Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused (4)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Majandus - Rahanduse alused
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega tegeletakse finantsjuhtimises?
  • Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused?
  • Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses?
  • Mis on kapitali struktuuri kujundamine?
  • Milles seisneb agentuurikonflikt?
  • Mis on finantsinstrument ja tooge näide olulisematest finantsinstrumentidest?
  • Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad?
  • Kes on äriingel?
  • Mida tähendab aktsiate emissioon?
  • Missuguseid riiklike toetusi ettevõtetele Eestis pakutakse ja kes neid pakuvad?
  • Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid?
  • Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar?
  • Mis on finantsinstitutsioon?
  • Mis on intress ja intressimäär?
  • Millies erineb lihtintress liitintressist?
  • Mis on aastase ekvivalentne intressimäär ja milleks seda vaja kasutada on?
  • Mis on reaalne intressimäär ja selle kasutusvaldkond?
  • Mis on tulevikuväärtus ja mis on nüüdisväärtus?
  • Mis on annuiteet ja selle kasutusvaldkond?
  • Mis on perpetuiteet ja selle kasutusvaldkond?
  • Milles erineb tavaline annuiteet rentannuiteedist?
  • Mis on diskonteerimine?
  • Mis on võlakiri kes võlakirja vormis laenu võtavad ja kes laenu annavad?
  • Mis roll on riigivõlakirjadel?
  • Mis on munitsipaalvõlakiri?
  • Milleks kasutatakse võlakirjade reitinguid tooge näiteid reitingutest?
  • Milline on võlakirja reitingute seos oodatava tulususega?
  • Mida tähendab võlakirja noteerimine diskontoga?
  • Mis on võlakirja tulusus tähtajani?
  • Mis on omaaktsiad?
  • Mis on splittimine ja tooge ka selle näide?
  • Mis on fondiemissioon ja selle kasutamise vajadus?
  • Milles seisneb Gordoni mudeli idee ja miks seda vaja on?
  • Milleks on vaja arvutada nt aktsia aastasele baasile viidud tulusust?
  • Mida tähendab aktsia oodatav tulumäär?
  • Milles seisneb omakapitali hind ja kuidas seda võimalik leida on?
  • Mis on CAPM mudel ja mida sellega teha saab?
  • Mis on beetakordaja?
  • Kuidas defineeritakse ja mõõdetakse rahanduses riski?
  • Mis on ühistupank ja milliseid ühistupankasid Eestis teate?
  • Keskmised intressimäärad?
  • Kuidas on hoiused tagatud Eestis?
  • Mida tähendab krediteerimine ja tooge välja krediteerimise peamised reeglid?
  • Mis on omafinantseerimise määr ja maksepuhkus?
  • Kui kallid nad on praegu Eestis?
  • Mida arvestatakse eraisiku krediidivõime hindamisel?
  • Mida arvestatakse ettevõtte krediidivõime hindamisel?
  • Mis on laenu tegelik intressimäär ehk krediidikulukuse määr?
  • Milles seisneb fikseeritud intressimäära erinevus ujuvast intressimäärast?
  • Millest sõltub laenumarginaal?
  • Milles erineb deebetkaart krediitkaardist?
  • Milles erineb valuuta otsene kurss kaudsest kursist tooge näide?
  • Kelle seisukohalt on esitatud valuuta ostu- ja müügikurss tooge näide?
  • Mis on valuuta spreed?
  • Mis on baaspunkt tooge näide?
  • Mis on faktooring ja milleks seda kasutatakse?
  • Mis on liising tooge erinevad liisingu liigid?
  • Mis mõttes erinevad reaalinvesteeringud finantsinvesteeringutest?
  • Mis on portfelliinvesteeringud tooge ka näide?
  • Mis on tuletisväärtpaber tooge ka näiteid?
  • Mis iseloomustab riskikartlikku investorit?
  • Mis tähendab riskikartlikkus?
  • Millest võib sõltuda investori suhtumine riski?
  • Kui palju olete nõus kaotama?
  • Mis on väärtpaberiturul spekuleerimine ja kes on päevasisesed kauplejad?
  • Kust lõpeb lühiajaline spekuleerimine ja algab pikaajaline investeerimine?
  • Mis on investeerimishorisont?
  • Millest võib sõltuda investeerimisstrateegia edukus?
  • Milles erinevad väärtusstrateegiad kasvule orienteeritud strateegiatest?
  • Milles erineb fundamentaalne analüüs tehnilisest analüüsist?
  • Mis on repotehing?
  • Mis on lühikeseks müük tooge ka näide?
  • Kust kokku hoida?
  • Mis on investeerimisfond ja tooge fondide erinevaid näiteid nt indeksfond?
  • Miks ei tasu panna kõiki mune ühte korvi?
  • Mida tähendab diversifitseerimine tooge ka näide?
  • Mis iseloomustab Eesti investorit?
  • Milles erineb riskikapitalifond riskifondist?
  • Mis on indeksaktsia ja selle kasutamise mõttekus?
  • Milles seisneb suletud fondi erisus avatud fondist?
  • Mida tähendab fondide puhul varade lahususe printsiip?
  • Mis iseloomustab Eesti II samba pensionifonde tooge näiteid fondidest?
  • Mis iseloomustab Eesti III samba pensionifonde tooge näiteid fondidest?
  • Mis on EPI indeksid ja nende areng viimase 5 aasta jooksul Eestis?
  • Mida saab leida Sharpi suhtarvuga?
  • Milles erineb börsi vabaturg alternatiivturust?
  • Mis on õiglane hind börsil?
  • Millised on börsi olulisemad funktsioonid?
  • Mis on IPO tooge näiteid Eestist?
  • Milles erineb Tallinna börsi põhinimekiri lisanimekirjast?
  • Mida näitab väärtpaberituru sügavus ja turu laius?
  • Mida näitab börsiindeks?
  • Mis on TALSE ja OMXT?
  • Mis iseloomustab Tallinna väärtpaberibörsi areng osalised tehingud jms?
  • Mis funktsioon on väärtpaberite depositooriumil?
  • Milles erineb turukäsk limiitkäsust?
  • Mis iseloomustab ebaefektiivset börsi?
  • Mida tähendab pooltugevalt efektiivne börs?
  • Mis on mulliteooria tooge ka näiteid?
  • Mis on kalendriefektid tooge ka näiteid?
  • Kuidas on kaitstud väärtpaberiinvestorid Eestis?
  • Mis määradega maksustatakse Eestis erinevaid väärtpaberiinvesteeringuid?
  • Nimetage rahanduse erikursusi.
    Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud , finantsturud , rahateooria, kinnisvara rahndus jms.
  • Millega tegeletakse finantsjuhtimises?
    Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus , mikro - ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika . Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte . Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist.
  • Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga.
    Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujundamisega ja raha hankimisega kapitaliturgudelt.
    Investeerimisotsused
    Finantseerimisotused
    Bilansi aktivapoole kujundamine
    Bilansi passivapoole kujundamine
    Kapitali eelarvestamine
    Kapitali struktuuri kujundamine
    Investeerimisprojekti analüüs
    Kapitali hinna analüüs
    Investeerimisprojekt tuleb vastu võtta, kui see toob lisandväärtust
    Kapitali struktuur tuleb kujundada selline, mis minimeerib keskmise kapitali hinna
    Investeeringud käibekapitali
    Finantsinvesteeringud
    Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse
    Fikseeritud ja ujuva intressimääraga finantsinstrumendid
    Lühi- ja pikaajalised finantsinstrumendid
    Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid
  • Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses?
    Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine , mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all.
  • Mis on kapitali struktuuri kujundamine?
  • Milles seisneb agentuurikonflikt?
    Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida:
    • Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
    • Aktsionäride ja võlausaldajate vahel

    Agentuurikonflikt tekib juhtkonna ja aktsionäride vahel, kui juht omab vähem kui 100% ettevõttest. Siis hakkab juht tahtma näiteks rohkem vaba aega, kõrvalhüvesid. Juhtkond hakkab suurendama ja kinnistama oma võimu, suurendab põhjendamatult ettevõtet, sest see suurendab ka tema palka, aga need võivad olla väga lühiajalised eesmärgid, mis alguses kasvatavad edu, aga hiljem tekitavad probleeme.
  • Tooge välja finantsjuhi peamised tööülesanded.
    Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised:
    • Ettevõtte finantseerimise korraldamine
    • Ettevõtte krediidipoliitika kujundamine
    • Ettevõtte käibevara ja käibekapitali analüüs ning planeerimine
    • Ettevõtte põhivara analüüs ja planeerimine
    • Rahavoogude juhtimine
    • Ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine)
    • Ettevõtte rahandusriskide juhtimine ( valuutarisk , makserisk, likviidsusrisk jms)
    • Ettevõtte väärtuse juhtimine

  • Mis on finantsinstrument ja tooge näide olulisematest finantsinstrumentidest?
    Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital .
    Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt:
    • Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt)
    • Võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt)
    • Ostu- ja müügiõigust või –kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid)

  • Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad.
  • Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad?
    Riskikapital on kapital , mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol.
    Riskikapitali pakkujad :
    • Äriinglid või nende investeerimisfirmad
    • EstVCA liikmed (Eesti riskikapitali assotsatsiooni liikmed)

  • Kes on äriingel?
    Äriingel on keskmisest jõukam kogenenud ettevõtja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku ja põnevat väljundit. Ta on inimesena kõrge missioonitunde ja riskitaluvusega ning omab valmisolekut rahastada projekte nende varajases arengufaasis, kuhu riskikapital üldjuhtudel taha ei tule. Tal on oma tegevusvaldkonnas väga lai kontaktivõrgustik ning ta võib (aga ei pruugi) istuda mitme alustava ettevõtte juhatuses. Äriingel saab ettevõtjalt investeeringu ulatuses (vähem)osaluse, kuhu ta panustab lisaks rahale ka oma oskusteabe, aja ning kontaktivõrgustikul.
    12.Mida tähendab aktsiate emissioon ?
    Aktsiate emissioon võib olla avalik(public issue ) või suunatud (private issue). Avalik aktsiaemissioon tähendab, et kõigil huvilistel on võimalik osta finantsturult aktsiaid .
    13.Missuguseid riiklike toetusi ettevõtetele Eestis pakutakse ja kes neid pakuvad?
    Toetusi saab enamasti niisugust tüüpi kulutuste ja investeeringute katmiseks nagu uurimis - ja arendustegevus, töötajate väljaõpe ja osalemine messidel jms. Eestis tegeleb riiklike toetuste korraldamisega EAS, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasustus(KredEx), Keskkonna Investeeringute Keskus(KIK) ja Eesti Tehnoloogiaagentuur(ESTAG).
    14.Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid?
    Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid kellel on puudu. Neid vahendab finantsturg.
    Finantsinstrumendi liigid:
    Võlainstrumentide turg ;
    Omandiväärtpaberite turg;
    Valuutaturg ;
    Tuletisväärtpaberite turg
    15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar?
    Eurovaluutaturg on rahvusvaheline finantsturu osa, kus suurimad kommertspangad vahendavad tehingud eurovaluutas. Tegemist on enamasti pankadevahelise turuga. Eurovaluutaturg hakkas arenema 1950. aastate lõpus, mil esimene USA panga deposiit viidi Londoni panka. Nii tekkiski eurodollar. Eurodollarid on panga tähtajalised deposiidid, mis on domineeritud USA dollarites ja väljapoole USAd ja nende põhjal antakse eurodollarilaene. Seega ei ole see turg eurovaluuta vahetuseks ega pruugi asuda Euroopas. Eurovaluutaturg on kreeditiks, mitte makseteks.
    16.Mis on finantsinstitutsioon?
    Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile . Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised.
    17.Tooge välja finantsvahendajate tüübid.
    1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks( kindlustusseltsid , investeermisfondid, pensionifondid , liisingufirmad).
    2.Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumente ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerifirmad ja investeerimispangad.
    3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid).
    18.Tooge välja finantseerimise vormid.
    MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS!
    Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberimissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul
    Poolotsene finantseermine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja ( maakleri ) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta.
    Kaudne finantseermine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel.
    19. Võrrelge omavahel mandri-Euroopa finantssüsteemi anglosaksi süsteemiga.
    VAADAKSE SEE KÜSIMUS ISE ÜLE, KONSPEKTID ENNE 2 PTK.
    Mandri-Euroopa finantssüsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimisele. Selles süsteemis on finantseerimisallikad pärit peamiselt kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna vähemusaktsionäride kaitse on Mandri-Euroopa süsteemis üsna halb, on tagajärg see, et finantsturud ei ole nii hästi arenenud kui anglosaksi süsteemis. Selles süsteemis on eriti probleemne väikeinvestorite kaitse.
    Anglosaksi süsteem. Selles süsteemis on olulisel kohal pensionifond , omades suurt osa riigi aktsiaturust. Pensionifondide, investeerimisfondide ja elukindlustusseltside juhid kontrollivad aktiivselt oma portfelliettevõtteid. Ettevõtte juhtide tegevuse eesmärgiks peab olema peamiselt aktsia hinna tõus.
    Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske korraga börsi kaudu vabaneda (tekiks ka suur hinnalangus) ja seetõttu ei jää muud üle, kui ise ettevõtte
    majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Suuremate ettevõtete peamiseks lühiajaliseks krediidivormiks on lühiajalised kommertspaberid, millega kaubeldakse finantsturgudel.
    Pikaajalise finantseerimisvormina
    tehakse finantsturul võlakirja- ja aktsiaemissioone. Pankade finantseerimise osakaal on üsna väike, kuid väikeettevõtted neid siiski kasutavad. Väga paljud ameeriklased omavad börsiettevõtete aktsiaid kas otse või kaudselt (pensionifondid) ja seega on nad aktsia hinna tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas.
    Eestit kui siirderiiki ei saa kummagagi neist kahest pakutud majandussüsteemist täpselt samastada. Sarnasusi on nii Mandri-Euroopa kui ka anglosaksi süsteemiga. Aktsiaturg on Eestis väga väike, omanike struktuur kontsentreeritud, vabalt kaubeldavate aktsiate arv turul väike. Samas on Eestis üsna tugev kommertspanganduse süsteem, mis võib olla üheks põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid. Eestis on võetud suund pigem anglosaksi majandussüsteemile. Olulise tõuke on selleks andnud hästi käivitunud sammastega pensionisüsteem. Ka reguleeritud väärtpaberiturg (börs) on viimasel ajal Eestis oluliselt edasi arenenud ja mitmed uued ettevõtted on end seal noteerinud.
    20.Mis on intress ja intressimäär?
    Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind.
    Intressimäär on seega raha kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast.
    21. Millies erineb lihtintress liitintressist?
    Lihtintress – lineaarne kasv;
    Liitintress – geomeetriline kasv
    Lihtintress kasvab ühtlaselt aritmeetlise jadana. Intressiarvutamine käib algsummalt.
    Liitintress on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidel. Liitintress kasvab geomeetrilise jadana ehk teisisõnu, liitintressi puhul on kapital kasv kiirenev, st mida suuremaks kapital kasvab, seda kiiremini ta kasvama hakkab. Selle põhjuseks on asjaolu, et järgmise perioodi intressi arvutatakse nii põhisummalt ehk alginvesteeringult kui ka eelmise perioodil saadud intressisummalt.
    22.Mis on aastase ekvivalentne intressimäär ja milleks seda vaja kasutada on?
    Aastast erineva perioodi korral tuleb käsitleda aastast ekvivalentset intressimäära. Sead tuleb arvutada sellepärast, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid ei saa otse võrrelda.
    23.Mis on reaalne intressimäär ja selle kasutusvaldkond ?
    Tegemist on inflatsiooniga ( nominaalse ) intressimääraga.
    Reaalne intressimäär– inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Rahandusotsuseid tehes tuleks arvestada reaalset intressimäära.
    SIIA OLEKS VAJA MIDAGI JUURDE, AINUS MIS MA KONSPEKTIST SAIN, POLE TÄISVASTUS! KELLEL RAAMAT ON ÄKKI VASTAB ÄRA JA SAADAB TAGASI
    24.Mis on tulevikuväärtus ja mis on nüüdisväärtus?
    Raha tulevikuväärtus on olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.
    Rahaühiku nüüdiväärtus on tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnud nii suur, kui on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. Nüüdisväärtuse leidmine on sisuliselt diskonteerimine .
    25. Mis on annuiteet ja selle kasutusvaldkond?
    Annuiteet on terve rida võrdsetes summades kindla intervaaliga laekuvaid järjestikuseid makseid teatud arvu aastate jookusl. Annuiteet eksisteerib kui:
    • Tingimused on täidetud üheaegselt
    • Ühesuurune makse iga periood (nt iga kuu panen oma palgast 100€ hoiusele)
    • Maksete perioodid võrdsed (nt iga kuu kannan raha)
    • Maksete lõpp on teada (nt lõpetan 100€ kandmise hoiusele viie aasta pärast)

    Kasutusvaldkond: laenu tagasimaksed, kindlustusmaksed, raha kogumine et autot osta kolme aasta pärast.
    26. Mis on perpetuiteet ja selle kasutusvaldkond?
    Perpetuiteet on annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu. Põhimõtteliselt on tegemist püsiva suurusega maksetega aga maksete lõppu pole teada.
    Perpetuiteet on nt pension, ettevõtte väärtuse hindamine, eelisaktsiad.
    27. Milles erineb tavaline annuiteet rentannuiteedist?
    Rentannuiteedi puhul saab raha ühe perioodi võrra rohkem intresse koguda, kuna makse on kohe perioodi alguses. Rentannuiteet saadakse hariliku annuiteedi kaudu. Rentannuiteet ei tähenda seda, et makseid on üks rohkem vaid seda, et maksed on üks periood nihkes.
    28. Mis on diskonteerimine?
    Diskonteerimine on raha nüüdisväärtuse leidmine
    MA EI OSKA ÖELDA KAS ÕPSILE SEE SOBIB (TÕENÄOLISELT MITTE) AGA SEE OLI AINUS ASI MIS LEIDSIN ÕPIKUST JA KONSPEKTIST
    29. Mis on võlakiri, kes võlakirja vormis laenu võtavad ja kes laenu annavad?
    Võlakiri on pikaajaline leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal võlakirja ostnud isikule. Võlakirja vormis võtavad laenu suured korporatsioonid finantsturult. Laenu annavad investeerimis - ja pensionifondid.
    30. Võrrelge omavahel diskontovõlakirja kupongivõlakirjaga.
    Diskontovõlakiri on tavaliselt kupongivõlakirjast lühemaajalisem. Lühiajalistel võlakirjadel välditakse kupongimakseid.
    MA EI OSKA ÖELDA KAS ÕPSILE SEE SOBIB (TÕENÄOLISELT MITTE) AGA SEE OLI AINUS ASI MIS LEIDSIN ÕPIKUST JA KONSPEKTIST
    31. Mis roll on riigivõlakirjadel?
    KUI KEEGI SIIA VASTUSE LEIAB ON SUPER
    32. Mis on munitsipaalvõlakiri?
    Munitsipaalvõlakirjad on kohalike omavalitsuste võlakirjad. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga. Sarnanevad ettevõtete võlakirjadega.
    33. Milleks kasutatakse võlakirjade reitinguid (tooge näiteid reitingutest)?
    Võlakirjade reitinguid kasutatakse seetõttu, et paljudel finantsinstitutsioonidel on keelatud spekulatiivsete võlakirjade omamine . Reitingud annavad teada võlakirjade riskist. Tuntumad on Moody , Standard& Poor , Fitch Investors Service . Väga madala reitinguga on tuntud rämpsvõlakirjad ja tagatiseta võlakirjad.
  • Milline on võlakirja reitingute seos oodatava tulususega?
  • Mida tähendab võlakirja noteerimine diskontoga?
    noteerimine on hinna määramine börsil, nii et võlakirja noteerimine on siis võlakirjale hinna määramine börsil, diskonto aga tähendab seda, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus, et siis arvestatakse võlakirjale hinna määramisel seda, mis on selle rahasumma tegelik väärtus tulevikus.
  • Mis on võlakirja tulusus tähtajani?
    Tulusus tähtajani (yield to maturity – YTM) on tulumäär, kui investor hoiab võlakirja lunastamistähtajani enda käes.
  • Võrrelge omavahel eelisaktsiat ja lihtaktsiat.
    Kriteerium
    Eelisaktsia
    Lihtaktsia
    Sisemine liik
    Hübriidväärtpaber(võlakiri+ aktsia)
    Lihtväärtpaber
    Dividendid
    Õigus saada iga aasta
    Otsustatakse aktsionääride koosolekul
    Otsustusõigus
    Väike
    Suur
    Nõue pankroti korral
    Enne lihtaktsionäre
    Jäävad kõige viimaseks
    Piirangud emiteerimisel
    1/3 aktsiakapitalist
    Puudub
    Kes kasutab?
    Nt riskikapitalistid
    Tavalised aktsionärid
  • Mis on omaaktsiad ?
    Omaaktsiad e tresooraktsiad e hoidlaaktsiad ( treasury stock) on aktsiaseltsi emiteeritud aktsiad , mis ei ole käibes, vaid on ajutiselt aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud ja tema enda käes.
  • Mis on splittimine ja tooge ka selle näide?
    Üheks levinumaks on aktsiate ositamine ehk tükeldus ehk splittimine. See on operatsioon , mille käigus asendatakse üks suure nimiväärtusega aktsia mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga, kuid aktsiakapital jääb samaks.
    Näide: Üks aktsia nimiväärtusega 100 krooni asendatakse 10 aktsiaga nimiväärtusega 10 krooni. Kuna käigusolevate aktsiate arv kümnekordistus, langes 10 korda ka ühe aktsia turuhind.
  • Mis on fondiemissioon ja selle kasutamise vajadus?
    Teine tuntud aktsiaoperatsioon on fondiemissioon. Selle käigus suurendatakse ettevõtte aktsiakapitali teiste omakapitali kirjete (eelmiste perioodide jaotamata kasum jms) arvel. Omakapitali kogus selle tulemusena ei muutu. Vajandus seisneb nt omakapitali korrastamises, aktsiatelikviidsuse suurendamises.
  • Võrrelge omavahel raamatupidamisväärtust, teoreetilist väärtust ja turuväärtust.
    Aktsia raamatupidamisväärtus on määratud bilansis, turuväärtus on noteeritud ettevõtte aktsial olemas börsinoteeringuna, mittenoteeritud ettevõtetel see praktiliselt puudub, kuigi seda on võimalik leida. Aktsia hinna leidmise vajadus tekib eelkõige ühinemiste ja liitumiste hetkel, kui on vaja määrata, mis hinnaga omandisuhe muutub. Börsiinvesteeringute puhul on selle määramine aga oluline selleks, et selgitada välja, kas aktsia on turul üle- või alahinnatud (lisakasu saamise eesmärgil).
  • Milles seisneb Gordoni mudeli idee ja miks seda vaja on?
    Gordoni mudeli ideeks on leida lihtaktsia sisemine väärtus. Gordoni mudeli kaudu leitakse konstantse dividendikasvuga lihtaktsia väärtus. Seda on vaja näiteks selleks, et investorid saaksid hinnata kas nende omatavad aktsiad on üle või ala hinnatud.
  • Milleks on vaja arvutada nt aktsia aastasele baasile viidud tulusust?
    See võimaldab erineva tähtajaga investeeringuid üksteisega võrrelda.
  • Mida tähendab aktsia oodatav tulumäär?
    Aktsia oodatav tulumäär ( expected rate of return ) on kõigi tulevikus realiseeruda võivate potentsiaalsete tulumäärade kaalutud aritmeetiline keskmine, kusjuures kaaludeks on iga potentsiaalse tulumäära esinemise tõenäosus.
  • Milles seisneb omakapitali hind ja kuidas seda võimalik leida on?
    Omakapitali hind ehk tulunorm näitab ärijuhtidele, milline peab olema omanike käsutusse jääv tuluosa (otsesemalt: nende käsutusse jääv vaba raha ettevõttes), suhtena ettevõtte omakapitali suurusesse.
    Omakapitali hinna leidmiseks on kaks võimalust.
    1. Ajalooliste andmete põhjal. (Hinnatakse minevikus saadud keskmist tulusust)
    2. Rahandusteoreetiliste mudelite põhjal. (Kasutatakse näiteks CAPM või Gordoni mudelit. Neid võib vajadusel ka modifitseerida.)
    Rahandusteoreetiliselt saab omakapitali hinda leida enamasti kahe mudeli abil:
    • Gordoni mudel,
    • CAPM.
  • Mis on CAPM mudel ja mida sellega teha saab?
    Kõige teaduslikum ja palju kasutatav meetod on finantsvarade hindamise mudel CAPM (capital assets pricing model). Selle mudeli alusel sõltub omakapitali hind sellest, kas investoril on diversifitseeritud portfell , kas tegemist on suure või väikese ettevõttega, kas ettevõte on börsil noteeritud või mitte, kas tegemist on arenenud või arenguriigi ettevõttega.
  • Mis on beetakordaja ?
    Beetakordaja näitab, kas ettevõte on turul riskitaseme poolest keskmisest ettevõttest riskantsem või mitte. Turuindeksi beetakordaja on üks. Kui näiteks aktsia beetakordaja on kaks, siis turutulumäära 1%line tõus viib aktsia tulumäära 2%lisele tõusule.
  • Kuidas defineeritakse ja mõõdetakse rahanduses riski?
    Rahandusteoorias defineeritakse riski kui võimalike tulemuste hajuvust oodatava tulemuse suhtes. Finantsanalüütikud kasutavad riskist rääkides mõistet “ volatiilsus ” (volatility). Väärtpaberi tulususe volatiilsus on seda suurem, mida laiem on võimalike tulemuste ulatus ning mida suurem on ekstreemsete tulemuste (nii positiivsete kui ka negatiivsete) tõenäosus.
    Riski mõõtmiseks võib kasutada järgmiseid statistikuid:
    1) standardhälve,
    2) dispersioon.
  • Nimetage peamisi finantsteenuseid.
    Informeerimine, nõustamine, väärtpaberi-, arveldus-, finantseerimisteenused, hoiustamine, finantsriskide juhtimine, finantsgarantiid, liising , faktooring , valuutavahetus.
  • Mille suhtes erineb krediidiasutus finantseerimisasutusest (tooge nende näiteid Eestist).
    Krediidiasutus ( kommertspank ) on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.
    Finantseerimisasutus (hoiu-laenuühistu, liisingufirma, investeerimisfond ) on äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või järgmiste tehingute tegemine:
    • laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute
    finantseerimise tehingud;
    • liisingutehingud;
    • arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
    • mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide, vekslite)
    väljastamine ja haldamine;
    • tagatis - ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
    • tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduses sätestatud kaubeldavate
    väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite,
    hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
    • väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ning toimingud ;
    • klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ning äriühingute ühinemise,
    jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
    • rahamaakleri tegevus;
    • vara valitsemine ning investeerimisnõustamine;
    • väärtpaberite hoidmine ning haldamine.
    Erinevalt krediidiasutusest ei või finantseerimisasutus teha hoiustamistehinguid avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks.
    Näited Eestist???
    (Krediidiasutused Eestis: AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank , AS SEB Pank, BIGBANK AS, MARFIN PANK EESTI AS, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS)
    (Finantsseerimisasutused Eestis ???)
  • Mis on ühistupank ja milliseid ühistupankasid Eestis teate?
    Ühistupank (hoiu-laenuühistu) ( credit union) on finantseerimis-asutus, millel on õigus rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes oma liikmeskonnalt. Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid.
    Ühistupangad Eestis: Tartu Hoiu-laenuühistu
  • Nimetage erinevaid riske panganduses ja defineerige neist kaks.
    Levinumateks riskideks on krediidirisk , likviidsusrisk ja intressimäärarisk.
    Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata. Selle põhjuseks võib olla kliendi maksejõuetus vms. Krediidiriski realiseerumisel võib halvimal juhul pank minna ka pankrotti .
    Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega.
  • Nimetage erinevaid hoiuse liike ja kui suured on nende keskmised intressimäärad Eestis.
    Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised:
    • üleöödeposiit;
    • nõudmiseni hoius ( arvelduskonto );
    • säästuhoius;
    • tähtajaline hoius.
    Nende keskmised intressimäärad???
  • Kuidas on hoiused tagatud Eestis?
    Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond . Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.
    Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr puudub.
  • Mida tähendab krediteerimine ja tooge välja krediteerimise peamised reeglid?
    Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo ‘ma usun’. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks.
    Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise kaotuse ning tulu saamatajäämise.
    Üldtunnustatud krediteerimise reeglid on järgmised:
    • enne laenu andmist tuleb analüüsida kliendi maksevõimelisust;
    • pank peab nõudma laenajalt tagatist;
    • pank peab kontrollima laenu kasutamise sihipärasust;
    • oma töötajatele ja aktsionäridele antavatel laenudel on ranged piirangud;
    • laenude andmisel peab pank lähtuma krediidiriski kontsentreerumise piirmääradest;
    • pank peab moodustama võimalike kahjude katmiseks reserve .
    56. Mis on omafinantseerimise määr ja maksepuhkus?
    • Omafinantseerimise määr on see osa laenuprojektist, mida laenusaaja peab rahastama omavahenditest.
    • Maksepuhkus on periood, mille kestel laenuvõtja ei pea tasuma põhisumma

    tagasimakseid, vaid ainult intressi tagastamata jäägilt. Seda kasutatakse laenusaaja maksevõime ajutise halvenemise korral.
  • Nimetage olulisemaid eraisikulaene ja kui kallid nad on praegu Eestis?
    • Arvelduslaen (krediitkaardi vormis)
    • Tarbijalaen
    • Õppelaen
    • Eluasemelaen

  • Tooge välja SMS laenu spetsiifika.
    SMS laenu saavad võtta kodanukud alates 20. või 21. eluaastast. See on paindlik laen – saavad võtta ka katseajaga töötajad; võimalus laenata väiksem summa kui pangast laenu võttes. SMS laenu võttes lisandub tagasimakstavale summal lihtintress või liitintress. SMS laen võib takistada eluasemelaenu saamist, seda eriti nö tsükklise sattudes (võetakse laen ning siis võetakse järgmine, et esimest tagasi maksta jne).
  • Nimetage olulisemaid ettevõtluslaene ja kui kallid nad on praegu Eestis?
    • Käibekapitalilaen
    • Investeerimislaen

  • Mida arvestatakse eraisiku krediidivõime hindamisel?
    Tuleb hinnata sissetulekute stabiilsust ja prognoosida tulevikusissetulekuid. Tuleb rangelt eristada, missugune osa sissetulekutest on palk ja muud tulud. Põhjus on selles, et palk on enamasti stabiilne sissetulekuallikas, aga muud tulud võivad olla ajutise loomuga. Lisaks sissetulekutele tuleb uurida ka väljaminekuid.
  • Mida arvestatakse ettevõtte krediidivõime hindamisel?
    Krediidivõimelisust hinnatakse enamasti finantsaruandluse analüüsi põhjal. Analüüsitakse bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoo aruandeid. Pankasid huvitab eelkõige likviidsuse ja maksevõime analüüs ning rahavoo aruande analüüs (sh vabad rahavood ). Investeerimislaenu puhul on vaja teha finantsnäitajate tulevikuprognoosid ja investeerimisprojekti finantsanalüüs koos riskianalüüsiga.
  • Võrrelge erinevaid tagatise vorme.
    Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks.
    • Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad.
    • Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Erinevus käendusest seisneb selles, et garantii ei tähenda solidaarset, vaid täiendavat vastutust, mis rakendub vaid siis, kui võlgnik ei ole võimeline ise laenu tasuma. Seetõttu on garantii andmine pangale kehvem, sest pärast ise maksmist ei ole tal enam õigust nõuda võlgnikult tasutut tagasi.
    • Vallaspant jaguneb omakorda käsi-, registri-, väärtpaberi- ja ehitisepandiks. Käsipant ( lombard ) on pant , mille korral antakse panditav ese üle pandipidaja valdusse. Registerpant on pant, mille korral jääb panditud vallasasi pantija valdusesse ning pant

    registreeritakse vastavas registris. Registripandi liikideks on transpordivahendite pant, kommertspant, intellektuaalse omandi pant.
    • Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant.

  • Iseloomustage eraisiku pankrotti ja võlakaitse seadust Eestis.
    • Pankrotimenetlus võib kesta väga pikalt, sõltuvalt halduri töö kiirusest, võimalike kohtuvaidluste arvust ja kulgemise kiirusest jms. Hagimenetluses on aega võlga sisse nõuda 10 aastat, pankrotimenetluses vaid 5 aastat. Lisaks peatuvad intressid ja viivised. Vara läheb müüki (va väga isiklik ja “vajalik” vara). 5 aasta jooksul peab ära andma peaaegu kogu palga. Alles jääb min palk + kolmandik iga ülalpeetava kohta (suurepalgalistel %). Pangad reeglina eraisikutele pankrotti ei soovita (peatuvad intressid, viivised, suured kulud, laenu ei saagi kõike tagasi ajamahukas).
    • Võlakaitseseadus hakkab Eestis kehtima 5. aprill 2011. Vastutus jagatakse panga ja laenaja vahel. Võlgasid hakatakse ümberkujundama (maksepuhkus, maksetähtaja pikendamine jne). Lihtsutsub eraisiku pankrot : saab taotleda võlgadest vabanemist juba 3.a pärast, igakuisest sissetulekust jääb rohkem järele ning kohus saab keelata võlgniku (laenaja) vara kiire müügi. Pankadele suurema riski tõttu võivad laenud minna kallimaks.

  • Mis on laenu tegelik intressimäär ehk krediidikulukuse määr?
    Nimetatud näitaja väljendatakse protsentides ning näitab laenu tegelikku kulu aastasel baasil.
  • Milles seisneb fikseeritud intressimäära erinevus ujuvast intressimäärast?
    Fikseeritud intressimäära puhul määratakse lepingus kindlaks intresside absoluutsuurus või fikseeritakse intressimäär. Ujuva intressimäära puhul seotakse laenuintressimäär mingi baasintressimääraga, mille muutumisel toimub muutus ka konkreetse laenu intressimaksetes. Määratakse ka intresside arvutamise alused, millest sõltub ka tegelik intressimäär.
  • Mis on EURIBOR ja kui suur on praegu 6 k EURIBOR ja selle areng viimasel 10 aastal?
    • EURIBOR (European interbank offered rate) on euro laenuintressimäär üleeuroopalisel pankadevahelisel rahaturul .
    Küsimused 67-77
  • Millest sõltub laenumarginaal?
    Laenumarginaal sõltub laenusummast, sissetulekust ja olemasolevatest kohustustest, ehk laenu teenindusvõimest kokku ning lisaks senisest krediidiajaloost ja ka tagatise likviidsusest. Laenumarginaal võib laenulepingu muutmisel laenuperioodi jooksul nii tõusta kui ka langeda.
  • Nimetage erinevaid laenuamortisatsioonigraafikuid ja mis on nendest enim kasutatav Eestis?
    Lineaarse meetodi ( linear method ) korral arvestatakse intress tagasimaksmata põhivõlgnevuselt. Laenu põhiosa võib tasuda kas võrdsete osadena või vabas vormis. Laenu perioodiline kogutagasimakse on igal perioodil erinev.
    Annuiteedimeetodi (annuity method) korral makstakse põhivõlgnevus alati tagasi koos intressiga. Kõik tagasimaksete üldsummad on võrdsed (annuiteetsed), kuid proportsioonid põhivõla tagasimakse ning intressiosa vahel aja jooksul muutuvad. Intressiosa väheneb pidevalt ja tagasimakstava võlgnevuse osa suureneb pidevalt.
    Ma seda nüüd ei tea kumb siis Eestis enim kasutatav on.
    69.Milles seisneb lineaarse laenuamortisatsioonigraafiku erinevus annuiteedigraafiku ees?
    Annuiteetlaenu intressimaksed on suuremad lineaarse võrdse põhiosa tagasimaksega meetodi omast, sest annuiteetlaenuga väheneb laenujääk aeglasemini. Lineaarse meetodi tagasimaksed on aga alguses suuremad.
  • Nimetage erinevaid arveldusteenuseid.
    Makseid võib sooritada sularahas või sularahata vormis. Sularahata arvelduste tegemiseks peab kliendil olema pangas avatud arvelduskonto. Sularahata makseid saab teha järgmiste makseinstrumentide abil:
    • maksekorraldus,
    • deebet- või krediitkaart ,
    • inkassokorraldus,
    • tšekk,
    • veksel.
    Maksekorraldus (clean payment )21 on maksja panga korraldus maksta rahasaajale teatud rahasumma. Tegemist on väga levinud odava makseinstrumendiga. Maksumus sõltub eelkõige maksekorralduse liigist. Aastakümned tagasi olid levinud paberil maksekorraldused. Seoses infotehnoloogia arenguga on hakanud järjest rohkem levima internetipanga maksekorraldused. Seetõttu on oluliselt langenud ka maksekorralduste tegemise hind.
  • (Maksekorralduse algatajaks on maksja. Maksenõudekorralduse algatajaks on makse saaja.)
    Maksekorraldused saab liigitada ühekordseteks maksekorraldusteks ning püsi- ja otsemaksekorraldusteks. Püsimaksekorralduse puhul annab klient oma pangale käsu maksta perioodiliselt teatud isikule ühesuurune summa, otsekorralduse puhul saab pank kliendi arve, millel olev summa tuleb perioodiliselt maksta. Levinud makseinstrumentidena on tänapäeval kasutusel
    krediit - ja deebetpangakaardid ( VISA , MasterCard jt). Krediitkaardiga saab raha kasutada rohkem, kui on arvelduskontol, deebetkaardiga üksnes oma raha ulatuses.
    Inkassokorraldus tähendab kliendi raha sissenõudmise korraldust panga poolt veksli või muu dokumendi alusel.
    Tšekk (cheque, check ) on tšeki väljaandja kirjalik käsk krediidiasutusele kanda kindel rahasumma tšeki omaniku pangakontole või väljastada sularaha. Pangatšekk on rahamaksja panga väljaantud ja garanteeritud tšekk. Klienditšeki vormistab rahamaksja ise. Reisitšekk on finantsasutuse (nt VISA) garanteeritud tšekk, millega on võimalik reisidel tasuda kauba ja teenuste eest või vahetada see sularahaks teise riigi valuutas. Tšekkidega arveldamiseks tuleb välja kirjutada klienditšekk või osta panga tšekiraamat. Kui tšeki omanik midagi ostab, annab ta tšeki müüjale, kes esitab selle pangale väljamaksmiseks.
    Veksli puhul on tegemist eraõigusliku võlakohustusega, mis annab veksli võtjale õiguse nõuda vekslil märgitud rahasumma tasumist veksli kehtivuse tähtaja möödumisel. Vekslitehingu aluseks on kommertslaen, mis tähendab sisuliselt seda, et ostetud kauba või teenuste eest on jäädud võlgu (võlgnikul on tekkinud kreditoorne ja kauba müüjal debitoorne võlgnevus).
  • Milles erineb deebetkaart krediitkaardist?
    Krediitkaardiga saab raha kasutada rohkem, kui on arvelduskontol, deebetkaardiga üksnes oma raha ulatuses.
  • Nimetage erinevaid makseviise?
    Tuntuimateks makseviisideks on sularahamakse ja pangaülekanne maksekorralduse alusel.
    Ma nüüd päris hästi ei tea, kas äkki see 70. küsimuse vastus käib ka selle alla.
  • Mis on valuuta spotkurss ja mis forvardkurss
    Forvardkurss on lepinguline kurss , mille alusel tulevikus tehing toimub. Forvardlepingu sõlmimisel ei tarvitse kliendil raha olla, seda on vaja alles tehingu väärtuspäeval ehk kokkulepitud päeval tulevikus, mil tehing sooritatakse.
    Spot -kurss - kiirvahetusel arvestatav hetkekurss.
  • Milles erineb valuuta otsene kurss kaudsest kursist (tooge näide)?
    Otsese kursi puhul näidatakse ühe ühiku välisvaluuta hind kodumaises valuutas. Näiteks 1 USD eest saab 12 EEKi (eestlase seisukohalt). Kaudne kurss on ühe ühiku kodumaise valuuta hind välisvaluutas. Näiteks 1 EEKi eest saab osta 0,083 USDd.
  • Kelle seisukohalt on esitatud valuuta ostu- ja müügikurss (tooge näide)?
    Valuutakurss on esitatud alati valuutaga kaupleva institutsiooni seisukohalt. Ostukursiga ostavad pangad klientidelt valuutat ja see on alati väiksem kui müügikurss. Müügikursiga pangad müüvad valuutat. See on alati suurem kui ostukurss.
  • Mis on valuuta spreed?
    Valuuta spreediks nimetatakse valuuta müügi- ja ostukursi vahet.
    Kui pangal ei ole soovi antud valuutaga kaubelda, siis on spreed suur. Kui pank tahab valuutat osta, siis tõstab ta valuuta ostukurssi. Kui ta tahab suuremat kasumit, siis tõstab spreedi.
  • Mis on baaspunkt (tooge näide)?
    Baaspunktiks (basis point – bp) nimetatakse valuutaturul suurust 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. Sisuliselt on tegemist 0,01%ga. Nt. 25 bp on 0,25% ehk 0,0025.
  • Mis on faktooring ja milleks seda kasutatakse?
    Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringufirma ehk faktoori (factor) ja kaupade või teenuste müüja vahel, mille kohaselt faktoor finantseerib müüja käibekapitali müügiarvete diskonteerimise vormis.
    Tänapäeval hõlmab faktooringu kompleksteenus järgmisi elemente:
    • müüja müügiarvete ostmist ja diskonteerimist;
    • müügiarvete haldamist (laekumiste jälgimist, suhtlemist ostjatega) ja rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt ;
    • müüjafirma krediidi- ja välisvaluutariski maandamist.
    Faktooringut saab kasutada debitoorse võlgnevuse juhtimise instrumendina. Arvete faktoorimise puhul loovutab müüja oma nõude ostja vastu faktooringufirmale. Kui saabub arve maksetähtaeg, siis ettevõtte klient tasub arve juba faktoorile. Sisuliselt on tegemist müüja rahaga , mida ta aga ei saa kohe müümisel kätte. Jääbki järele kaks võimalust: kas võtta laenu, kui muidu ei tulda igapäevaste arvete tasumisega toime, või kasutada faktooringut ehk kiirendada oma raha laekumist klientidelt. Kuna tegemist on nö oma raha varem kättesaamisega, siis ei ole vaja lisatagatist, sest selleks on debitoorne võlgnevus. Seetõttu on faktooring hea finantseerimise viis ettevõtetele, kellel ei ole pangast võimalik laenu saada.
    Faktooringut on mõttekas kasutada püsiklientide puhul, sest muidu peab iga kliendi kohta määrama limiidid ja maksetingimused , mis tõstab oluliselt müümise tehingukulusid.
    Faktooring on ettevõttele kasulik järgmiste aspektide tõttu:
    • aitab suurendada ettevõtte müügikäivet,
    • suurendab ettevõtte konkurentsivõimet turul;
    • vähendab finantskohustusi bilansis;
    • suurendab likviidsust ja maksevõimet;
    • aitab teha täpsemaid lühiajalisi finantsplaane ;
    • võimaldab klientidele pikemaid maksetähtaegu ja toob seega kliente juurde;
    • aitab hinnata ostjatega kaasnevat makseriski.
    Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringufirma ehk faktoori (factor) ja kaupade või teenuste müüja vahel, mille kohaselt faktoor finantseerib müüja käibekapitali müügiarvete diskonteerimise vormis.
    Tänapäeval hõlmab faktooringu kompleksteenus järgmisi elemente:
    • müüja müügiarvete ostmist ja diskonteerimist;
    • müügiarvete haldamist (laekumiste jälgimist, suhtlemist ostjatega) ja rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt;
    • müüjafirma krediidi- ja välisvaluutariski maandamist.
    Faktooringut saab kasutada debitoorse võlgnevuse juhtimise instrumendina. Arvete faktoorimise puhul loovutab müüja oma nõude ostja vastu faktooringufirmale. Kui saabub arve maksetähtaeg, siis ettevõtte klient tasub arve juba faktoorile. Sisuliselt on tegemist müüja rahaga, mida ta aga ei saa kohe müümisel kätte. Jääbki järele kaks võimalust: kas võtta laenu, kui muidu ei tulda igapäevaste arvete tasumisega toime, või kasutada faktooringut ehk kiirendada oma raha laekumist klientidelt. Kuna tegemist on nö oma raha varem kättesaamisega, siis ei ole vaja lisatagatist, sest selleks on debitoorne võlgnevus. Seetõttu on faktooring hea finantseerimise viis ettevõtetele, kellel ei ole pangast võimalik laenu saada.
    Faktooringut on mõttekas kasutada püsiklientide puhul, sest muidu peab iga kliendi kohta määrama limiidid ja maksetingimused, mis tõstab oluliselt müümise tehingukulusid.
    Faktooring on ettevõttele kasulik järgmiste aspektide tõttu:
    • aitab suurendada ettevõtte müügikäivet,
    • suurendab ettevõtte konkurentsivõimet turul;
    • vähendab finantskohustusi bilansis;
    • suurendab likviidsust ja maksevõimet;
    • aitab teha täpsemaid lühiajalisi finantsplaane;
    • võimaldab klientidele pikemaid maksetähtaegu ja toob seega kliente juurde;
    • aitab hinnata ostjatega kaasnevat makseriski.
  • Võrrelge pangalaenu ja faktooringut.
    Faktooring on kallim kui lühiajaline pangalaen.
    Põhilised erinevused
    Faktooring
    Pangalaen
    Taotlemine
    Kiire, lihtne
    Aeglane, keerukas
    Tagatise olemasolu vajadus
    Nõue puudub
    Vajalik
    Suure käibe olemasolu vajadus
    Nõue puudub
    Vajalik
    Tegevuste ajalugu
    Ei ole oluline
    Oluline
    Ajakulu (päevades)
    10-14
    60-180
    Põhinemine põhivaradel
    Ei põhine
    Põhineb
    Varade väärtuse piiramine
    Ei piira
    Piirab
    Majandustulemuste esitamise vajalikkus
    Puudub
    Vajalik
    Bilansimahu suurenemine
    Ei suurenda
    Suurendab
    Müügi rahastamine
    Paindlik
    Jäik
    Juhtkonna kohustused
    Vähenevad
    Suurenevad
    Kiire rahastamine maksetega viivitamisel
    Jah
    Ei
    Produktiivsuse suurenemine
    Jah
    Võib-olla
    Kasvav krediidi määr
    Jah
    Ei
  • Mis on liising, tooge erinevad liisingu liigid?
    Liising (leasing) on materiaalse vara pikaajaline25 rent. Rendileandja (lessor) annab rentnikule (lessee, leasee) kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Olenevalt liisingu tüübist saab rentija hiljem vara omanikuks või tagastab selle rentijale.
    Vara liisijaks võib olla ka müüja. Sellisel juhul on tegemist otsese liisinguga. Kui aga müüja ja ostja vahel on veel liisingufirma, siis on tegemist kaudse liisinguga.
    Liisingu peamisteks objektideks on tavaliselt:
    • sõidukid,
    • arvutustehnika,
    • seadmed ,
    • kinnisvara.
    Liisinguliike on mitmeid. Kõige üldisemalt võib liisinguliigid jaotada kasutusrendiks ja kapitalirendiks.
    Täisteenusliising on tavaliselt nende eriliik.
    Kasutusrendi ( operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama.
    Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi . Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru.
    Kasutusrendi eriliigiks on auto täisteenusliising. Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid.
    Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb liisitav vara liisija bilanssi arvele ja ta arvestab sellelt ka kulumit. Selle juures on positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi.
  • Mis mõttes erinevad reaalinvesteeringud finantsinvesteeringutest?
    Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud .
  • Mis on portfelliinvesteeringud (tooge ka näide)?
    Portfelliinvesteeringute eesmärgiks on vaid investeeringult tulu teenimine . Näiteks vähemosaluse ostmine ettevõttes ja ettevõtte (juhtimis)tegevuse mittesekkumine.
  • Võrrelge omavahel erinevaid investeerimisobjekte likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel.
    Selgub, et kõrgemat likviidsust pakuvad ikkagi vaid väärtpaberid, tulususe varieeruvus on kõikidel investeerimisobjektidel üsna suur, riskantseimateks investeeringuteks on tavaliselt tooreaine ja kunstiteosed (k.a tuletisinstrumendid ), investeeringut on kulukas teha eelkõige nendesse instrumentidesse, mis pole väärtpaberid. Investeeringute keerukuse aste sõltub pigem konkreetsest objektist, kuid enamasti on rakse määrata hinda tuletisinstrumentidel ning kunstiteostel.
  • Võrrelge omavahel erinevaid väärtpabereid likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel.
  • Mis on tuletisväärtpaber (tooge ka näiteid)?
    Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või - kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt:
    1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast,
    2) intressimäärast,
    3) väärtpaberiindeksist,
    4) valuutavahetuskurssidest,
    5) krediidi- ja muudest riskidest,
    6) kauba või väärismetalli börsi- või turuhinnast.
  • Mis iseloomustab riskikartlikku investorit?
    Kui riskantse investeeringu oodatav tulu võrdub investeeritava summaga , siis loobub investeerimisest.
  • Mis tähendab riskikartlikkus?
    Riskikartlikkus tähendab, et investorid eelistavad alati madalamat standardhälvet kõrgemale. Oluline on välja arvutada ka oodatav tulumäär.
  • Milles erineb absoluutne riskikartlikkus suhtelisest riskikartlikkusest ja mis inimesi valdavalt iseloomustab?
    Investori absoluutne riskikartlikkus (absolute risk aversion) on investori kasulikkusfunktsiooni omadus, mis iseloomustab riskantsetesse aktivatesse investeeritud vahendite mahu muutust investori rikkuse muutudes .
    Arvatakse, et enamikule investoritele on omane kahanev absoluutne riskikartlikkus.
    Investori suhteline riskikartlikkus (relative risk aversion) on investori kasulikkusfunktsiooni omadus, mis iseloomustab riskantsetesse aktivatesse investeeritud vahendite osatähtsuse muutust investori rikkuse muutudes.
    Käesoleval ajal pole jõutud ühtsele seisukohale, milline on enamiku investorite suhteline riskikartlikkus.
  • Millest võib sõltuda investori suhtumine riski?
    Investori suhtumine riski sõltub järgmistes teguritest:
    • psühholoogiline ettevalmistus,
    • rikkus ja tulude stabiilsus,
    • finantskohustuste suurus ja vastutustundlikkus,
    • vanus ja tervis,
    • tulevane rahavajadus.

  • Tooge välja investeerimisprotsessi etapid.
    Riskikartlikkus/tolerants Investeerimiseesmärk
    Investeerimishorisont Juriidilised piirangud
    Maksustaatus Olemasolevad investeeringud Vahendite hulk
    STRATEEGIA JÄLGIMINE
    AKTIVATE JAOTUS VARAKLASSIDE VAHEL
    PORTFELLIHALDURI ÜLESANDED
    INVESTEERIMISSTRATEEGIA VALIK
    INVESTEERIMISOBJEKTIDE VALIK
    STRATEEGIA ELLUVIIMINE
    TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
    Investeerimisprotsess algab investori eelistuste ja vajaduste väljaselgitamisest. Esmalt tuleks välja selgitada investori suhtumine riski. Teiseks oluliseks komponendiks, millega investeerimisstrateegia valimisel ja portfelli koostamisel tuleb arvestada, on investeerimishorisondi pikkus ning regulaarsete väljamaksete vajadus. Samuti on investeerimisstrateegia kujundamisel oluline investori maksustaatus. Kuigi Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, erineb oluliselt juriidiliste ja füüsiliste isikute maksustamine. Samuti residentide ja mitteresidentide maksustamine.
    Tähtis on kindlaks teha, kui suures ulatuses olete nõus riskima ja mis on rahavajadus vahepeal . Kas saate pikalt või lühidalt investeerida jne. Kehtestada piirangud endale, et juhtida investeeringuid. Kui palju olete nõus kaotama? Investeeringu tähtaeg ja likviidsus.
    Peale investorit iseloomustavate karakteristikute väljaselgitamist tuleb otsustada, mis liiki varasid ja millises mahus portfelli lülitada – teostada aktivate jaotus. Uurimused on näidanud, et otsus mis liiki varaklasse (võlakirjad, aktsiad, kinnisvara jms) portfelli lülitada määrab suuresti ära selle, milline on portfellilt saadav tulusus ja milline on sellega seonduv riskitase. Valik tuleb teha ka selles osas, kas portfelli lülitada ainult kodumaised aktivad või omandada ka välisaktivaid. Olles määratlenud aktivate klassid , millesse raha paigutada, tuleks valida konkreetsed väärtpaberid, mida omandada. Väärtpaberite valik võib olla nii passiivne kui ka aktiivne. Esimesel juhul kas ostetakse juhuslikult valitud väärtpabereid või koostatakse mingit turuindeksit jäljendav portfelli. Aktiivse väärtpaberivaliku puhul üritatakse leida väärtpabereid, mis on turu poolt momendil kas ala- või ülehinnatud.
    Olles paika pannud investorile sobiva investeerimisstrateegia tuleb hakata seda ellu viima. Empiirilised kogemused on aga kahjuks näidanud, et strateegiaid , mis suudavad “lüüa turgu” reaalses majanduskeskkonnas pole lihtne leida. Selle põhjuseks on raskused strateegia elluviimisel. Strateegia elluviimisel tuleb arvestada, mida rohkem ja kiiremaid tehinguid strateegia rakendamine nõuab, seda suuremad on strateegia ellurakendamisega seonduvad kulud.
    Investeerimisstrateegia on süstemaatiline viis otsustamaks, milliseid aktivaid osta, müüa või hoida. Investeerimisstrateegiad võivad baseeruda objektiivsetel või subjektiivsetel kriteeriumitel.
  • Mis on väärtpaberiturul spekuleerimine ja kes on päevasisesed kauplejad?
    Investeerimiseesmärgiks võib näiteks olla pikaajalise kapitalikasvu saavutamine või lühiajalistelt turuliikumistelt võitmine. Eesmärgipüstitus sõltub muuhulgas investeeritava vara suurusest . Tagasihoidliku algkapitaliga lühiajalistele turuliikumistele spekuleerimine tähendab üldjuhul märkimisväärseid tehingukulusid, kuid suuremate positsioonidega võib ka lühiajaline spekulatsioon olla arvestatav alternatiiv pikaajalisele investeerimisele.
    Kust lõpeb lühiajaline spekuleerimine ja algab pikaajaline investeerimine ? Kui raamatupidamislikult tõmmatakse pikaajalise investeeringu kriteeriumiks vähemalt üheaastane periood, siis finantsinvesteeringute vallas ei saa üheaastast investeeringut veel pikaajaliseks nimetada. Erinevad autorid tõmbavad siin piiri erinevatesse kohtadesse, kuid üle viieaastast investeerigu võib juba nimetada pikaajaliseks. Lühiajalist investorit võib nimetada ka kauplejaks (trader) või spekulandiks. Sõnal “ spekulant ” ei ole siinjuures vähimatki halba varjundit. Liialdamata võib öelda, et lühiajalised spekulandid on finantsturu toimimiseks sama vajalikud kui hapnik inimesele. Lühiajaliste kauplejate hulgas võib eristada lühiajaliste positsioonide võtjaid, kes teevad panuseid päevasisestele liikumistele väärtpaberite hinnas – päevasisesed kauplejad (day-traders)
  • Mis on investeerimishorisont?
    Investeerimishorisondi puhul tuleb vastata küsimusele, kui pikaks ajaks soovitakse investeerida. Investeerimishorisont võib varieeruda mõnest minutist mõnekümne aastani.
  • Millest võib sõltuda investeerimisstrateegia edukus?
    Investeerimisstrateegia edukus sõltub paljudest teguritest:
    • Strateegia sobivus hetke üldmajandusliku olukorraga – mõned strateegiad töötavad paremini majandusbuumi tingimustes, teised stagnatsiooni perioodidel.
    • Strateegia universaalsus – kas see töötab erinevate üldmajanduslike tingimuste puhul, erinevate investeerimisportfelli suuruste korral.
    • Varade paigutuse ja väärtpaberite valiku omavaheline kokkusobivus – näiteks strateegiat, mille kohaselt ostetakse väärtpabereid, mis viimasel nädalal on tõusnud (väärtpaberite valimisel tehtav otsus), tuleks üle vaadata ja kohandada sagedamini kui kord aastas (varade paigutamisel tehtav otsus).
    • Investori distsipliin ja kinnipidamine valitud strateegiast.

  • Milles erinevad väärtusstrateegiad kasvule orienteeritud strateegiatest?
    Väärtusstrateegiad – otsitakse aktivaid, mille hinnad on fundamentaalselt põhjendamatult madalad. Allahinnatuse põhjuseks võib olla majandusharu ebapopulaarsus, aktsia jäämine investori tähelepanu alt kõrvale. Üks maailma tuntumaid selle strateegia propageerijaid ja kasutajaid on Warren Buffett (tema investeerimisfirma nimi on Berkshire Hathaway).
    Kasvule orienteeritud strateegiad – siin ei hoolita niivõrd väärtpaberi praegusest allahinnatusest kui tuleviku kasvuperspektiividest. Viimaste aastate kasvuaktsiateks on peetud nn. uue majanduse ja tehnoloogiasektori väärtpabereid. Üks maailma tuntumaid selle strateegia propageerijaid ja kasutajaid on William J. O’ Neill .
  • Milles erineb fundamentaalne analüüs tehnilisest analüüsist?
    Üldiselt võib investorite lähenemise investeerimisele jagada kaheks - fundamentaalsel analüüsil põhinev ja tehnilisel analüüsil põhinev. Kuigi mõlema eesmärk on üks (tulevase aktsiahinna ennustamine ), on teed selle eesmärgini erinevad. Fundamentaalne analüüs seob finantsanalüüsi ettevõtte, sektori ja kogu majanduse tasandil, tehniline analüüs põhineb ajaloolistel aktsiahindadel. (NB! Seda vastust ei leidnud konspektist ega slaididelt, vaid sellelt lehelt: https://fp.lhv.ee/forum/threadView?threadId=115962&topic=forum_topic.invest&forumPage=true&userNameLimit=15&threadNameLimit=33 )
  • Mis on repotehing?
    Repotehing (repurchase) ehk väärtpaberite müük tagasiostu kohustusega kindlal tähtajal tulevikus ja eelnevalt fikseeritud hinnaga (sisuliselt väärtpaberi müüja lühiajaline krediteerimine). Pank või klient müüb teisele pangale või kliendile finantsvara (nõudeid, veksleid, võlakirju, muid väärtpabereid) tingimusel, et üleantud vara müüakse tagasi üleandjale lepingus fikseeritud hinna eest kindlal tähtajal. Tagatiseks on väärtpaberid. Ja hinnaks on siis intress. Repotehing on suure finantsvõimendusega lühiajaline investeerimisstrateegia, mis kuulub ühtlasi ka riskantse investeerimisstrateegia alla.
    97. Mis on lühikeseks müük (tooge ka näide)?
    • Strateegia langeval turul
    • Laenatakse väärtpaberid> müüakse kallilt (raha jääb ootele) > oodatakse langust > ostetakse odavalt tagasi > tagastatakse laenajale.
    • Riskid :
      • kaotus on limiteerimata
      • pikaajaline lühike positsioon riskantne (keskmine tõus umbes 12% aastas)
      • margin -call, automaatne positsiooni sulgemine
    • Igasugused piirangud: mis aktsiaid saab osta, mis situatsioonis, tagatisküsimused jne

    Riskantsemates strateegiates kasutatakse võimendusega tehinguid. Võimendusega tehingud on vajalik instrument aktiivsele investorile. Võimendusega tehingute alla kuuluvad raha laenamine aktsiate tagatisel (repotehingud) ja väärtpaberite laenamine (tuntud termini lühikeseks müük all). Näiteks kui investor usub väga kindlalt turu tõusu, siis saab ta laenata oma väärtpaberite tagatisel raha ja täiendavalt selle investeerida aktsiatesse. Kui turg tõusu läheb, siis teenib investor kahekordselt, kuna aktsiate hulk on suurem. Samas, kui investor usub turu langusse, siis saab ta kasutada lühikeseks müüki ja teenida ka perioodidel kui turud on languses.
    Näide 1. Investeerimist õpetavate õppejõude käest on olnud kuulda, et tihti suhtuvad hiljuti börsilt head kasumit saanud tudengid skeptiliselt investeerimise teooriatesse. Selle põhjuseks on asjaolu, et pole kogetud raskemaid aegu. Antud konspekti autor eristab edukat investeerijat ebaedukast järgmise kriteeriumi alusel: tõusval turul oskab igaüks raha teha, aga professionaalne investor oskab ka langeval turul edukas olla (või vähemalt mitte oluliselt raha kaotada). Langeva turu tarvis on välja töötatud eri strateegiad (siin vaatleme lühikeseks müüki).
    Selleks, et investeerida, tuleb kõigepealt siiski säästa. Kust kokku hoida? Sellesse suhtutakse investeerimise alases kirjanduses suhteliselt sarnaselt. Enamasti soovitatakse vältida kulutusi nn ülearusele luksusele. Näiteks ei soovitata osta keskklassi inimestel liigselt kalleid autosid: 64 000 eurot maksev Mercedes odavneb kolme aastaga umbes 20 000 euroni, seega päevas umbes 13 eurot + intressid, kasko jms. Ja seda iga päev. Samuti pole vaja osta nn viimase malli elektroonikat kallite tarbimislaenudega jms. Kokku saab hoida ka reisimise pealt, kaupu osta hulgimüügist, külastada allahindluskampaaniaid, süüa kohvikute asemel kodus jne.
    98. Mis on investeerimisfond ja tooge fondide erinevaid näiteid (nt indeksfond)?
    Investeerimisfond on rahaasutus, mis kogub kokku paljude investorite raha ja paigutab selle siis väärtpaberitesse. Investeerimisfond on finantsvahendaja, kes oma väärtpaberite (nt. võlakirjad, aktsiad) väljalaskmisel saadud raha investeerib edasi teiste emitentide finantsinstrumentidesse või muudesse varadesse (nt kinnisvara).
    Näiteks:
    Võlakirjafond, intressifond (bond fund, fixed income fund) – paigutab raha pikemaajalistesse ja lühemaajalistesse võlakirjadesse. Võrreldes rahaturufondiga on suurem kaal pikemaajalistel võlakirjadel. Suhteliselt madala riskitasemega fond. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu (kupongimaksed), säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust ( rantjee ).
    Kasvufond ( growth fund) – orienteeritud kasvuaktsiatele, st selliste firmade aktsiatele, millel on suur kasvupotentsiaal ja ka kõrge väärtushinnanguga suhtarvud. Suhteliselt kõrge riskitasemega fond.
    Pensionifond – eesmärgiks üksikisikute säästude pikaajaline paigutamine ja hilisem väljamaksete tegemine pensioniea saabudes. Pensionifondide tegevus on riiklikult väga rangelt reguleeritud, et hoida ära inimeste pikaajaliste säästude kaotsiminek.
    Tulufond (income fund) – paigutab investorite raha stabiilset tulu pakkuvatesse väärtpaberitesse (võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse). Võrreldes kasvufondiga on siin riskitase väiksem.
    Aktsiafond – suur osa portfellist on paigutatud aktsiatesse. Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. Üldiselt on aktsiafondide riskitase kõrgem kui intressifondidel. Kasvufondid investeerivad kasvufaasis olevatesse ettevõtetesse. Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse (näiteks OMXT indeks). See tagab, et fondil läheb täpselt sama hästi, kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust.
    99. Millised on investeerimisfondide eelised ja puudused võrreldes aktsiatesse investeerimisega?
    EELISED
    PUUDUSED
    Fond hajutab riske, paigutades investorite raha eri väärtpaberitesse. Olles näiteks korraga ainult ühe ettevõtte aktsionär, on investor liigselt sõltuv selle ühe aktsia hinna kõikumisest. Investeerimine fondiosakutesse võib osutuda ainsaks võimaluseks väiksemate summade investeerimisel riske hajutada.
    Väiksem riskiaste tähendab enamasti ka väiksemat tulu. Kui investor paigutab kogu summa näiteks ühte aktsiasse, võib ta selle hinna järsu tõusu puhul võita tunduvalt rohkem. Fondi portfell on hajutatud ja seal moodustab see hinnatõusu läbinud aktsia ainult ühe osa.
    Investeerimisfonde juhivad professionaalid, kel on piisav haridus ja kogemus fondi varade paremaks paigutamiseks ning pidevaks jälgimiseks.
    Ka professionaalid eksivad. Ei ole välistatud, et fondi paigutuste eest vastutav haritud ja kogemustega fondijuht eksib või teeb inimlikke vigu ja valesid otsuseid, mis võivad avaldada negatiivset mõju fondiosaku väärtusele.
    Võimalik on investeerida ka väiksem summa.
    100.Miks ei tasu panna kõiki mune ühte korvi?
    Investeerimisfondide eesmärk on osakuomanike vara väärtuse ehk osaku puhasväärtuse maksimeerimine. Investeerimisfondi mõte on selles, et ta võimaldab ka väikeinvestoril, kellel ei ole individuaalse portfelli moodustamiseks (vt P. Sander „ Portfelliteooria ” 1999 ja 2003) piisavalt raha või aega, anda oma raha professionaalse haldamise alla. Teiseks saab väikeinvestor raha fondi paigutades järgida tarkust, et kõiki mune ei tasu panna ühte korvi – väikeinvestoril üksinda võetuna ei ole nii palju raha, et osta riski hajutamiseks palju erinevaid väärtpabereid, küll aga koguneb piisav rahasumma fondihalduri kätte.
    101.Mida tähendab diversifitseerimine (tooge ka näide)?
    Portfelli diversifitseerimine – portfelli hajutamine (spetsiifilise riski hajutamine) ehk portfelli riski vähendamine. Näide ?
    102.Mis iseloomustab Eesti investorit?
    Fondide mahu kasv on olnud seoses Anglosaksi majandusmudeli arenemisega, kus suurem osa rahast liigub majanduses läbi fondide (pensionifondide, investeerimisfondide). Eestis on eraisikute raha investeerimisfondidesse paigutamine elanikkonna poolt vähe levinud, aga pidevalt kasvav ja populaarsust koguv valdkond seoses eestlaste jõukuse kasvuga viimasel ajal.
    103.Milles erineb riskikapitalifond riskifondist?
    Riskifondid (hedge fund) kasutavad finantsvõimendust ning teisi riski ning tulusust suurendavaid võtteid. Ka riskifondi eesmärk pole riski hajutamine, vaid tegevuse kontsentreerimine kõige suuremat tulu tõotavasse sektorisse (nt biotehnoloogiafirmad). Eristada seda riskikapitalifondist ( venture capital fund).
    104.Mis on indeksaktsia ja selle kasutamise mõttekus?
    Indeksfond (index fund) – fond, mis paigutab raha vaid sellistesse väärtpaberitesse, mis kuuluvad mingi turuindeksi koosseisu. Fond annab välja indeksaktsia, mis imiteerib mingit finantsindeksit. Fond püüab hoida väärtpaberite osakaalud portfellis võimalikult lähedal mingi konkreetse turuindeksi koosseisule, et saavutada indeksiga sarnane tulusus. Sobib passiivse investeerimisstrateegia pooldajatele.
    105.Mis iseloomustab rahaturufondi võrreldes aktsiafondiga eesmärgilt, riskitasemelt ja investeerimise horisondilt?
    Rahaturufondi eesmärk on jooksev tulu, risk on väike ja horisont on lühike. Aktsiafoni eesmärk on kapitali kasv, risk on suur ja horisont on kesmine või pikk.
    106.Milles seisneb suletud fondi erisus avatud fondist?
    Investeerimisfonde saab liigitada ka nende juriidilise staatuse järgi. Jagunemine on järgmine:
    1. Suletud (closed- ended fund) ehk kinnised fondid.
    2. Avatud ( open .ended or mutual fund) fondid.
    Suletud fondid on aktsiaseltsina asutatud fondid. Aktsiate emissioon toimub kindlaks määratud ajal (st pidevalt ei emiteerita uusi osakuid/aktsiaid) ja fond ei ole kohustatud igal ajal aktsiaid tagasi ostma. Investor saab oma raha kätte siis, kui tal õnnestub fondiosakud järelturul (OTC) mõnele teisele investorile edasi müüa. Fondi aktsiatega kaubeldakse järelturul. Kinnise fondi puhul sõlmib fond haldamislepingu fonde haldava firmaga ( management company) ja depoolepingu pangaga, kes hoiab fondi varasid ja teostab kontrolli investeerimispoliitikast kinnipidamise üle (poliitika peab olema fondi põhikirjas fikseeritud). Vahel on fondil ka põhiinvestor ( core investor), kes tagab fondi kapitaliseerituse rasketel aegadel . Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid: fondi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki varadesse (aktsiad, võlakirjad, rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisasjad ja muu vara) ning investeerimispiirangud, samuti spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi. Kinnised fondid olid Eesti erastamise investeerimisfondid ja praegu näiteks riskikapitalifondid.
    Avatud fond on lepinguline fond, mille osakud on tagasiostetavad fondi poolt ja emissioonimaht on
    piiramatu. Fondi portfell moodustatakse fondiosanike otseste halduslepingute alusel ja varakogum ei ole ise juriidiline isik. Lepinguline fond on haldava ettevõttega haldamislepingu sõlminud fondiühikute kaasomandis olev varade kogum. Osakuid võib välja lasta ainult avalikult. Osakute väljalase ei ole ajaliselt piiratud ning nende emissioonimahtu ega väljalastavate osakute arvu kindlaks ei määrata. Osakute emitendiks on fondivalitseja. Osaku väljalaskehinnaks on osaku puhasväärtus (NAV), millele võib olla lisatud fondi tingimustes ettenähtud väljalasketasu. Osakuomaniku nõudel peab fondivalitseja osaku tagasi ostma (osaku puhasväärtusega, millest võib olla maha arvatud fondi tingimustes ettenähtud tagasivõtmistasu). Osaku tagasivõtmisel võib selle eest tasuda üksnes rahas.
    Erinevalt kinnisest fondist ei ole avatud investeerimisfondi osakute arv lõplik ning muutub sedamööda, kuidas investorid fondi raha juurde panevad või seda fondist välja võtavad. Järelikult, kui investor tahab fondi raha paigutada, siis emiteerib fond vajaliku hulga fondiosakuid juurde. Ühtlasi on avatud fond kohustatud investorilt osakud tagasi ostma, kui ta tahab fondist raha välja võtta. Fondiosanikega sõlmitud lepingus on kindlaks määratud, kuhu fondihaldur võib nende raha paigutada ning kui palju ta saab oma tegevuse eest tasu. Mõlemat tüüpi fondi osakuid või aktsiaid ei või avalikult välja lasta ilma emissiooniprospektita.
    107.Mida tähendab fondide puhul varade lahususe printsiip?
    Fondi haldamisel kehtib varade lahususe printsiip, mis tähendab, et halduri varad ja depoopanga varad peavad olema lahus fondi varadest ning fondivalitseja finantsraskuste või pankroti korral ei rahuldata nõudeid fondivalitseja vastu fondi varadest
    108.Mis iseloomustab Eesti II samba pensionifonde (tooge näiteid fondidest)?
    II. samba fondi puhul inimene paigutab ise 2% brutopalgast ja saab juurde riigilt 4% palgast. 1983. aastal ja hiljem sündinutele on 2 sammas kohustuslik. Kui isik soovib enam pensionipõlveks säästa, kui pakub seda 2. sammas, siis võib ta täiendavalt investeerida 3. sambasse.
    109.Mis iseloomustab Eesti III samba pensionifonde (tooge näiteid fondidest)?
    III samba fondi osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist (pensioni väljavõtmine), kuid mitte enne kahe aasta möödumist tema poolt nende osakute omandamisest. Osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist tagasivõtmishinnaga, kui ta on vanem kui 55 aastat või kui ta on täielikult ja püsivalt töövõimetu.
    III samba tooted on:
    1. Vabatahtlik pensionifond.
    2. Garanteeritud tulususega pensionikindlustus .
    3. Investeerimisriskiga pensionikindlustus
    110.Mis on EPI indeksid ja nende areng viimase 5 aasta jooksul Eestis?
    EPI indeksid hindavad II samba fondide poolt loodavat tulusust. Eesti Pensioniindeks EPI kajastab kogumispensioni fondide osakute puhasväärtuse muutust, võrreldes fondide varade summaarset puhasväärtust eelmise arvutuspäeva vastavate andmetega. Indeksi arvutusel kasutatakse Paasche indeksi valemit. EKV alustas indeksi arvutust 1 juuli 2002. Baasväärtuseks oli 100.
    Arvutatakse kolme alamindeksit:
  • EPI-00 – konservatiivse strateegiaga fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad 100% varadest võlakirjadesse või hoiustesse.
  • EPI-25 – tasakaalustatud strateegiaga fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad vähemalt 75% varadest võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% aktsiatesse.
  • EPI-50 – progressiinve strateegiaga fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad vähemalt 50% varadest võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 50% aktsiatesse.
  • EPI-75 – agressiivne strateegia fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad vähemalt 75% varadest aktsiatesse.
    5 aasta jooksul muutus?
  • Mis on NAV?
    Puhasväärtus (NAV) on termin, millega kirjeldatakse väärtust majandusüksuse varade vähem väärtust oma kohustused . Perspektiivis on kõige sagedamini kasutatav seoses avatud või vastastikuste vahendite sest aktsiate selliste vahendite registreeritud USA Securities and Exchange Commission lunastatakse nende puhasväärtusest. Kuid mõiste, võib kasutada ka sünonüümina bilansiline väärtus või kapitaliosaluse ettevõtte väärtust. Puhasväärtus võib esindada koguväärtus omakapitalis, või see võib olla jagatud mitmete aktsiate investorite käes olevatesse ja seeläbi kujutavad puhasväärtus aktsia kohta .
  • Mida saab leida Sharpi suhtarvuga?
    Sharpe ´ suhtarv (Sharpe ratio ) - William F. Sharpe´ poolt 1966. aastal arendatud suhtarv mõõtmaks portfelli riski ja tootluse suhet.
    Suhtarvu saamiseks tuleb oodatavast portfelli tootlusest lahutada riskivaba tulumäär ning saadud arv jagada läbi standardhälbega. Suhtarvu eesmärgiks on anda investorile aimu , kas portfelli tootlus on saavutatud tänu headele investeerimishoiustele või tänu kõrgemale riskile. Investori saab võrrelda erinevaid portfelle ja tootlusi ning arvestada, et tihti on kõrgem tootlus saavutatud ebaproportsionaalselt suurema riski tõttu. Mida kõrgem suhtarv, seda enam tootlust riski kohta ehk seda enam on riske vähendatud, mis on investorile kasulikum.
  • Milles erineb börsi vabaturg alternatiivturust?
    Väärtpaberibörs on kõige reguleeritum väärtpaberiturg. Vabaturul on natuke vähem nõudeid ettevõtte ajaloole ja kapitalisatsioonile, aga sama nõue avalikustamisele. Vabaturul kauplev ettevõte ei ole ka börsiettevõte. Alternatiivturule sisenevale ettevõttele väga palju nõudeid ei seata ja seal võivad ettevõtted ka vabamalt käituda. See on mõeldud eelkõige hüppelise kasvuga riskantsetele ettevõtetele ja see on kasutusel näiteks Põhjamaades ( First North ) ning Londonis (AIM). Alternatiivturg on pigem teadetetahvel - vaatan ja kas tahan osta. See on sobiv näiteks riskikapitalistidele.
    Tallinna Börsi vabaturg - väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi ja lisanimekirja tingimustele
    Alternatiivturg on põhimõtteliselt sama, mis börs. Erinevus vaid selles, et see on mõeldud just väiksematele ettevõtetele, sisenemistingimused on kergemad/madalamad ning erinevalt tavalisest börsist on igal listitud ettevõttel juhendaja , kes annab juhiseid, kuidas ettevõte peab käituma ja mida olulist tal teha on vaja (nt millal tuleb aruandeid avaldada). Investeerimine alternatiivturul olevatesse ettevõtetesse on märksa riskantsem, kui tavalise börsi ettevõtetesse, kuid samas on investori teenimisvõimalused suuremad.
  • Mis on õiglane hind börsil?
    Kapitaliturg on üks osa finantsturust . See on mehhanism , mis kindlustab finantsinstrumentide vahetamist ja turu peamiseks funktsiooniks on õiglase hinna määramine finantsinstrumentidele. Õiglane hind on hind, milles kajastub kogu informatsioon. Kapitaliturg on väärtpaberite järelturu organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kaubeldakse standardiseeritud kujul väärtpaberitega. Börs kätkeb endas objektiivset väärtpaberite hinnakujunemise mehhanismi eesmärgiga muuta turgu efektiivsemaks ja kaubeldavad instrumendid likviidsemateks, samuti vähendab kauplemisega seonduvaid kulusid ja riske (börs kindlustab väärtpaberite ostmisel või müügil makseriski, juhul kui tehingu teine pool ei ole maksevõimeline) ja garanteerib tehingute toimumise kliendile.
  • Millised on börsi olulisemad funktsioonid?
    Börsil on täita mitmesuguseid funktsioone. Neist tähtsamad on järgmised:
    1. Väärtpaberi emitendi kohta käive informatsiooni levitamine läbi börsi infosüsteemi kaudu. See peab toimuma kõikidele investoritele üheaegselt, et oleks kaitstud ka väikeinvestorite huvid.
    2. Eesmärk on muuta turgu efektiivsemaks ja aktiivsemaks – turuhindades oleks kajastatud kogu ettevõtte kohta käiv informatsioon, et mõned investorid ei saaks seda varem kätte (insiderlus) ja ei mõjutaks sellega aktsia turuhinda.
    3. Kauplemine on kontsentreeritud ühte süsteemi, mis tagab turu läbipaistvuse ja eelduse, et kõik investorid oleksid üheaegselt turuinformatsiooniga varustatud (käive, hinnad, parimad pakkumised ). Kõigil on korraga ja võrdselt ülevaaade turu parematest pakkumistest.
    4. Börs kehtestab ise hinnamääramise mehhanismi, kauplemisreeglid ja nõuded maakleritele. Vastavalt börsi reeglitele on maakler kohustatud kliendi tehingu sooritama parima hinnaga turul.
    5. Kehtestab kvaliteedinõuded emitentidele. Börs tegeleb ka turuosaliste kontrolli ja litsentseerimisega. Börs uurib ka insider info põhjal tehtavate tehingute juhtumeid ja samuti turumanipulatsiooni juhtumeid, mis on seadusvastased.
    6. Börsi ülesanne on kaitsta investorite huve ja tagada keskkonda investeeringutele likviidsuse ja kaubeldavuse tõstmiseks. Ettevõtted, kes on noteeritud börsil, peavad olema eelkõige atraktiivsed oma investoritele ja potentsiaalsetele investoritele.
    7. Olla ettevõtetele lisakapitali allikas.
    8. Kasvatada ettevõtte mainet.
  • Võrrelge omavahel olulisemaid börsi kauplemismudeleid.
    Börsil kaubeldakse väärtpaberitega kahe erineva kauplemismudeli abil:
    1. Turutegijatel põhinev turg (makert maker market ). Tehinguid sooritatakse läbi turutegijate, kelleks on börsi liikmed, kes on avaldanud soovi anda pidevalt nii ostu- kui ka müüginoteeringut vastavale väärtpaberile ning võtnud sellega endale kohustuse oma noteeringuga pidevalt tehinguid sooritada.
    Eeliseks on väärtpaberite likviidsuse ja turu sügavuse kasv: börs loob võimaluse osta või müüa igal ajahetkel neid väärtpabereid, millele on registreeritud turutegijad. Turutegijate arv ühele väärtpaberile sõltub väärtpaberi likviidsusest ning maaklerite soovist hoida selles väärtpaberis positsioone. Juhul, kui börsi liige pöördub turutegija poole sooviga osta või müüa väärtpabereid, on turutegija kohustatud teostama tehingu tema poolt börsi kauplemissüsteemis näidatud parima hinnaga või sellest parema hinnaga ning kauplemissüsteemis näidatud koguses. Võrdse hinnaga tehingukorraldused kuuluvad täitmisele järjekorras, milles need laekusid börsi liikmele.
    2. Tellimusraamatul põhinev oksjoniturg ( order -driven market). On olemas keskne kauplemiskoht ja toimub hindade üle läbirääkimine. Turu põhialuseks on suurima käibe põhimõte. Erinevalt turutegija mudelist, kus hinnad määratakse läbi elektroonilise süsteemi, kuhu diilerid esitavad noteeringuid, toimub oksjoniturul hinnakujundus läbi tellimuste, mida esitavad kliendid (st kõigi nõutav ja pakutav kogus on teada).
  • Mis on IPO (tooge näiteid Eestist)?
    Väärtpaberituru börsi seisukohast võib jagada kaheks: esmane turg (IPO) ja järelturg. Esimene avalik emissioon (IPO – Initial Public Offering) on seni veel mitteavaliku ettevõtte aktsiate esmane müümine avalikkusele. Esmaturul kaubeldakse väärtpaberite esmaemissioonidega ehk lastakse käibele uusi väärtpabereid. Esmaturu mõiste on tinglik ja tegelikkuses on raske määratleda esmaturu füüsilist asukohta . Esmaturg täidab jaotuse funktsiooni, võimaldades omandada raha ja kapitali. Esmasel turul tegutsevad tavaliselt investeerimispangad. Tuntumad investeerimispangad välismaal on Šveitsi UBS, Briti Barclays, ABN Amro. Eestis tegelevad investeerimispangandusega näiteks LHV, Gild Bankers, Trigon Capital, Cresco, Evli (enne Suprema) jt.
  • Milles erineb Tallinna börsi põhinimekiri lisanimekirjast?
    • Põhinimekirja majandustegevuse kestus põhitegevusala peab olema vähemalt 3 aastat, lisanimekirjal 2 aastat.
    • Põhinimekirja aruandluses peab olemas olema viimase 3 majandusaasta aruanded, lisanimekirjal 2 viimase majandusaasta aruanded.
    • Põhinimekirjal peab olema turuväärtus (selle puudumisel omakapital) vähemalt 4mln eurot, lisanimekirjal 1 mln eurot.
    • Põhinimekirjal peab aktsiaid avalikkuse käes olema vähemalt 25%, lisanimekirjal 15%.
    • Põhinimekirja puhul peab juhtide seas olema 2 nõukogu liiget sõltumatud üle 30% osalusega aktsionäridest, lisnimekirjal esitatud nõudeid eiole.

  • Nimetage 5 ettevõtet, kes on Tallinna börsil.
    Premia Foods; Olympic Entertainment Group; Merko ehitus; Arco vara; Tallink Grupp
  • Mida näitab väärtpaberituru sügavus ja turu laius?
    Turu sügavus on kaubeldavate väärtpaberite väärtuseline maht. On turu võime absorbeerida endasse suuremad väärtpaberikoguseid. See väljendub turuhinna tundlikkuses suuremate väärtpaberi ostu või müügiorderite koguste suhtes.
    Turu laius näitab ostjate ja müüjate arvukust.
  • Mida näitab börsiindeks?
    Börsiindeks näitab antud riigi väärtpaberituru hetkeseisu juhtivate aktsiate kohta. Indeks võib olla ka ise kauplemisobjektiks, seda eriti indeksioptsioonide ja futuuride puhul.
    122.Mis on TALSE ja OMXT?
    Börside puhul oluliseks näitajaks börsiindeks. Indeks näitab antud riigi väärtpaberituru hetkeseisu juhtivate
    aktsiate kohta. Indeks võib olla ka ise kauplemisobjektiks, seda eriti indeksioptsioonide ja futuuride puhul.
    Kui Tallinna väärtpaberibörs 1996. aastal Eestis avati, siis võeti indeksiks TALSE. Nüüd on kasutusel uus
    indeks – OMXT. See kajastab Tallinna Väärtpaberibörsi põhi- ja investorinimekirja noteeritud aktsiate
    hindade muutust.
    123. Nimetage välismaa olulisemaid börsiindekseid.
    Riik Börsiindeks
    Läti OMXR
    Leedu OMXV
    Suurbritannia FTSE 100
    Saksamaa DAX
    Prantsusmaa CAC40
    Venemaa RTS, MICEX
    Soome OMXH 25
    Lisaks Euroopa indeksitele on oluline jälgida ka USA börsiindekseid. Dow Jones on kõige autoriteetsem börsiindeks maailmas. Esmakordselt pakutud Charles Dow poolt 1884. aastal. Algselt oli indeksis 11 aktsiat alates 1928. aastast laiendati indeksisse kuuluvate aktsiate arvu 30-ni. Standard&Poor’s on teiseks tuntumaks aktsiaindeksiks alates 1957. aastast. Samanimeline sõltumatu kompanii avaldatav indeksit, mis hõlmab 500 aktsia kaalutud keskmist hinda. Koosseisu on arvatud 400 tööstus-, 20 transpordi-, 40 finants - ja 40 kommunaalkompaniide ja korporatsioonide aktsiad. Võrreldes Dow Jones’i indeksiga, on Standard&Poor’s keerulisem, kuid seda peetakse täpsemaks turuindikaatoriks.
    NASDAQ hõlmab 3500 korporatsiooni aktsiaid (välja arvatud börsil noteeritud). Indeksi kaaludeks on korporatsioonide aktsia turuväärtus. Esmakordselt arvutatud 1971. aastal ja indeksi baasiks oli 100. Alates 1984. aastast avaldab NASDAQ ka haruindekseid: tööstus-, transport, kommunaalettevõtete, pankade kindlustuskompaniide ja teiste finants-korporatsioonide indekseid.
    Financial Times’i indeks (FTSE) on kõige tuntum indeks, mis loodi 1984. aastal ning tema baasväärtus oli 1000. Käesoleval ajal koostatakse see kahes variandis: 30 tööstuskorporatsiooni; 100 Inglise juhtiva väikeettevõtte kohta. Nende osakaal Londoni börsi käibes on ligi 70%.
    124. Mis iseloomustab Tallinna väärtpaberibörsi (areng, osalised, tehingud jms)?
    125. Mis funktsioon on väärtpaberite depositooriumil?
    Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium (EVK) on loodud väärtpaberitega seonduvate teenuste
    osutamiseks. EVK kontohaldur (tavaliselt pank, kes vahendab EVK teenuseid klientidele) edastab EVK-le
    investorite korraldusi registritoimingute tegemiseks ning vahendab EVK poolt osutatavaid teenuseid (EVK
    aktsionär, kes omab krediidiasutuse tegevuslitsentsi, panganduslitsentsi). Kontohaldur edastab EVK-le
    investorite taotlusi väärtpaberikonto avamiseks ning sulgemiseks, investorite korraldusi registritoimingute
    tegemiseks, edastab selleks vajalikke andmeid EVK-le. Korralduse väärtpaberiülekande tegemiseks võtab
    EVK täitmiseks (realiseerimiseks) pärast vastava korralduse saamist tehingu mõlema poole kontohaldurilt. Väärtpabereid hoitakse depositooriumides, teistes pankades või arveldussüsteemides. Pank võib valida
    haldureid ja volitada neid kliendi väärtpabereid ka teiste haldurite juures edasi deponeerima. Välisaktsiaid
    ostes ei ole hoita neid EVKs (Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium) vaid panga väärtpaberikontol.
    126. Milles erineb turukäsk limiitkäsust?
    Kui kliendil on väärtpaberikonto olemas, siis saab ta anda kas pangas kohapeal või oma internetipanga kaudu
    järgmisi börsikäske:
    1. Turukäsk – on kohe rakendatav börsil oleva parima hinnaga.
    2. Limiitkäsk – määrab maksimum ja miinimum hinna (ost ja müük).
    127. Mis iseloomustab ebaefektiivset börsi?
    128. Mida tähendab pooltugevalt efektiivne börs?
    129. Mis on mulliteooria (tooge ka näiteid)?
    Mulliteooria ( bubble theory) populaarsus tekkis seoses 1987 a. USA börsikrahhiga. Selle teooria alusel ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust. Tihti võtavad investorid soovitut tegelikkuse pähe, lähevad lihtsalt hoogu või reageerivad üle teatud informatsioonile. Investorid ei käitu ratsionaalselt, ehk otsused ei põhine informatsioonil . Aktsiate hinnad tõusevad põhjendamatult üle reaalse väärtuse. Selle tulemusena tekkib nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis, kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest. Mulli võimendab veelgi finantsvõimendus (odava raha pakkumine) ja eufooria tekkinud kasumitest. Mullid on lühiajalised turuanomaaliad, mis tekivad mingi positiivse uudise mõjul.
    130. Mis on kalendriefektid (tooge ka näiteid)?
    Tuntumateks anomaaliateks on kalendriefektid. Neid turu efektiivsuse korral eksisteerida ei tohiks. On leitud, et aktsia hinnad tõusevad keskmisest enam kuu viimasel ja uue kuu esimesel päeval (kuulõpu efekt). Hinnad tõusevad keskmisest enam reedel ja langevad keskmisest enam esmaspäeval (nädalalõpu efekt). Hinnad tõusevad keskmisest enam pühade eelsel päeval (pühadeefekt), hinnad langevad aasta viimaste ja tõusevad aasta esimestel päevadel (aastalõpu efekt).
    131.Kuidas on kaitstud väärtpaberiinvestorid Eestis?
    132.Mis määradega maksustatakse Eestis erinevaid väärtpaberiinvesteeringuid?
    33
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 33 lk · .docx · 665 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #1 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #2 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #3 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #4 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #5 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #6 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #7 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #8 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #9 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #10 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #11 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #12 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #13 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #14 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #15 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #16 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #17 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #18 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #19 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #20 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #21 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #22 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #23 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #24 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #25 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #26 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #27 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #28 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #29 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #30 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #31 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #32 Rahanduse aluste kontrolltöö vastused #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 665 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor zxz89 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Rahanduse alustega seotud küsimused nt börs, riskikapital, finantsturg jne
    börs eurovaluutaturg m riskikapital äriingel finantsturg finantsvahendaja finantseerimise vormid intress intressimäär lihtintress liitintress tulevikuväärtus nüüdisväärtus annuiteet perpetuiteet diskonteerimine võlakiri eelisaktsia lihtaktsia aktsiate splittimine gordoni mudel beetakordaja ühistupank hoiuse liik krediteerimine maksepuhkus tagatise vormid arveldusteenused faktooring pangalaen faktooring liisingu liik investeerimisprotsessi etapid lühikeseks müük investeerimisfond sharpi suhtarv vabaturg alternatiivturg õiglane hind ipo turu sügavus turu laius börsiindeks mulliteooria

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Investeeringute juhtimise ainetöö
    14
    docx

    Investeeringute juhtimise ainetöö

    SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 1.MÕISTED...................................................................................................................... 3 1.1Aktsia mõiste.......................................................................................................... 3 1.2Investeerimise mõiste............................................................................................. 3 1.3Tähtsamad investeerimismõisted............................................................................4 2.MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE?.............................................................................. 5 2.1Aktsiate liigitamine................................................................................................. 6 2.2 Aktsiate plussid ja miinused...................................................................................6

    Ainetöö
    Investeerimismõisted
    10
    docx

    Investeerimismõisted

    Investeerimismõisted Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeval aktsiahin

    Investeeringute alused
    Raha ja pangandus eksami konspekt 2014
    20
    pdf

    Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

    Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud

    Raha ja pangandus
    Börsid ja väärtpaberid
    9
    doc

    Börsid ja väärtpaberid

    19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus ­ mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus ­ tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus ­ vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg, vajaduste ja huvide samaa

    Ainetöö
    Väärtpaberid õige
    21
    docx

    Väärtpaberid õige

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Kaie Kamm VÄÄRTPABERID Referaat õppeaines rahvusvahelised investeeringud Õppejõud: Kristo Krumm Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel ­ kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse in

    Investeeringute alused
    Rahandus
    30
    doc

    Rahandus

    Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki

    Majandus
    Majandusterminid
    11
    doc

    Majandusterminid

    MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio ­ positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind ­ hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus ­ täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia ­ omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend ­ lihtak

    Majanduspoliitika
    Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015
    24
    docx

    Rahanduse kordamisküsimuste vastused 2015

    Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus

    Rahanduse alused


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (4)

    northb profiilipilt
    northb: võiks kõigile küsimustele vastatud olla, muidu ok
    22:26 20-05-2012
    Lissy profiilipilt
    Lissy: Päris põhjalik materjal
    19:07 18-10-2011
    Cranky profiilipilt
    Cranky: Väga hea.
    16:50 28-04-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun