester: klaver, klavessiin, keelpillid. Olulised meloodia, dünaamika, meeskoor. 6. Vokaalteos Reekviem(1994) sopran, tenor, segakoor, kammerorkester: klaver, triangel, keelpillid. Oluliseks väljendusvormiks meloodia, koor, lõpus dünaamika. 7. Kammermuusika ,,Arhitektoonika" I-IV(1984-1992) erinevatele koosseisudele, elektrikitarr, võimendatud klaver(Arhitektoonika V) Uuenduslik, oluline roll tämbril, dünaamikal, meloodial. 8
Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", kantaat ,,Surma laul", laulutsükkel ,,Mängumees" bassile ja suurele trummile. Harri Olt on avaldanud ka arvukalt artikleid ja uurimusi eesti muusikast. Näiteks raamat ,,Estonian Music".
Isadepäeva kontsert Võru Kandles Käisin vaatamas isadepäeva kontserti, mis toimus 9. novembril Võrus, kultuurimajas kannel, algusega kell 16.00. Kontsert oli kõikidele tasuta. Seal pidas kõne ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes tunnustas tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad. Dirigent ja kontserdi lavastaja oli Signe Rõõmus. Esmalt läksin küll kontserdile ainult sellepärast, et saaksin kontserdiarvestuse ära teha, kuid tuli välja, et see kontsert oli tegelikult väga tore ning meeldis mulle väga. Arvan, et peaksin rohkem sellistel üritustel hakkama käima. Kõikide kooride laulmine oli minu arust väga ilus
Praegu on Alo Ritsing TAM'i peadirigent, samuti meeskoori Forestalia ning EMLS Tartu Meeskoori peadirigent. · Teose teksti tõlge: Sina päästev ohver, Kes avad taeva värava. Vaenuväed suruvad, Anna jõudu, saada abi. Aamen · 1. Põhihelistik on D-duur 2. Algab D-duuris, lõpus kaldub F-duuri 3. Teos on lihtvormis 4. Harmooniline 5. meetrum on ¾ 6. rütm on hästi lihtne, enamasti kaheksandikud ja veerandnoodid 7. Laulab meeskoor 8. · 1. Teos on enamjaolt vaikne ja rahulik 2. Tempo on rahulik (Andante) 3. Algem pianos, kulminatsioonis tuleb laulda tugeva fortega, teos lõppeb pianosse 4. kuna teos on võõrkeelne, tuleb koorile tuua näiteid mõnede sõnade hääldustele · Mulle väga meeldib see teos. Sellepärast ma selle oma põhiteoseks valisingi. Mulle hästi meeldib teoses harmoonia liikumine.
Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908. aastal Peningi vallas ja suri 24.01.1993.aastal Tallinnas.Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM). Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat. Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus-tunnet.
1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879 Tartus. Kolmas 1880 Tallinnas, kuna teine läks ülihästi. Kooriliikumine oli aktiivsem Lõuna- Eestis. Arvo Pärt Kuulsaim Eesti helilooja maailmas. Sündis Paides, kuid lapsepõlve veetis Rakveres. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1963. Aastal. Siirdus elama Berliini , sest tema loominguvabadust piirati usuliste vaadete tõttu. 1980 aastal. Juba tema esimesed olid väga avangarlistlikud uuenduslikud, sest kasutas erinevaid kaasaegseid tehnikaid.
,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli Tanja Mihhailova ( Aurora ), Lauri Liiv ( homoseksuaal Luis Alberto Molina ) ja Koit Toome ( revolutsionäär Valentin Arregui Paz ). Lisaks esinesid ka Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobsn ja paljud teised minule mitte väga tuntud näitlejad. Etenduses osalesid ka Vanemuine sümfooniaorkester ja meeskoor. Võin ausalt öelda, et pole nii sünget muusikali näinud aga samas oli teema hea. Kui hinnata näitlejate tööd, siis lauljad suutsid ilusti oma osi usutavalt välja mängida. Kuigi vahepeal tundus, et Lauri Liiva homoseksuaalsus oli veidi üle paisutatud. Kuid tema lauluoskus ja näitlejaoskus muudes valdades parandas tema pisivea. Mulle meeldib väga Tanja Mihhailova ja ta sobis väga hästi oma ossa. Tema võimsa hääleta poleks see muusikal olnud üldsegi nii hea, kui oli.
lauldi neljahäälseid laule · 1814 a. Eesti Koolmeistrite Kool õpetati muusikat kui vajalikku ainet · Rosenplänter vajalik kasutada koolis klaverit, õpik ,,Öppeks kuidas klawwerit mängida", neljahäälse matuselaulu rajaja · Laiuse kihelkonnakool avati 1822 a., valmistas ette külakooliõpetajaid, olulisel kohal muusika · 1823 a. Laiuse esimene laulukoor (42 kirikuviisi ning üle 20 neljahäälse koraali) · 1828 a. heatasemeline meeskoor Laiusel, oli moodustatud kihelkonnakooli õpilastest, lauldi Bachi ja Händeli loomingut fuugasid, motette · 19. saj 40. aastail lauldi Laiuse külakoolides kirikulaule noodi järgi (noodilugemisoskus) · Nieländer viis kooride kuulsuse kihelkonnast kaugemale · Sajandi teisel poolel oli juhtivaks kultuurikeskuseks Laiuse kihelkonnakool · 1054 õpilast, kes said lauluõpetust nootide järgi · 1832/33 a. segakoor Simunas · 1830 a
augustil 2013 kell 20.00 ja lõppes 20. augusti varahommikul. Laulupidu tähistas ka 25 aasta möödumist Tartu X Muusikapäevadest, kus esmakordselt kõlasid tervikuna Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ( ,,Kaunimad laulud" , ,,Minge üles mägedele" , ,,Sind surmani", "Isamaa ilu hoieldes" , "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ) Öölaulupeole registreerus üle 40 kooriga kokku umbes tuhat lauljat. Teiste hulgas astusid üles Tartu Ülikooli meeskoor, Tartu 7 Ülikooli kammerkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor ja Emajõe Laulikud. Muusikutest esinesid muuhulgas Lenna Kuurmaa, Siiri Sisask, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Ott Lepland ja Riho Sibul, ansamblitest The Sun, Ultima Thule, Pantokraator, Justament, Jäääär, Singer Vinger ja Jääboiler. "Järjepidevuse" programm oli üles ehitatud muusikalisele
jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse
Kontserdiarvustus Tallinna poistekoori kontsert Ma käsin 27 nov. kolmapäeval kell 19.00 Kontserdimajas Tallinna poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli
Retsensioon Ooper "Tuhkatriinu" 14. novembril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Tuhkatriinu". Tegemist oli Giocchino Rossini teosega. Olin kuulnud, et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on tein...
· Juhid: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid(Valga koolmeister) · Pealtvaatajaid: u 15 000. Repertuaaris oli palju saksa ja vaimulikke laule. Jakobson andis välja laulude vihiku "Vanemuise kandlehääled" (repertuaaris Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu (2 eestikeelset). Väga saksasõbralik, baltiaadlid olid oodatud. Kohal 45 eesti meeskoori ja 1 saksa meeskoor. Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada ühtekuuluvustunnet, hoogustada kooride teket, et heliloojad hakkaksid ise looma. Beethoven "Kõik taevad laulvad", Mozart "Ave verum corpus" Laulupidu Tallinnas Jakob Hurt (1839 -1907) Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas Hurt oma kuulsa kõne, milles rõhutas hariduse tähtsust ning innustas eestlasi selles valdkonnas mitte leppima vähesega, vaid pürgima üha edasi
Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid ka soolot ning vahepeal laulis ainult meeskoor. Järgmisena kõlas võimsa orkestri sissemänguga Epigraaf II ja seejärel algas solisti laul tütarlastest. Kohe peale seda algas Mehetapja, kus jutustati Meelist, kus ta tappis enda uue kaasa. Pärast Mehetapjat algas Epigraaf III, mis oli väga lühike. Järgmisena külas Naisetapja, mis oli meeste esitusest ja jutustas Toomasest, kes tappis oma naise paku peal ära. Toomas visati karistuseks tulle. Selles osas laulsid ka naised soolot
Õigekirja kontrolltöö 1. Akrobaat, varietee, grammofon, borš, garantiin, palett, grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus, vareseparved, männimetsa kohal sirutus Kõpu majakatorn, U- kujuline kurv, saksa- ja vene keelne. 3. kaheksandas – kaheksandatesse Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4. Nooruk kõndis, sigaret hambusja müts peas, vaiksel kõrvaltänaval. Ei tohi rääkida isale, kes saab kurjaks e...
ja kerge kuulata. Ladinakeelsed sõnad panid minumeelest i-le täpi peale. Samuti meeldis viimane lugu nimega ,,Da pacem Domine" / ,,Issand, anna rahu" mis oli ka meeskooriseade esiettekanne. Seal loos oli hea kuulata kuidas kõrgem meeshääl laulis. Esitati veel järgmisi laule: ,,The Lamentations of Jeremiah", ,,Trivium" orelile, ,,A New Commandment", Most Holy Mother of God" ning The Lamentations of Jeremiah". Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koor asutas 1944. aastal Gustav Ernesaks. Hiljem on koori juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid. RAM on andnud üle 6000 kontserdi kõikjal üle maailma. Tänane RAM on kogu maailmas tuntud professionaalne koor. 2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy auhinna. Minule meeldis kontsert väga ning olen rahul et just selle kontserdi oma retsensiooniks valisin. Kui kellelgi avaneb võimalus RAMi kuulama minna siis soovitan väga
Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit. RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu.
taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM). Jaroslavlis kirjutas Ernesaks oma higihalja laulu "Mu isamaa on minu arm". Seal samas alustas oma lauljateed Georg Ots. Kunstiansamblite koosseisu kuulusid ka paljud kunstnikud Adamson, Sagrits, Bach, Sannamees, Luhtein. Eesti kunsti Grand Old Man emeriitprofessor Evald Okas on tunnistanud, et just seal Jaroslavlis arenes kõige rohkem tema kompositsioonimeel. Loomulikult oli see keeruline ja vastuoluline loominguperiood.
Tubin suri 1982. Aastal. Gustav Ernesaks. Looming:Üle 300 koorilaulu. Kirjutas ka 5 ooperit.(pole väga õnnestunud) Tuntuimaks on koorilaul ,,Mu Isamaa on minu arm". Kirjutanud ka lastelaule ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu" Veel tuntumaid laule ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Hakkame mehed minema"(pole ühtegi ,,s"-tähte). Looming enamasti rahvusliku ja romantilise alatooniga. Meloodiad on lihtsad. Elust: Tema elutööoks oli RAM-ainuke professionaalne ilmalik meeskoor maailmas. Lisaks sellele oli tal väga suur roll laulupidude elus hoidmisel. Ta oli mitmete laulupidude üldjuht. Õppis algul Tallinna konservatooriumis. Töötas kompositsiooniõpetajana. Suri 1993 aastal. Veljo Tormis. Looming: Tema looming on peamiselt koorile.Tema loominguline käekiri on muutunud väga palju võrreldes algusaegadega. Looming on läbinisti mõjutatud rahvalaulust, nii, et kuulates praegust loomingut ei saa tihti aru kas tegu on rahvalaulu ainetel kirjutatu või Tormise
lippe · Tartu riigiasutustel Vene keisririigi lipud · Kodukihelkonna rahvarõivad II päev ilmalik kontsert · Proov ülikooli maneezis · Tihe vihm, kuid palju rahvast · Kunileiu laulud läksid kordamisele · Jakob Hurda kõne eestlaste ühtekuuluvustunne rahvusliku liikumise hoogustamine · Õhtusöök Vanemuise aias III päev · Peoplatsil esinesid mõned koorid, orkestrid · Võistulaulmine Vanemuise aias (võitis meeskoor ,,Estonia") · Johann Voldemar Jannseni lõpukõne · Pasunakooride ühtulaul peo lõpp Arvamused · Hilisemaid hinnanguid positiivsed, negatiivsed · J. V. Jannsen ,,Enam ehk vähem lauldi kõik laulud paremini, kui selle lühikese ettevalmistuse kohta oleks võinud loota. See tegi rõõmu eesti lauljatele ja pidulaulujuhatahad, - noh, neist ära räägi, need oleks igale lauljale musu andnud." · C. R. Jakobson ,,Saksa soost õpetaja
Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester ja meeskoor. Muusikal jutustas kahest mehest, kes olid sattunud vanglasse.Ühe mehe nimi oli Molina ja teise mehe nimi Valentin.Algul ei saanud need kaks omavahel üldse läbi, kuna Molina elas fantaasiamaailmas,et põgeneda vanglast ja piinamisest.Mõni aeg hiljem hakkavad nad aga väga hästi läbi saama ning räägivad üksteisele ka oma saladusi,mida tahaks ka vanglaülemad teada.Molinale tehti ka ettepanek, et kui ta saab teada Valentini naise nime ja uurib tema
A- rühm 1)Ekspressionism kunstis, kunstnikud, kelle loomingus esmaselt avaldus. Näited konkreetsest teosest. *Väljendab rahutust *sünged ja kriiskavad värvid *rõhutati kontuure *korrapäratud kompositsioonid *kujutati massi. Inimest, kes on üksildane ja sünge, puudub kellegagi lähedus. Esmased jooned võib leida Goghi ja Munchi teostest. nt. Munchi"Karje" 2)Ekspressionism muusikas Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine (nt pp'st-fortesse; kammerlik orkester-hiiglaslikuks ork.) * Atonaalsus * Puudus kindel vorm * Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud * Tämber salapärane ja sünge. * Hiljem kasutati dodekafooniat, et korrapärastada atonaalsust. * Algas 1910ndatel. 3. Millest tuli kunstnike ja heliloojate huvi ekspressinismi vastu? Kuidas see peegeldub ooperi "Wozzeck" ainestikus? Nietzche seadis kahtluse alla jumala olemuse. Nüüd hakati seda tõsisemalt võtma. Muusikas sooviti edasi liikuda, mitte seista ühe koha peal. "Wozz...
Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt. RAM Click to edit Master text styles Second level · 1944. aasta sügisel asutati Third level Eestis kutseline meeskoor Fourth level Fifth level RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. · RAM oli esimene kunstiliselt
praegune Estonia Seltsi Segakoor. Teise maailmasõja ajal koontati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli (linna Venemaal). Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, ka solistid jne.). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojatelt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM (Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur populaarsus. Koor oli sagedane uudisloomingi tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat a helisloojad välismaalt, nende hulgas Dmitri Sostakovits, kes oli 20.sajandi üks silmapaistvamaid sümfoniste. RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sa alates 1958
Palju väikevorme. Orkestril on tuntud süidid ,,Sigurd Jorsalfar" jne. Griegi loomingu tipud on süit Pear Gynt. Süidis on 22 pala, millest helilooja koostas 2-neljast süidist koosnevat pala. Muusika on kirjutatud H Ibseni samanimelisele draamale. Elupõletajast Pear Gynt jutustab surevale emale Asele muinasjuttu. Vana mehena koju jõudes leiab ta eest ikka veel ootava pruudi. Edvard Grieg · Kantaat ,, Uus isamaa" meeskoor · Klveritsükkel ,,Lüürilised palad" ,,Kevad" · Soololaul ,, Sol Veigi laul" · Norra tants nr 2 · Klaverikontsert nr 1 I osa ,,Griegi klaverikontsert A-mol" · Orkestersüit nr 1 ,,Hommiku meeleolu" Pear Gynt · Pear Gynt ,, Mäekuninga koopas" 2
looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni. Surmani töötas mata õpsina. Friedrich August Saebelmann Helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog. töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane.
saksa lauludest. Laulud: Kungla rahvas, Oh laula ja hõiska, Munamäel, Kevade marss, Isamaa mälestus. Lauleldus: Uku ja vanemuine. Laulupeod 1.laulupidu toimus 1869 Tartus, mida korraldas vanemuise president ja Postimehe tegija Jansen. Kavas oli: 12 vaimulikku +14 ilmalikku. Ainult 2 neist oli eesti keelsed. A.Kunileiu laulud- Sind surmani, Mus isamaa on minu arm (sõnad Koidula). Esinesid põhiliselt Lõuna-Eesti koorid, osalejad majutati kodudesse- 749 lauljat, 45 koori ja 1 maksa meeskoor, 4 pasunakoori, 42 mängijaga. 2.laulupidu 1879 Tartus ja 3. 1880 Tallinnas. Peoluba oli raske hankida, kavade ülesehitusel oli probleeme. 3.laulupeol oli vähem rahvast (aint Põhja-Eestlased). Tekkisid uued kooriliigid, eestikeelne repetuaar suurenes, tulid ka raskemad laulud. Kolm esimest laulupidu on meile väga tähtsad, need andsid meile rahvuslikud traditsioonid. Laulupeoeel. 19.saj oli juba küllalt kirjaoskajaid, anti välja palju raamatuid, ent mitte noodiraamatuid
tekst). 2 eesti laulu: Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" (Koidula tekstid). Osalejaid oli kõikjalt üle Eesti (va Saaremaa), kokku 822 lauljat ja 56 pillimeest. Kuulajaid 15000. I päev: rongkäik, peo avamise jumalateenistus Toomeorus, vaimulike laulude kontsert II päev: ilmalikud laulud. Ühendkoori juhatas Jannsen ja Kunileid, puhkpilliorkestreid Wirkhaus III päev: üksikute kooride esinemine, laulsid 22 koori Vanemuise aias võistu, I koht Tallinna Estonia seltsi meeskoor Lisaks oli rohkesti kõnesid Hurdalt. Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist. Rahvale sisendas laulupidu usku ja lootust, andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks. Segakoorid jäeti eemale. Innustus luua uusi oma laule. Jakobson oli kuri saksaliku kava pärast, tema arvates sobisid eesti laulude eeskujuks soome viisid ja vanad eesti rahvalaulud. 6. Rahvapillid
Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru värav, Kadriorg, Hirvepark, Nõmme turg, Kurbade Kaskede allee 7. Ajalehed ja ajakirjad, almanahhid jt perioodikaväljaanded: ajakiri Keel ja Kirjandus, almanahh Linnutiivul, Õpetajate Leht, lasteleht Mõmmi, Loomingu Raamatukogu 8
7 Kohalikud ettevalmistused Ülilühikese aja tõttu kujunes laulude õppimine väga pingeliseks. Maarahvale oli õppimisaeg kevadiste põllutööde tõttu täiesti ebasobiv. Tartumaal Maarja-Magdaleenas oli koorilaulu arendanud kooliõpetaja M.Sõbu, kes koondas segakooriks oma kooli õpilasi ja neidusid ka väljastpoolt. Otsustati laulupeost osa võtta ja selleks moodustati meeskoor, kes õppis lühikese ajaga peokava selgeks. Äksi kihelkonnas töötas üliagaralt valla koolmeister P.Bugmann, kes asutas pasuna- ja segakoori, ning hiljem meeskoori. Ka Kärkna koor võttis osa laulupeost Bugmanni juhtimisel. Üheks kindlaks tugisambaks oli Väägvere pasunakoor D.O.Virkhausi juhtimisel. See koor oli juba 30 aastat tegutsenud ja püsis eestis juhtival kohal. Väägvere pasunakoor koosnes 22 liikmest ning oli laulupeol silmapaistvaim puhkpillikoor. 1868 aastal asutas P
organist/orelimängija, ooperilaulja, kapellmeiste/orkestrijuht, muusikaõpetaja. Töötas Peterburis, tema käe all õppis Tsaikovski. Tema vend oli Philipp Jakob Korell, oli 30 aastat tsaari ihuarst. Mitmehäälse koorilaulu tulek Esimene teadaolev kool kus 19 sajandi teisel aastakümnel neljahäälseid laule lauldi oli Kanepi kihelkonnas. Muusikaõpetuse seisukohalt kerkisid esile veel Laiuse kihelkonnakool, Torma(?) ja Põltsamaa koolid. Laiusel asutati hea tasemega meeskoor, oli suuteline laulma Bachi ja Handeli loomingut. Koor oli suuteline laulma noodi järgi. I laulupidu 17.06.1869, Tartu Seotud rahvusliku ärkamisega. Ilmus eestikeelne ajaleht Perno Postimees 1857, 1857-1861 ilmus Kalevipoja eepos; ilmus CKJ kolm isamaalist kõnet(?), keskuseks oli Tartu. Andis välja mitmeid laulukogumitte, lihtsad rahvalaulud. 1869 aasta veebruaris saadi keisri nõusolek korraldada Eesti laulupidu. Osa võtsid ainult meeskoorid ja pilliorkestrid
kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu.
(veel) elavad tegelased/sugulased/loomad asetuvad oma kohale/kohatusele kunstniku personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib teostuse ideest lähtuvalt. 2003. aastast on Rajangu tegelenud hoogsalt videokunstiga, ajendiks juba tänapäevane poliitiline sümboolika ning ihad ja hirmud, mida meedias nende abil inimestesse sugereeritakse. Taaskord meeldivalt värskendav oli tema 2004. aasta näitus Kunstihoones, kus meeskoor ühel häälel ja meelel laulis hukkunud sõduri kirstu ees. Näitusel on eksponeeritud suuremõõtmelised joonistused aastatest 1980-82 ning valikut autoritehnikas maalsarjast ,,Nõukogude ÖÖ" (1981-82). Seega saab näha teoseid, mis on loodud enne vägevat avatakti, mille kunstnik tegi 1984. aasta noortenäitusel maaliga ,,Näärikuust ja õmblusmasin". Kui 1981-82 loodud maale on nimetatud kunstniku diplomitööks, siis veel varem tehtud joonistused võiksid olla tegelemine lapsepõlve ja
J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P. Tsaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F. Händel ooper „Xerxes“ xerxese aaria (klavessiin, kastraat) W.A. Mozart ooper „Figaro pulm“ figaro aaria (eesti keeles, mees) aeg jõuab kätte W.A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
