Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Investeerimismõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Investeerimismõisted
Aktsia - väärtpaber , mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY.
Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele.
Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena
Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja , mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex-dividendi kuupäeval aktsiahind langeb.
Dividendimäär = Dividend ühe aktsia kohta / Hind ühe aktsia kohta
Eelisaktsia ( preferred stock ) - Aktsia, millele tavaliselt makstakse fikseeritud dividende. Selliste aktsiate omanikel on pankroti korral eelisõigus ettevõtteallesjäänud varale. Dividendide jaotamisel saavad eelisaktsia omanikud need kätte esimestena.
Forward - tulevikutehing, mis kohustab tehingu osapooli tulevikus müüma ja ostma mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga.
Hajutamine - Portfellistrateegia, mis jaotab varad riski vähendamiseks erinevate investeeringute vahel
Intress - Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest.
Investeerimisfond - Investeerimisettevõte, mis kogub raha aktsionäridelt ning investeerib seda erinevatesse väärpaberitesse nagu aktsiad ja võlakirjad . Fond tagab oma osakute likviidsuse, ostes need osanike soovil tagasi. Avatud fond emiteerib uue ostja puhul alati uued osakud .
Kapitali kasv- Tekib, kui investeering müüakse kõrgema hinnaga, kui see eelnevalt ostetud. sisuliselt realiseeritud tulu.
Kapitali tootlus - Algselt investeeritud summa väärtuse kasv. sisuliselt realiseerimata tulu.
Karuturg - Turuolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja ja aktsiad on langustrendis. Üldlevinud avamuse kohaselt sisenetakse karuturule kui aktsiaindeksi väärtus on viimase kahe kuuga kukkunud 20%.
Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul
Kasum aktsia kohta (EPS) - Kasum jagatud aktsiate arvuga.
Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes väheneb, kuna näiteks konverteeritavad võlakirjad (convertible bond ) konverteeritakse uuteks aktsiateks või warrantid ehk aktsiaoptsioonid lähevad käiku .
Kvaliteetaktsia ( Blue Chip) - Avaliku ettevõtte lihtaktsia , mille väärtus on üle aja stabiilselt suurenenud ning mis on kergelt kaubeldav ( likviidne ) reeglina mõnel suurel rahvusvahelisel börsil. Näiteks General Electric (GE), Exxon Mobil (XOM), Coca -Cola (KO). Üldjuhul loetakse selliseid aktsiad väiksema riskiga aktsiateks. Väljend Blue-Chip pärineb kasiinost, kus kõige suurema väärtusega zhetoonid olid tavaliselt sinist värvi.
Lihtaktsia raamatupidamishind (Book value ) = ( omakapital - eelisaktsiad)/lihtaktsiate arv. Kui eelisaktsiaid ei ole, siis lihtsalt omakapital/lihtaktsiate arv.
Liitintress - intressi kogub ka eelmistele perioodidele arvestatud intress (perioodi lõpus ei maksta intressi välja, vaid investeeritakse põhiosale lisaks ja kannab edaspidi sama intressi mis senine põhiosa)
Likviidsus - Likviidsus näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid.
Limiitorder - Order , mis määrab ära piirhinna. Ostuorderid täidetakse kas piirhinnaga või alla selle, müügiorderid piirhinnaga või üle selle.
Lühikeseks müüma (sell short) - Investor või maakler müüb selliseid aktsiaid, mida tal hetkel oma portfellis ei ole. Müüdavad aktsiad on laenatud. Investor eeldab, et tulevikus aktsiahind langeb ning ta saab aktsiad odavama hinnaga tagasi osta. Mujal maailmas kasutatakse riskide vähendamiseks marginaalkontot, kus investor hoiab tagatist. Juhul, kui turg liigub talle ebasobivas suunas ning investoril jääb vahenditest puudu, siis puuduv summa kantakse marginaalkontolt. Eestis üldjuhul lühikeseks müümist tavainvestorile ei võimaldata.
Müügihind - Madalaim hind, millega on noteerija (turutegija, reeglina maakler) nõus väärtpaberit müüma. Väärtpaberi ostja (investor, turu võtja) ostab selle seega müügihinnaga. Noteeringutes on müügihind alati kõrgem kui ostuhind (nimetused on pandud lähtudes turutegija seisukohast ).
Müügioptsioon - Annab ostjale õiguse (mitte kohustuse) müüa teatud kogus väärtpabereid fikseeritud hinnaga. Optsiooni võib käiku lasta, kas tähtajal (European option ) või kogu perioodi jooksul - ostmisest tähtajani (American option). Müügioptsioonide ostjad ootavad hindade langemist. Müügioptsioone kasutatakse ka investeeringu kaitsmiseks juhul kui börs langeb.
Omakapitali tootlus - Näitab kui efektiivselt on ettevõtte tegevjuhtkond suutnud omanike poolt investeeritud kapitali kasutada (kalkulaator.ee definitsioon)
Optsioon - Leping, mis annab omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse kokkulepitud ajaks või aja lõpul tulevikus osta või müüa lepingu alusaktsiad eelnevalt kindlaks määratud hinnaga ( strike price ). American option optsioon , mida võib käiku lasta kogu perioodi jooksul alates ostmisest aegumiskuupäevani. European option optsioon, mida võib käiku lasta vaid aegumiskuupäeval.
Order - Kliendi nõue maaklerile osta (ostuorder) või müüa (müügiorder) määratud kogus väärtpabereid kas orderil märgitud- või turuhinnaga.
Osaku puhasväärtus (Net asset value e NAV) - Fondi ühe osaku puhasväärtus. Saadakse, kui fondi varade ja kohustuste vahe jagatakse müüdud osakute arvuga (varad kohustused/müüdud osakud). NAV arvutatakse kord päevas peale kauplemispäeva lõppu. Avatud fondi puhul ongi NAV hinnaks, millega on fondiosakuid võimalik osta. Suletud fondi puhul (Closed end mutual fund) võib aga osaku ostu või müügihind osaku hetke NAV-ist erineda, kuna juhul, kui neid osakuid on võimalik osta või müüa, siis saab seda teha järelturul ning hind kujuneb erinevate faktorite- nagu komisjonitasud, ostja- ning müüjapoolsed ootused ja muu - tulemusena.
Ostuoptsioon - Annab optsiooni omajale õiguse osta finantsvara eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Ostuoptsiooni ostja peaks eeldama, et optsiooni aluseks oleva finantsvara ( alusvara ) hind tõuseb, ostuoptsiooni müüja peaks ootama alusvara hinna püsimist või langemist. optsioonidel on alati kindlaks määratud lõpptähtaeg.
OTC turg - OTC turg koosneb paljudest erinevatest kauplejatest, kes teevad tehinguid kas telefoni või võrgu vahendusel. Kauplemiseks ei ole keskset kohta nagu börsidel ja turg on vähem reguleeritud.
PB suhtarv (PB ratio ) = Hind ühe aktsia kohta / Raamatupidamislik väärtus ühe aktsia kohta
PE suhtarv (PE ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta
PS suhtarv (PS ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Müük ehk tulu ühe aktsia kohta
PEG suhtarv (PEG ratio) = P/E suhtarv / Kasumikasv
Puhastulu (Net income ) = Ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum , intressid , maksud ja muud kulud
Pulliturg - Turuolukord kus aktsiate hinnad on tõusutrendis ja turuosalised ootavad edasist hindade tõusu. Pulliturgu iseloomustab optimism ja investorite arvamus, et majanduse kasv jätkub.
Põhisumma (principal) - Rahasumma , mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse. Näiteks võlakirja põhisumma, algsumma (ilma intressita).
Rämpsaktsia (penny stock) - Penny stock`ideks ehk rämpsaktsiateks kutsutakse aktsiaid, mis maksavad alla 5 dollari.
Rämpsaktsiaid ei soovita me mitmel põhjusel :
- nende aktsiate kohta pole tavaliselt piisavalt infot, kuna analüütikud ei jälgi selliseid aktsiaid
- odavad aktsiad on kergelt manipuleeritavad ja üleshaibitavad
- aktsia on osake ettevõttest, tõenäoliselt ostad väärtusetut ettevõtet
Odav aktsia ei tähenda ilmtingimata, et ta oleks odav. Kihvt on osta 1000 dollari eest 1000 aktsiat, kuid tõenäoliselt on mõtekam osta 50 korraliku ettevõtte aktsiat.
Investeeritud rahasumma on määrav, mitte aktsiate arv. Ole ettevaatlik investeerides penny stock`i. Nende hind pole ilma põhjuseta madal.
S&P500 - Turuväärtust mõõtev indeks, mis on koostatud 500st USA juhtivast lihtaktsiast.
SEC - USA valitsuse järelvalveasutus, mis loodi turgude reguleerimiseks ja investorite kaitsmiseks. SEC-i ülesannete hulka kuulub turumanipulatsioonide ja pettuste avastamine. Peale investorite kaitsmise ja turu reguleerimise jälgib SEC ka Ameerika Ühendriikide ettevõtete ülevõtmisi ja ühinemisi. Juhul kui investor omandab rohkem kui 5% ettevõtte aktsiatest, siis sellisel juhul tuleb sellisest tehingust SEC’i teavitada 10 päeva jooksul.
Sisenemis - ja väljumistasu (Load) - Teenustasu , mida makstakse fondile fondi sisenemise või väljumise käigus.
SKT - Majanduskasvu näitab sisemajanduse kogutoodangu muutus eelmise perioodiga (näiteks eelmise aastaga) võrreldes. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) näitab arvestusperioodi (enamasti kvartal või aasta) jooksul riigis toodetud lõppkaupade ja -teenuste väärtust. Tähtis sõna selles seletuses on "lõpp" - arvesse lähevad ainult kaubad ja teenused, mis on mõeldud lõpptarbimiseks, s.t nad ei ole pooltooted , mis on mõeldud järgmise kauba kokkupanemiseks.
+ eratarbimine
+ investeeringud
+ avaliku sektori (valitsuse) tarbimine
+ eksport
- import
------------------------------------------
= sisemajanduse kogutoodang
Spread (spread) - Ostu- ja müügihinna vahe.
Stop order - Order, mis muutub kehtivaks, kui aktsiahind läheb läbi kindlaks määratud stop-hinna. Seega ostusoovi puhul, kui hind langeb allapoole mingist kindlaks määratud hinnast ning müügisoovi puhul, kui turuhind tõuseb üle stophinna. Surnud kassi põrge - Kui surnud kass kõrgelt alla visata , siis põrkab kass maapinnalt küll tagasi, kuid jooksu ometi ei pista.
Võrdluse surnud kassiga kannatab välja ka järsk aktsiahindade langus: aktsiahinnad hüppavad pärast järsku langust mõnevõrra üles. Mõnikord käsitletakse "surnud kassi põrget" ekslikult tõusva turu signaalina, kuid nagu surnud kass pärast põrget jääb ikka surnult lamama, nii ei hakka ka aktsiahinnad pärast üleshüpet tõusma.
Sümbol - Lühendnimi, mida kasutatakse kauplemissüsteemides ning hindade defineerimisel teatud kindla väärtpaberi kohta
Tulu ühe aktsia kohta (EPS) - EPS= (puhaskasum-eelisdividendid)/lihtaktsiate arv
Turuhinnaga order (Turul parima hinnaga) ( market order) - Order, mis käsib maakleril täita tellimus nii kiiresti kui võimalik parima turuhinnaga. Kui börs on avatud, tähendab see, et pidevalt kaubeldavad väärtpaberid ostetakse tavaliselt pakkumis- või sellele lähedal oleva hinnaga ostuorderid, kas müügihinnaga või sellele lähedalolevaga; müügiorderid, kas ostuhinnaga või sellele lähedalolevaga. Kui order sisestatakse peale börsi sulgumist, täidetakse see järgneval kauplemise päeval avamishinnaga või sellele lähedal olevaga.
Omalt poolt lisaks, et ebalikviidsete aktsiate puhul (peaaegu kõik Tallinna börsi aktsiad näiteks) pole mõtet seda kasutada, tehing võib toimuda mitmeid või isegi kümneid protsente eemal hetke turuhinnast.
Turu kapitalisatsioon (market capitalisation) - Ettevõtete aktsiate koguväärtus aktsiate arv korrutatud hetke turuhinnaga.
Vara (asset) - Igasugune valdus millel võib olla vahetamise korral väärtus
Varade puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum/varad(keskmine)=käibe puhasrentaablus x varade käibekordaja =puhaskasum/ netokäive x netokäive/varad
Varade rentaablus = ärikasum/varad(keskmine)
Viimane tehing - Kauplemispäeva viimne tehing. Selle tehingu hind on päeva sulgemishind .
Volatiilsus (volatility) - Väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese perioodi jooksul kõigub, seda suurem on ka volatiilsus. Tavaliselt mõõdetakse aktsia volatiilsust beeta abil. Portfelli volatiilsust saab alandada hajutamisega.
Võimendus (leverage) - Investeerimisel kasutatakse laenatud raha, et suurendada potentsiaalset tootlust. Näiteks 1:4 võimenduse korral on omavahendite osakaal 25% ja ülejäänud investeeringuks vajaminevast summast laenatakse. Kui maakler pakub võimendust 1:4 ja investoril on 1000 eurot investeerimiseks, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro väärtuses. Võimendust kasutades võtab investor suurema riski.
Võlakiri (Bond) - Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi.
Võla kordaja = (lühiajaline võlgnevus + pikaajaline võlgnevus)/ koguvara
Väärtpaber ( Security ) - Väärtpaber kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak .
Õigus ( rights ) - Õigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uuest emissioonist aktsiaid. Selline eelisõigus kehtib tavaliselt 2-4 nädalat ning selle pakkumise hind on madalam kui muudele ostjatele. Rightsd võivad olla ka kaubeldavad sarnaselt aktsiatele.
Vasakule Paremale
Investeerimismõisted #1 Investeerimismõisted #2 Investeerimismõisted #3 Investeerimismõisted #4 Investeerimismõisted #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A A Õppematerjali autor
Investeerimismõisted

Sarnased õppematerjalid

Väärtpaberid õige
21
docx

Väärtpaberid õige

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Kaie Kamm VÄÄRTPABERID Referaat õppeaines rahvusvahelised investeeringud Õppejõud: Kristo Krumm Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel ­ kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse in

Investeeringute alused
Rahandus
30
doc

Rahandus

Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ­ ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele

Majandus
Optsioon
30
docx

Optsioon

Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatisega on võimalik soetad

Majandus
Investeeringute juhtimise ainetöö
14
docx

Investeeringute juhtimise ainetöö

................................................................................................. 2 1.MÕISTED...................................................................................................................... 3 1.1Aktsia mõiste.......................................................................................................... 3 1.2Investeerimise mõiste............................................................................................. 3 1.3Tähtsamad investeerimismõisted............................................................................4 2.MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE?.............................................................................. 5 2.1Aktsiate liigitamine................................................................................................. 6 2.2 Aktsiate plussid ja miinused...................................................................................6 2.3 Riskid...................................................

Ainetöö
Börsid ja väärtpaberid
9
doc

Börsid ja väärtpaberid

19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus ­ mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus ­ tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus ­ vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg, vajaduste ja huvide samaa

Ainetöö
Rahanduse kordamisküsimused 2018
14
docx

Rahanduse kordamisküsimused 2018

KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus e

Rahanduse alused
Majandusterminid
11
doc

Majandusterminid

MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio ­ positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind ­ hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus ­ täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia ­ omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend ­ lihtak

Majanduspoliitika
Rahanduse aluste kontrolltöö vastused
33
docx

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on s

Rahanduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun