Raha ja pangandus eksami konspekt 2014 (0)

Raha ja pangandus 
Eksamiks ettevalmistumise küsimused 
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad 
Finantsvahendaja  -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele 
I. Hoiuseid vastuvõtvad: 
II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad 
Kommertspangad 
Kindlustusseltsid  
Investeerimispangad 
Liisingufirmad 
Teised spetsialiseeritud pangaliigid: 
Faktooringufirmad 
kaubanduspangad, 
Pensioni-ja investeerimisfondid 
hüpoteekpangad, 
Riskihajutamisfondid 
hoiupangad 
Fondivalitsejad  
Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid 
Väärtpaberibörsid ja reguleerimata  turud  
EESTI: pangad , ühistupangad, hoiu-
Investeerimisühingud 
laenuühistud 
Järelevalveasutused 
 
Reitinguagentuurid
2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) 
Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa  alusel tegutsevate 
krediidiasutuste , kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate 
ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja 
kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või 
kindlustusseltsi emamaa  järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu 
liisingühingud ning väikelaenukontorid. 
Krediidiasutused 
Investeerimisnõustajad 
Kindlustusseltsid 
Väärtpaberituru kutselised osalised 
Kindlustusvahendajad 
Väärtpaberituru kauplemiskohad 
Fondivalitsejad 
E-raha asutused 
Investeerimis - ja pensionifondid  
Makseasutused
Investeerimisühingud 
3. Eesti krediidiasutused 
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad 
 
krediidiasutused 
Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 
1. Swedbank AS 
1.Nordea BankFinlandEesti  filiaal  
2.AS SEB  Pank  
2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 
3. BIGBANK AS 
3.AS CitadelebankaEesti filiaal 
4.AS LHV Pank 
4.FolkiaAS Eesti filiaal 
5.AS DNB Pank 
5.PohjolaBankplcEesti filiaal 
6.AS Eesti  Krediidipank  
6.Scania FinansAB  Eesti filiaal 
7.Tallinna Äripanga AS 
7.SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal 
8.VersobankAS 
4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes 
Ühistulise rahaasutuse eripärad kommertspankadega võrreldes: 
Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele  
Liikmetel võrdne hääleõigus 
Seadusandlus : Hoiu-laenuühistu seadus 
Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all ! 
Eraisiku hoiuse  intressitulu maksustatakse tulumaksuga 
1 
 
Palju kõrgemad hoiuste intressimäärad -kõrgema riski kompenseerimiseks 
5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad 
Kindlustusseltsid 
Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi 
toimumisel kahju hüvitamine. 
Kindlustuse põhiliigid: 
a. Kahjukindlustus(9) -  lepingud riskide maandamiseks 
b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks 
Kindlustusvahendaja 
Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve 
Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 
6. Fondivalitsejad ja fondid  
Fondivalitsejad(19) 
Fondivalitseja on aktsiaselts , mille põhiliseks tegevusalaks on fondide või väärtpaberiportfellide 
valitsemine. 
Fondi valitsemine: 
• fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine 
• fondi vara  investeerimine  
• fondi vara üle arvestuse pidamine jm. 
Investeerimis-ja pensionifondid 
Lepingulised investeerimisfondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille 
vara valitseb fondivalitseja. 
Aktsiaseltsina asutatud fondid (1 fond) 
Lepingulised investeerimisfondid (42 fondi) 
Kohustuslikud pensionifondid (23 fondi) 
Vabatahtlikud pensionifondid (12 fondi) 
7. Investeerimisühingud ja investeerimisteenused 
Investeerimisühingud 
Investeerimisühing on vastava tegevusloaga aktsiaselts, mille püsivaks tegevuseks on 
investeerimisteenuste osutamine. 
Peamised investeerimisteenused: 
• väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel 
• väärtpaberitega oma arvel kauplemine 
• väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine 
• väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine 
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud 
Admiral Markets  AS 
Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid 
Aktsiaselts KIT Finance  Europe 
Evli Securities AS 
8. Väärtpaberiturgude tüübid 
Väärtpaberiturgude tüübid 
Esmane  turg  
Võlakirjade turg 
Järelturg 
Aktsiaturg 
 
Tuletisinstrumentideturg 
Reguleeritud turg (s.h. börs) 
 
Reguleerimata turg (Over the  counter ) 
2 
 
9. Väätpaberituru osalised 
Väätpaberituru osalised 
Emitendid - raha hankijad 
Investorid  - raha paigutajad 
• Otseinvestorid 
• Portfelliinvestorid 
Kutselised investorid 
• Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) 
• Maaklerifirmad (brokerages) 
• Kommertspangad 
• Kindlustusseltsid 
• Investeerimisfondid, pensionifondid jt. 
Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja 
Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, 
saades tehingu eest komisjonitasu. 
Tänapäeval: 
tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides 
maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile 
Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. 
Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia  pideva nõudluse ja 
pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib 
soodsam tehingutasu. 
Väärtpaberituru kutselised osalised on: 
investeerimisühingud 
krediidiasutused 
fondivalitsejad 
reguleeritud turu korraldaja 
väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja 
Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba , mille väljastab 
Finantsinspektsioon. Turu kutseline osaline võib osutada üksnes neid teenuseid, mille osutamiseks 
tal on olemas tegevusluba. Tegevusluba on tähtajatu, ei ole üleantav ning selle omandamine ja 
kasutamine teiste isikute poolt on keelatud. 
10. Balti väärtpaberituru emitentide nimekirjad 
Balti põhinimekiri - Väärtpaberibörs (34 aktsiat) 
Balti lisanimekiri - Reguleeritud turg (44 aktsiat) 
First  North  Baltic  - Alternatiivturg (2 aktsiat) 
Balti võlakirjade nimekiri (umbes 10 emitendi, sh. Leedu riik) 
Balti vabaturg (peatatud) 
11. Finantsinstrument ja väärtpaber 
Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele  finantsvara  ja teisele 
osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME  IFRS  terminite sõnastik, RTJ 3 
„ Finantsinstrumendid “) 
Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet 
(võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). 
 
 
3 
 
12. Investeerimisfondid: tüübid, NAV 
Investeerimisfondide tüübid 
Kasvufond (growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond 
Tulufond ( income  fund) – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga 
kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond 
Väärtusfond ( value  fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud 
väärtpaberitesse. 
Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond 
Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond 
Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse 
Rahaturufond ( money  market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab 
raha  rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse 
Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides 
teatud turuindeksi koosseisu 
Regionaalne fond –paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse 
Majandussektori fond – paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse 
Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. 
NAV =                   ää     -         ℎ        /                         
13. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad  
Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) 
-aktiivselt juhitud , fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud 
on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st 
Indeksaktsiad (index- shares ) 
-eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea 
arvutiprogramm ). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud 
börsidel alates 1990 –st. 
Indeksaktsiad (USA börsid) 
1.USA börsiindekseid peegeldavad indeksaktsiad: 
SPY (S&P 500 ); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100) 
2. USA majandussektorite  liikumist peegeldavad indeksaktsiad : 
XLE (Energia); IBB ( Biotehnoloogia ); XLF (Finantssektor) jt 
3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: 
GLD ( Kuld ); USO ( Nafta ); SLV (Hõbe) jt. 
4. Võimendusega indeksaktsiad 
QLD (liigub koos Nasdaq -100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt 
5. Riikide indeksaktsiad 
EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt 
6. Võlakirjade indeksaktsiad: 
LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt 
Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 
14. Balti börside arengutee 
1993-1996 Kauplemise  algus Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel 
2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse 
Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil 
Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 
2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group 
4 
 
Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt 
Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel 
2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru: 
ühine indeks ja börsiettevõtete nimekiri, ühine turuinfo veeb ja 
muud infokanalid , ühtlustatud reeglistik ja lihtne ligipääs 
2005 Vilniuse börs võttis kasutusele kauplemissüsteemi SAXESS ning ühines 
Balti turu põhimõtetega 
2008 NASDAQ OMX Group Inc. moodustamine 
2010 Kauplemissüsteemi INET kasutuselevõtt 7 börsil 
15. Miks viiakse börsile  aktsiad  ja võlakirjad? 
Miks viiakse börsile aktsiad? 
Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks. 
Klientide sidumine ettevõttega läbi aktsionäri staatuse. 
Ettevõtte turuväärtuse kujunemine (ülevõtmiseks?). 
Järelturu loomine ettevõtte aktsiatele. 
Kaubeldavad aktsiad kui  maksevahend ülevõtmistel. 
Väljumisvõimalus senistele investoritele. 
Miks viiakse börsile võlakirjad? 
Ettevõte kehtestab ise võlakirjatingimused – fikseeritud või ujuva  intressimäära, maksete sageduse, 
lunastamistingimused,  tagatise  jms. 
Nõuded võlakirjaemitentidele on madalamad. 
Võlakirjade noteerimine annab ettevõttele tähtajalise börsikogemuse. 
Osalust investoritele ei loovutata, kasumit ei jagata. 
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab 
nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. 
Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades 
finantsjuhtimise paindlikkust. 
16. Avalikuks mineku võtmeaspektid 
Ainukordne strateegiline sündmus ettevõtte elutsüklis, mis toob kaasa suured põhimõttelised 
muudatused 
Äriplaan/Strateegia: 
Ajakava  
Pika- ja lühiajaline 
Info avalikustamise sügavus 
Finantseesmärgid 
Management  Information Systems (MIS) 
Protseduuri reeglite olulisus: 
Kapitali struktuur: 
Üldised korporatiivsed ja olukorrapõhised 
Esmane vs teisene pakkumine 
reeglid 
Kapitali jaotus (osalused) 
Hea ühingu juhtimine: 
Free Float 
Juhtorganite  (juhatus, nõukogu) ülesehitus 
Aktsionäride struktuur: 
Juhtide tasandid , volitused 
Institutsionaalsed vs jaeinvestorid 
Juhtkonna motiveerimine : 
Kodumaine vs väliskapital 
Tulemuste põhine motiveerimine 
Töötajate osalus 
Aktsiad vs raha 
Investorsuhted/PR: 
Finantsaruandlus : 
Ressursid, vastutus 
Riigisisesed vs rahvusvahelised 
Tippjuhtkonna kaasatus
aruandlustavad 
5 
 
17. Turumanipulatsioonid ja kauplemisjärelevalve 
Kauplemisjärelevalve 
MIKS? 
Õiglane hinnakujunemine 
Näpuvigade likvideerimine 
Manipulatsioonide vältimine 
KUIDAS? 
SMARTS (eelseadistatud alarmid) 
Market Replay 
Online-jälgimine 
Volatiilsuslimiidid 
MIS EDASI? 
Tehingute tühistamine, reputatsiooni kaotus 
Maakleri litsentsi tühistamine 
Kriminaalvastutus  
 
Turumanipulatsioon: Valed või eksitavad tehingud  
Väärtpaberi nõudluse, pakkumise või hinna suhtes eksitusse viivad tehingud ja tehingukorraldused, 
kui isikul puuduvad neile õigustatud põhjendused ning kui need ei vasta turu tunnustatud tavale 
Wash trades – tehingud, kus väärtpaberite lõppomanik ei muutu, s.t. sama isik on otseselt või 
kaudselt tehingu mõlemaks osapooleks. Eesmärgiks on tekitada aktsiale käivet ja tõsta teiste 
investorite huvi aktsia vastu. 
Matched orders  – tehingud, mis tekivad isiku (või ühistes huvides tegutsevad isikute) poolt 
sisestatud sarnastest ostu- ja müügikorraldustest vähelikviidsete väärtpaberite osas ning mille 
puhul puudub tururisk . Üritatakse jätta muljet, et aktsiaga kauplevad aktiivselt paljud inimesed, 
kuigi tegelikult on selle taga vaid üksik kaupleja (või väike hulk kauplejaid). 
Painting the tape – tehingud või tehingute seeriad, millega püütakse jätta muljet kauplemise 
aktiivsusest või aktsiahinna liikumisest  
Näilise nõudluse/pakkumise tekitamine – tehingukorralduste  edastamine  turule kavatsusega neid 
mitte täita (või väikeste tehingute läbilaskmine kui tellimusi ei jõuta tagasi võtta) 
Turumanipulatsioon: Hinna positsioneerimine  
Väärtpaberi hinda tavapäratul või kunstlikul tasemel hoidvad või sinna viivad tehingud või 
tehingukorraldused, kui isikul puuduvad neile õigustatud põhjendused ning kui need ei vasta turu 
tunnustatud tavale 
Marking the  close  – tehingud või tehingute seeriad, mille eesmärgiks on muuta sulgemishinda ja 
mõjutada seeläbi optsioonide, fondiosakute, indeksite väärtust, väljamakstavaid boonused jms. 
Tuletisväärtpaberite, repotehingute jms puhul alusvara hinna, nõudluse või pakkumise 
mõjutamine viisil, mis toob kaasa teise poole kohustuse tekke. 
Hinnatoetuse loomine emitendi või temaga seotud isiku poolt, et vältida hinna langemist alla 
teatud taseme. 
Turumanipulatsioon: Fiktiivsed toimingud 
Tehingud ja tehingukorraldused, mis sisaldavad näilikke või muid pettuslikke elemente 
Omaniku peitmine  – tehing või tehingute seeria, mille eesmärgiks on väärtpaberi näilik 
omanikuvahetus, kuigi lõppomanik ei muutu. Võib kaasa tuua ka olulisest osalusest 
teavitamise kohustuse rikkumise. 
6 
 
Pump and dump – ettevõtte aktsiate ost ning seejärel aktsiahinna „üles rääkimine“ eksitava 
positiivse teabega, tekitades teistes investorites ostuhuvi. Kui hind on liikunud piisavalt 
kõrgele, müüb isik aktsiad kallimalt maha. Aktsia hind langeb taas tasakaalupunkti. 
Trash and cash  – ettevõtte aktsiate müük ning seejärel aktsiahinna „alla rääkimine“ eksitava 
negatiivse teabega, tekitades teistes investorites müügihuvi. Kui hind on liikunud piisavalt 
madalale, ostab isik aktsiad odavamalt tagasi. Aktsia hind tõuseb taas tasakaalupunkti. 
Turumanipulatsioon: Manipuleerimine teabega 
Sellise teabe levitamine meediakanalites, mis annab väärtpaberite kohta valesid või eksitavaid 
märguandeid, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või 
eksitav 
Eksitava positiivse või negatiivse iseloomuga kuulujutu levitamine eesmärgiga liigutada 
väärtpaberi hinda ja sellest kasu saada (vt. ka Pump and dump ja Trash and cash). 
NB! Kui kuulujutuna levitatakse faktidel põhinevat teavet, siis on tegu juba siseteabe 
väärkasutamisega. 
Teabe kinnihoidmine eesmärgiga hoida väärtpaberi hinda muutumatuna ja seeläbi takistada 
õiglase turuhinna kujunemist. 
Manipulatsiooni  indikaatorid … 
• Tehingute või tehingukorralduste seeria moodustab olulise osa väärtpaberi päevakäibest või 
tehingutest turul, eriti kui sellega kaasneb väärtpaberi oluline hinnamuutus 
• Märkimisväärset osalust omavate isikute tehingud või tehingukorraldused põhjustavad 
väärtpaberi 
olulise hinnamuutuse 
• Toimunud tehingute tagajärjel ei muutu väärtpaberite lõppomanik 
• Lühikese ajavahemiku jooksul toimub positsioonide pööramine, mis moodustab olulise osa 
väärtpaberi 
päevakäibest, eriti juhul, kui see toob kaasa olulise hinnamuutuse 
• Lühikesse ajavahemikku koondunud tehingud või tehingukorraldused, mis põhjustavad 
väärtpaberi ajutise 
ning taastuva hinnamuutuse 
• Tehinguraamatus selliste tehingukorralduste kuvamine, mis muudavad hetke parimat ostu- või 
müügihinda, kuid mida reaalselt ei täideta (tühistatakse enne täitmist) 
• Tehingukorraldused või tehingud, mis on tehtud (peaaegu) samaaegselt võrdlushindade, 
sulgemishindade ja indeksi sulgemisväärtuste arvutamisega ning neid mõjutades. 
• Tehingukorralduste või tehingute eel või järel levitavad samad või nendega seotud isikud 
ebaõiget, 
ebaselget, ebatäielikku või eksitavat teavet 
• Tehingukorralduste või tehingute eel või järel levitavad samad või nendega seotud isikud 
investeerimissoovitusi või -analüüse, mis eksitavad, on vigased või mõjutatud 
18. Info avalikustamine  ja insaiderid 
Teabe avalikustamise põhimõtted 
Avalikustada tuleb kogu teave, mis võib oluliselt mõjutada ettevõtte väärtpaberite hinda 
Avalikustamine peab toimuma ilma põhjendamatute viivitusteta 
Teave peab olema õige, täpne, täielik ja üheselt mõistetav 
Avalikustamisele kuuluva teabe näited 
Auditeerimata vahearuanded, auditeeritud aastaaruanne  
Juhtorganite, audiitori , nõustaja muutus 
7 
 
Muudatused äritegevuses, olulised lepingud, uued turud 
Omandamised, ühinemised, restruktureerimised 
Aktsionäride üldkoosolekud – ettepanekud, otsused 
Muudatused kapitalistruktuuris 
Olulised õigusvaidlused, litsentsid, patendid , kaubamärgid 
Oodatava kasumi/kahjumi muutus 
jne. 
Erandid avalikustamisest 
Kohese avalikustamise reeglid ei rakendu, kui: 
• on õigustatud huvi (läbirääkimised jmt) 
• viivitamine ei ole avalikkust eksitav 
• konfidentsiaalsus  on tagatud (konfidentsiaalsuskohustus) 
Viivitamine toimub omal vastutusel 
Börs võib teha erandi põhjendatud taotluse alusel 
Siseteave 
Avalikustamata oluline hinnatundlik teave on Siseteave 
• avalikustamata 
• puudutab finantsinstrumenti või selle emitenti ( kontserni ) 
• hinnatundlik 
• täpne 
– seotud olemasoleva/toimunud sündmuse/asjaoluga või 
– võib mõistlikult eeldada selle saabumist tulevikus ja 
– piisavalt konkreetne, et hinnata selle mõju väärtpaberi hinnale 
Insaider  
• isik, kes omab siseteavet või juurdepääsu siseteabele 
• isik, kes loetakse siseteavet omavaks 
– emitendi juhid 
– emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid 
Insaideri lähikondne 
• Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist 
majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing 
19. Raha loome , raha pakkumine, rahaloomeasutused 
Raha loome (raha pakkumine, money  supply ) 
Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: 
Keskpank  -laseb sularaha  käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu 
Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) 
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad 
laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse 
Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 
20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 
(Money Multiplier, m) 
Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR 
RR –kohustusliku reservi määr ( reserve  ratio) 
MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money  base ) MB 
Pankade  deposiitraha  (kontoraha pakkumine): 
8 
 
M ≤ MB* mm 
Näide: R=100; RR=20% 
mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 
Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: 
Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) 
Pankadel on olemas lisareservid 
Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) 
CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/ deposiit  ratio) 
XR -lisareservi määr 
21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) 
Baasraha (e.  rahabaas , Monetary base, MB) 
MB = CU + R + X 
CU -Ringluses olev sularaha 
R -Pankade kohustuslikud reservid 
X -Pankade lisareservid 
Baasraha: 
• „kõige suurema võimsusega raha“ 
• emiteerib ja kontrollib ainult keskpank 
Euroopa Keskpanga metoodika: 
Baasraha (MB) koosneb: 
1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 
2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 
3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. 
Rahapakkumine  Ms ( rahamass ): 
Ms = mm * MB 
kus MB – baasraha 
mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) – rahakordaja 
Rahaagregaadid (EKP metoodika) 
Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu 
majanduses. 
M1 = sularaha ringluses +  euroala   residentide  nõudmiseni hoiused; 
NB! Alates 01.01. 2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat 
sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada. 
M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise 
etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; 
M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + 
kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad. 
22. Rahamassi suhtarvud 
Rahamassi suhtarvud 
1.Raha ringluskiirus V (käibesagedus) - kordade arv, mida rahaühik käibib aasta jooksul. 
V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2) 
Lihtsustatult Fisheri valemist  M*V=P*Y → V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) 
Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 
2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga 
К2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist К2= 1 / V) 
Mida suurem on К2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem 
9 
 
USA 52%; UK 77%; euroala 88%; Eestis kuni 2011 oli umbes K=59% 
3. Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) К3 
К3 = M0 /Rahamass (M1 või M2). 
Mida väiksem on К3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus. 
Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: 
• Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus 
• Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine 
4.Rahakordaja mm 
Empiiriline valem: mm= M2/ MB 
Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7) 
Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8) 
23. Intressimäära kujunemise teooriad 
Intressimäära kujunemise teooriad: 
Intressimäär kujuneb rahaturul rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul 
(1)Klassikaline teooria 
Rahanõudlus-ettevõtjate (lõpplaenuvõtjate) soov investeerida 
Rahapakkumine–säästude pakkumine majapidamiste (lõpplaenuandjate) poolt 
Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võta laenu ja seda kõrgem on säästude 
tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär. 
 
(2) Keyeneslik teooria 
Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt 
Rahanõudlusel on kolm komponenti: 
• Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) 
• Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) 
• Spekulatiivne  nõudlus: (raha hoitakse väärtuse kogumiseks, juhuks, kui intressimäär tulevikus 
peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 
 
10 
 
24. Võlakirjade hind ja intressimäär 
Raha  omamise  (likviidsuse)  alternatiiv  on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu 
Võlakirja hind ja  tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. 
Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: 
Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul 
 
Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus 
kus Ct –  kupongimakse perioodil 
P – võlakirja hind (fundamentaalne väärtus) 
N – lunastamisväärtus (reeglina võrdub 
nimiväärtusega) 
r – turu intressimäär 
n – perioodide arv kuni lunastamistähtajani 
 
YTM* – võlakirja tulusus tähtajani 
 
(ligikaudne)
 
 
 
Võlakirjade puhul eristatakse tulumäärasid 
1. Tulusus tähtajani ( Yield -To-Maturity, YTM) 
 
2. Tulusus kuni tagasiostuni (tagasikutsumiseni) (Yield-To-Call, YTC) 
- kui emitendil on õigus võlakiri ennetähtaegselt (k perioodi möödumisel) tagasi kutsuda, 
makstes investorile tagasiostuhinda Pcall 
 
3. Kumulatiivse tulusus, e. realiseerunud liittulu määr 
(Realized Compound Yield, RCY) 
kus S - võlakirjainvesteeringust saadud rahaline liittulu 
(kupongimaksed + kupongimaksete reinvesteerimisest saadud tulu +võlakirja müügist saadud tulu 
11 
 
P - võlakirja ostuhind 
 
4. Hetke tulusus, kupongitulusus (Current yield, CY) 
 
25. Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad  intressimäärad 
Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad (ECB key  interest rates) 
• nn. Baasintressimäär: 
Põhilisterefinantseerimisoperatsioonideintressimäär(MainRefinancingOperationsRate, MRR)–need 
operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa. 
Eurosüsteem võib pakkuda kommertspankade laenude refinantseerimist nii fikseeritud 
intressimääraga kui ka muutuva intressimääraga. 
• Hoiustamise intressimäär (Deposit Facility  Rate , DFR) – pangad võivad seda intressimäära 
kasutada üleöö hoiustamisel Eurosüsteemis* 
• Laenamise intressimäär ( Marginal  Lending Facility Rate, MLFR) – üleöölaenude intressimäär 
pankadele Eurosüsteemipoolt 
* Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja euroala riikidekeskpangad 
26. Euribor  ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid 
Euribor (Euro Interbank Offered Rate) 
Euribor on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. 
See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste 
intressimäärade keskmine. 
Pankadevahelisel turul pakutakse tähtajalised hoiused ja laenud eurodes ühe  prime -pangast teisele 
prime-pangale 
Eristatakse:1 näd. Euribor, 2 näd. Euribor, 1 kuu Euribor, 2 kuu Euribor, 3 kuu Euribor, 6 kuu 
Euribor, 9 kuu Euribor, 12 kuu Euribor 
Millest sõltub Euribori suurus? 
Euroopa Keskpanga intressipoliitikast 
Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes 
ECB intressipoliitika omakorda sõltub 
•ECP suurimast eesmärgist kontrollida inflatsiooni (veidi alla 2%) 
•ECP poolt mõjutatud rahapakkumisest 
Euribor´i pankade paneel koosneb tänapäeval 31 pangast: 
• EL riikide pangad 
• suured rahvusvahelised pangad kolmandatest riikidest, kes teostavad olulist osa eurotsooni 
operatsioonest 
27. Intressikõver (tulususkõver) 
Intressikõver (yield curve) 
Intressikõver (tulususkõver) –näitab erineva tähtajaga võlainstrumetide tulususi. 
Harilikult on intressikõver tõusev(sama krediidiriskiga pikemaajalised võlainstrumendid pakuvad 
kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid) 
Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt -tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade 
tulusused muutuvad erineval määral 
12 
 
Eelistatud kustutusaja teooria seletab intressikõvera kuju: eelistatust pikema kustutusajaga 
võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 
28. Võlakirjade intressitundlikkus ja võlakirja duratsioon  
Võlakirja  intressirisk  (võlakirja intressitundlikkus) 
Võlakirja intressiriski koostisosad: 
1.  hinnarisk  (võlakirjahinna muutus turuintressimäärade muutuste tõttu) 
2. reinvesteerimisrisk (määramatus turu tuleviku intressimäärade osas ei võimalda investoril teada, 
millise tulumäära alusel on tal võimalik tulevikus saadavaid rahavooge reinvesteerida) 
Võlakirjaga kaasnev intressimäärarisk sõltub kupongimäärast ja võlakirja kestusest 
kustutustähtajani. 
Võlakirja duratsioon (Macaulay kestus, Duration) 
Duratsioon näitab investeeringu  tegelikku  tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. 
Kus Ct on rahavoog  võlakirjalt aastal t 
PV(Ct) on võlakirjalt aastal t laekuva rahavoo nüüdisväärtus 
ΣPV=P0 on võlakirja praegune turuhind 
n on järelejäänud aastate arv võlakirja kustutustähtajani 
Modifitseeritud kestus Dmod: Dmod = D/(1+ i/m) 
Kus m –  perioodis  teostatavate kupongimaksete arv 
Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: ΔP/P ≈ -Dmod · Δi 
Kus ΔP/P -võlakirja hinna muutus (% des); Δi – intressimäära muutus 
Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete 
suurust ja ajastatust raha 
Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n 
Kupongvõlakirja duratsiooni 
Duratsiooni arvutamine: 
1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi. 
2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada  ajaga , s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja 
leida nende korrutiste summa 
3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 
29. Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 
Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 
 
30. Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse 
teooria 
Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: 
• arbitraažitehingud 
• investorite otsused oma säästude kaitsmiseks 
13 
 
(kõigepealt hoiustajate ootused intressimäära ja inflatsiooni suhtes) 
Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 
 
*Suhteline kasv võrreldes sama näitajaga teises riigis 
31. Panga juhtimisarvestus: sisemine raha hind (FTP Funds Transfer   Price ) ja likviidsusrisk 
Likviidsusrisk - risk, et pank ei suuda täita oma maksekohustusi tähtaja saabumisel 
Panga likviidsusrisk – võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma 
kahjumit kandmata 
• Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal 
• Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud 
finantsvahendajate põhifunktsiooniga – finantsvarade tähtaegade muundamisega) 
Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, 
lühiajalised hoiused) 
Eesti pankade  bilanssi  põhised likviidsusnäitajad 31.12.2013: 
• Likviidsed varad 24% klientide vahenditest (31.12.2010 -22%) 
• Laenuportfelli osakaal bilansis 78% (74%) 
• Laenude / hoiustesuhe 100% (92%) 
Definition of 'Funds Transfer Pricing - FTP' 
A method used to individually measure how much each source of funding is contributing to overall 
profitability. The funds transfer pricing (FTP) process is most often used in the  banking  industry as 
a  means of outlining the  areas  of strength and weakness within the funding of the institution. FTP 
can also be used to indicate the profitability of the  different product lines and each staff  member , as 
well as act as a great medium for  comparison between employees, branches, etc. 
32. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) 
Krediidirisk  - risk, et laenuvõtja ei täida oma rahalisi kohustusi panga suhtes (krediidi vastaspoole 
risk, kontsentratsioonirisk ja arveldusrisk) 
Sisemiste reitingute IRB lähenemised 
Krediidiriskiparameetrid: 
a. Maksejõuetuks muutumise tõenäosus PD (probabilty of default) 
b. Pangakaotus kliendi maksejõuetuse korral, protsent nõudest LGD (loss given deafault) 
c. Riskile avatud positsiooni suurus EAD (exposureat default) 
d. Nõude kestus M (maturity) 
Vara riskikaal = f(PD, LGD, EAD, M) 
33. Finantsjärelevalve eesmärgid ja selle vajalikkus 
Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused 
tulevikus täita: 
• Krediidiasutused – suudavad maksta välja hoiused, 
14 
 
• Kindlustusseltsid – suudavad katta  kindlustuskahjud, 
• Pensionifondid - suudavad maksta välja kogutud pensioni jmt. 
Miks on vajalik finantsjärelevalve? 
Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht 
Informatsiooni asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete 
salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimija hind ei 
peegelda  vara tegelikku väärtust 
Agendi  – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võib tekkida, näiteks, 
finantsvahendaja ja investori vahel 
Moraalirisk –kui eksisteerib mingi  institutsioon , kelle abile võib alati  loota  (näiteks Tagatisfond ), 
siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest 
34. Rahapesu  tõkestamise järelevalvemeetmed 
Rahapesu tõkestamise peamised järelevalvemeetmed 
Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete 
säilitamine 
Järelevalvesubjekti kaugkontroll (off-site) - ettevõtjale esitatakse ettekirjutusega küsimused, mille 
vastustest selgub , kas ettevõtja teab ja täidab Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise 
seaduse nõudeid. 
Regulaarne  aruandlus ja aruannete analüüs 
Koostöömemorandumid Soome, Läti, Leedu, Saksa, Taani, Rootsi ja Vene vastavate 
järelevalveasutustega 
35. Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ülesanded finantskriisi 
olukorras 
Rahandusministeeriumi, Eesti Pangaja Finantsinspektsiooniülesanded finantskriisi olukorras (2006 
a. kokkuleppe) 
Finantsinspektsiooni ülesanded: 
• hindab kriisiolukorra 
• jälgib probleemse krediidiasutuse finantsolukorda ning hindab võimaliku likviidsusabi ja 
kapitalivajaduse 
Eesti Panga ülesanded: 
• annab probleemsele krediidiasutusele erakorralise likviidsuslaenu maksejõulisuse taastamiseks 
• teavitab makse – ja arveldussüsteemi tõrgetest, mis omavad olulist mõju finantssüsteemi 
toimimisele 
Rahandusministeeriumi ülesanded: 
• juhul, kui Vabariigi Valitsus või Riigikogu otsustab tervendada süsteemse kriisi tunnustega 
krediidiasutuse, korraldab vajalike finantsvahendite eraldamise, näiteks omakapitali vormis, laenu 
või laenugarantii vormis 
36. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid  
Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid 
Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln€, Euroopa 
Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). 
Kapitaliadekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe  riskiga  
kaalutud varadesse. EKP poolt – minimaalne nõue 8%, Eestis 10% 
Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma 
keskpangas, alates 2012a. - 1% 
Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu  andes  ettevõtte grupi suhtes 
võtta. 
Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) 
15 
 
37. Keskpanga sõltumatus 
• Juriidiline sõltumatus – keskpanga tegevust reguleerivaid õigusakte peaks olema küllaltki 
keeruline muuta. Mitmetes riikides (sh. Eestis) on keskpank põhiseaduslik institutsioon. 
• Finantsiline sõltumatus – keskpank peaks suutma oma kulud ise katta, ta ei tohiks sõltuda 
riigieelarvest. 
• Personaalne sõltumatus – keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) 
poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide 
kvalifikatsioonile. 
Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist 
tööle kommertspanka. 
 
38. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed 
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed 
Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: 
Euroalal defineeritud kui tarbijahindade  inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. 
Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks 
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. 
Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute 
finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda 
mõju inflatsioonile. 
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest 
meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest). 
39. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised erakorralised meetmed 
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: erakorralised meetmed 
Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et 
probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele. 
Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised 
rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost. 
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest 
meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute 
finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni. 
Erakorralised meetmed on seega  ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid. 
40. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse 
Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse ning selle häired 
16 
 
 
Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja 
eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle 
lahendamiseks on euroala  keskpangad  võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 
41. Kullastandard  
Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes 
fikseeritud. 
Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. 
Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 
19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad. 
Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist 
kaubandust ja investeeringuid. 
Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 
1844 aastal – Suurbritannia 
1870 aastates – Saksamaa, Belgia, Itaalia, Šveits, Prantsusmaa, USA , Taani, Norra, Rootsi, 
Holland, Hispaania , Austria jt. 
1890 aastates – Venemaa, Jaapan , India jt. 
Kullastandardi tingimuseks oli see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel 
Valuutade vahetuskursid olid fikseeritud kulla suhtes (näiteks, vahetuskurss 20,67 USD = 1tr. unts  
= 31,1gr kehtis 100 aastat kuni 1933 aastani) 
Kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem lagunes 1914 a. esimese maailmasõja alguses 
Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja 
ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha 
juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. 
42. Bretton   Woods ´i süsteem 
Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus– ja kaubandusmudel, oli 
asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi 
esindajat) 
Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar  oli 
omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) 
Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla 
17 
 
Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud 
vahetuskursid turusekkumiste abil. 
Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%. 
Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta 
(nn. “kohandatav-fikseeritud” valuutakursside süsteem) 
Bretton Woodsi süsteemi  institutsioonid : 
1.Maailmapank (World Bank, WB). 
Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise 
abil, vaesuse vähendamine 
2. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF). 
Eesmärk: tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus 
3. Üldine Tolli-ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT, 
praegune Maailma Kaubandusorganisatsioon, WTO). 
Eesmärk: tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise  
eest 
Bretton Woodsi süsteemi lagunemise põhjused: 
• USA majanduslikud raskused (inflatsioon, kaubandusbilanssi puudujääk, USA ei saanud enam 
tagada kogu maailma majandusarengut) 
• Erinevate majanduste ebaühtlane areng (vahetuskursside seotud süsteem hakkas segama ) 
• Kulla hinda tõus vabal turul: 
 
43. Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem 
Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem (nn. hübriidsüsteem, Jamaika süsteem) 
Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist 
rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica  konverents 1976) 
1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 
1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 
1973. a. - dollari järgnev  devalveerimine  
1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile 
Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: 
• vabalt  ujuvad kursid  
• fikseeritud valuutakursid 
• reguleeritult ujuvad kursid 
• ühisvaluuta süsteemid 
18 
 
44. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused 
Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: 
• Euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur 
• Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine 
• Valuutavahetamise kulude vähenemine 
• Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine) 
• Euroopa Liidu sisese hinnakonkurentsi kasv ja EL konkurentsivõimelisuse kasv 
Ühisvaluutaga kaasnevad negatiivsed küljed: 
• Usaldusväärsus: stabiilse valuuta  ajalugu on liiga lühike, see on esimene mastaapne ühisvaluuta 
kogemus maailmas 
• Ühine rahapoliitika sageli ei võimalda spetsiifiliste majandusprobleemide lahendamist erinevates 
euroala riikides 
• Liiga suur Eurosüsteemi mehhanism : ühise rahapoliitika elluviimine  on raskendatud erinevatest 
pangandusmudelitest tulenevate vastuolude tõttu 
• Uute rahaühikutega kohanemine tekitab inimestel psühholoogilisi probleeme 
• Hindade ümberarvestamine eurodesse soodustab inflatsiooni 
45. R. Mundelli optimaalse vahetuskursi piirkonna teooria 
Ühisvaluuta teoreetiline alus 
Euro kasutuselevõtt baseerus optimaalse vahetuskursi piirkonna teoorial (Optimal Currency 
Areatheory, autor R. Mundell ). 
Teooria kohaselt vastastikune vahetuskursi fikseerimine või ühise valuuta kasutamine on kasulik 
siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 
1. Riikidel on sümmeetrilised majandusšokid. Majandusšokid tabavad ühisvaluuta ala riike 
üheaegselt ja ühesuguselt. Need riigid teostaksid šokkidest ülesaamiseks niikuinii ühesugust 
makromajanduspoliitikat. 
2. Riikidel on asümmeetrilised šokid, kuid toimivad tootmistegurite  mobiilsus ning hindade 
paindlikus. Kui majandusšokid on erinevad, siis ühise valuuta kasutamine oleks võimalik juhul, kui 
tootmistegurid oleksid mobiilsed ja nende hinnad paindlikud. Sellisel juhul liiguksid 
tootmistegurid iga kord negatiivse šoki puhul riigist, kus on majanduslangus , parema 
majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi 
muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda. 
46. Maailmapanga allasutuste funktsioonid 
1.Rahvusvaheline Rekonstrueerimis-ja Arengupank (International Bank for  Reconstruction and 
Development , IBRD) - annab välja investeerimis- ja arengulaene. 
• Investeerimislaene antakse tootmise rahastamiseks sotsiaalmajanduslike projektide raames. 
• Arengulaene (struktuurimuutuste laene ) antakse poliitiliste ja institutsiooniliste reformide jaoks 
2. Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development  Association , IDA) - annab 
intressita laene eriti vaestele riikidele kustutusajaga kuni 40 aastat 
3. Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance  Corporation , IFC) - soodustab 
arenguriikide eraettevõtlust 
4. Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (Multilateral Investment Guarantee Agency, 
MIGA ) – pakub poliitilise riski vastukindlustust poliitiliselt ebastabiilsetesse riikidesse otseste 
välisinvesteeringute ja laenude suunamisel 
5. Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID) 
47. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanded ja laenud 
Rahvusvahelise Valuutafondi peamised ülesanded: 
• Kuni 1970. aastateni: rahvusvahelise kullastandardi säilitamine Bretton Woods´i süsteemi näol 
• Praegu: riikide jätkusuutlik ja stabiilne  majanduskasv  ning finantskriiside ärahoidmine. 
19 
 
IMF jälgib, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest  rahandus - ja kaubanduslepetest 
IMF laenab nendele riikidele, millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. 
Riigi majanduspoliitika  seire  
Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega 
umbes 2 nädalat. IMF  missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori 
ettevõtete ja majandusanalüütikutega. 
IMF laenud 
IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile 
krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). 
Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et täidab IMF-i ees leppega  võetud kohustused. 
Laenu tähtajaks enamasti 5 kuni 10 aastat. 
Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0,5–1% aastas) laenu pikemaajalise 
majandusprogrammide toetamiseks (Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi 
kvoodist. Eesmärk: luua  eeldusi  maksebilansi tasakaalustamiseks  
Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 
48. Euroopa Rekonstruktsiooni - ja Arengupanga missioon ja prioriteedid  
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank 
(European Bank for Reconstructionand Development, EBRD) 
• EBRD loodi 1990 aastal eesmärgiga edendada ja toetada Kesk-ja Ida-Euroopa riikide 
siirdemajandusi (praegu 34 siirderiiki Euroopas,  Kaukaasias ja Kesk Aasias) 
• EBRD liikmeteks on 66 riiki (kõik Euroopa riigid, Austraalia , Uus- Meremaa , Kanada, Jaapan, 
USA, Mehhiko , Korea jt.). 
• EBRD toetab vaid demokraatia ja turumajanduse suunas liikuvaid riike 
• Vähemalt 60% EBRD tegevusest peab olema suunatud erasektorisse 
Euroopa Rekonstruktsiooni-ja Arengupank: 
- investeerib endistesse kommunistlikesse riikidesse 
- võimaldab ligipääsu  laenudele (sh. väikefirmadele) 
- parandab riigi investeerimiskliimat (osaleb poliitilistes dialoogides, aitab tõsta keskkonna-, 
korruptsioonivastaseid-ja juhtimisstandardeid) 
- iga investeeritud euro kohta tõmbab ligi 2 eurot muudest allikatest 
Alates 1991. aastast EBRD on investeerinud kokku 70 miljardit eurot. 
EBRD investeeringud Eestisse: kokku 546 mln.€, 84 projekti, sh. 26 aktiivsed, 100%  erasektor , 
49% energeetika 
EBRD prioriteedid: 
- Finantssektori ülesehitamine, mis teenib ettevõtjate huve 
- Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tekkimine ja kasv 
-  Infrastruktuur : keskkonnainfrastruktuur, säästlik energiakasutamine, transport 
- Suurettevõtete restruktureerimine 
- Investeerimine peamiselt aktsiakapitali (oma investeeringute mõju suurendamiseks) 
20