Kui aktsiate hind langeb, siis ostab investor aktsiaid juurde. Kui aktsiate hind tõuseb, siis müüd investor osa aktsiaid maha. Sunnib investorit realiseerima kasumi siis, kui aktsia hind on tõusnud ning paigutama selle väiksema riskiga väärpaberitesse. 7.esmasturg finantsturg , kus äsja emiteeritud väärtpabereid müüakse kindlaksmääratud intressimäära ja hinnaga ning väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile "karud" börsil langusele mängijad aktsia sulgemishind viimasel hetkel sulgemishinnaga tehakse tehing turul parima hinnaga turul parima hinnaga korraldus realiseeritakse nii kiiresti kui võimalik ja hind selgub peale tehingu sooritamist
riigiteataja.ee/akt/106122010012 Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendid nr 3-2-1-41-03 (30. aprill 2003.a) ja nr 3-2-1-67-03 (02. juuni 2003.a) - juhatuse liikme üheks kohustuseks on vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti. 5 EÜJT§ 2.3.1.Juhatuse liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses. Juhatuse liige ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta emitendile suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide konflikti olemasolust enne ametilepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud emitendi majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele.Allikas
põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb
Tagatisega võlakirjade hulgas on võimalike tagatiste hulk väga lai. Näiteks erinevad kinnisvaraga tagatud võlakirjad, samuti mitmesugused struktureeritud võlakohustustega tagatud võlakirjad. Investorid nõuavad täiendavat tagatist enamasti siis, kui ettevõtte maksevõime on kahtluse all. Lisaks sellele võivad võlakirjad veel sisaldada mitmeid täiendavaid tingimusi, mis sisuliselt on lähedased erinevatele optsioonidele. Näiteks kuuluvad siia tagasiostetavad võlakirjad, mis annavad emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta (emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või soovib refinantseerimist), tagasimüüdavad võlakirjad - võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad, mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. 4.2. Võlakirjade omadused
Rahaturg kaubeldakse lühiajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta Kapitaliturg kaubeldakse pikaajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta Järelturg finantsturg, kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik Esmasturg finantsturg , kus äsja emiteeritud väärtpabereid müüakse kindlaksmääratud intressimäära ja hinnaga ning väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes 6.Rahvusvaheline rahaturg e. IBRD e. Maailmapanks IMF e. Rahvusvaheline valuutafond. IBRD - pärast II Maailmasõda arengumaadele pikaajalise erendusabi andmiseks rajatud rahvusvaheline institutsioon. Rahvusvahelibe valuutafond - tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega 7.Tulude ja kuluda makromajanduslik ringkäik. Valitsuse, välisturu ja finantssektori roll ringluses
Järgnevalt ma selgitan mis on finantsvahendus, vaatlen finantsvahenduse olemust, tema ajalugu ja tema mõju majandusele. 1 Mis on finantsvahendus? Tuletan meelde, millest koosneb üldse finantssüsteem. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutuseks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses ( 3 lk 10). Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda soovivatelt üksikisikutelt, ettevõtetelt ja asutustelt laenu võtta soovivatele era- ja äriklientidele. See tähendab, et majanduses on tavaliselt kaht liiki majandussubjekte: need, kelle tulud ületavad nende jooksvaid kulutusi vaadeldaval perioodil (need on säästjad või
2) Liisingu puhul ei pea ettevõtte oma kapitali siduma seega on kapitali tase stabiilsem ning ettevõte saab vaba raha rakendada muus majandustegevuses; 3) Liisitud vara saab kohe kasutama hakata tasumine toimub hiljem pikemas perioodis; 4) Liising jätab laenu võimalused suhteliselt vabaks, sest liisingut ei saa käsitleda tava laenuna 5) Liising ei nõua täiendavaid tagatisi. Võlakirjad Neid emiteerivad ettevõtted, et kaasata täiendavat kapitali ning emitendile tekitavad nad kohustuse võlakiri mingil tähtpäeval kustutada ning tasuda intressid. Pikaajalise võlakirja hind võib sõltuda mitmetest teguritest, mis lõpuks kujundab võlakohustuse täieliku maksumuse ehk hinna. Mõju avaldavad komisjon maksumusele: - Emissiooni suurus Emissiooni kulud on reeglina ettemääratud ja nende proportsiooni osakaal hakkab vähenema emissiooni mahu kasvades (mastaabi efekt). Proportsiooni mahu
4 Ühiskondlikud struktuurid- kes kontrollivad turgu, sätestavad ühtseid turureegleid ning arendavad turu infrastruktuuri. Võlakirja peamised tunnused (teiste väärtpaberite ka)- nimiväärtus see on võlakirjal fikseeritud väärtus (summa) , mis tuleb emitendil välja maksta võlakirja omanikule kustutustähtpäeva möödumisel. Kustutustähtaeg on väärt kui investor tagastab võlakirja emitendile ja kustutab sellega võla. Kestvus- aeg, mis on jäänud võlakirja kustutustähtajani. Swap- mingite klienditehingute vahetust, milles kliendid vahetavad ära kaks tulevikus toimuvat rahavoogu. Kupong (intress) näitab intresside väljamaksmise suurust ja korda. Kupongi võib intresside väljamaksmisel ja arvestamise alusel liigitakase võlakirju järgmiselt: Kupongvõlakiri- võlakiri mis koosneb põhiosast, millele kantakse nõutavad rekvisiidid
Elukindlustusseltsid Kahjukindlustusseltsid Kindlustusvahendajad vahendavad erinevate kindlustusseltside kindlustuspakkumisi. Jagunevad: Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent esindab kindlustusseltsi huve 5. Väärtpaberiturgude tüübid Finantsinstrumentide järgi: Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentide turg Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid raha hankijad
o Intresside maksmise järgi: kupongvolakiri, diskontovolakiri o 49. Volakirja tulususe ja hinna seosed. o Turuhinna tous tähendab madalamat tulusust ja vastupidi o 50. Volakirjade reitingute olemus. o Krediidireiting on sümbolites väljendatud hinnang laenuvotja lubadusele täita enesele voetud kohustused. o Reitinguid omistavad reitinguagentuurid (nt Moody's Investor Service, Standard & Poor's ja Fitch). o Enne reitingu voimalikku alandamist antakse emitendile tavaliselt negatiivne reitinguväljavaade ning enne reitingu voimalikku tostmist positiivne reitinguväljavaade. o · lühiajalised reitingud (short-term rating) antakse kohustustele tähtajaga alla aasta; o · pikaajalised reitingud (long-term rating) antakse kohustustele, mille täitmise tähtajani on üle ühe aasta. o 51. Börsiindeksi olemus. o Indeks, mille abil moodetakse väärtpaberituru voi selle majandusharu väärtpaberite väärtuse muutust. o 52
kupongimaksele maksab emitent võlakirja omanikule ka nimiväärtuse 49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed – VT TÖÖLEHT Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi 50. Võlakirjade reitingute olemus Võlakirja krediidireiting näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja tagastada täielikult laenatud raha põhisumma tähtajal, lihtsustab võlakirjade omavahelist võrdlemist. Enne reitingu võimalikku alandamist antakse emitendile NEG reitinguväljaanne ja enne reitingu võimalikku tõstmist POS reitinguväljaanne 17 Lühiajalised reitingud – tähtaeg alla aasta Pikaajalised reitingud – täitmise tähtajani on üle aasta 51. Börsiindeksi olemus Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. 52. Arbitraaz – tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotse...
· Reguleeritud turul (väärtpaberiturul) kaubeldav, standardiseeritud tuletisinstrument · OTC (Over-The-Counter) ehk turuväline, standardiseerimata ehk kliendile finantseerimisasutuse poolt kohandatud tuletisinstrument i. Optsioon - on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. Optsiooni omanik maksab kokkuleppe sõlmimisel emitendile tasu (preemia) ja omandab seeläbi õiguse, ent mitte kohustuse, nõuda optsiooni kasutamist (vara ostu või müüki) kokkuleppe alusel. ii. Forward - kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iii
Lisaks eelnevale võivad võlakirjad veel sisaldada mitmeid täiendavaid tingimusi, mis sisuliselt on lähedased erinevatele optsioonidele. Näiteks kuuluvad siia tagasiostetavad võlakirjad (callable bond), mis annavad emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta (emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või soovib refinantseerimist), tagasimüüdavad võlakirjad (putable bond) võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad (convertible bond), mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. Võlakirja väärtuse leidmine. Võlakirjainvesteeringuga seonduvad riskid. Duratsioon (duratsioon kupong-, diskonto- ja perpetuiteetvõlakirja puhul); võlakirjaportfelli immuniseerimine.
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ...
Sageli pakutakse ka uusi teenuseid. Väärtpaberibörs on väärtpaberite järelturu organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kaubeldakse väärtpaberitega standardiseeritud kujul. Börsil peaksid kujunema objektiivsed väärtpaberite hinnad. Organiseeritud väärtpaberibörsi eesmärk on muuta turg efektiivsemaks ja kaubeldavad instrumendid likviidsemaks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsvahendajate tüübid on järgmised: 1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks (kindlustusseltsid, investeerimisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2
sammude kavandamiseks. 7.02.1992 Maastrichtis Euroopa leping, loodi EL ja pandi alus EMU-le (Euroopa majandus- ja rahaliit). Asutati Euroopa Keskpank. 22. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest (jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks) ja finantstoodetest.. · Finantsinstitutsioonid, finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. - Finantsasutused: o Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank o Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab
Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.).
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha ...
Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
