Finantsvahenduse küsimused EESTI PANGA SEADUS 1) kellele annab aru- Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. 2)Eesmärk ja ülesanded (1) Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. (2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. (3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. (4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat. (5) Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsio...
Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, ...
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
· vara valitsemine ning investeerimisnõustamine; · väärtpaberite hoidmine ning haldamine. Erinevalt krediidiasutusest ei või finantseerimisasutus teha hoiustamistehinguid avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks. Näited Eestist??? (Krediidiasutused Eestis: AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, BIGBANK AS, MARFIN PANK EESTI AS, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS) (Finantsseerimisasutused Eestis ???) 51. Mis on ühistupank ja milliseid ühistupankasid Eestis teate? Ühistupank (hoiu-laenuühistu) (credit union) on finantseerimis-asutus, millel on õigus rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes oma liikmeskonnalt. Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid. Ühistupangad Eestis: Tartu Hoiu-laenuühistu 52
kandub majandusse edasi. 3) Intressikanali kaudu kandub keskpanga rahapoliitiliste intresside muutuse mõju rahaturule, sealt edasi laenuintressidesse ning läbi laenude reaalsektori investeerimis- ja tarbimisaktiivsusesse. 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte - rahvusvaheline finantseerimisasutus, loodud euroala riikide poolt, nö euroala riikide ühistupank EESMÄRK - anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust. Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta. 6 RAHANDUSPOLIITIKA 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest
laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutus võib tegutseda AS-i või ühistuna ja temale kohaldatakse AS-i või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui KAS ei tulene teisiti. Ainult krediidiasutusel on õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil... Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna pank kasutamine Krediidiasutuse ärinimes peab kasutama sõna pank või ühistupank kui tegutseb ühistuna. Ainult krediidiasutus võib neid sõnu oma ärinimses kasutada. Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha nimetuse. Välismaa krediidiasutuse võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Vastaval juhul peab nimele lisama eristamiseks täiendi. AKTSIAKAPITAL
35. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte ESM-i loomise konkreetne eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust, kui see on hädavajalik kogu euroala ja euroala riikide stabiilsuse tagamiseks. Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta. ESM on oma sisult euroala riikide nii öelda ühistupank. ESM-ist antakse liikmesriikidele abi rangetel tingimustel ning konkreetse majandusprogrammi toetamiseks. Abi saava riigi probleemidele lähenetakse kompleksselt tegeletakse nii riigi eelarvepuudujäägi vähendamise, struktuursete majandusreformidega ning vajadusel nähakse ette vahendid ka finantssektori rekapitaliseerimiseks. Stabiilsusmehhanismidele laieneb üldine ELi solidaarsuspõhimõte, mis Eesti jaoks tähendab,
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
Esindus erinevus põhiliselt see, et esindus ei tohi tegutseda majandustegevuses. Enamus asju, mis krediidiasutusele lubatud, ta teha ei või. Eestis neli erinevat välispanga esindust praegu, kes tutvuvad kohaliku olukorraga. Nt Svenska alterbank vms. Põhiline tegevus on panga huvide esindamisega teises kohas. Erisused krediidiasutuse ärinime kasutamises: kindlasti krediidiasutuses peab ....olema pank ja ühistu korral ühistupank. Seaduse keele ja tavakeele vastuolu ajalehtedele meeldib kõiki peaagu pankadeks nimetada, ka krediidiasutusi, kes ei saa vastu võtta hoiuseid. Filiaali puhul peab olema lisatud ka geograafiline viide, on ta seotud haldusüksusega või tänavaga. Välisriikide pankade puhul, kui nad siia tulevad, siis peavad oma nime kooskõlastama pankade nimistuga. Samuti on siis finantsinspektsioonil uue panga loomise
16. Mis on krediidiasutus ja millised on selle liigid? Mis on likviidsus? Mis on moratoorium? Kes teostab järelevalvet krediidiasutuste üle? Millised tehingud on lubatud krediidiasutustele? krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkusele rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Liigid-pank ja ühistupank Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Moratoorium-. võlakohustuste tasumise seismapanek määratud ajaks erakordse olukorra tõttu [VPL] 2. makseraskustes oleva krediidiasutuse tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused, iseloom, võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
