2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2004 Peakontor kolis City Plaza büroohoonesse 2005 Avati esindus Vilniuses ,,Börsihai" laienes Lätti ja Leetu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2008 Avati klienditeenindus City Plaza büroohoone esimesel korrusel Loodi LHV Pärsia Lahe Fond 2009 6. mail saadi pangalitsents, Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid, tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus 2011 LHV alustas jaepangandusteenuste osutamist. Tallinnas avati uus klienditeeninduskeskus; kasutusele võeti uued pangakaardid ja internetipank. 2012 Koostöös Tallinna Kaubamajaga alustati LHV Partner Krediitkaardi väljaandmist. Sponsorlus Eesti Jalgpalli Liit. Eesti Optimist Klassi Liit. http://www.youtube.com/watch?v=WRgJtuDldPE http://www.youtube
Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4.Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest. * Tervisehoid * Avalike maanteede korrashoid *Sotsiaaltoetused * Kultuuriteenused
2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2005 Avati esindus Vilniuses LHV lühiajalugu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2007 Lõhmus, Haavel & Viisemann asemel võeti kasutusele uus logo LHV 2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid Osteti laenuportfell Soomes ja tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus Alates 2009. aastast tegutseb LHV pangana. LHV Panga esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses ja Helsingis. LHV Pangas töötab üle 100 inimese. Teenuseid kasutab üle 15 000 kliendi Eestis, Lätis ja Leedus ning 8000 Soomes. LHV II samba pensionifondidel on üle 50 000
LHV kliendi vara on igakülgselt kaitstud kolme meetme kaudu LHV sisekontrollisüsteem, LHV omakapital ja riiklik investorkaitse süsteem. LHV omab aastatepikkust kogemust kliendi varade haldamise ja sellega seotud riskide maandamise osas. LHV-s on loodud efektiivne sisekontrollisüsteem, mille toimivust regulaarselt kontrollivad LHV nõukogule alluv siseaudiitor ning juhatusele alluv vastavuskontrolli spetsialist (Compliance Officer) ja riskianalüütik. 2010. aastal alustavad arveldusteenused. Finantsajakiri Euromoney valib LHV Panga parimaks portfellihalduse teenuse pakkujaks Eestis. Nõukogu liikmeks saab Raivo Hein. LHV Pank võtab üle Luottotalo Fenno OY ja laiendab tegevust Soome. Mida pakub LHV pank ? LHV pakub hoiuseid, ärilaene, arveldusteenust, väärtpaberivahendust, pensionifonde, personaalset nõustamist ja varahaldusteenust eraisikutele ja ettevõtetele. Institutsionaalsetele investoritele pakub LHV Balti turgude maaklerteenust. LHV fondid :
Kulud vastavad projekti eelarvele. 25. Starditoetus Starditoetus on toetus alustavale ettevõttele. Toetusi väljastab EAS. Toetuse eesmärgiks on ettevõtte käivitumine ja tulemuste saavutamine vastavalt äriplaanile. Starditoetust on võimalik taodelda kuni 15000, millest omafinantseering on minimaalselt 20%. Toetust on võimalik kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks. 26. Arveldusteenused ettevõttele - Arveldusteenused hõlmavad mitmesuguste kontode avamist ja haldamist ning elektrooniliste kanalite kaudu kontotehingute sooritamiseks vajalike juurdepääsuõiguste ja limiitide haldust. Samuti kuulub arveldusteenuste hulka kõik, mis on seotud maksetega: maksete ettevalmistamine ja panka saatmine, korrektsete makserekvisiitide tagamine, õige maksetüübi valik, info maksete staatuse ja kontol toimunud arvelduste kohta,
Kaubanduspangad, mis tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega. Eestis, nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas kaheastmeline pangasüsteem. 1.aste- keskpank (Eesti Pank). Kantakse hoolt hinna stabiilsuse eest ja juhtitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusesse kommertspanga kaudu. 2.aste- krediidiasutused (sh kommertspangad). Tegeldakse panga kliendite teenindamisega. Panga teenused võib jagada 4 suurde rühma: 1. hoiuteenused 2. laenuteenused 3. arveldusteenused 4. lisateenused. Eesti pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga finants- sektori (sh panganduspoliitika) eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus. Pankasid kontrollib Eesti Panga juures tegutsev pangainspektsioon. 7. Pankrot Ehk maksujõuestus on olukord, kus ettevõte ei suuda täita endale võetud maksukohustusi. Pankroti korral toimub ettevõtte kõigi varade realiseerimine nind saadud rahadega kustutatakse võlausaldajate nõudeid
ja seega raharingluse üldkoormuse vähendamine o Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega o Pensioni reformi läbiviimisele kaasa aitamine pensionifonide asutamise teel o Rahareformide läbiviimisele kaasa aitamine o Teised ülesanded. Teenused: Hoiustamisteenused Krediiditeenused Garantiiteenused Väärtpaberiteenused Finantsriskide kindlustusteenused Kassa- ja arveldusteenused Mittesularahaliste maksevahendite nt pangakaartide väljastamine ja haldamine Hoidlateenused Informeerimis- ja nõustamisteenused, nt äriplaani koostamine, ettevõtte väärtuse hindamine, strateegilise- või finantsinvestori kaasamine, avalike emissioonide korraldamine, ettevõtte börsil noteerimise nõustamine, ühinemiste ja ülevõtmiste nõustamine, ettevõte müüginõustamine jt.
peamise raha paigutus viisi osas. Raha asutuse liik Hüve (põhiteenus) Rahapaigutamise viis Äripank võtab vastu Panga põhiline finantsvara Hoiuselt makstav intress rahalisi hoiuseid kogu on laenud (60-70%) on panga jaoks tulu. avalikkuselt ning kannab investeeringud. Laenud, rahalisi omavastutusel laene ning Hoiustamine, arveldamine, vahendeid koguv ja pakub arveldusteenuseid arveldusteenused paigutav rahaasutus, eemärk oma omanikele raha teenimine. Kindlustusselts - Loob Kõik võimalike riskide Väärtpaberid ja kinnisvara kindlustusvõtjate maandamine ja nendest maksetest fondi, millest riskidest tulenevate edaspidi hüvitab lepingus kahjude katmine. määratletud kahjud või Elukindlustus riskideks on
Esimesel astmel keskpank (Eestis Eesti Pank), teisel astmel krediidiasutused, sealhulgas kommertspangad: nt Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga poolt kommertspankadele makstavaks reserviintressimääraks ja hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks on aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär. Finantsturgudele ei kehtesta Eesti Pank ühtegi protsenti. Eesti panga finantssektori sh panganduspoliitika eesmärk on tagada Eesti finantssektori
makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud: Intressitulu Dividenditulu Teenustasutulu
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ...
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k...
Investeerimisfondid, mille eriliike on pensionifond, koondab enda kätte teiste majandusagentide sääste nagu krediidiasutuski, kuid ta ei laena raha välja, vaid investeerib finantsturul väärtpaberitesse. Investeerimisfondi paigutatakse raha tulu saamise eesmärgil, mitte arveldusteenuste kasutamiseks. Rahaasutuste rahapaigutusviisid ja klientidele pakutavad hüved Rahaasutus Kliendile pakutav hüve Domineeriv rahapaigutusviis Krediidiasutus Arveldusteenused ja intressitulu Laenud Kindlustusselts Võimalike kahjude katmine Väärtpaberid ja kinnisvara Investeerimisfond Intressitulu Väärtpaberid PANGA OLEMUS JA SPETSIIFIKA Pank on ettevõte, mis sooritab arveldus-, krediidi- ja muid tehinguid vastavalt spetsiaalsele seadusele ning keskpanga litsentsi alusel. 15 See, mida mõistetakse panga all juriidilises aspektis, fikseeritakse vastava riigi seaduses.
laenulepingus sätestatud nominaalne intressimäär. Intressimäära erinevus tuleneb laenu arvestuse metoodika erinevustest ja sellest, kui mitu korda aastas laenu põhiosa tagastatakse. Antud kaasuses ei arvestatud aga laenu võtmise kuludega, mis suurendavad veelgi nominaalse ja tegeliku aastase ekvivalentse intressimäära erinevust. Kulude arvestamisel intressimäära sisse tuleks kindlasti kasutada arvutifunktsiooni XIRR. 9.4. Panga arveldusteenused 9.4.1. Makseinstrumendid Makseid võib sooritada sularahas või sularahata vormis. Sularahata arvelduste tegemiseks peab kliendil olema pangas avatud arvelduskonto. Sularahata makseid saab teha järgmiste makseinstru- mentide abil: · maksekorraldus, · deebet- või krediitkaart, · inkassokorraldus, · tsekk, · veksel. Maksekorraldus (clean payment) 19 on maksja panga korraldus maksta rahasaajale teatud rahasumma. Tegemist on väga levinud odava makseinstrumendiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
