4. Finantsinstrument (financial instrument)( Finanzinstruments )( )- nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. 5. Finantsasutus (financial institution)( )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 6. Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. 7. Emiteeriv finantsvahendaja (issue a financial intermediary)(- depositaarsed
Raha lihtsalt hoidmine ei too hoidjale täiendavat kasu ehk ei suurenda sääste, sissetulekuid Lihtsalt raha hoidmine ei ole turvaline Finantsvahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kellel on ajutine ülejääk neile, kelle eelarve on defitsiidi peal. Finantsvahenduse kasutamine on sarnane otsefinantseerimisele. Peamine vahe on selles, et säästja ehk investor laenab raha finantsvahendajale ja finantsvahendaja edasi laenu lõppsaajale. Finantsasutused võib liigitada kaheks suureks rühmaks, mis lähtub nende võimest tegeleda raha loomisega. 1) Hoiuseid vastuvõtvad asutused - pangad, hoiulaenu ühistud - pangad teenindavad avalikkust ehk kõiki. Hoiulaenuühistud aga teenindavad oma liikmeid, liikmemaks jne. Hoiulaenuühistul ei ole tagatist. 2) Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused – kindlustused ja fondid. Iga laenu andmisega kaasnevad
43. Eesti Vabariigi rahandussüsteem Riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem. mille tegevust riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib. 44. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus 45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu. 46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid * Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest
sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. Palju ollakse eeldatud, et finantsturul liigub raha laenuvõtjatelt laenuandjatele ilma vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu. Finantsvahendajad aitavad ületada mitmeid raskusi. Finantsvahendajad suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate- ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest. Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja võtjal omaette tegutsedes. Finantsvahendaja roll ei piirdu kulude
toimi. FINANTSVAHENDUS Raha soki sees hoidmisel palju riske (vargus, tulekahju jne). Selline hoidmine ei anna ka mingit tulu. Tekitab hoopis kahju kuna inflatsiooni tõttu raha väärtus pidevalt väheneb. Et neid riske vältida on otstarbekas kasutada finantsvahendusasutusi. Finantsvahendusasutus - institutsioon, mille kaudu raha liigub säästjatelt ehk investoritelt neile, kellel on raha ajutine defitsiit. Investor on see, kes paigutab/investeerib oma raha finantsvahendaja juurde/kätte. Finantsvahendaja laenab selle raha välja laenusaajale/laenutaotlejale. 2 rühma finantsvahendajaid/finantsasutusi: ● need, kes võtavad vastu hoiuseid (pangad, hoiu-laenuühistud). Pangad võtavad hoiuseid vastu avalikkuselt; hoiu-laenuühistud ainult oma liikmetelt ● hoiuseid mittevastuvõtvad finantsasutused (kindlustusseltsid, usaldusfondid, hüvitusfondid, pensionifondid jt)
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid
Eesti Panga president annab aru riigikogule oma tegevusest. Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust. Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants- ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank, investeerimispangad Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada. Tähtajatu, võimalik on hoiuse negatiivne jääk. On
Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS! Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberimissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul Poolotsene finantseermine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Kaudne finantseermine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel. 19
toimub järelturul. Kui liigitada finantsinstrumente liikide järgi, siis on võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg. 3.3. RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID Institutsioone, kes toimivad kui finantsvahendajad, kutsutakse rahaasutusteks. Kui raha liigub laenuandjalt laenuvõtjale otse finantsturu kaudu, siis nimetatakse seda otsefinantseerimiseks. Teiseks variandiks on, et kasutatakse finantsvahendaja abi selleks, siis on tegemist kaudfinantseerimisega. Rahaasutuste liigitus sõltub nende piiritletusest. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada krediidiasutusteks, kindlustusseltsideks ja väärtpaberivahendajateks. Krediidiasutus on äriühing, mille põhiliseks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamine. Samuti oma arvel j nimel laenude andmine või mõni muu finantseerimine
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud
erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele.
turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi arengust ja ettevõtte vajadusest. Tuntakse järgmisi finantseerimise vorme. · Otsene finantseerimine. Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul. · Poolotsene finantseerimine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. · Kaudne finantseerimine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel.
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
reguleerib. 43. Finantsturu mõiste. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus. 44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45. Finantsvahendajad Finantsvahendajad on institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad finantsturul. Finantsvahendajate tüübid: 1)Krediidiasutused e pangad võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad pakuvad investoritele
• Tarbijatele on vajalik pakkuda teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks. Vajalikkus: a) Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht; b) Informatsiooni asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. 34.Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Finantsinspektsioon töötab koostöös Rahapesu andmebürooga (Kriminaalpolitsei). Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine
● Täiendavad tasud, seoses aktsiate noteerimisega börsil. ● Suuremad kulud üldkoosolekute pidamiseks ● Suuremad ettevõtte sisesed kulud reglemendi nõuete täitmise tagamiseks (näit töötajate tööaeg, infosüsteemide parendamine). 9. Kuidas erineb emissiooni korraldaja tasu kindla kohustuse ja parima ürituse variandi korral? Kindel kohustus (firm commitment) – emissiooni korraldav finantsvahendaja ostab ettevõtte väärtpaberid ja müüb need edasi teistele investoritele. Finantsvahendajale jääb tasuks väärtpaberi ostuhinna ja edasimüügihinna vahe (underwriter spread). Parim üritus (best effort) – finantsvahendaja vahendab emissiooni ning saab emiteerivalt ettevõttelt eelnevalt fikseeritud tasu. 10. Nimetage vähemalt 1 emissiooni korraldajana ettevõtte laenuandja kasutamise pluss ja miinus. Pluss 1
Finantssüsteemi moodustavad pangad ja teised rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel. Finantsturg on institutsioon, kus raha liigub nendelt, kellel on selle ülejääk neile, kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk. Raha laenamise selline moodus on otsefinantseerimine. Otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt otse laenuvõtjale, kes sõlmivad selle kohta omavahelise laenulepingu. Finantsvahendaja ülesandeks on kokku viia laenu pakkujad seda vajavate turuosalistega. Nad kujutavad endast vahelüli laenutehingu osapoolte vahel. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Tavainimene puutub kõige rohkem kokku intressiga laenu võttes, mis sõltub kahest asjast:
eesmärk on firma likviidsuse probleemide lahendamine. Kapitaliturgudel toimivad pikaajalised väärtpaberid ja neid kasutatakse ettevõtte pikaajaliste rahastamisprobleemide lahendamiseks. Finantsturgudel viiakse kokku konkreetse finantsvahendi pakkumine mingi kokkulangeva samalaadse nõudmisega. Raha võib liikuda säästjalt selle vajajale otse finantseerimise teel, sageli kasutatakse ka kaug finantseerimist. Viimane aitab paremini hajutada riske , sest osa nendest võtab kanda finantsvahendaja. Ühiskonnas toimivate finantsvahendajatena erinevad rahaasutused ja nende liigitamine sõltub kehtivatest seadustest ja tingimustest, mida riik seab finantstegevusele. Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad: Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid. Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ). Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid
· usaldus uue raha vastu · väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks · suureneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli alla saamiseks. Eelised ühisraha kasutuselevõtul: · siseturu võimaluste parem ärakasutamine · majanduspoliitika stabiliseerumine 3 · valuutaspekulatsioonide vähendamine · hinnaläbipaistvuse teke kaubavahetuses. 8. Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses Finantsvahendaja on instutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus- ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemaid summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks inimene soovib hoiustada 5 000 EEK, teine inimene soovib laenu 50 000 EEK) ning ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused.
tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu). Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju.
intressi- ja valuutariski. Intressimääraswapi kohaselt vahetatakse erinevaid intressimakseid. Valuutaswapi puhul vahetatakse intressimakseid erinevates valuutades. Ostuõigused (warrant) on ettevõtte poolt emiteeritavad üldjuhul pikaajalised väärtpaberid, mis annavad nende omanikele õiguse osta tulevikus kindlaksmääratud tingimustel ettevõtte poolt emiteeritavaid lihtaktsiaid. Peamised erinevused ostuoptsioonist: emitendiks on ettevõtte mitte finantsvahendaja; ostuoptsiooni kasutamine omaniku poolt ei avalda mingit mõju ettevõtte passivatele, ostuõiguse puhul emiteeritakse täiendavaid aktsiaid. Investeerimisstrateegiad passiivsed ja aktiivsed investeerimisstrateegiad. Osta-ja-hoia strateegia, konstantse suhte strateegia, konstantse summa strateegia. Investeerimisstrateegia valikut mõjutavad tegurid. Passivne strateegia ostetakse juhuslikult valitud väärtpabereid või koostatakse mingit turuindeksit jäljendav
4)Varade tähtaega konverteerimine ehk säästjate ja laenuvõtjate vastandike huvide kokkuviimine 5)Üldiste tehingukulude vähendamine ja varade ühendamine RISKIDE HAJUTAMINE JA INFO FINATSVAHENDUSEST Riskide hajutamise peamiseks eelduseks finantsvahendustegevuses on nn suuremastaabiline tegevus, mis põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks. Suuremahulise tegevuse tulemusel on üheks oluliseks hajutatavks riskiks likviidsusrisk, mis seisneb selles, et finantsvahendaja käsutuses on suur hulk kliendikontosid ning on vähetõenäoline, et kõik kliendid oma raha korraga välja võtaks või kõik laenuvõtjad jätaks laenud tagastamata. Finantsvahendajate tegevuse mastaabsus annab neile veel ühe olulise eelise, nimelt vähendab ta kapitali säilivuse riski, mis seisneb selles, et suuremahulise tegevuse tõttu väheneb üksikinvestori oht oma raha kaotada. Sellisel riskivähendamisel on käks põhjust :
Rahapoliitika riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse raha pakkumist ja intressimäärasid. Rahapakkumise kujundamisel on tähtis roll vabaturu operatsioonidel ehk interventsioonidel, seadusandlikel direktiividel, intressimääradel, hoiustel. Rahvusvahelise kaubavahetuse ja kapitalivoogude tõttu mõjutavad riigi rahasüsteemi ka välisefektid, millest tähtsamad on vahetuskursi muutused, valuuta konverteeritavus ja välisvaluuta reservid. Finantsvahendajad ja keskpank. Finantsvahendaja- finantsturul tegutsev organisatsioon, mis viib kokku laenuandja ja laenuvõtjad ehk säästjad ja investorid: (kommertspank, hoiu- ja laenuühingud, erinevad fondid- pensionifond, investeerimisfirmad, aktsiaturud.) Keskpank vastutab oma riigi valuuta vahetuskursi kujunemise eest ning haldab välisaktivate reserve. Tavaliselt otsustav valitsus (või parlament), kas vahetuskurss peaks olema fikseeritud või ujuv, ülejäänu jääb keskpanga otsustada
annaabi.ee 
