4. Finantsinstrument (financial instrument)( Finanzinstruments )( )- nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. 5. Finantsasutus (financial institution)( )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 6. Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. 7. Emiteeriv finantsvahendaja (issue a financial intermediary)(- depositaarsed
Raha lihtsalt hoidmine ei too hoidjale täiendavat kasu ehk ei suurenda sääste, sissetulekuid Lihtsalt raha hoidmine ei ole turvaline Finantsvahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kellel on ajutine ülejääk neile, kelle eelarve on defitsiidi peal. Finantsvahenduse kasutamine on sarnane otsefinantseerimisele. Peamine vahe on selles, et säästja ehk investor laenab raha finantsvahendajale ja finantsvahendaja edasi laenu lõppsaajale. Finantsasutused võib liigitada kaheks suureks rühmaks, mis lähtub nende võimest tegeleda raha loomisega. 1) Hoiuseid vastuvõtvad asutused - pangad, hoiulaenu ühistud - pangad teenindavad avalikkust ehk kõiki. Hoiulaenuühistud aga teenindavad oma liikmeid, liikmemaks jne. Hoiulaenuühistul ei ole tagatist. 2) Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused – kindlustused ja fondid. Iga laenu andmisega kaasnevad
43. Eesti Vabariigi rahandussüsteem Riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem. mille tegevust riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib. 44. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus 45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu. 46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid * Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõjatele tekkinud kahjud
sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. Palju ollakse eeldatud, et finantsturul liigub raha laenuvõtjatelt laenuandjatele ilma vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu. Finantsvahendajad aitavad ületada mitmeid raskusi. Finantsvahendajad suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate- ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest. Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja võtjal omaette tegutsedes. Finantsvahendaja roll ei piirdu kulude
toimi. FINANTSVAHENDUS Raha soki sees hoidmisel palju riske (vargus, tulekahju jne). Selline hoidmine ei anna ka mingit tulu. Tekitab hoopis kahju kuna inflatsiooni tõttu raha väärtus pidevalt väheneb. Et neid riske vältida on otstarbekas kasutada finantsvahendusasutusi. Finantsvahendusasutus - institutsioon, mille kaudu raha liigub säästjatelt ehk investoritelt neile, kellel on raha ajutine defitsiit. Investor on see, kes paigutab/investeerib oma raha finantsvahendaja juurde/kätte. Finantsvahendaja laenab selle raha välja laenusaajale/laenutaotlejale. 2 rühma finantsvahendajaid/finantsasutusi: ● need, kes võtavad vastu hoiuseid (pangad, hoiu-laenuühistud). Pangad võtavad hoiuseid vastu avalikkuselt; hoiu-laenuühistud ainult oma liikmetelt ● hoiuseid mittevastuvõtvad finantsasutused (kindlustusseltsid, usaldusfondid, hüvitusfondid, pensionifondid jt)
Kutselised investorid · Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) · Maaklerifirmad (brokerages) · Kommertspangad · Kindlustusseltsid · Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pa...
18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS! Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberimissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul Poolotsene finantseermine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Kaudne finantseermine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel. 19. Võrrelge omavahel mandri-Euroopa finantssüsteemi anglosaksi süsteemiga. VAADAKSE SEE KÜSIMUS ISE ÜLE, KONSPEKTID ENNE 2 PTK.
toimub järelturul. Kui liigitada finantsinstrumente liikide järgi, siis on võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg. 3.3. RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID Institutsioone, kes toimivad kui finantsvahendajad, kutsutakse rahaasutusteks. Kui raha liigub laenuandjalt laenuvõtjale otse finantsturu kaudu, siis nimetatakse seda otsefinantseerimiseks. Teiseks variandiks on, et kasutatakse finantsvahendaja abi selleks, siis on tegemist kaudfinantseerimisega. Rahaasutuste liigitus sõltub nende piiritletusest. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada krediidiasutusteks, kindlustusseltsideks ja väärtpaberivahendajateks. Krediidiasutus on äriühing, mille põhiliseks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamine. Samuti oma arvel j nimel laenude andmine või mõni muu finantseerimine
• Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja
erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele.
turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi arengust ja ettevõtte vajadusest. Tuntakse järgmisi finantseerimise vorme. · Otsene finantseerimine. Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul. · Poolotsene finantseerimine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. · Kaudne finantseerimine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel.
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
reguleerib. 43. Finantsturu mõiste. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus. 44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45. Finantsvahendajad Finantsvahendajad on institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad finantsturul. Finantsvahendajate tüübid: 1)Krediidiasutused e pangad võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad pakuvad investoritele
• Tarbijatele on vajalik pakkuda teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks. Vajalikkus: a) Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht; b) Informatsiooni asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. 34.Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Finantsinspektsioon töötab koostöös Rahapesu andmebürooga (Kriminaalpolitsei). Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine
● Täiendavad tasud, seoses aktsiate noteerimisega börsil. ● Suuremad kulud üldkoosolekute pidamiseks ● Suuremad ettevõtte sisesed kulud reglemendi nõuete täitmise tagamiseks (näit töötajate tööaeg, infosüsteemide parendamine). 9. Kuidas erineb emissiooni korraldaja tasu kindla kohustuse ja parima ürituse variandi korral? Kindel kohustus (firm commitment) – emissiooni korraldav finantsvahendaja ostab ettevõtte väärtpaberid ja müüb need edasi teistele investoritele. Finantsvahendajale jääb tasuks väärtpaberi ostuhinna ja edasimüügihinna vahe (underwriter spread). Parim üritus (best effort) – finantsvahendaja vahendab emissiooni ning saab emiteerivalt ettevõttelt eelnevalt fikseeritud tasu. 10. Nimetage vähemalt 1 emissiooni korraldajana ettevõtte laenuandja kasutamise pluss ja miinus. Pluss 1
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
eesmärk on firma likviidsuse probleemide lahendamine. Kapitaliturgudel toimivad pikaajalised väärtpaberid ja neid kasutatakse ettevõtte pikaajaliste rahastamisprobleemide lahendamiseks. Finantsturgudel viiakse kokku konkreetse finantsvahendi pakkumine mingi kokkulangeva samalaadse nõudmisega. Raha võib liikuda säästjalt selle vajajale otse finantseerimise teel, sageli kasutatakse ka kaug finantseerimist. Viimane aitab paremini hajutada riske , sest osa nendest võtab kanda finantsvahendaja. Ühiskonnas toimivate finantsvahendajatena erinevad rahaasutused ja nende liigitamine sõltub kehtivatest seadustest ja tingimustest, mida riik seab finantstegevusele. Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad: Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid. Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ). Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoi...
tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu). Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju.
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
4)Varade tähtaega konverteerimine ehk säästjate ja laenuvõtjate vastandike huvide kokkuviimine 5)Üldiste tehingukulude vähendamine ja varade ühendamine RISKIDE HAJUTAMINE JA INFO FINATSVAHENDUSEST Riskide hajutamise peamiseks eelduseks finantsvahendustegevuses on nn suuremastaabiline tegevus, mis põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks. Suuremahulise tegevuse tulemusel on üheks oluliseks hajutatavks riskiks likviidsusrisk, mis seisneb selles, et finantsvahendaja käsutuses on suur hulk kliendikontosid ning on vähetõenäoline, et kõik kliendid oma raha korraga välja võtaks või kõik laenuvõtjad jätaks laenud tagastamata. Finantsvahendajate tegevuse mastaabsus annab neile veel ühe olulise eelise, nimelt vähendab ta kapitali säilivuse riski, mis seisneb selles, et suuremahulise tegevuse tõttu väheneb üksikinvestori oht oma raha kaotada. Sellisel riskivähendamisel on käks põhjust :
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
