SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev.............................................
ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine ministeeriumile antud pädevuse piires. Ministeeriumi haldusala tegevusvaldkondadeks on: · avaliku teenistuse arendamine; · finants- ja kindlustuspoliitika; · majandusanalüüs ja -prognoos; · riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine;
seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust 39. Millised on tagatisfondi tegevused eesmärgi saavutamiseks? Oma eesmärgi saavutamiseks Fond: 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid; 2) hüvitab nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused; 3) hüvitab investoritele investeeringud; 4) hüvitab osakuomanikele tekitatud kahju; 40. Millised varakogumid moodustab Tagatisfond laekuvate osamaksete arvel? Fondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Fond järgmised varakogumid: 1) hoiuste tagamise osafond-moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse selleks õigustatud isikute hoiused krediidiasutuses 2) investorikaitse osafond -moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse investorite huvide kaitse 3) pensionikaitse osafond-moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning
Kommertspangandus (5) · Pangal on 2 võimalust ebapiisava likviidsuse puhul: Võtta laenu teistelt kommertspankadelt Laenata keskpangalt. · Panga kapitali adekvaatsuse määramine. · Kapitali adekvaatsus on panga omavahendite ja tema riskantsete aktivate suhe. · Panga omavahendid on põhiliselt omanike poolt sissemakstud aktsiakapital, mida igal aastal suurendatakse kasumi arvelt. · http://www.fi.ee/koond/laen_kred.php Tagatisfond · Hoiustaja omab hoiust Eestis tegevusloa alusel tegutsevas krediidiasutuses. · Hoiuste hüvitusjuhtumil teavitab Tagatisfond hoiustajaid 3 tööpäeva jooksul. · Hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses summas. · Hoiuste hüvitamist alustatakse hiljemalt 10. tööpäeval alates hoiuste peatamise päevast. · Hoiuste hüvitamine lõpetatakse 20 tööpäeva jooksul alates hoiuste
II Struktuurfondid Euroopa liidul on 4 suuremat struktuurfondi, mis avanenud osaliselt või täielikult ka juba Eestile. Struktuurfondide eesmärgiks on vähem arenenud regioonide järeleaitamine. Struktuurfondid jagunevad järgnevalt. · Euroopa Sotsiaalfond (ESF), mis aitab tõsta tööhõivet läbi inimressursi arendamise; · Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist; · Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF), mis toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist; · Kalanduse Arendus rahastus (FIFG) , mis on suunatud lahendama kalanduse valdkonna struktuurseid probleeme. Lähemalt käsitleme ülevaatlikult Euroopa Põllumajanduse Arenduse ja tagatisfondi. Meede 3.1: Investeeringud põllumajandustootmisse Meetme üldine eesmärk on põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine
ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud): · Eesti Rahvusraamatukogu · Kaitseliit · Eesti Kultuurkapital · Rahvusooper "Estonia" · Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Eesti Teaduste Akadeemia · Tallinna Ülikool · Audiitorkogu · Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda · Eesti Arengufond · Tagatisfond · Eesti Haigekassa Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. (Avalik-õiguslikud juriidiline isik) 2. JURIIDILISEST ISIKUST 2.1. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele koosluseleomistatud õiguslik seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve ...
ning selline otsus leiab väljenduse vastava seaduse vastuvõtmises. Seega saab öelda, et Eestis on avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine võimalik ainult sel teel, kui Riigikogu võtab vastu selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse. Nii on ka kogu aeg toimitud. Avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on nende kohta käivate seaduste alusel näiteks Eesti Pank, Tartu Ülikool, Hüvitusfond, Tagatisfond, töötukassa, Eesti Advokatuur, Notarite Koda, rahvusraamatukogu, Kaitseliit, teater Estonia, haigekassa. Selline põhimõte on ka loomulik, kuna Riigikogu otsustab igal üksikul juhul, mis tingimustel ning eesmärkidel avalik-õiguslik juriidiline isik asutada. Avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks saamine on kindlasti privileeg, sellega kaasneb suurem iseseisvus ning võimalus olla omanikuks. KOKKUVÕTE
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF): o Pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse o Tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse o Tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse o Võrdsete võimaluste tagamine tööturul o Töötajate kohanemine majanduslike muutustega o Tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine o Haridus ja koolitussüsteemide tugevdamine o Inimpotentsiaali tugevdamine Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF): o Põllumeeste sissetulekute toetamine o Tegevuse alustamise toetus noortele põllumeestele o Uute tegevusalade soodustamine maal o Tootjate assotsiatsiooni loomise toetamine o Põllumajandustoodangu kvaliteedi parandamine o Maapiirkondade infrastruktuuri arendamine Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)(Keskkonnaprojektid, transpordi-infrastruktuuri projektid)
Isereguleerimine Järelvalve asutused: Eestis – Eesti Finantsinspektsioon Euroopa Liidus: o Pangandusjärelvalve asutus EBA o Kindlustus- ja tööandjapensionide järelvalve asutus EIOPA o Väärtpaberituru Järelvalve asutus ESMA o Pankade ühtne järelvalve o Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ESRB 7. Hoiustajate ja investorite kaitse Eesti Tagatisfondi poolt. Eesti Tagatisfond alustas tegevust 2002.a. Eesmärk – tagada kaitse Pankade hoiustajatele Investeerimisasutuste klientidele Kohustuslike pensionifondide osakuomanikele Kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjale. 8. Maailma finantsturgude üldised arengutendentsid. Arengutendentsid: Turumahtude, turuosaliste ja tehingute arvu ning kaasa haaratud regioonide kiire kasv
paigutatud varade kaitset. 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius tähtajaline investeerimisriskiga hoius. Investeerimishoiuse intress ei ole tagatud ning selle saamine sõltub hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest. Riskid: Krediidi risk: Kui paigutada oma raha investeerimishoiusesse, on panga maksevõime halvenemise korral risk kaotada kogu hoiusumma või osa sellest ja ilma jääda võimalikest intressidest. Sel juhul tagab hoiusumma säilimise tagatisfond. Tururisk: Investeerimishoiuse alusvara väärtus võib liikuda oodatule vastupidises suunas ja seetõttu võib teenitav intress olla väike või hoopis olematu. Riskipreemiaga investeerimishoiuste puhul võib intress olla väiksem kui tasutud riskipreemia. Likviidsusrisk: Likviidsusriskiga on seotud investeerimishoiuse intress hoiulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kui investeerimishoiuse alusvara järelturg pole likviidne või
põhimõtet: 1. hoiuse kindlustuse süsteem peab olema kas seaduse alusel loodud 2. riik võib kasutada ka mõnda eraõiguslikku isikut, aga riik peab teda omalt poolt tunnustama. 3. ühtlustada, kui suur on summa, see peab ühtne olema. Direktiivi kohaselt 20 000 EURO´t 4. > 90 % Tagatisfondi puhul on küllaltki suure vara valitseja. See on 1,8 miljardit, seda ei hoita Eestis. Hoiuste tagamise fond oli avalik-õiguslik jur isik. Tema järglane on täna tagatisfond. 07.11.07 Hoiuste kindlustamise süsteem Ei tagata riigi poolt kõiki hoiuseid, seaduses on välja toodud piirangud. Kellele seadusest tulenevalt ühtegi senti ei hüvitata: · Riik peab nii hästi oma raha paigutama, et seda ei tohi juhtuda. Seega jääb riik tagastamisest välja riik ise. · KOV peavad oma asutustele tegema sellised reeglid, et raha tuleb heaperemehelikult hoida. Linnad ja vallad peavad ka oma rahasid paigutama nii, et nad arvestaks, et
tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse; tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse; võrdsete võimaluste tagamine tööturul; 8 töötajate kohanemine majanduslike muutustega; tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine; haridus- ja koolitussüsteemide tugevdamine; inimpotentsiaali tugevdamine. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) Põllumeeste sissetulekute toetamine Tegevuse alustamise toetus noortele põllumeestele Uute tegevusalade soodustamine maal Tootjate assotsiatsiooni loomise toetamine Põllumajandustoodangu kvaliteedi parandamine Maapiirkondade infrastruktuuri arendamine Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)(Keskkonnaprojektid, transpordi-infrastruktuuri projektid) 9
vastutusel laenu Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju Väärtpaberivahendajad asutused, mis tegelevad väärtpaberite vahendamisega 6 36. Tagatisfond - krediidiasutusse hoiustatud vahendid on tagatud ühe hoiustaja kohta kuni 100 000 euro ulatuses 37. Investeerimishoius - hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on maksustatav 38. Investeerimisfond - paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes
kindlustusselts välja hüvitise. *Kahjukindlustus *Elukindlustus Väärtpaberivahendajad Väärtpaberite vahendamine. 36. Tagatisfondi olemus Tagatisfondi eesmärgiks on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse ning hüvitamine seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Tagatisfond toimib hoiuste ja investeeringute hüvitamise skeemide osas vastavalt Euroopa liidu direktiividest tulenevatele nõuetele. 37. Investeerimishoiuse olemus, riskid Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Riskid 38. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
34. EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) · Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projekte 49% · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet 30% · Ühtekuuluvusfond (CF) toetatakse liikmesriike, transporti ja keskkonda (EI loeta otseselt struktuurifondide hulka) · Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond (EAGGF) mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % · Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 35. Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) · Põhimõtted: o Poliitika, mille eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine liikmesriikide vahel
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majand...
24 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 68 25 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 37 alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele. 26 Selliste juhtumite jaoks on fondivalitsejal kohustus omada vähemalt 2% oma pensionifondi osakutest.27 Juhtudeks kus kahju hüvitamiseks eelpoolmainitud varadest ei piisa ning fondivalitseja ei ole eelpool mainitud kahjusid hüvitanud on loodud Tagatisfond, mille arvel need kahjud osakuomanikule hüvitatakse.28 Seega on riik võtnud kasutusele ka meetmeid tagamaks pensionifondi varade nõuetekohane investeerimine. Kõiki eelpool mainitud meetmeid võib nimetada efektiivseteks meetmeteks ning formaalselt võib öelda, et riik on teinud endast kõik oleneva tagamaks pensionifondi osakute omaniku varade säilimise. Samas ei kaitse ükski varasemalt välja toodud meede
kahesust. Tänapäeval eksisteerivad veel lisaks suurtele kasumlikele farmidele ka väiksemad ettevõtjad, kelle tegevus kasumit ei tooda. See ei too aga omakorda mingit kasu kogukonnale. ÜPP ja Maaelu arendamise poliitikad EL-is Maaelu arendamise konseptsioon ei ole hiljutine. 1964. aastal oli fond, mis toetas põllumajandust, jagatud tagatise ning arenduse sektsioonideks, ning sellest arenes Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond, mille tagatise sektsioon rahastab ÜPP toetuste mehhanisme. Väidetakse, et nende kahe sektsiooni eristamine on muutunud keerukamaks, kuna vajadus maaelu arendamiseks ning keskkonnaalased probleemid on mõlemad kasvanud. Kuna maaelu arendamise meetmete ulatus on laienenud, ei ole see siiski vabanenud oma algsest mõttest toetada põllumajandustegevust. Põllumajanduses on mõiste produktivism, mis tähendab: 1. Tehnoloogiad asendavad inimese,produktiivsus tõuseb 2
Samuti on suur tõenäosus, et avalikku hüvist toodetakse vähem ja/või kehvema kvaliteediga kui vaja või vales sortimendis. 16. Millised on avaliku sektori ruumilised tasandid? Milles seisneb subsidiaarsusprintsiip ning miks on valitsussektoril otstarbekas tegutseda erinevatel ruumilistel tasanditel? Valitsusektor koosneb • Riigist • Kohaliku omavalitsuse üksustest • Muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest (v.a Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, avalik-õiguslikud kutseühendused) Valitsuse all mõistetakse kõiki valitsustasandeid KOVist kuni Euroopa Liiduni, seega suurem kui tegelik konkreetne riik, hõlmates ka riigiüleste organisatsioonide (EL) finantstehinguid. EL toimib subsidiaarsuse põhimõttel. See eeldab, et kõik, mis saab lahendada riigi tasandil, tuleb seal ka lahendada. ELil on liikmesriikidest sõltumatu eelarve. Igal valitsustasandil on oma eelarve
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
vastuolus tema eesmärkidega Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud): · Eesti Rahvusraamatukogu · Kaitseliit · Eesti Kultuurkapital · Rahvusooper "Estonia" · Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Eesti Teaduste Akadeemia · Tallinna Ülikool · Audiitorkogu · Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda · Eesti Arengufond · Tagatisfond · Eesti Haigekassa Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. 9. Ärinimi. Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit. Tulundusühistu puhul aga seadus lühendi kasutamise võimalust ette ei näe. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Ärinimi peab olema avalik ning peab ettevõtjat selgelt eristama teistest
täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. 53. Nimetage erinevaid hoiuse liike ja kui suured on nende keskmised intressimäärad Eestis. Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised: · üleöödeposiit; · nõudmiseni hoius (arvelduskonto); · säästuhoius; · tähtajaline hoius. Nende keskmised intressimäärad??? 54. Kuidas on hoiused tagatud Eestis? Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr puudub. 55
(4) Arhivaali omanik või valdaja vastutab arhivaalide säilimise eest seadusega ettenähtud ulatuses ja korras. ARHIIVIEESKIRI VIII. ARHIVAALIDE SÄILITAMINE JA KAITSE 1. jagu. Arhivaalide säilitamise alused 130. Arhivaalide säilitamiseks valmistatakse arhivaalid säilitamiseks ette, luuakse käesoleva eeskirja kohased säilitustingimused, kaitstakse arhivaale füüsiliste ja keemiliste kahjustuste eest, konserveeritakse ja restaureeritakse arhivaale ning luuakse kasutus- ja tagatisfond. 131. Arhivaalide ettevalmistamine säilitamiseks hõlmab arhivaalide tähistamist, ümbrisesse paigutamist jm. Arhivaalide säilitamiseks ettevalmistamisel arvestatakse nii arhivaalide säilitamise (arhiivipüsivate materjalide kasutamine) kui ka kasutamise (kopeerimine, automatiseeritud töötlemine) vajadusi ja nõudeid. 132. Säilitamismeetodeid rakendatakse vastavuses arhivaalide väärtuse, tüübi, liigi, päritolu, ea, formaadi ja muude tunnustega. 133
mail 1919 andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutas ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga, Eesti Vabariigi kassatähtede ja rahadeks tunnistatud Eesti Vabariigi võlakohustuste näol. Erandina tuli maksudena vastu võtta Saksa või Vene vahetusraha. Ühtlasi kaotas kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Eesti Vabariigi kodanik tarvitas riigi esimestel aastatel Eesti marka ainult maksevahendina. Kogumiseks ja säästmiseks eelistati tsaarirubla. Eestis puudus tagatisfond ning seetõttu odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks pandi poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti vabariik sai Vabadussõja ajal üsna suurt sõjavarustus- ja toitlustuslaenu kaupade näol, aga mitte suuri rahalaene. Väiksemaid summasid saadi üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24. veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja, mille koostas Juhan Kukk ja Mihkel Pung
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k...
korraldab oma rahaasju läbi kommertspankade või selleks moodustatud eraldi pangaasutuste kaudu. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank panga järelevalvet ning panga klientide hoiuste kaitset. Panga järelevalve võib olla organiseeritud erineval viisil, seda võib teotada keskpank kui selle võib asutada ka eraldi institutsioon, milleks Eestis on finantsinspektsioon. Hoiustajate turvalisuse kaitseks on tavaliselt moodustatud eraldi institutsioon, Eestis on selleks tagatisfond. Kuna ajaloos oli periood, kui keskpangale oli pandud väga erinevaid ülesandeid ja kohustusi, siis nähti et panga liigne koormamine võib kahjustada keskpanga mainet. Seetõttu ollakse täna seisukohal, et keskpangale ei tohiks liigseid funktsioone panna ning olemasolevad tuleb võimalikult selgelt piiritleda. Kui keskpanga täita on palju erinevaid ülesandeid, siis võib tekkida täitmisel probleeme. Üks neist
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud ...
Probleemsemad on hoopis instrumendid, mis on valitud eesmärkide saavutamiseks. Ühendus ei jäänud lootma turgude peale, kuigi turujõud peaksid tooma kaasa kasvava konkurentsi, madalad hinnad tarbijatele ning piisavad kasumid nende põllumeeste jaoks, kes suudavad efektiivselt toota. Selle asemel jäi Ühendus lootma hinnagarantiide peale. Ühendus garanteeris tootjatele hinnad sõltumata toodetud kauba hulgast. Poliitikat finantseerib Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (European Agricultural Guidance and Guarantee Fund - EAGGF). 46. Regionaalpoliitika vajalikkus ja eesmärgid Aktiivne ja passiivne regionaalpoliitika: eesmärkide kooskõlad ja vastuolud: Regionaalpoliitikaga on võimalik vähendada tööpuudust seal, kus see on kõrge suurendamata tööpuudust mujal. See on võimalik juhtides nõudlust tööjõu järele sellistesse piirkondadesse, kus on suurem tööjõu pakkumine; Töötuse vähendamisega
b. Vähendada põllumajandustöötajate arvu 50% Õige c. Suurendada põllumajandustoetusi 50% võrra Väär Question 7 Mis on modulatsioon? Vali üks vastus. a. Põllumajandustoetuste suurendamise mehhanism Väär b. Finantsmehhanism ressursside suunamisel ÜPP I sambast II sambasse Õige c. Põllumajanduse otsetoetuste suurendamise mehhanism Väär Question 8 Mis on PRIA? Vali üks vastus. a. Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond Väär b. Euroopa Kalandusrahastu Väär c. Eesti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Õige Question 9 Mis on RAK? Vali üks vastus. a. Euroopa regioonide arengukava, mida finantseeritakse El fondidest Väär b. Maaelu arengukava, mis kehtestab nõuded põllumajanduse ja maaelu toetamiseks Väär c. Eesti riiki hõlmav arengukava, mis kajastab Eesti riigieelarvest finantseeritavaid tegevusi Õige Question 10 Mis on ÜPP "tervisekontroll"?
92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid. Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid.
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. – 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. – 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. – 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. – 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid. Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid
92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid. Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid.
92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA? Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad projektid. Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid.
1893 rajati linnaarhiiv ka Pärnusse ja 1900 Tartusse. 19-20 saj asutati palju arhiive üle maailma ja hakati valdkonda koordineerima. (Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924 aastast, kui kehtima hakkas registriraamat, esimene arhiiviseadus 1935a. 1934 toimus lahknemine rahvusraamatukogu ja rahvusarhiivi vahel) Sir H. Jenkinson ( enne II Maailmasõda) tõi esmakordselt tõenduse aspekti käibele. Dokumendid on autentne tõestusmaterjal. Mikrofilmimine suund luua tagatisfond. T. Schellenberg Dokumentide hindamise väärtuse keskne sõnastaja. Dok. kahesugune väärtus: tõestusväärtus milleks on loodud; teabeväärtus e. infoväärtus 1948 loodi rahvusvaheline arhiivinõukogu, mis tegutseb tänapäevani (IAC) Archivum teated häälekandja CITRA standardid, üldised küsimused (kirjeldatakse), rahvusvaheline arhiivide ümarlaud.
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha ...
projektid. 49 % · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja 97. Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida ümberõpet. 30 % toetati) 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks ümberkujundamiseks. 18 % probleemide käsitlemist ja lahendamist üle-euroopalisel 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte kalandusektori struktuurifondidest omal algatusel. kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist
2.mail 1919 andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutas ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga, kassatähtede ja rahadeks tunnistatud võlakohustuste näol. Erandina tuli maksena vastu võtta saksa või Vene vahetusraha. Ühtlasi kaotas kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Kodanikud tarvitasid esimestel aastatel marka ainult maksevahendina, kogumiseks-säästmiseks eelistati ikkagt tsaarirubla, harvem ka Saksa marka. Et Eestis puudus tagatisfond, odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks panid poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti Vabariik sai Vabadussõja ajal väiksemaid summasid üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24.veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja.7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus kanda Eesti panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ja määras Eesti Panga juhatuse liikmed.
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaü...
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jurii...
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
(Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa); Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa) 3.2. Regionaalpoliitika Avaliku võimu sihipärane tegevus riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes piirkondade ja riigi kui terviku huvidest 3.3. EL struktuurifondid - Euroopa Sotsiaalfond - Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond - Euroopa Regionaalarengu Fond 1 - Ühtekuuluvusfond 3.4. Regionaalpoliitika strateegiad - turule orienteeritud - ressursisubsideerimine - innovatsioonile orienteeritud - ekspordile orienteeritud - infrastruktuurile orienteeritud 3.5. Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
