SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev............................................
ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine ministeeriumile antud pädevuse piires. Ministeeriumi haldusala tegevusvaldkondadeks on: · avaliku teenistuse arendamine; · finants- ja kindlustuspoliitika; · majandusanalüüs ja -prognoos; · riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine;
seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust 39. Millised on tagatisfondi tegevused eesmärgi saavutamiseks? Oma eesmärgi saavutamiseks Fond: 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid; 2) hüvitab nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused; 3) hüvitab investoritele investeeringud; 4) hüvitab osakuomanikele tekitatud kahju; 40. Millised varakogumid moodustab Tagatisfond laekuvate osamaksete arvel? Fondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Fond järgmised varakogumid: 1) hoiuste tagamise osafond-moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse selleks õigustatud isikute hoiused krediidiasutuses 2) investorikaitse osafond -moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse investorite huvide kaitse 3) pensionikaitse osafond-moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning
Kommertspangandus (5) · Pangal on 2 võimalust ebapiisava likviidsuse puhul: Võtta laenu teistelt kommertspankadelt Laenata keskpangalt. · Panga kapitali adekvaatsuse määramine. · Kapitali adekvaatsus on panga omavahendite ja tema riskantsete aktivate suhe. · Panga omavahendid on põhiliselt omanike poolt sissemakstud aktsiakapital, mida igal aastal suurendatakse kasumi arvelt. · http://www.fi.ee/koond/laen_kred.php Tagatisfond · Hoiustaja omab hoiust Eestis tegevusloa alusel tegutsevas krediidiasutuses. · Hoiuste hüvitusjuhtumil teavitab Tagatisfond hoiustajaid 3 tööpäeva jooksul. · Hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses summas. · Hoiuste hüvitamist alustatakse hiljemalt 10. tööpäeval alates hoiuste peatamise päevast. · Hoiuste hüvitamine lõpetatakse 20 tööpäeva jooksul alates hoiuste
II Struktuurfondid Euroopa liidul on 4 suuremat struktuurfondi, mis avanenud osaliselt või täielikult ka juba Eestile. Struktuurfondide eesmärgiks on vähem arenenud regioonide järeleaitamine. Struktuurfondid jagunevad järgnevalt. · Euroopa Sotsiaalfond (ESF), mis aitab tõsta tööhõivet läbi inimressursi arendamise; · Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist; · Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF), mis toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist; · Kalanduse Arendus rahastus (FIFG) , mis on suunatud lahendama kalanduse valdkonna struktuurseid probleeme. Lähemalt käsitleme ülevaatlikult Euroopa Põllumajanduse Arenduse ja tagatisfondi. Meede 3.1: Investeeringud põllumajandustootmisse Meetme üldine eesmärk on põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine
ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud): · Eesti Rahvusraamatukogu · Kaitseliit · Eesti Kultuurkapital · Rahvusooper "Estonia" · Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Eesti Teaduste Akadeemia · Tallinna Ülikool · Audiitorkogu · Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda · Eesti Arengufond · Tagatisfond · Eesti Haigekassa Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. (Avalik-õiguslikud juriidiline isik) 2. JURIIDILISEST ISIKUST 2.1. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele koosluseleomistatud õiguslik seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule
korraldamise koordineerimine; välistoetuste koordineerimine. [4] Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ja Riigihangete Amet. Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3] Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2000 (kroonides) Rahandusministeerium 64 756 900 Konkurentsiamet 6 056 100 Maksuamet 138 505 000 Statistikaamet 39 561 300
ning selline otsus leiab väljenduse vastava seaduse vastuvõtmises. Seega saab öelda, et Eestis on avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine võimalik ainult sel teel, kui Riigikogu võtab vastu selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse. Nii on ka kogu aeg toimitud. Avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on nende kohta käivate seaduste alusel näiteks Eesti Pank, Tartu Ülikool, Hüvitusfond, Tagatisfond, töötukassa, Eesti Advokatuur, Notarite Koda, rahvusraamatukogu, Kaitseliit, teater Estonia, haigekassa. Selline põhimõte on ka loomulik, kuna Riigikogu otsustab igal üksikul juhul, mis tingimustel ning eesmärkidel avalik-õiguslik juriidiline isik asutada. Avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks saamine on kindlasti privileeg, sellega kaasneb suurem iseseisvus ning võimalus olla omanikuks. KOKKUVÕTE
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF): o Pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse o Tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse o Tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse o Võrdsete võimaluste tagamine tööturul o Töötajate kohanemine majanduslike muutustega o Tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine o Haridus ja koolitussüsteemide tugevdamine o Inimpotentsiaali tugevdamine Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF): o Põllumeeste sissetulekute toetamine o Tegevuse alustamise toetus noortele põllumeestele o Uute tegevusalade soodustamine maal o Tootjate assotsiatsiooni loomise toetamine o Põllumajandustoodangu kvaliteedi parandamine o Maapiirkondade infrastruktuuri arendamine Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)(Keskkonnaprojektid, transpordi-infrastruktuuri projektid)
Isereguleerimine Järelvalve asutused: Eestis – Eesti Finantsinspektsioon Euroopa Liidus: o Pangandusjärelvalve asutus EBA o Kindlustus- ja tööandjapensionide järelvalve asutus EIOPA o Väärtpaberituru Järelvalve asutus ESMA o Pankade ühtne järelvalve o Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ESRB 7. Hoiustajate ja investorite kaitse Eesti Tagatisfondi poolt. Eesti Tagatisfond alustas tegevust 2002.a. Eesmärk – tagada kaitse Pankade hoiustajatele Investeerimisasutuste klientidele Kohustuslike pensionifondide osakuomanikele Kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjale. 8. Maailma finantsturgude üldised arengutendentsid. Arengutendentsid: Turumahtude, turuosaliste ja tehingute arvu ning kaasa haaratud regioonide kiire kasv
kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius tähtajaline investeerimisriskiga hoius. Investeerimishoiuse intress ei ole tagatud ning selle saamine sõltub hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest. Riskid: Krediidi risk: Kui paigutada oma raha investeerimishoiusesse, on panga maksevõime
põhimõtet: 1. hoiuse kindlustuse süsteem peab olema kas seaduse alusel loodud 2. riik võib kasutada ka mõnda eraõiguslikku isikut, aga riik peab teda omalt poolt tunnustama. 3. ühtlustada, kui suur on summa, see peab ühtne olema. Direktiivi kohaselt 20 000 EURO´t 4. > 90 % Tagatisfondi puhul on küllaltki suure vara valitseja. See on 1,8 miljardit, seda ei hoita Eestis. Hoiuste tagamise fond oli avalik-õiguslik jur isik. Tema järglane on täna tagatisfond. 07.11.07 Hoiuste kindlustamise süsteem Ei tagata riigi poolt kõiki hoiuseid, seaduses on välja toodud piirangud. Kellele seadusest tulenevalt ühtegi senti ei hüvitata: · Riik peab nii hästi oma raha paigutama, et seda ei tohi juhtuda. Seega jääb riik tagastamisest välja riik ise. · KOV peavad oma asutustele tegema sellised reeglid, et raha tuleb heaperemehelikult hoida. Linnad ja vallad peavad ka oma rahasid paigutama nii, et nad arvestaks, et
tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse; tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse; võrdsete võimaluste tagamine tööturul; 8 töötajate kohanemine majanduslike muutustega; tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine; haridus- ja koolitussüsteemide tugevdamine; inimpotentsiaali tugevdamine. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) Põllumeeste sissetulekute toetamine Tegevuse alustamise toetus noortele põllumeestele Uute tegevusalade soodustamine maal Tootjate assotsiatsiooni loomise toetamine Põllumajandustoodangu kvaliteedi parandamine Maapiirkondade infrastruktuuri arendamine Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)(Keskkonnaprojektid, transpordi-infrastruktuuri projektid) 9
vastutusel laenu Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju Väärtpaberivahendajad asutused, mis tegelevad väärtpaberite vahendamisega 6 36. Tagatisfond - krediidiasutusse hoiustatud vahendid on tagatud ühe hoiustaja kohta kuni 100 000 euro ulatuses 37. Investeerimishoius - hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on maksustatav 38. Investeerimisfond - paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes
*Kahjukindlustus *Elukindlustus Väärtpaberivahendajad Väärtpaberite vahendamine. 36. Tagatisfondi olemus Tagatisfondi eesmärgiks on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse ning hüvitamine seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Tagatisfond toimib hoiuste ja investeeringute hüvitamise skeemide osas vastavalt Euroopa liidu direktiividest tulenevatele nõuetele. 37. Investeerimishoiuse olemus, riskid Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Riskid 38. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse
asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. 34.Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Finantsinspektsioon töötab koostöös Rahapesu andmebürooga (Kriminaalpolitsei). Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine Järelevalvesubjekti kaugkontroll (off-site) - ettevõtjale esitatakse ettekirjutusega
· Tagada mõistlikud tarbijahinnad Põhimõtted: · Ühine turg o Kogu ühenduse ulatuses kehtib ühine hinnatase, tooted ringlevad ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta kõigi liikmesriikide vahel · Ühenduse ülimuslikkus o Ühendusesisesel kaubandusel ning ühendeuse toodetel on eelisseisund · Rahanduslik solidaarsus o ÜPP kulud kannab ühendus (EAGGF = Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfond) 28. EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim ja piimatooted, loomaliha) · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) · Otsetoetused (õliseemned, lina, puuvili, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse (teatud puu- ja juurviljad) - 29. Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted)
39) regionaalse sekkumise vajadus. 40) EL struktuuri- ja eelstrukt vahendid, millised, kellele. Struktuurifonidi: need baseeruvad nii maj kui ka regioonidele. ERDF-Eur regionaalfond- kivid ja betoon,ettevõtete asendamiseks, kohalike initsiatiivi ning inflatsioonimuutusi toetamiseks ESF- Eur Sotsiaalfond- koolitus ja nõuanne, tööhõive ja töötajate konkureerimisvõime tõstmiseks FIFG-kalandusfond- kalanduse arendamise rahastamine EAGGF põllumaj arendus ja tagatisfond- investeeringud ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Eelstruktuurifondid: ISPA- viia E li nõuetele, saavutada hea transpordiühendus kandidaat- ja liikmesriikide vahel, tegeleb soovitavalt vaid transpordi ja keskkonnaga. PHARE- liitumispartnerluslepingu saavutamine kandidaatriikide ettevalmistamiseks Elga liitumiseks, stabiilsete institutsioonide olemasolu, inimõiguste kaitse,
24 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 68 25 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 37 alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele. 26 Selliste juhtumite jaoks on fondivalitsejal kohustus omada vähemalt 2% oma pensionifondi osakutest.27 Juhtudeks kus kahju hüvitamiseks eelpoolmainitud varadest ei piisa ning fondivalitseja ei ole eelpool mainitud kahjusid hüvitanud on loodud Tagatisfond, mille arvel need kahjud osakuomanikule hüvitatakse.28 Seega on riik võtnud kasutusele ka meetmeid tagamaks pensionifondi varade nõuetekohane investeerimine. Kõiki eelpool mainitud meetmeid võib nimetada efektiivseteks meetmeteks ning formaalselt võib öelda, et riik on teinud endast kõik oleneva tagamaks pensionifondi osakute omaniku varade säilimise. Samas ei kaitse ükski varasemalt välja toodud meede
kahesust. Tänapäeval eksisteerivad veel lisaks suurtele kasumlikele farmidele ka väiksemad ettevõtjad, kelle tegevus kasumit ei tooda. See ei too aga omakorda mingit kasu kogukonnale. ÜPP ja Maaelu arendamise poliitikad EL-is Maaelu arendamise konseptsioon ei ole hiljutine. 1964. aastal oli fond, mis toetas põllumajandust, jagatud tagatise ning arenduse sektsioonideks, ning sellest arenes Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond, mille tagatise sektsioon rahastab ÜPP toetuste mehhanisme. Väidetakse, et nende kahe sektsiooni eristamine on muutunud keerukamaks, kuna vajadus maaelu arendamiseks ning keskkonnaalased probleemid on mõlemad kasvanud. Kuna maaelu arendamise meetmete ulatus on laienenud, ei ole see siiski vabanenud oma algsest mõttest toetada põllumajandustegevust. Põllumajanduses on mõiste produktivism, mis tähendab: 1. Tehnoloogiad asendavad inimese,produktiivsus tõuseb 2
Samuti on suur tõenäosus, et avalikku hüvist toodetakse vähem ja/või kehvema kvaliteediga kui vaja või vales sortimendis. 16. Millised on avaliku sektori ruumilised tasandid? Milles seisneb subsidiaarsusprintsiip ning miks on valitsussektoril otstarbekas tegutseda erinevatel ruumilistel tasanditel? Valitsusektor koosneb • Riigist • Kohaliku omavalitsuse üksustest • Muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest (v.a Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, avalik-õiguslikud kutseühendused) Valitsuse all mõistetakse kõiki valitsustasandeid KOVist kuni Euroopa Liiduni, seega suurem kui tegelik konkreetne riik, hõlmates ka riigiüleste organisatsioonide (EL) finantstehinguid. EL toimib subsidiaarsuse põhimõttel. See eeldab, et kõik, mis saab lahendada riigi tasandil, tuleb seal ka lahendada. ELil on liikmesriikidest sõltumatu eelarve. Igal valitsustasandil on oma eelarve
kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 26.Aktsiate liigitus ja olemus.
vastuolus tema eesmärkidega Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud): · Eesti Rahvusraamatukogu · Kaitseliit · Eesti Kultuurkapital · Rahvusooper "Estonia" · Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Eesti Teaduste Akadeemia · Tallinna Ülikool · Audiitorkogu · Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda · Eesti Arengufond · Tagatisfond · Eesti Haigekassa Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. 9. Ärinimi. Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit. Tulundusühistu puhul aga seadus lühendi kasutamise võimalust ette ei näe. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Ärinimi peab olema avalik ning peab ettevõtjat selgelt eristama teistest
täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. 53. Nimetage erinevaid hoiuse liike ja kui suured on nende keskmised intressimäärad Eestis. Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised: · üleöödeposiit; · nõudmiseni hoius (arvelduskonto); · säästuhoius; · tähtajaline hoius. Nende keskmised intressimäärad??? 54. Kuidas on hoiused tagatud Eestis? Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr puudub. 55
(4) Arhivaali omanik või valdaja vastutab arhivaalide säilimise eest seadusega ettenähtud ulatuses ja korras. ARHIIVIEESKIRI VIII. ARHIVAALIDE SÄILITAMINE JA KAITSE 1. jagu. Arhivaalide säilitamise alused 130. Arhivaalide säilitamiseks valmistatakse arhivaalid säilitamiseks ette, luuakse käesoleva eeskirja kohased säilitustingimused, kaitstakse arhivaale füüsiliste ja keemiliste kahjustuste eest, konserveeritakse ja restaureeritakse arhivaale ning luuakse kasutus- ja tagatisfond. 131. Arhivaalide ettevalmistamine säilitamiseks hõlmab arhivaalide tähistamist, ümbrisesse paigutamist jm. Arhivaalide säilitamiseks ettevalmistamisel arvestatakse nii arhivaalide säilitamise (arhiivipüsivate materjalide kasutamine) kui ka kasutamise (kopeerimine, automatiseeritud töötlemine) vajadusi ja nõudeid. 132. Säilitamismeetodeid rakendatakse vastavuses arhivaalide väärtuse, tüübi, liigi, päritolu, ea, formaadi ja muude tunnustega. 133
mail 1919 andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutas ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga, Eesti Vabariigi kassatähtede ja rahadeks tunnistatud Eesti Vabariigi võlakohustuste näol. Erandina tuli maksudena vastu võtta Saksa või Vene vahetusraha. Ühtlasi kaotas kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Eesti Vabariigi kodanik tarvitas riigi esimestel aastatel Eesti marka ainult maksevahendina. Kogumiseks ja säästmiseks eelistati tsaarirubla. Eestis puudus tagatisfond ning seetõttu odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks pandi poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti vabariik sai Vabadussõja ajal üsna suurt sõjavarustus- ja toitlustuslaenu kaupade näol, aga mitte suuri rahalaene. Väiksemaid summasid saadi üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24. veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja, mille koostas Juhan Kukk ja Mihkel Pung
• Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või
korraldab oma rahaasju läbi kommertspankade või selleks moodustatud eraldi pangaasutuste kaudu. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank panga järelevalvet ning panga klientide hoiuste kaitset. Panga järelevalve võib olla organiseeritud erineval viisil, seda võib teotada keskpank kui selle võib asutada ka eraldi institutsioon, milleks Eestis on finantsinspektsioon. Hoiustajate turvalisuse kaitseks on tavaliselt moodustatud eraldi institutsioon, Eestis on selleks tagatisfond. Kuna ajaloos oli periood, kui keskpangale oli pandud väga erinevaid ülesandeid ja kohustusi, siis nähti et panga liigne koormamine võib kahjustada keskpanga mainet. Seetõttu ollakse täna seisukohal, et keskpangale ei tohiks liigseid funktsioone panna ning olemasolevad tuleb võimalikult selgelt piiritleda. Kui keskpanga täita on palju erinevaid ülesandeid, siis võib tekkida täitmisel probleeme. Üks neist
Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht Informatsiooni asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimija hind ei peegelda vara tegelikku väärtust Agendi volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võib tekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel Moraalirisk kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest 34. Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Rahapesu tõkestamise peamised järelevalvemeetmed Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine Järelevalvesubjekti kaugkontroll (off-site) - ettevõtjale esitatakse ettekirjutusega küsimused, mille vastustest selgub, kas ettevõtja teab ja täidab Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
Probleemsemad on hoopis instrumendid, mis on valitud eesmärkide saavutamiseks. Ühendus ei jäänud lootma turgude peale, kuigi turujõud peaksid tooma kaasa kasvava konkurentsi, madalad hinnad tarbijatele ning piisavad kasumid nende põllumeeste jaoks, kes suudavad efektiivselt toota. Selle asemel jäi Ühendus lootma hinnagarantiide peale. Ühendus garanteeris tootjatele hinnad sõltumata toodetud kauba hulgast. Poliitikat finantseerib Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (European Agricultural Guidance and Guarantee Fund - EAGGF). 46. Regionaalpoliitika vajalikkus ja eesmärgid Aktiivne ja passiivne regionaalpoliitika: eesmärkide kooskõlad ja vastuolud: Regionaalpoliitikaga on võimalik vähendada tööpuudust seal, kus see on kõrge suurendamata tööpuudust mujal. See on võimalik juhtides nõudlust tööjõu järele sellistesse piirkondadesse, kus on suurem tööjõu pakkumine; Töötuse vähendamisega
b. Vähendada põllumajandustöötajate arvu 50% Õige c. Suurendada põllumajandustoetusi 50% võrra Väär Question 7 Mis on modulatsioon? Vali üks vastus. a. Põllumajandustoetuste suurendamise mehhanism Väär b. Finantsmehhanism ressursside suunamisel ÜPP I sambast II sambasse Õige c. Põllumajanduse otsetoetuste suurendamise mehhanism Väär Question 8 Mis on PRIA? Vali üks vastus. a. Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond Väär b. Euroopa Kalandusrahastu Väär c. Eesti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Õige Question 9 Mis on RAK? Vali üks vastus. a. Euroopa regioonide arengukava, mida finantseeritakse El fondidest Väär b. Maaelu arengukava, mis kehtestab nõuded põllumajanduse ja maaelu toetamiseks Väär c. Eesti riiki hõlmav arengukava, mis kajastab Eesti riigieelarvest finantseeritavaid tegevusi Õige Question 10 Mis on ÜPP "tervisekontroll"?
92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid. Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid.
Lisaks võivad avalik-õiguslike asutuste moodustamise põhjusteks olla majanduslikud kaalutlused, vajadus kaasata suuremal määral erialaeksperte, kelle otsused ei sõltuks poliitilistest kaalutlustest (nt Eesti Pank) jne. 3. Avalik-õiguslik sihtasutus ehk fond Riik eraldab vara teatud avalik-õigusliku eesmärgi taotlemiseks (nt Kultuurkapital). Eestis kuuluvad siia liigi alla lisaks ka sundkindlustust pakkuvad Haigekassa ja Töötukassa; Tagatisfond, Arengufond. 5.3. Moodustamine 15 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest
rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. – 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. – 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. – 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. – 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid.
92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid. Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid.
92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid. Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid.
1893 rajati linnaarhiiv ka Pärnusse ja 1900 Tartusse. 19-20 saj asutati palju arhiive üle maailma ja hakati valdkonda koordineerima. (Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924 aastast, kui kehtima hakkas registriraamat, esimene arhiiviseadus 1935a. 1934 toimus lahknemine rahvusraamatukogu ja rahvusarhiivi vahel) Sir H. Jenkinson ( enne II Maailmasõda) tõi esmakordselt tõenduse aspekti käibele. Dokumendid on autentne tõestusmaterjal. Mikrofilmimine suund luua tagatisfond. T. Schellenberg Dokumentide hindamise väärtuse keskne sõnastaja. Dok. kahesugune väärtus: tõestusväärtus milleks on loodud; teabeväärtus e. infoväärtus 1948 loodi rahvusvaheline arhiivinõukogu, mis tegutseb tänapäevani (IAC) Archivum teated häälekandja CITRA standardid, üldised küsimused (kirjeldatakse), rahvusvaheline arhiivide ümarlaud.
hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid nimetatakse kindlustusmaakleriteks. 3) Väärtpaberivahendajad - on kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. 24. Tagatisfondi olemus Tagatisfond on investeerimisriskide maandamiseks kogutav reserv... 25. Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalisteks on: 1) Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. 2) Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). 3) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 26. Aktsiate liigitus ja olemus.
projektid. 49 % · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja 97. Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida ümberõpet. 30 % toetati) 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks ümberkujundamiseks. 18 % probleemide käsitlemist ja lahendamist üle-euroopalisel 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte kalandusektori struktuurifondidest omal algatusel. kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist
2.mail 1919 andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutas ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga, kassatähtede ja rahadeks tunnistatud võlakohustuste näol. Erandina tuli maksena vastu võtta saksa või Vene vahetusraha. Ühtlasi kaotas kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Kodanikud tarvitasid esimestel aastatel marka ainult maksevahendina, kogumiseks-säästmiseks eelistati ikkagt tsaarirubla, harvem ka Saksa marka. Et Eestis puudus tagatisfond, odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks panid poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti Vabariik sai Vabadussõja ajal väiksemaid summasid üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24.veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja.7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus kanda Eesti panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ja määras Eesti Panga juhatuse liikmed.
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Audiitorkogu Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida
kaudu. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank pangajärelvalvet ning pangaklientide hoiuste kaitset. Panga järelevalve võib olla organiseeritud erineval viisil, seda võib teostada keskpank, kuid selleks võib asutada ka eraldi institutsiooni, milleks Eestis on finantsispektsioon. Hoiustajate turvalisuse kaitseks on tavaliselt moodustatud eraldi seise institutisoon ja Eestis on selleks Tagatisfond. Kuna ajaloos oli perioode, kui keskpangale oli pandud väga erinevaid ülesandeid ja kohustusi, siis nähti, et panga liigne koormamine võib kahjustada keskpanga mainet. Seetõttu ollakse täna seisukohal, et keskpangale ei tohiks liigesid funktsioone panna ning olemasolevaid tuleks võimalikult piirata. Kui keskpanga täita on palju erineaid ülesandeid, siis võib tekkida nende täitmisel probleeme, üks neiste on võimalik huvide konflikt erifunktsioonide vahel. Nt. rahapoliitika
· Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Nt. Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus Korporatsioonid (isikute ühendus) v. Asutus (varade ühendus) · Korporatsioonid rajanevad liikmelisusel (äriühingud, MTÜ) . Korporatiivset juhtimisstruktuuri omavad ühendused (AS, OÜ, MTÜ, TulÜ) .Isikuteühendus (TÜ, UÜ) · Asutused asutaja poolt seatud eesmärgil ning neil puuduvad liikmed (nt. SA, Kultuurkapital, Tagatisfond) Kapitaliühingud v. Isikuteühendused (mittekapitaliühing) · Kapitaliühing: AS, OÜ; Isikuteühendus: TÜ, UÜ Era- või avalik-õiguslik Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. 4. Selgita era- ja avalik õigusliku juriidilise isiku vahelisi erisusi. Too näiteid Eestis
Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus · Korporatsioonid (isikute ühendus) v. Asutus (varade ühendus) ... Korporatsioonid rajanevad liikmelisusel (äriühingud, MTÜ), Korporatiivset juhtimisstruktuuri omavad ühendused (AS, OÜ, MTÜ, TulÜ), Isikuteühendus (TÜ, UÜ) ... Asutused asutaja poolt seatud eesmärgil ning neil puuduvad liikmed (nt. SA, Kultuurkapital, Tagatisfond) · Kapitaliühingud v. Isikuteühendused (mittekapitaliühing) ... Kapitaliühing: AS, OÜ; Isikuteühendus: TÜ, UÜ Eraõiguslik juriidiline isik - äriühingud Numerus clausus põhimõte. Täisühing: on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (ÄS § 79); Usaldusühing: on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise
(Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa); Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa) 3.2. Regionaalpoliitika Avaliku võimu sihipärane tegevus riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes piirkondade ja riigi kui terviku huvidest 3.3. EL struktuurifondid - Euroopa Sotsiaalfond - Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond - Euroopa Regionaalarengu Fond 1 - Ühtekuuluvusfond 3.4. Regionaalpoliitika strateegiad - turule orienteeritud - ressursisubsideerimine - innovatsioonile orienteeritud - ekspordile orienteeritud - infrastruktuurile orienteeritud 3.5. Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a
annaabi.ee 
