Sissejuhatus suhtekorraldusse Kordamine eksamiks 1. Suhtekorralduse professionaalsus ja eetika. Suhtekorralduse professionaalsus seisneb: Suhtekorralduse eetika seisneb: Iseseisvusel Usaldusel Vastutustundel (ühiskonna & avalike huvide ees) Aususel Asjatundlikkusel Lojaalsusel Austusel (eriala vastu) Sotsiaalsel vastutusel Ühistunde loomisel Konfliktide lahendamisel Võimul Erialastel oskustel • Teoreetiline eetika võib olla hea / halb; õige / vale. • Eetilised konfliktid: Huvide konflikt - Isiklikud suhted
farmi heaolust, vaid selle kontrollimisest ja oma võimu all hoidmisest. Tõeline olemus ilmneb, kui korraldab koosolekul hukkamise. Lumipall Siga, kes peale ülestõusu tõuseb esile Napoleoni kõrvale üheks juhi kandidaadiks ja jääb Napoleonile alla. Tegelaskuju põhineb Lev Trotskil. Lumipall on intelligente, kirglik ja kõneosav. Ta on idealist. 3 Tümpsa Tööhobune, kes on uskumatult tugev, pühendunud ja kelle lojaalsusel on võtmeroll Loomade farmi õitsengul. Farmi loomade seas väga austatud. Tegelaskuju esindab ärakasutatud ja töölerakendatud töölisklassi. Ta on aeglase taibuga ja iseseisev mõtlemisvõime puudub. Naiivselt usaldab sigu enda eest otsuste tegemisel ja jagab omandatud teadmisi lihtsate sõnadega edasi teistele loomadele. Kiunats - Siga, kes on Napoleoni hääletoruks ja propagandistiks. Ta õigustab sigade ülemvõimu ja vassib rääkides, et kõik on loome ühise hüvangu nimel
valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed
Skandinaaviamaad Jaapan, Austria, Itaalia Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Kolumbia, Peruu, Pakistan USA, Austraalia, Kanada Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid
Naine ilma meheta oli tumm. Arvati, et mees pidi viljastama nii naise kui ka hinge. Vestaneitsid Vesta oli kodu ja abielu kaitsja. Vestaneitsid hoolitsesid igavese tule eest, mida säilitati kodukolde, põllunduse ja viljakuse auks. Neilt eeldati neitsillikust, puhtust ja siirust. Nad eraldati omaperekondadest. Neitsid valiti välja juba lastena ja teensid riiki 30 aastat. Rooma perekond Roomas oli kaks ühiskonnanägemust: meeste kodanikuühiskond ja meestevahelisel lojaalsusel põhinev ühiskond.Seadustes või kommetes polnud selget jaotust avaliku ja eraelu vahel. Iga linn oli jagunenud kaheks kihiks: ülemkiht, kes andis, ja rahvas, kes võttis vastu. Rooma linn oli jõudeinimste, mittetöötava klassi ja kõrgete isikute elupaik. Roomas räägiti palju sõprusest. Arvati, et armastus on orjus, aga sõprus on vabadus ja võrdväärsus. Perekond on antiikaja suguvõsadele ülesehitatud ühiskondades alati tähtis olnud. Naise õiguslik seisund
pdf ] 5- aastane laps POISID - kaal 16kg 24kg (statistiline keskmine 20kg) - pikkus 101cm 120cm (statistiline keskmine 112cm) TÜDRUKUD - kaal 15kg 22kg (statistiline keskmine 18kg) - pikkus 100cm 120cm (statistiline keskmine 110cm) Viieaastane laps on meeldiv väike inimene, harmooniline, tasakaalukas, kindel iseendas ja teda ümbritsevas maailmas. Viiene laps käitub, nagu oleks valinud oma vanemat pärast võrdlust tuhandete inimestega. Tema lojaalsusel ja sõprusel ei ole mingeid piire. Ta on armastusväärne, tähelepanelik, vastutustundlik ja tõeliselt tubli. Ta täidab visalt oma kohustusi. Ta on tihti tõsine. Samas ka mõistlik ja arukas. Tema silmis väärat käitumist täiskasvanute poolt on tal raskem aktsepteerida. Täiskasvanu võib end viieaastase lapse ees roheliseks seletada (,,ma unustasin ... ma ei saanud ... ma ei jõudnud"), laps vaatab teda ikka sama skeptiliselt. Ta uskus tõsimeeli, et täiskasvanu on täiuslik
on väärtustatud õiglus on väärtustatud Sotsiaalset tasu peetakse oluliseks Töö on elu keskne osa Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk-
Sotsiaalset tasu peetakse oluliseks Töö on elu keskne osa Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk-
Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid
Neljas suhe näeb ette ülima lojaalsuse eksistentsi, milles rahulolu ja tavaline lojaalsus on mõlemad lihtsalt komponendid. See sobib lojaalsusfaaside teooriaga, kus lojaalsus ei oma erilist tähtsust, vähemalt mitte rohkem kui rahulolu ise, kuni temast ei ole saanud ülimat lojaalsust, mis ei ole enam haavatav ning viib seetõttu kasumi suurenemisele. Teistes seosekonstruktsioonides on lojaalsus ikka üks ega arene edasi. Viiendast suhtest selgub, et lojaalsusel ja rahulolul on ühise alana kattuv tsoon, mis ei ole suur, võrreldes mõlemat iseseisvalt. See selgitab situatsioone, kus rahulolu eksisteerib ilma lojaalsuseta (täna maitsev lõuna Itaalia restoranis, kuid homme läheme Hiina restorani) ja lojaalsus rahuloluta. Antud suhe kirjeldab lojaalsuse 17 tekkimist protsessina rahulolu kaasabil, mitte staatilist konstruktsiooni kohatist kattumist.
Näiteks tarbija on veendunud, et Ford on parim auto ning isegi kui mõni teine automüüja teeb talle parema pakkumise, on ta lojaalne Fordile. Lojaalsuse puhul on tegemist inimese sisetundega ning seda on võimalik mõjutada mitut moodi, näiteks psühholoogilisel, kuid samas pole ka vähem oluline see, millist toodet tarbivad sõbrad-tuttavad ehk sotsiaalse kuuluvuse vajadus, samuti mõjutab ostuotsust ka näiteks elustiil. Lojaalsusel on mõju turunduskuludele. Mõningail andmeil kulub uute klientide otsimiseks 5 korda rohkem ressursse kui olemasolevate klientide hoidmiseks. Lojaalsete klientide korral pole konkurentide rünnakud (hinnasõda) nii ohtlikud. Lojaalsuse analüüsimiseks jaotatakse tarbijad eri segmentidesse: x Mittetarbijad: ei tarbi seda kategooriat või tarbib konkurendi oma x Hinnajahtijad: hinnatundlikud ja brändi suhtes ükskõiksed
St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid n Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem n Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia n Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus n Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) n Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) n Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) n Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine n Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) n Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik n Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus
o negatiivne suhe klient tahaks, kuid ei suuda suhtest loobuda x päästik muutus keskkonnas, konkurenttootes, kliendis, kliendi suhtes senise pakkujaga x hüpe o käitumise teisenemine, brändi vahetamine o riskialtimaks või tagasihoidlikumaks muutumine o kaebuste, soovide esitamine o võlgade ennetähtaegne maksmine x lõppasend o klient on hüppega rahul o osaline katkestamine o täielik lõpetamine. 4.6. Lojaalsusel põhinevad klienditüübid x G. Henry ja P. Douglase järgi: o rahulolev ülimalt rahul, kiindunud, teadlik konkureeriva analoogi eelistest, väljendab suhtumist korduvostuga o sangarlik talub halba brändi vähese sissetuleku, võrdlusrühma või võlatunde tõttu o uue vältija miski pole parem, vana nõrkused teada, uus on alati halvem o kalkuleeriv pole õige aeg brändist loobuda, vahetab keskkonna või konkureeriva brändi muutumisel
St pigem rajajoon kui piir. Feodalism: jagatud võimuga süsteemid - talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem, kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia, erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus, senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse, lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet), kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser), linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine. Seisusteriik - feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad seisustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes, kuningas kõrgemalseisva vahendajana, suurem institutsionaliseeritus.
protestantlikuks, kelle omavaheline läbisaamine viis aegajalt väga teravate konfliktideni. Vestfaali lepe oli suuresti suunatud ka sellele, et lõpetada religioossed tülid. 1) Osised – kirevus hakkab ära kaduma, riigid hakkavad tugevalt domineerima, kaovad ära linnriigid ja ... hakkavad kujunema tsentraliseeritud riigid. Toonases Euroopas oli 2 piirkonda, mis seda ei olnud: Venemaa (tänapäevased uurijad rõhutavad seda, et 18. sajandi Venemaa püsis koos mingisugusel lojaalsusel mitte keskvõimu tugeval survel) ja Austria (Habsburgide pärusmaa). Venemaa Baltimaid eriti ei kõigutanud kuni viimase sajandini. 9. loeng Westfaali süsteem (jätkub...) 1. etapp: W – Napoleon (jaguneb viieks) – Utrechti rahu (lõpetas Hispaania kodusõja) – sellega tuleb jõuliselt Euroopasse Suurbritannia.
naturaalmajandus, ristiusu levik. Pime aeg. Kirikutegelased taunisid võistluslikke vaatemänge, ideaaliks said asketism(enesepiiramine) ja eraklus. 2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus 3) Hiliskeskaeg (13.-16. saj algus) vaimse ja kultuurilise murrangu aeg Lääne-Euroopa riikides. Renessanss. feodalism- poliitiline ja sotsiaalne süsteem, mis põhines lojaalsusel ja reguleeris aristokraatide vahelisi suhteid feodaal e. läänimees e. vasall- läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes rüütel- väikefeodaal, kes oli kohustatud teenima oma maaisanda sõjaväes Hansa Liit- 12. saj lõpus Põhja-Saksamaal ja Läänemere ääres asuvate linnade loodud liit oma õiguste kaitseks tsunft- käsitööliste ühe kutseala liit, kuhu kuulusid ainult meistrid
Kohe pärast demokratiseerumisprotsessi tekkis olustik, milles: 1) riigiametnike (teenistujate) staatus tegelikult ei ei muutunud ning uue staatuse väljatöötamist ei seatud neist üheski riigis prioriteediks; 2) saadeti laiali sotsiaalseid probleeme kontrolliv ainupartei struktuur - see hakkas reorganiseeruma teise nime all; 3) vahetusid tippametnikud ja -juhid, kuid üle vóeti ametnike/juhtide valiku sotsialistlik praktika, mis póhines poliitilisel lojaalsusel, mitte professionaalsusel; 4) keskastme ametnikke ja teenistujaid asendati harva ning nad kasutasid isiklikes huvides ära senised kontaktid tööstus- ja póllumajandusnomenklatuuriga ( Weberi hoiatus - mida lühemat aega iga poliitiline rühmitus vóimul ja kontroll nórgeneb, seda omavolilisemalt ning omapäi bürokraatia tegutseb); 5) ei olnud vóimalik avastada kóiki riigiteenistujaid, kes töötasid julgeoleku heaks - jäid oma
annaabi.ee 
