Kui aktsiate hind langeb, siis ostab investor aktsiaid juurde. Kui aktsiate hind tõuseb, siis müüd investor osa aktsiaid maha. Sunnib investorit realiseerima kasumi siis, kui aktsia hind on tõusnud ning paigutama selle väiksema riskiga väärpaberitesse. 7.esmasturg finantsturg , kus äsja emiteeritud väärtpabereid müüakse kindlaksmääratud intressimäära ja hinnaga ning väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile "karud" börsil langusele mängijad aktsia sulgemishind viimasel hetkel sulgemishinnaga tehakse tehing turul parima hinnaga turul parima hinnaga korraldus realiseeritakse nii kiiresti kui võimalik ja hind selgub peale tehingu sooritamist
riigiteataja.ee/akt/106122010012 Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendid nr 3-2-1-41-03 (30. aprill 2003.a) ja nr 3-2-1-67-03 (02. juuni 2003.a) - juhatuse liikme üheks kohustuseks on vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti. 5 EÜJT§ 2.3.1.Juhatuse liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses. Juhatuse liige ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta emitendile suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide konflikti olemasolust enne ametilepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud emitendi majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele.Allikas
põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb
Tagatisega võlakirjade hulgas on võimalike tagatiste hulk väga lai. Näiteks erinevad kinnisvaraga tagatud võlakirjad, samuti mitmesugused struktureeritud võlakohustustega tagatud võlakirjad. Investorid nõuavad täiendavat tagatist enamasti siis, kui ettevõtte maksevõime on kahtluse all. Lisaks sellele võivad võlakirjad veel sisaldada mitmeid täiendavaid tingimusi, mis sisuliselt on lähedased erinevatele optsioonidele. Näiteks kuuluvad siia tagasiostetavad võlakirjad, mis annavad emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta (emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või soovib refinantseerimist), tagasimüüdavad võlakirjad - võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad, mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. 4.2. Võlakirjade omadused
Rahaturg kaubeldakse lühiajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta Kapitaliturg kaubeldakse pikaajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta Järelturg finantsturg, kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik Esmasturg finantsturg , kus äsja emiteeritud väärtpabereid müüakse kindlaksmääratud intressimäära ja hinnaga ning väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes 6.Rahvusvaheline rahaturg e. IBRD e. Maailmapanks IMF e. Rahvusvaheline valuutafond. IBRD - pärast II Maailmasõda arengumaadele pikaajalise erendusabi andmiseks rajatud rahvusvaheline institutsioon. Rahvusvahelibe valuutafond - tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega 7.Tulude ja kuluda makromajanduslik ringkäik. Valitsuse, välisturu ja finantssektori roll ringluses
Järgnevalt ma selgitan mis on finantsvahendus, vaatlen finantsvahenduse olemust, tema ajalugu ja tema mõju majandusele. 1 Mis on finantsvahendus? Tuletan meelde, millest koosneb üldse finantssüsteem. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutuseks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses ( 3 lk 10). Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda soovivatelt üksikisikutelt, ettevõtetelt ja asutustelt laenu võtta soovivatele era- ja äriklientidele. See tähendab, et majanduses on tavaliselt kaht liiki majandussubjekte: need, kelle tulud ületavad nende jooksvaid kulutusi vaadeldaval perioodil (need on säästjad või
2) Liisingu puhul ei pea ettevõtte oma kapitali siduma seega on kapitali tase stabiilsem ning ettevõte saab vaba raha rakendada muus majandustegevuses; 3) Liisitud vara saab kohe kasutama hakata tasumine toimub hiljem pikemas perioodis; 4) Liising jätab laenu võimalused suhteliselt vabaks, sest liisingut ei saa käsitleda tava laenuna 5) Liising ei nõua täiendavaid tagatisi. Võlakirjad Neid emiteerivad ettevõtted, et kaasata täiendavat kapitali ning emitendile tekitavad nad kohustuse võlakiri mingil tähtpäeval kustutada ning tasuda intressid. Pikaajalise võlakirja hind võib sõltuda mitmetest teguritest, mis lõpuks kujundab võlakohustuse täieliku maksumuse ehk hinna. Mõju avaldavad komisjon maksumusele: - Emissiooni suurus Emissiooni kulud on reeglina ettemääratud ja nende proportsiooni osakaal hakkab vähenema emissiooni mahu kasvades (mastaabi efekt). Proportsiooni mahu
4 Ühiskondlikud struktuurid- kes kontrollivad turgu, sätestavad ühtseid turureegleid ning arendavad turu infrastruktuuri. Võlakirja peamised tunnused (teiste väärtpaberite ka)- nimiväärtus see on võlakirjal fikseeritud väärtus (summa) , mis tuleb emitendil välja maksta võlakirja omanikule kustutustähtpäeva möödumisel. Kustutustähtaeg on väärt kui investor tagastab võlakirja emitendile ja kustutab sellega võla. Kestvus- aeg, mis on jäänud võlakirja kustutustähtajani. Swap- mingite klienditehingute vahetust, milles kliendid vahetavad ära kaks tulevikus toimuvat rahavoogu. Kupong (intress) näitab intresside väljamaksmise suurust ja korda. Kupongi võib intresside väljamaksmisel ja arvestamise alusel liigitakase võlakirju järgmiselt: Kupongvõlakiri- võlakiri mis koosneb põhiosast, millele kantakse nõutavad rekvisiidid
Elukindlustusseltsid Kahjukindlustusseltsid Kindlustusvahendajad vahendavad erinevate kindlustusseltside kindlustuspakkumisi. Jagunevad: Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent esindab kindlustusseltsi huve 5. Väärtpaberiturgude tüübid Finantsinstrumentide järgi: Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentide turg Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid raha hankijad
o Intresside maksmise järgi: kupongvolakiri, diskontovolakiri o 49. Volakirja tulususe ja hinna seosed. o Turuhinna tous tähendab madalamat tulusust ja vastupidi o 50. Volakirjade reitingute olemus. o Krediidireiting on sümbolites väljendatud hinnang laenuvotja lubadusele täita enesele voetud kohustused. o Reitinguid omistavad reitinguagentuurid (nt Moody's Investor Service, Standard & Poor's ja Fitch). o Enne reitingu voimalikku alandamist antakse emitendile tavaliselt negatiivne reitinguväljavaade ning enne reitingu voimalikku tostmist positiivne reitinguväljavaade. o · lühiajalised reitingud (short-term rating) antakse kohustustele tähtajaga alla aasta; o · pikaajalised reitingud (long-term rating) antakse kohustustele, mille täitmise tähtajani on üle ühe aasta. o 51. Börsiindeksi olemus. o Indeks, mille abil moodetakse väärtpaberituru voi selle majandusharu väärtpaberite väärtuse muutust. o 52
kupongimaksele maksab emitent võlakirja omanikule ka nimiväärtuse 49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed – VT TÖÖLEHT Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi 50. Võlakirjade reitingute olemus Võlakirja krediidireiting näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja tagastada täielikult laenatud raha põhisumma tähtajal, lihtsustab võlakirjade omavahelist võrdlemist. Enne reitingu võimalikku alandamist antakse emitendile NEG reitinguväljaanne ja enne reitingu võimalikku tõstmist POS reitinguväljaanne 17 Lühiajalised reitingud – tähtaeg alla aasta Pikaajalised reitingud – täitmise tähtajani on üle aasta 51. Börsiindeksi olemus Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. 52. Arbitraaz – tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup
eksisteerida ainult majanduses, kus inimesed teevad üksteisega nii jooksvaid kui tulevikku ulatuvaid tehinguid. Viimased võivad olla kas tingimusteta või tingimuslikud, sisaldades eneses optsioone. 12. Finantssüsteemi struktuur Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium,
· Reguleeritud turul (väärtpaberiturul) kaubeldav, standardiseeritud tuletisinstrument · OTC (Over-The-Counter) ehk turuväline, standardiseerimata ehk kliendile finantseerimisasutuse poolt kohandatud tuletisinstrument i. Optsioon - on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. Optsiooni omanik maksab kokkuleppe sõlmimisel emitendile tasu (preemia) ja omandab seeläbi õiguse, ent mitte kohustuse, nõuda optsiooni kasutamist (vara ostu või müüki) kokkuleppe alusel. ii. Forward - kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iii
vähem või rohkem kesksel kohal olnud erinevad kinnisvaraga tagatud võlakirjad, samuti mitmesugused tagatud struktureeritud võlakohustustega tagatud võlakirjad. Investorid nõuavad täiendavat tagatist enamasti siis, kui ettevõtte maksevõime on kahtluse all. Lisaks eelnevale võivad võlakirjad veel sisaldada mitmeid täiendavaid tingimusi, mis sisuliselt on lähedased erinevatele optsioonidele. Näiteks kuuluvad siia tagasiostetavad võlakirjad (callable bond), mis annavad emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta (emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või soovib refinantseerimist), tagasimüüdavad võlakirjad (putable bond) võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad (convertible bond), mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. Võlakirja väärtuse leidmine
aastate lõpus, mil esimene USA panga deposiit viidi Londoni panka. Nii tekkiski eurodollar. Eurodollarid on panga tähtajalised deposiidid, mis on domineeritud USA dollarites ja väljapoole USAd ja nende põhjal antakse eurodollarilaene. Seega ei ole see turg eurovaluuta vahetuseks ega pruugi asuda Euroopas. Eurovaluutaturg on kreeditiks, mitte makseteks. 16.Mis on finantsinstitutsioon? Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. 17.Tooge välja finantsvahendajate tüübid. 1.Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks(kindlustusseltsid, investeermisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2
Sageli pakutakse ka uusi teenuseid. Väärtpaberibörs on väärtpaberite järelturu organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kaubeldakse väärtpaberitega standardiseeritud kujul. Börsil peaksid kujunema objektiivsed väärtpaberite hinnad. Organiseeritud väärtpaberibörsi eesmärk on muuta turg efektiivsemaks ja kaubeldavad instrumendid likviidsemaks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsvahendajate tüübid on järgmised: 1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks (kindlustusseltsid, investeerimisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2
sammude kavandamiseks. 7.02.1992 Maastrichtis Euroopa leping, loodi EL ja pandi alus EMU-le (Euroopa majandus- ja rahaliit). Asutati Euroopa Keskpank. 22. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest (jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks) ja finantstoodetest.. · Finantsinstitutsioonid, finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. - Finantsasutused: o Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank o Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab
Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.).
Keskpankade Süsteemi (EKPS). Euroopa Keskpank koos nende riikide keskpankadega, kes on euro kasutusele võtnud, moodustavad eurosüsteemi. Kõik ELi uued liikmesriigid on kohustatud Maastrichti kriteeriumide täitmisel ühinema EMU kolmanda etapiga ehk võtma kasutusele euro. 22. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsinstitutsioonid jagunevad: 1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. 2) Finantsasutus - nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.).
Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta
annaabi.ee 
