protsentuaalne kaotus aktsiahinna languse puhul ka suurem, kuid investori kaotused on optsioonide puhul piiratud optsioonipreemiaga. 5. Optsioonipreemiat mõjutavad tegurid call put Alusvara turuhind + - Täitmishind (strike) - + Alusvara volatiilsus + + Turu intressimäär + - Optsiooni ajaline kestvus (+) (+) Dividendid alusvaralt optsiooni kestvusaja vätel - + Plussmärgid tähendavad, et mõju on optsiooni hinnale samasuunaline ning miinusmärgid tähendavad,
valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskurss – Kõikumiskoridoriga fikseeritud vahetuskurss – Crawling peg – Crawling band – Juhitav ujuvkurss – Ujuvkurss Vahetuskursirežiimid Režiimid (Rogoffi süsteem) Režiimid (Rogoffi süsteem) Režiimid (IMFi de facto süsteem)
Varade puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum/varad(keskmine)=käibe puhasrentaablus x varade käibekordaja=puhaskasum/netokäive x netokäive/varad Varade rentaablus = ärikasum/varad(keskmine) Viimane tehing - Kauplemispäeva viimne tehing. Selle tehingu hind on päeva sulgemishind. Volatiilsus (volatility) - Väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese perioodi jooksul kõigub, seda suurem on ka volatiilsus. Tavaliselt mõõdetakse aktsia volatiilsust beeta abil. Portfelli volatiilsust saab alandada hajutamisega. Võimendus (leverage) - Investeerimisel kasutatakse laenatud raha, et suurendada potentsiaalset tootlust. Näiteks 1:4 võimenduse korral on omavahendite osakaal 25% ja ülejäänud investeeringuks vajaminevast summast laenatakse. Kui maakler pakub võimendust 1:4 ja investoril on 1000 eurot investeerimiseks, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro
Mustamäe Gümnaasium Globaliseerumine Tõnis Adra G1K Sissejuhatus Globaliseerumine ehk rahvusvahelistumine on protsess, mis on kiirenenud viimasel paarikümnel aastal ning selle mõju ulatub ka Eestini tihedate rahvusvaheliste majandussidemete kaudu. Majandus areneb ettevõtete spetsialiseerumise ja süveneva integratsiooni suunas, kusjuures mõlemad protsessid tähendavad paratamatult turu geograafilise ulatuse laiendamise vajadust. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Teiseks oluliseks teguriks on infotehn...
Algandmed aktsiate arv 20 000 tk aktsia hind s 350 EEK optsiooni realiseerimis e. rakendushind x 500 EEK aeg aegumiseni t 2 aastat hetke liitintressimäär r 7% (per annum) aktsia hinna volatiilsus e tulumäära standardhälve 58% (per annum) a) optsioon on rahas, kui optsiooni rakendushinna tänane väärtus on kõrgem kui alusvara hind täna ja vastupidi Optsiooni rakendushinna tänane väärtus: x*e-rt= 434,6791 > ehk optsioon on rahas. b) optsiooni väärtuse leidmiseks kasutan Black-Scholes mudel'it (vt paremal) d1= 0,1459627569
hüveks on võimalik kapitalitulu vara omamisest, mille väärtus võib aja jooksul kasvada, ja võimalik dividenditulu. Aktsia väärtus kajastab ettevõtte väärtust, kuid mitte alati aktsiad võivad olla ka üle- või alahinnatud. Hindamismeetodeid on mitu, näiteks sissetulekutel, tuludel ja rahavool põhinevad hindamised. Aktsiahinnad võivad muutuda väga lühikese aja jooksul ja ootamatult seda kutsutakse aktsia volatiilsuseks. Mida rohkem hind kõigub, seda kõrgem on volatiilsus. Kuidas valida aktsiad? Alati tasub jälgida ka teiste investorite tegemisi ning seetõttu peab jälgima enimkaubeldud ja enimhoitud aktsiate nimekirjasid. 5 2.1 Aktsiate liigitamine Aktsionäridele antava hääleõiguse reguleerimiseks võib ettevõte välja lasta erineva klassi aktsiaid. Reeglina jagunevad need liht- ja eelisaktsiateks ning märgistatakse tähtedega (A-, B-, C-seeria aktsiad)
aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni- ja energiaturu liberaliseerimine. IMF-i programmi raames püüdis valitsus ka vahetuskursipoliitika abil inflatsiooni tõkestada. 2000
Kui portfellis on piisavalt eri investeeringuid, on palju tõenäolisem, et alati on mingi investeering, mis näitab suhteliselt head tootlust. Samuti aitab hajutamine pikemas perspektiivis volatiilsust vähendada. (Investeerimise Teejuht, 2007: 184) Portfelli hajutamisel tasub silmas pidada kahte asja: isiklikku investeerimishorisonti ja riskitaluvust. Hajutamisel kehtib reegel: mida lühemaks ajaks investeerida, seda turvalisem peaks investeering olema. Põhjuseks turgude volatiilsus, mille risk pikemal perioodil oluliselt väheneb. Kindlasti tuleks portfelli hajutada eri varaklasside ja regioonide vahel, kuid kasu toob ka regulaarne paigutamine. (Saario 2007: 62 - 64) a) aktsiad - see varaklass on läbi aegade pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid olnud samas ka kõige riskantsem b) fikseeritud intressimääraga instrumendid (võlakirjad) - võlakirjad on enamasti aktsiatest väiksema volatiilsuse ja tulususega, kuid pakuvad investoritele stabiilsust.
Imporditollid ja -litsentsid Toidu kvaliteedi kontroll o 2002-2008 ELiga liitumise ettevalmistamine SAPARD programm ELiga liitumine Ühise põllumajanduspoliitika rakendumine ELi ühisturu avanemine o 2008-... ,,Toidukriis" Krediidivõimaluste halvenemine Majanduskriis Toorainehindade volatiilsus Ühistegevus Suurem tähelepanu toidule (hinnad, tervis) Põlvkonnavahetus Põllumajanduslike majapidamiste arvu muutuste põhisuunad ja põhjused Põllumajanduslike majapidamiste struktuur maakasutuse järgi: põhitunnused Muutused põllumajanduslikus tööhõives Maakasutus ja selle dünaamika Eestis Põllukultuuride kasvupinnad osatähtsuse järgi Põllukultuuride saagikus
Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni- ja energiaturu liberaliseerimine. IMF-i programmi raames püüdis valitsus ka vahetuskursipoliitika abil inflatsiooni tõkestada. 2000
Aastatel 20022008 oli põllumajanduses kõige olulisemaks liikumapanevaks jõuks ELiga liitumine ning sellega kaasnenud senisest enam reguleeriva ning ka toetava ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendumine, mille olulist mõju võis märgata juba mõned aastad enne liitumist. 2009. aastal alanud periood, millesse jäävad ,,toidukriisina tuntud hinnahüpped maailmaturul, üleilmne finantskriis, majanduskriis, suurenenud toorainehindade volatiilsus ning suhteliselt suur üldine ebakindlus tuleviku suhtes. Põllumajanduslike majapidamiste arvu muutuste põhisuunad ja põhjused 1989. aastal oli Eestis 326 kolhoosi ja sovhoosi, mille keskmine maakasutus oli 7628 ha. Samal ajal oli juba loodud 828 talu keskmise suurusega 25 ha. Järgneval 10 aastal kasvas talude arv plahvatuslikult ning põllumajandusettevõtete arv vähenes, sest paljud neist ei osutunud muutunud oludes elujõuliseks. 2001
tõenäolisem, et alati on mingi investeering, mis näitab suhteliselt head tootlust. Samuti aitab hajutamine pikemas perspektiivis volatiilsust vähendada. 13 Portfelli hajutamisel tasub silmas pidada kahte asja: isiklikku investeerimishorisonti ja riskitaluvust. Hajutamisel kehtib reegel: mida lühemaks ajaks investeerida, seda turvalisem peaks investeering olema. Põhjuseks turgude volatiilsus, mille risk pikemal perioodil oluliselt väheneb. Kindlasti tuleks portfelli hajutada eri varaklasside ja regioonide vahel, kuid kasu toob ka regulaarne paigutamine. (Seppo Saario 2007; 62 - 64) 5.1 Portfelli hajutamine varaklasside vahel Kolm peamist varaklassi on: · aktsiad. See varaklass on läbi aegade pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid olnud samas ka kõige riskantsem; · fikseeritud intressimääraga instrumendid (võlakirjad). Võlakirjad on enamasti
parteisüsteeme omavahel üldse võrrelda saab. Kaks kõige tähtsamat parteisüsteemi aspekti on parteide arv parteisüsteemis ja ideoloogiad, mida parteisüsteemis osalevad parteid esindavad. Lisaks nendele peaks parteide ja parteisüsteemide süstemaatiline võrdlemine sisaldama veel aspekte nagu valimised ning nende poliitiliste süsteemide dünaamilised näitajaid, näiteks valimistest osavõtmise protsent ja volatiilsus. (Mair 2008) · Tekst peab olema struktureeritud nii, et viidatakse tekstis jooksvalt erinevatele autoritele. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 35 Hea näide viitamisest Õpilaste teadmised parlamendi funktsioonidest, seaduse loomusest ja põhiseaduse olemusest ületavad küll rahvusvahelisi näitajaid, ent valmidus hääletada, respekteerida valitsuse liikmeid ja jälgida poliitilisi
vaid teatud ajaperioodis ning nad võivad muutuda mingi muu asja tõttu, mis ei tulene müügikäibest. Näiteks on püsikuludeks amortisatsioon, rent, juhtkonna palk jne. Kulud, millel on nii muutuv kui ka püsiv osa, on segakulud (nt palgad, elekter, telefon). Tuleb tähele panna, et muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta väljendatuna jäävad nad konstantseks (vt joonised 4.3 ja 4.4). 31. Mille järgi otsustatakse turismiteenuste sesoonne pakkumine? Sesoonsusest tulenev volatiilsus. Seda seostakse aastaga, kus mingil perioodil aastas on kõrghooaeg (high season, busy season) ja mingil ajal madalhooaeg (off-season, quiet season). Selle põhjus võib olla klimaatiline, ärikeskkonnast tulenev (nt üritused, atraktsioonide äraviimine jms). Finantsjuhtimise aspektist tekib küsimus, kas peab hotelli madalhooajal kinni panna. (Selle üle diskuteeritakse kulude juhtimise peatükis.) Lisaks kulude juhtimisele
aeglustub. Kui pakkumine ületab seda, siis reaalne inflatsiooni tase hakkab tõusma. Inflatsioon omane kõikidele arenevatele riikidele, see on tavaline nähtus, midagi hullu selles ei ole teatud tingimuste juures. Inflatsioon – hindade üldine ja pidev kasv ja raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse raha käibele tulekust võrreldes tegeliku vajadusega. Inflatsioonist saab rääkida siis, kui see on PIDEV protsess. Inflatsiooni puhul on oluline tema üldine tase ja arengu trend ehk volatiilsus (kiired ja olulised muutused). Inflatsiooni taseme alusel liigitakse neid väga üldiselt kolmeks: - normaalne inflatsioon (kui hinnatase kasvab aastas kuni 30%) - väga kõrge inflatsioon (hindade tase kasvab aastas üle 100%) - hüperinflatsioon (hindade tase kasvab aastas üle 600%) Kõige kriitilisemaks peetakse galopeerivat inflatsioon (väga kiire ja äkiline) ja volatiilset (ehk hüplev, väga muutlik inflatsioon). Meie oleme Eesti hüperinflatsiooni üle elanud enne 1992 oma
riskantsem või mitte. Turuindeksi beetakordaja on üks. Kui näiteks aktsia beetakordaja on kaks, siis turutulumäära 1%line tõus viib aktsia tulumäära 2%lisele tõusule. 48. Kuidas defineeritakse ja mõõdetakse rahanduses riski? Rahandusteoorias defineeritakse riski kui võimalike tulemuste hajuvust oodatava tulemuse suhtes. Finantsanalüütikud kasutavad riskist rääkides mõistet "volatiilsus" (volatility). Väärtpaberi tulususe volatiilsus on seda suurem, mida laiem on võimalike tulemuste ulatus ning mida suurem on ekstreemsete tulemuste (nii positiivsete kui ka negatiivsete) tõenäosus. Riski mõõtmiseks võib kasutada järgmiseid statistikuid: 1) standardhälve, 2) dispersioon. 49. Nimetage peamisi finantsteenuseid. Informeerimine, nõustamine, väärtpaberi-, arveldus-, finantseerimisteenused, hoiustamine, finantsriskide juhtimine, finantsgarantiid, liising, faktooring, valuutavahetus. 50
Kinnisvaraturg on muutunud efektiivsemaks tänu mitmetele finantsinstrumentidele, kapitali kättesaadavuse paranemisele ning investeerimisvõimaluste kasvule. Seoses sellega kasvab vajadus kinnisvaraga seotud riskide hindamise, analüüsimise ja juhtimise järele, mis on viinud paljude teadlaste tähelepanu antud sektori uurimisele ning kinnisvara- ja finantssektori koosmõjude analüüsimisele. Kinnisvarahinna tõusud ja langused on ajas korduvad ning hinna suur volatiilsus võib tähendada laastavat mõju nii majapidamistele, kinnisvarasektorile, üldisele majanduskeskkonnale ja halvimal juhul kogu pangandussüsteemile (Renaud 1995: 1). Kinnisvara peetakse küll turvaliseks ja jätkusuutlikuks investeeringuks (Ruff 2007: 30, Idzorek et al. 2007: 39, Hastings ja Nordby 2007: 54), kuid globaliseerumise ja kapitaliturgude integratsiooni tõttu on loodud järjest keerulisemaid finantsinstrumente,
56. Optsioonide pariteeditingimus mida iseloomustab? Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval. Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraazivõimalused. 13. loeng: forwardid ja futuurid 57. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
56. Optsioonide pariteeditingimus mida iseloomustab? Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval. Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraazivõimalused. 13. loeng: forwardid ja futuurid 57. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping
dünaamika, suuremad tuulejaamad. Maailma suurimad tuulepargid (8/10 USA-s): ● Alta Wind Energy Centre - USA ● Shepherds Flat Wind Farm - USA ● Roscoe Wind Farm - USA ● Horse Hollow Wind Energy Centre - USA Maailma suurimad mere tuulepargid: ● The London Array - Inglismaa ● Gwynt y Mor - Wales ● Anholt Offshore Wind Farm - Taani 52. Põhilised fossiilkütused (nafta, kivisüsi, gaas), nende varude suurus ja jaotus. 53. Nafta hinna volatiilsus, selle põhjused. “Naftaturg on tuntud oma volatiilsuse poolest, kuna selle hinda mõjutavad paljud tegurid. Pakkumine, nõudlus, geopoliitika, sõjad, sanktsioonid, ülemaailmne kasv - need kõik on olulised tegurid.“ “1971-2012 aastate naftahinna muutuste põhjuseid vaadeldes võib järeldada, et naftahinna volatiilsust mõjutavad riikide poliitilised suhted, globaalne majandusolukord ehk nõudlus nafta järele ning spekulatsioonid
paarides nagu näiteks euro-USA dollar (EUR/USD) ja USA dollar-Jaapani jeen (USD/JPY). Valuutaturul kauplemise sisuline eesmärk on spekuleerida ühe valuuta tugevnemise või nõrgenemise üle teise valuuta suhtes. Pärast Bretton Woodsi rahasüsteemi kokkuvarisemist, millega võeti dollarilt lõplikult kullatagatis, said suuremate tööstusriikide valuutad hakata vabamalt kõikuma, vastavalt nõudluse ja pakkumise tasakaalule. Vahetuskursid kõikusid igapäevaselt, nii et mahud, kiirus ja volatiilsus kasvasid läbi terve 1970ndate, millega kaasnes muuhulgas ka uute finantsinstrumentide tekkimine. 1980ndatel kiirenes tänu arvutite ja tehnoloogia arengule ülemaailmne kapitali liikumine, ühendades sisuliselt erinevad ajavööndid üheks suureks turuks. Välisvaluutas arveldamine kasvas plahvatuslikult 70 miljardi USD pealt päevas 1980ndatel rohkem kui 1,5 triljoni USDni paar aastakümmet hiljem.
dünaamilise HORi alustala. VÄLJAKUTSE 5- precarious political contex: Sõjajärgne HOR suuresti nn klassikompromiss, mille eesmärgiks oli täistööhõive tagamine. Selle peamised arhitektid sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid. Tänaseks parem-vasak vastandumise asemel pigem left libertarian/right authoritarian vastuseis. Political de-alignment – usalduse kadu, nn klassipõhise hääletuse kadumine, valijate volatiilsus. Nn kuldaja nostalgia, mis ei arvesta muutunud keskkonnaga. Ka nn halbade otsuste ELga põhjendamine, mille tagajärjeks euroväsimus. 21 Vana vs uus HOR- mõtlemismustri muutus: Sissetuleku kaitsmise asemel töötamise toetamine Millised ümberjagavad (distributional) järelmid sel ideoloogia muutusel on? Nn vanade poliitikate
üldiste tingimuste halvenemisele. Süstemaatilist riski ei ole võimalik ühe turu piires hajutada. Mittesüstemaatiline risk ühe varaklassi risk ning erinevalt süstemaatilisest riskist on võimalik spetsiifilisi riske portfellis hajutada. Standardhälve statistiline väärtus, mis näitab, kui palju väärtused erinevad keskmisest väärtusest. Suurem kõikimune tähendab suuremat riski. Aktsiate standardhälvet väljendab ajalooline volatiilsus (kõikumine mingil möödunud perioodil) Beetakordaja mõõdab süstemaatilise riski suhtelist suurust; volatiilsuse mõõdik näitab kui palju muutub väärtpaberi hind turu suhtes. Kui beeta on 1, siis liiguvad turg ja mõõdetav väärtpaber sama kiiresti. Kui beeta on 2, siis väärtpaber on kaks korda volatiilsem kui turg tervikuna. Seega saab beeta abil mõõta investor või kaupleja ka väärtpaberi potentsiaalset riski. On selge, et kui väärtpaberi ABC beeta on 0
müügikoguse muutumise (tõttu) suhtes. Matemaatiliselt defineeritakse tegevusvõimendust kui protsentuaalset muutust tegevuskasumis, mis tuleneb müüdud toodangu ühikute protsentuaalsest muutusest. Tegevusvõimendi näitab äririski. Äririsk tuleneb sellest, et ettevõtte kulude struktuuris on püsivad tegevuskulud. Ettevõttel, millel on suured püsikulud, on suur äririsk, sest väike muutus toodetud ühikutes tekitab suure surve ärikasumile. Ärikasumi suur volatiilsus seab aga ettevõtte raskesse olukorda laenu teenindamisel. Tavaliselt on nii, et mida suurem on ettevõtte äririsk, seda väiksem on tema optimaalne võlakordaja. DOL-valemi võib koos teisendustega välja kirjutada järgmiselt: EBIT Q (P - V) %EBIT Q (P - V) - FC - D Q(P - V) (8.49) DOL = = EBIT = = . %Q Q Q Q(P - V) - FC - D
(suuremad summas) ning mis võivad ajas kiiresti muutuda. Riskide juhtimine ettevõttes 1. Mis on risk ning millised selle dimensioonid? Risk - kahjustuse, vigastuse, nõude, kahju või muu negatiivse juhtumi oht, mille on põhjustanud väline või sisemine haavatavus, mida oleks võimalik vältida ettekavatsetud tegevusega. Riski dimensioonid: ● Maht - kui palju on võimalik halvimal juhul kaotada, kui risk realiseerub? ● Volatiilsus – kui ebakindel on tulevik? ● Tõenäosus riski realiseerumiseks. ● Tõsidus – kui suurt kahju riski realiseerumisel eeldatavasti kantakse? 2. Mis asi on ERM? ERM (enterprise risk management) - süstemaatiline, integreeritud lähenemine ettevõttega seotud riskide juhtimiseks. 3. Mille poolest erinevad „tapvad“ riskid võimalustest? „Tapvad“ riskid – sündmused, mis oma ebasoodsate tingimuste tõttu viivad suure ohu, kahju või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
