Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega tegeletakse finantsjuhtimises ?
  • Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused ?
  • Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses ?
  • Mis on kapitali struktuuri kujundamine ?
  • Milles seisneb agentuurikonflikt ?
  • Mis on finantsinstrument ja tooge näide olulisematest finantsinstrumentidest ?
  • Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad ?
  • Kes on äriingel ?
  • Mida tähendab aktsiate emissioon ?
  • Missuguseid riiklike toetusi ettevõtetele Eestis pakutakse ja kes neid pakuvad ?
  • Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid ?
  • Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar ?
  • Mis on finantsinstitutsioon ?
  • Mis on intress ja intressimäär ?
  • Millies erineb lihtintress liitintressist ?
  • Mis on aastase ekvivalentne intressimäär ja milleks seda vaja kasutada on ?
  • Mis on reaalne intressimäär ja selle kasutusvaldkond ?
  • Mis on tulevikuväärtus ja mis on nüüdisväärtus ?
  • Mis on annuiteet ja selle kasutusvaldkond ?
  • Mis on perpetuiteet ja selle kasutusvaldkond ?
  • Milles erineb tavaline annuiteet rentannuiteedist ?
  • Mis on diskonteerimine ?
  • Mis on võlakiri, kes võlakirja vormis laenu võtavad ja kes laenu annavad ?
  • Mis roll on riigivõlakirjadel ?
  • Mis on munitsipaalvõlakiri ?
  • Milleks kasutatakse võlakirjade reitinguid (tooge näiteid reitingutest) ?
  • Milline on võlakirja reitingute seos oodatava tulususega ?
  • Mida tähendab võlakirja noteerimine diskontoga ?
  • Mis on võlakirja tulusus tähtajani ?
  • Mis on omaaktsiad ?
  • Mis on splittimine ja tooge ka selle näide ?
  • Mis on fondiemissioon ja selle kasutamise vajadus ?
  • Milles seisneb Gordoni mudeli idee ja miks seda vaja on ?
  • Milleks on vaja arvutada nt aktsia aastasele baasile viidud tulusust ?
  • Mida tähendab aktsia oodatav tulumäär ?
  • Milles seisneb omakapitali hind ja kuidas seda võimalik leida on ?
  • Mis on CAPM mudel ja mida sellega teha saab ?
  • Mis on beetakordaja ?
  • Kuidas defineeritakse ja mõõdetakse rahanduses riski ?
  • Mis on ühistupank ja milliseid ühistupankasid Eestis teate ?
  • Keskmised intressimäärad ?
  • Kuidas on hoiused tagatud Eestis ?
  • Mida tähendab krediteerimine ja tooge välja krediteerimise peamised reeglid ?
  • Mis on omafinantseerimise määr ja maksepuhkus ?
  • Kui kallid nad on praegu Eestis ?
  • Kui kallid nad on praegu Eestis ?
  • Mida arvestatakse eraisiku krediidivõime hindamisel ?
  • Mida arvestatakse ettevõtte krediidivõime hindamisel ?
  • Mis on laenu tegelik intressimäär ehk krediidikulukuse määr ?
  • Milles seisneb fikseeritud intressimäära erinevus ujuvast intressimäärast ?
  • Millest sõltub laenumarginaal ?
  • Milles erineb deebetkaart krediitkaardist ?
  • Milles erineb valuuta otsene kurss kaudsest kursist (tooge näide) ?
  • Kelle seisukohalt on esitatud valuuta ostu- ja müügikurss (tooge näide) ?
  • Mis on valuuta spreed ?
  • Mis on baaspunkt (tooge näide) ?
  • Mis on faktooring ja milleks seda kasutatakse ?
  • Mis on liising, tooge erinevad liisingu liigid ?
  • Mis mõttes erinevad reaalinvesteeringud finantsinvesteeringutest ?
  • Mis on portfelliinvesteeringud (tooge ka näide) ?
  • Mis on tuletisväärtpaber (tooge ka näiteid) ?
  • Mis iseloomustab riskikartlikku investorit ?
  • Mis tähendab riskikartlikkus ?
  • Millest võib sõltuda investori suhtumine riski ?
  • Kui palju olete nõus kaotama ?
  • Mis on väärtpaberiturul spekuleerimine ja kes on päevasisesed kauplejad ?
  • Kust lõpeb lühiajaline spekuleerimine ja algab pikaajaline investeerimine ?
  • Mis on investeerimishorisont ?
  • Millest võib sõltuda investeerimisstrateegia edukus ?
  • Milles erinevad väärtusstrateegiad kasvule orienteeritud strateegiatest ?
  • Milles erineb fundamentaalne analüüs tehnilisest analüüsist ?
  • Mis on repotehing ?
  • Mis on lühikeseks müük (tooge ka näide) ?
  • Kust kokku hoida ?
  • Mis on investeerimisfond ja tooge fondide erinevaid näiteid (nt indeksfond) ?
  • Miks ei tasu panna kõiki mune ühte korvi ?
  • Mida tähendab diversifitseerimine (tooge ka näide) ?
  • Mis iseloomustab Eesti investorit ?
  • Milles erineb riskikapitalifond riskifondist ?
  • Mis on indeksaktsia ja selle kasutamise mõttekus ?
  • Milles seisneb suletud fondi erisus avatud fondist ?
  • Mida tähendab fondide puhul varade lahususe printsiip ?
  • Mis iseloomustab Eesti II samba pensionifonde (tooge näiteid fondidest) ?
  • Mis iseloomustab Eesti III samba pensionifonde (tooge näiteid fondidest) ?
  • Mis on EPI indeksid ja nende areng viimase 5 aasta jooksul Eestis ?
  • Mida saab leida Sharpi suhtarvuga ?
  • Milles erineb börsi vabaturg alternatiivturust ?
  • Mis on õiglane hind börsil ?
  • Millised on börsi olulisemad funktsioonid ?
  • Mis on IPO (tooge näiteid Eestist) ?
  • Milles erineb Tallinna börsi põhinimekiri lisanimekirjast ?
  • Mida näitab väärtpaberituru sügavus ja turu laius ?
  • Mida näitab börsiindeks ?
  • Mis on TALSE ja OMXT ?
  • Mis iseloomustab Tallinna väärtpaberibörsi (areng, osalised, tehingud jms) ?
  • Mis funktsioon on väärtpaberite depositooriumil ?
  • Milles erineb turukäsk limiitkäsust ?
  • Mis iseloomustab ebaefektiivset börsi ?
  • Mida tähendab pooltugevalt efektiivne börs ?
  • Mis on mulliteooria (tooge ka näiteid) ?
  • Mis on kalendriefektid (tooge ka näiteid) ?
  • Kuidas on kaitstud väärtpaberiinvestorid Eestis ?
  • Mis määradega maksustatakse Eestis erinevaid väärtpaberiinvesteeringuid ?
 
Säutsu twitteris
  • Nimetage rahanduse erikursusi.
    Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud , finantsturud , rahateooria, kinnisvara rahndus jms.
  • Millega tegeletakse finantsjuhtimises?
    Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus , mikro - ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika . Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte . Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist.
  • Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga.
    Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujundamisega ja raha hankimisega kapitaliturgudelt.
    Investeerimisotsused
    Finantseerimisotused
    Bilansi aktivapoole kujundamine
    Bilansi passivapoole kujundamine
    Kapitali eelarvestamine
    Kapitali struktuuri kujundamine
    Investeerimisprojekti analüüs
    Kapitali hinna analüüs
    Investeerimisprojekt tuleb vastu võtta, kui see toob lisandväärtust
    Kapitali struktuur tuleb kujundada selline, mis minimeerib keskmise kapitali hinna
    Investeeringud käibekapitali
    Finantsinvesteeringud
    Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse
    Fikseeritud ja ujuva intressimääraga finantsinstrumendid
    Lühi- ja pikaajalised finantsinstrumendid
    Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid
  • Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses?
    Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine , mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all.
  • Mis on kapitali struktuuri kujundamine?
  • Milles seisneb agentuurikonflikt?
    Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida:
    • Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
    • Aktsionäride ja võlausaldajate vahel

    Agentuurikonflikt tekib juhtkonna ja aktsionäride vahel, kui juht omab vähem kui 100% ettevõttest. Siis hakkab juht tahtma näiteks rohkem vaba aega, kõrvalhüvesid. Juhtkond hakkab suurendama ja kinnistama oma võimu, suurendab põhjendamatult ettevõtet, sest see suurendab ka tema palka, aga need võivad olla väga lühiajalised eesmärgid, mis alguses kasvatavad edu, aga hiljem tekitavad probleeme.
  • Tooge välja finantsjuhi peamised tööülesanded.
    Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised:
    • Ettevõtte finantseerimise korraldamine
    • Ettevõtte krediidipoliitika kujundamine
    • Ettevõtte käibevara ja käibekapitali analüüs ning planeerimine
    • Ettevõtte põhivara analüüs ja planeerimine
    • Rahavoogude juhtimine
    • Ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine)
    • Ettevõtte rahandusriskide juhtimine ( valuutarisk , makserisk, likviidsusrisk jms)
    • Ettevõtte väärtuse juhtimine

  • Mis on finantsinstrument ja tooge näide olulisematest finantsinstrumentidest?
    Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital .
    Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt:
    • Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt)
    • Võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt)
    • Ostu- ja müügiõigust või –kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid)

  • Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad.
  • Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad?
    Riskikapital on kapital , mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol.
    Riskikapitali pakkujad :
    • Äriinglid või nende investeerimisfirmad
    • EstVCA liikmed (Eesti riskikapitali assotsatsiooni liikmed)

  • Kes on äriingel?
    Äriingel on keskmisest jõukam kogenenud ettevõtja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku ja põnevat väljundit. Ta on inimesena kõrge missioonitunde ja riskitaluvusega ning omab valmisolekut rahastada projekte nende varajases arengufaasis, kuhu riskikapital üldjuhtudel taha ei tule. Tal on oma tegevusvaldkonnas väga lai kontaktivõrgustik ning ta võib (aga ei pruugi) istuda mitme alustava ettevõtte juhatuses. Äriingel saab ettevõtjalt investeeringu ulatuses (vähem)osaluse, kuhu ta panustab lisaks rahale ka oma oskusteabe, aja ning kontaktivõrgustikul.
    12.Mida tähendab aktsiate emissioon ?
    Aktsiate emissioon võib olla avalik(public issue ) või suunatud (private issue). Avalik aktsiaemissioon tähendab, et kõigil huvilistel on võimalik osta finantsturult aktsiaid .
    13.Missuguseid riiklike toetusi ettevõtetele Eestis pakutakse ja kes neid pakuvad?
    Toetusi saab enamasti niisugust tüüpi kulutuste ja investeeringute katmiseks nagu uurimis - ja arendustegevus, töötajate väljaõpe ja osalemine messidel jms. Eestis tegeleb riiklike toetuste korraldamisega EAS, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasustus(KredEx), Keskkonna Investeeringute Keskus(KIK) ja Eesti Tehnoloogiaagentuur(ESTAG).
    14.Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid?
    Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid kellel on puudu. Neid vahendab finantsturg.
    Finantsinstrumendi liigid:
    Võlainstrumentide turg ;
    Omandiväärtpaberite turg;
    Valuutaturg ;
    Tuletisväärtpaberite turg
    15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar?
    Eurovaluutaturg on rahvusvaheline finantsturu osa, kus suurimad kommertspangad vahendavad tehingud eurovaluutas. Tegemist on enamasti pankadevahelise turuga. Eurovaluutaturg hakkas arenema 1950. aastate lõpus, mil esimene USA panga deposiit viidi Londoni panka. Nii tekkiski eurodollar. Eurodollarid on panga tähtajalised deposiidid, mis on domineeritud USA dollarites ja väljapoole USAd ja nende põhjal antakse eurodollarilaene. Seega ei ole see turg eurovaluuta vahetuseks ega pruugi asuda Euroopas. Eurovaluutaturg on kreeditiks, mitte makseteks.
    16.Mis on finantsinstitutsioon?
    Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile . Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised.
    17.Tooge välja finantsvahendajate tüübid.
    1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks( kindlustusseltsid , investeermisfondid, pensionifondid , liisingufirmad).
    2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad.
    3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid).
    18.Tooge välja finantseerimise vormid.
    MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS!
    Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberimissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul
    Poolotsene finantseermine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja ( maakleri ) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta.
    Kaudne finantseermine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel.
    19. Võrrelge omavahel mandri-Euroopa finantssüsteemi anglosaksi süsteemiga.
    VAADAKSE SEE KÜSIMUS ISE ÜLE, KONSPEKTID ENNE 2 PTK.
    Mandri-Euroopa finantssüsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimisele. Selles süsteemis on finantseerimisallikad pärit peamiselt kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna vähemusaktsionäride kaitse on Mandri-Euroopa süsteemis üsna halb, on tagajärg see, et finantsturud ei ole nii hästi arenenud kui anglosaksi süsteemis. Selles süsteemis on eriti probleemne väikeinvestorite kaitse.
    Anglosaksi süsteem. Selles süsteemis on olulisel kohal pensionifond , omades suurt osa riigi aktsiaturust. Pensionifondide, investeerimisfondide ja elukindlustusseltside juhid kontrollivad aktiivselt oma portfelliettevõtteid. Ettevõtte juhtide tegevuse eesmärgiks peab olema peamiselt aktsia hinna tõus.
    Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske korraga börsi kaudu vabaneda (tekiks ka suur hinnalangus) ja seetõttu ei jää muud üle, kui ise ettevõtte
    majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Suuremate ettevõtete peamiseks lühiajaliseks krediidivormiks on lühiajalised kommertspaberid, millega kaubeldakse finantsturgudel.
    Pikaajalise finantseerimisvormina
    tehakse finantsturul võlakirja- ja aktsiaemissioone. Pankade finantseerimise osakaal on üsna väike, kuid väikeettevõtted neid siiski kasutavad. Väga paljud ameeriklased omavad börsiettevõtete aktsiaid kas otse või kaudselt (pensionifondid) ja seega on nad aktsia hinna tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas.
    Eestit kui siirderiiki ei saa kummagagi neist kahest pakutud majandussüsteemist täpselt samastada. Sarnasusi on nii Mandri-Euroopa kui ka anglosaksi süsteemiga. Aktsiaturg on Eestis väga väike, omanike struktuur kontsentreeritud, vabalt kaubeldavate aktsiate arv turul väike. Samas on Eestis üsna tugev kommertspanganduse süsteem, mis võib olla üheks põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid. Eestis on võetud suund pigem anglosaksi majandussüsteemile. Olulise tõuke on selleks andnud hästi käivitunud sammastega pensionisüsteem. Ka reguleeritud väärtpaberiturg (börs) on viimasel ajal Eestis oluliselt edasi arenenud ja mitmed uued ettevõtted on end seal noteerinud.
    20.Mis on intress ja intressimäär?
    Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind.
    Intressimäär on seega raha kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast.
    21. Millies erineb lihtintress liitintressist?
    Lihtintress – lineaarne kasv;
    Liitintress – geomeetriline kasv
    Lihtintress kasvab ühtlaselt aritmeetlise jadana. Intressiarvutamine käib algsummalt.
    Liitintress on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidel. Liitintress kasvab geomeetrilise jadana ehk teisisõnu, liitintressi puhul on kapital kasv kiirenev, st mida suuremaks kapital kasvab, seda kiiremini ta kasvama hakkab. Selle põhjuseks on asjaolu, et järgmise perioodi intressi arvutatakse nii põhisummalt ehk alginvesteeringult kui ka eelmise perioodil saadud intressisummalt.
    22.Mis on aastase ekvivalentne intressimäär ja milleks seda vaja kasutada on?
    Aastast erineva perioodi korral tuleb käsitleda aastast ekvivalentset intressimäära. Sead tuleb arvutada sellepärast, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid ei saa otse võrrelda.
    23.Mis on reaalne intressimäär ja selle kasutusvaldkond ?
    Tegemist on inflatsiooniga ( nominaalse ) intressimääraga.
    Reaalne intressimäär– inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Rahandusotsuseid tehes tuleks arvestada reaalset intressimäära.
    SIIA OLEKS VAJA MIDAGI JUURDE, AINUS MIS MA KONSPEKTIST SAIN, POLE TÄISVASTUS! KELLEL RAAMAT ON ÄKKI VASTAB ÄRA JA SAADAB TAGASI
    24.Mis on tulevikuväärtus ja mis on nüüdisväärtus?
    Raha tulevikuväärtus on olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.
    Rahaühiku nüüdiväärtus on tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnud nii suur, kui on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. Nüüdisväärtuse leidmine on sisuliselt diskonteerimine .
    25. Mis on annuiteet ja selle kasutusvaldkond?
    Annuiteet on terve rida võrdsetes summades kindla intervaaliga laekuvaid järjestikuseid makseid teatud arvu aastate jookusl. Annuiteet eksisteerib kui:
    • Tingimused on täidetud üheaegselt
    • Ühesuurune makse iga periood (nt iga kuu panen oma palgast 100€ hoiusele)
    • Maksete perioodid võrdsed (nt iga kuu kannan raha)
    • Maksete lõpp on teada (nt lõpetan 100€ kandmise hoiusele viie aasta pärast)

    Kasutusvaldkond: laenu tagasimaksed, kindlustusmaksed, raha kogumine et autot osta kolme aasta pärast.
    26. Mis on perpetuiteet ja selle kasutusvaldkond?
    Perpetuiteet on annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu. Põhimõtteliselt on tegemist püsiva suurusega maksetega aga maksete lõppu pole teada.
    Perpetuiteet on nt pension, ettevõtte väärtuse hindamine, eelisaktsiad.
    27. Milles erineb tavaline annuiteet rentannuiteedist?
    Rentannuiteedi puhul saab raha ühe perioodi võrra rohkem intresse koguda, kuna makse on kohe perioodi alguses. Rentannuiteet saadakse hariliku annuiteedi kaudu. Rentannuiteet ei tähenda seda, et makseid on üks rohkem vaid seda, et maksed on üks periood nihkes.
    28. Mis on diskonteerimine?
    Diskonteerimine on raha nüüdisväärtuse leidmine
    MA EI OSKA ÖELDA KAS ÕPSILE SEE SOBIB (TÕENÄOLISELT MITTE) AGA SEE OLI AINUS ASI MIS LEIDSIN ÕPIKUST JA KONSPEKTIST
    29. Mis on võlakiri, kes võlakirja vormis laenu võtavad ja kes laenu annavad?
    Võlakiri on pikaajaline leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal võlakirja ostnud isikule. Võlakirja vormis võtavad laenu suured korporatsioonid finantsturult. Laenu annavad investeerimis - ja pensionifondid.
    30. Võrrelge omavahel diskontovõlakirja kupongivõlakirjaga.
    Diskontovõlakiri on tavaliselt kupongivõlakirjast lühemaajalisem. Lühiajalistel võlakirjadel välditakse kupongimakseid.
    MA EI OSKA ÖELDA KAS ÕPSILE SEE SOBIB (TÕENÄOLISELT MITTE) AGA SEE OLI AINUS ASI MIS LEIDSIN ÕPIKUST JA KONSPEKTIST
    31. Mis roll on riigivõlakirjadel?
    KUI KEEGI SIIA VASTUSE LEIAB ON SUPER
    32. Mis on munitsipaalvõlakiri?
    Munitsipaalvõlakirjad on kohalike omavalitsuste võlakirjad. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga. Sarnanevad ettevõtete võlakirjadega.
    33. Milleks kasutatakse võlakirjade reitinguid (tooge näiteid reitingutest)?
    Võlakirjade reitinguid kasutatakse seetõttu, et paljudel finantsinstitutsioonidel on keelatud spekulatiivsete võlakirjade omamine . Reitingud annavad teada võlakirjade riskist. Tuntumad on Moody , Standard& Poor , Fitch Investors Service . Väga madala reitinguga on tuntud rämpsvõlakirjad ja tagatiseta võlakirjad.
  • Milline on võlakirja reitingute seos oodatava tulususega?
  • Mida tähendab võlakirja noteerimine diskontoga?
    noteerimine on hinna määramine börsil, nii et võlakirja noteerimine on siis võlakirjale hinna määramine börsil, diskonto aga tähendab seda, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus, et siis arvestatakse võlakirjale hinna määramisel seda, mis on selle rahasumma tegelik väärtus tulevikus.
  • Mis on võlakirja tulusus tähtajani?
    Tulusus tähtajani (yield to maturity – YTM) on tulumäär, kui investor hoiab võlakirja lunastamistähtajani enda käes.
  • Võrrelge omavahel eelisaktsiat ja lihtaktsiat.
    Kriteerium
    Eelisaktsia
    Lihtaktsia
    Sisemine liik
    Hübriidväärtpaber(võlakiri+ aktsia)
    Lihtväärtpaber
    Dividendid
    Õigus saada iga aasta
    Otsustatakse aktsionääride koosolekul
    Otsustusõigus
    Väike
    Suur
    Nõue pankroti korral
    Enne lihtaktsionäre
    Jäävad kõige viimaseks
    Piirangud emiteerimisel
    1/3 aktsiakapitalist
    Puudub
    Kes kasutab?
    Nt riskikapitalistid
    Tavalised aktsionärid
  • Mis on omaaktsiad ?
    Omaaktsiad e
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #1 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #2 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #3 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #4 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #5 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #6 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #7 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #8 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #9 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #10 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #11 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #12 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #13 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #14 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #15 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #16 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #17 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #18 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #19 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #20 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #21 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #22 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #23 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #24 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #25 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #26 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #27 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #28 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #29 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #30 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #31 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #32 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 589 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor zxz89 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    finantsjuhtimises, järjest rohkem, finantseerimisotsused, riskikapital, äriingel, eurovaluutaturg, eurodollarid, finantsinstitutsioon, mittedepositaarseteks, vähemusaktsionäride kaitse, krediidivormiks, pangad, intressimäär, liitintress, reaalne intressimäär, raha tulevikuväärtus, rahaühiku nüüdiväärtus, annuiteet, perpetuiteet, perpetuiteet, diskonteerimine, võlakiri, diskontovõlakiri, munitsipaalvõlakirjad, börsiinvesteeringute puhul, omakapitali hind, turuindeksi beetakordaja, majandustegevuseks, tegevuspiirkonnaks, levinumateks riskideks, tagatisfond, omafinantseerimise määr, hagimenetluses, küsimused 67, perioodiline kogutagasimakse, infotehnoloogia arenguga, krediit, vekslitehingu aluseks, spot, kaudne kurss, faktooring, faktooring, liisinguliike, täisteenusliising, reaalinvesteeringute puhul, võõrandamisõigust või, empiirilised kogemused, investeerimisstrateegia, strateegia universaalsus, väärtusstrateegiad, tagatiseks, repotehing, investeerimisfond, investeerimisfond, võrreldes rahaturufondiga, pensionifond, pensionifondide tegevus, kasvufondiga, aktsiafond, väiksem riskiaste, fondi portfell, kel, portfelli diversifitseerimine, suletud fondid, avatud fond, lepinguline fond, osakute emitendiks, epi, epi, epi, väärtpaberibörs, vabaturul, alternatiivturg, tavalisest börsist, kapitaliturg, kauplemine, börsi ülesanne, turu põhialuseks, esmaemissioonidega, esmaturu mõiste, turu sügavus, dow jones, kaaludeks, börsi käibes, edastab evk, limiitkäsk, mullid

    Meedia

    Kommentaarid (4)

    northb profiilipilt
    northb: võiks kõigile küsimustele vastatud olla, muidu ok
    22:26 20-05-2012
    Lissy profiilipilt
    Lissy: Päris põhjalik materjal
    19:07 18-10-2011
    Cranky profiilipilt
    Cranky: Väga hea.
    16:50 28-04-2012


    Sarnased materjalid

    5
    doc
    Rahanduse aluste arvestuse vastused
    8
    doc
    Rahanduse alused arvestus
    16
    docx
    Rahanduse Kontrolltöö
    6
    doc
    Rahanduse aluste KT küsimuste vastused
    48
    doc
    Panganduse konspekt 2007
    64
    docx
    Majandusajaloo kontrolltöö
    24
    docx
    Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015
    64
    pdf
    Konspekt ettevõtte rahandus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun