aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9
Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on Eugen von Böhm- Bawerk on oma kirjutistes toonud esile ressursside piiratuse ning Friedrich von Wieser täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest. 5. Konkurentsipoliitika- Konkurentsipoliitika on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljenduseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud sanktsioonid. 6. Lorenzi kõver- Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Diagramm koostatakse järgmiselt: vaatlusalused sissetulekud järjestatakse kõige suuremast kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse protsentuaalsetesse gruppidesse.
..............................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3 Millist infot on vaja teada konkurentidest?.............................................................4 Konkurentsieelis..................................................................................................... 4 Konkurentsivormid ja nende tunnused...................................................................5 Konkurentsipoliitika.............................................................................................. 10 Konkurentsipoliitika Eestis.................................................................................... 11 Konkurentsi mõju tarbijale.................................................................................... 12 Kokkuvõte............................................................................................................. 12 Kasutatud kirjandus..............................
b. väga laialivalguv, puudub kindel sihtgrupp c. lihtne ja kauapüsiv, pikk ettevalmistusaeg d. isiksustatud, personifitseeritud, üritab luua suhet üks-ühele, hea selektiivsus Küsimus 12 Turundusmeetmestik koosneb neljast valdkonnast: a. tootekanalipoliitika, hinnapoliiitika, turunduskommunikatsioonipoliitika, müügijuhtimise poliitika b. tootekanalipoliitika, hinnapoliitika, müügikanalipoliitika, turunduskommunikatsiooni poliitika c. tootekanalipoliitika,konkurentsipoliitika, hinnapoliitika, müügikanalipoliitika d. tootekanalipoliitika, hinnapoliitika, konkurentsipoliitika, müügijuhtimise poliitika Küsimus 13 Alternatiivturundus on: a. andmetekogumise viiside ( vaatlus, eksperiment, küsitlus) kombinatsioon b. turundus ja meedia, mis ei ole tarbijale harjumuspärane, aga on osa terviklikust kommunikatsioonist (ITK-st) c. firma tegevust toote tarbijale kättesaadavaks muutmise osas d. toote/teenuse eriline koht tarbija teadvuses Küsimus 14 Toode on
võetakse neilt julgus tegutsemiseks. · Konkurents raiskab ja hävitab kapitali. Vanad masinad, mis võivad veel olla kasutuskõlblikud, vahetatakse välja, samuti vananevad inimeste teadmised, millest tulenevalt peab töötajaid täiendama. · Konkurents toob kaasa majandusliku ebavõrdsuse. Vaesem osa vajab riigi toetust, et toime tulla. Konkurentsi poliitiliseks kandjaks turul on valitsus. Valitsus peab soodustama konkurentsi. Konkurentsipoliitika on turumajanduse keskne osa. Konkurentsipoliitikas on välja kujunenud 2 põhisuunda, mida riigi väljaantud seadused peavad taotlema. Ühelt poolt tuleb kindlustada konkurentsi olemasolu, mis hõlmab nii tegevus- kui valikuvabadust ja tähendab võitlust monopolismi vastu. Teiseks konkurentsipoliitika suunaks on võitlus konkurentsi aususe eest. Seega põhieesmärk ongi ausa ja tegusa konkurentsi tagamine majanduses. Konkurents peab soodustama majanduslikku vabadust, toodete uuendamist jne.
Töötav konkurents. J.M Clark. ‚Turustruktuuri, -käitumise ja –tulemuse testid.. on mõjutatud makro- ja mikrotasandi mõjutustest (eralduvõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. „Loova hävitamise protsess” (innovatsiooni ja imitatsiooni faas). Heuss’i neljafaasiline turu arengumudel (innovaatorid e pioneerid, spontaalselt reageerivad, konservatiivsed ettevõtjad). Konkurentsipoliitika põhipbjektisks konkurentsivabadus. 16. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis
Prantsusmaal Seadusandlusest Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika on igasugune riiklik tegevus, mis teadlikult ja sihipäraselt Ettevõtluspoliitika mõjutab tööstusettevõtete käitumisviise ja otsuseid Tööstuspoliitika sisaldab kõiki riigi meetmeid tööstuse säilitamiseks, kohandamiseks, kujundamiseks ja kasvu Sektoriaalne Konkurentsipoliitika struktuuripoliitika: toetamiseks Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika liigid Eesmärgid Tüüpilised tunnused Tööstuse säilitamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kujundamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega
o Töötav konkurents. J.M Clark. Turustruktuuri, -käitumise ja tulemuse testid on mõjutatud makro ja mikrotasandi mõjutustest (eraldivõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. o Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. ,,Loova hävitamise protsess" Konkurentsipoliitika põhiobjektisks konkurentsivabadus. 14. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad: Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust ja piiravad konkurentsi ühisturul
6.Mis oli Mansholti plaani eesmärk? Vähendada põllumajandustöötajate arvu 50% 7. Mis on modulatsioon? Finantsmehhanism ressursside suunamisel ÜPP I sambast II sambasse 8. Mis on PRIA? Eesti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 9. Mis on RAK? Eesti riiki hõlmav arengukava, mis kajastab Eesti riigieelarvest finantseeritavaid tegevusi 10. Mis on ÜPP "tervisekontroll"? EL Komisjoni kontroll põllumajandusreformide edukuse üle TEST 17: EL konkurentsipoliitika 1. Kas riigiabi on EL ettevõtetele lubatud või keelatud? Vali üks vastus. Reeglina keelatud 2. Milline on Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärk? Vali üks vastus. Moonutusteta konkurentsi tagamine EL turul 3. Kas konkurentsipoliitikas tehakse erandeid? Vali üks vastus. Tehakse erandeid põllumajandusele ja transpordile 4. Kes vastutab konkurentsipoliitika elluviimise eest? Vali üks vastus. Euroopa Komisjon 5. Milles seisneb "üldine eelistussüsteem"?
hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises taustsüsteemis toimunud suuri muutusi. Eesti ja Euroopa Liidu liikmesmaade vaheliselt kaubavahetuselt on kaotatud tollimaksud. Eestil tuli üle võtta Euroopa Liidu ühtne tollimaksusüsteem Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide suhtes. Eesti peab rakendama ka Euroopa Liidus kasutatavat
võimalik. Selleks jälgib WTO pärast Teist maailmasõda järk-järgult välja kujunenud rahvusvahelise kaubandusreeglistiku täitmist ning on riikidele kaubandusläbirääkimiste ja kaubandustülide lahendamise foorumiks. Toodetega kauplemise küsimuste kõrval käsitletakse WTO-s erinevaid teemasid, nagu kauplemine teenustega, intellektuaalomandi kaitse, e-kaubandus, kaubandusega seotud investeeringud, konkurentsipoliitika, keskkonnaküsimused jms. 6. Kes veel peale rahvusvaheliste organisatsioonide tegutsevad globaliseeruvas poliitikas? Mis on nende rolliks? CD lk 75-76 Üleilmses poliitikas mängivad rolli ka äriettevõtted ja kodanikuühendused. Suured rahvusvahelised äriettevõtted suunavad globaalseid protsesse ainuüksi oma põhitegevustega, mõjutades inimesi üle maailma, luues töökohti, kontrollides keerukaid tootmisahelaid ja viies riikidesse välisinvesteeringuid. Seejuures on
ümbersuunav efekt, kusjuures ümbersuunav efekt üldjuhul kaalub üles kaubandust loova efekti c) Tolliliidu loomisega kaasnevad kaubandust loov efekt ja ümbersuunav efekt on mõlemad negatiivsed, ent mud tolliliidu loomisega kaasnevad efektid annavad summarselt positiivse tulemuse d) Tolliliidu loomisega kaasnevad kaubandust loov efekt ja ümbersuunav efekt on mõlemad positiivsed ning võimendavad teineteist 8. Missugune alljärgnev väide EL konkurentsipoliitika kohta on korrektne a) Ettevõtetevahelised kokkulepped on lubatud ainult siis ja ainult siis, kui Komisjon selleks loa annab b) Turgu valitseva seisundi omamine iseenesest ei ole keelatud, küll aga selle kuritarvitamine c) Riigiabi osutamine on lubatud ainult siis, kui Komisjon selleks loa annab d) Ettevõtete liitumine on keelatud, kuna see viib turul domineerivate suurfirmade tekkimisele 9
Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................9
mõjutada. Näide: Talunikud müüvad kartuleid ja muud köögivilja ning ostja suudab võrrelda pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti. Hinna diskriminatsioon Olukorda, kus monopoolne ettevõte moob oma kasumi suurendamiseks erinevatele ostjatele või gruppidele oma tooteid erineva hinnaga. Näide: Erinevad kinopiletite hinnad hommikustel ja õhtustel seanssidel Turuhäire Reguleerimata turud ei anna optimaalseid tulemusi. Näide: Konkurentsipoliitika Välismõju (nii kulu kui tulu). Kolmandale osapoolele tekitatud tulu (positiivne) ja kulu (negatiivne), tulu saaja või kulu tekitaja ei pea ise selle eest maksma. Näide: Kulu>tehaste tekitatud keskkonnasaaste, Tulu>haridus, teadusuuringud Tasuta kaasasõitja Indiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda
• ÜRO majandusorg.-d (UNDP, UNEP jt.) • FAO, WFP, WHO, ILO, WIPO, IOM, OPEC jt. NAFTA, ASEAN, BRICS, SRÜ jt 2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast
3) Administratiivne regul - maksude kogumine, tulude ümberjaotus, eelarve reguleerimine, tervishoid, varimajanduse kontroll Reguleerimise instrumendid - maksud, subsiidiumid, piirangud tootmisele ja tarbimisele madalate sotsiaalsete kuludega, kokkulepped, nõustamise kokkulepped, iseregulatsioon, kindlustus, informatsioon. 15 34. Konkurentsipoliitika Konkurents on indiviidide või gruppide eesmärgipärane püüe parema situatsiooni poole võrreldes teistega. Konkurentsipoliitika on konkurentsi reeglite kehtestamine. Eesmärk on luua reeglid, mis tagavad ausa konkureerimise äriühingute vahel. See soodustab tõhusust ja ettevõtlust, loob tarbijate jaoks suurema valiku, parema kättesaadava kvaliteedi ja alandab hindu. 35. Sektoriaalne struktuuripoliitika
liikmesriikidest on pädev tegutsema. Leping vastab küsimusele, „millised on kellegi ülesanded ELis?”. Seda küsimust esitavad paljud eurooplased. Lepinguga võeti kasutusele pädevuste üldine jaotus kolme kategooriasse. Ainupädevused: Ainult ELil on õigus koostada õigusakte sellistes valdkondades nagu tolliliit, ühine kaubanduspoliitika ja konkurentsipoliitika. Toetavad, koordineerivad või täiendavad meetmed: EL ei saa toetada liikmesriikide meetmeid finantssekkumiste abil. Hõlmatud on sellised valdkonnad nagu kultuur, haridus ja tööstus. Jagatud pädevused hõlmavad teisi valdkondi nagu keskkond, transport ja tarbijakaitse. ELil ja liikmesriikidel on jagatud pädevus koostada õigusakte kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nagu eespool lühidalt märgitud, ei ole mitme majanduskasvu toetava teguri positiivse mõju jätkumine keskpikas perspektiivis tõenäoline. Tulenevalt praegustest arengutest maailma kapitaliturgudel, kus likviidsus on äkiliselt vähenenud, pole Eesti sisenõudluse edasine suurendamine välisvõla ülikiire kasvu abil jätkusuutlik. Majanduse struktuur peab muutuma
Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab sageli paljusid või isegi kõiki ettevõtteid. Regulatsioonide muudatustest teatatakse tavaliselt aegsasti ette ning ettevõtted saavad nende muutmisel kaasa rääkida ja vastavaid ettevalmistusi teha. Olulist mõju võivad avaldada muudatused ettevõtlust reguleerivates seadustes, maksuseadustes, töökeskkonna ja ohutuse nõuetes, impordi-ekspordi regulatsioonides, riigihanke regulatsioonides jne. Salongi konkurentsipoliitika ülesandeks eelkõige konkurentsi asendava reguleerimise piiramine minimaalselt vajaliku määraga ja kõigi võimaluste kasutamine konkurentsi mõjusfääri laiendamiseks. Konkurentide arv on üsna väike, sest hiinad salongis on keskmised aga teenuste kvaliteet on väga kõrge. Töösuhted koosnevad salongi juhataja ja töövõtjate tööalastest suhetest, mis avalduvad tööturul ja ettevõttes. Töösuhteid reguleerivad mitmed riiklikud organid nagu
· 1957/8 Rooma lepingud: · 1957 Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (jõustunud 1958) Lepingu eesmärk: Ühisturu loomine: · Vabakaubanduspiirkonna loomine- tollide kaotamine 5 · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele ehk kolmadatele riikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Euroopa Sotsiaalfondi loomine · Euroopa Investeerimispanga loomine · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Institutsionaalse struktuuri loomine · Euroopa Komisjon (European Commission)
Rahaliste tehingute kontroll. Igast liikmesmaast valitakse üks liige 6 aastaks. Kontrollib, kas Euroopa Liidu kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel. Ombudsmaniks on Nikiforos Diamandouros, kel on õigus endal uurida, samuti on tema poole õigus pöörduda kaebustega. Euroopa Liidu doktriinid, põhimõtted: *Euroopa Liidu õigus on ülimuslik kõigi liikmesriikide suhtes Liidu ja liikmesriikide pädevus: 1) AINUPÄDEVUS (Ainuotsustajaks EL): konkurentsipoliitika, kaubanduspoliitika, tollipoliitika, rahapoliitika; 2) JAGATUD PÄDEVUS: siseturg, põllumajandus ja kalandus, transport, energeetika, justiitstegevus, politsei, mõned sotsiaalsed aspektid: keskkond, tarbijakaitse, tervishoid, turvalisus. 3) LIIKMESRIIKIDE PÄDEVUS: hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keelepoliitika, suurem osa sotsiaalpoliitikast, perepoliitika. Euroopa Liitu kuulumise tähtsus ja muutused Eestile! Euroopa Liidu neli põhivabadust:
Agraarpoliitika eesmärgiks on luuga eeldused maaettevõtluse isetoimetulekuks ja maaettevõtluse riikliku arengu soodustamiseks, eesmärgiga toota efektiivsemalt, kvaliteetsemalt ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemat toodangut siseturule ja ekspordiks. Riikide funktsioonide detsentraliseerimiseks, viies ülesanded ja vahendid kohalike omavalitsuste tasemeni. Põllumajandussaaduste ja teiste maamajandussaaduste kohapealseks töötlemiseks ja turustamiseks. Tagamaks konkurentsipoliitika teke, mis aitab luua tugevaid majandusstruktuure ja aitab vältida ülikasumeid. Maapiirkondade finantseerimise korraldamiseks ning ühistegevuse arendamiseks. Agraarpoliitika eesmärgid elanikkonna varustamine oma maal toodetud põhitoiduainetega (uue toidu tootmine on kallim, kui turul hetkel osta saab); rahvamajanduse kui terviku moodustamine (tööhõives, SKP, investeeringutes); tarbija koormuse vähendamine; külaelu ja maa-asustuse säilitamine;
majanduskriisi sotsiaalsete mõjudega. Jaanuaris 2013 oli töötuna arvel 42 776 inimest ehk 6,5% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust*. Meie ettevõttes saavad tööd nii 16aastased kui pensioniealised Eesti kodanikud. Meie ettevõttele on oluline kaasajastada Eesti avalikku sektorit, luues seda isikukeskseks, läbipaistvaks ja tõhusalt toimivaks. Ettevõte on arvestanud konkurentsipoliitika puhul turu iseärasustega. Kuna tegu on avatud turuga, siis loomulikud regionaalsed piirangud puuduvad. Et meie tegevusvaldkond on innovaatiline ja unikaalne, siis pole meil põhjust konkurente karta. Lisaks oleme mõelnud oma tegevuse patenteerimisele. Töösuhted, mis on meie jaoks reguleeritud mitmete riiklike organite poolt
maaelu toetamiseks Väär c. Eesti riiki hõlmav arengukava, mis kajastab Eesti riigieelarvest finantseeritavaid tegevusi Õige Question 10 Mis on ÜPP "tervisekontroll"? Vali üks vastus. a. EL loodustoodete kampaania Väär b. Toiduainete ohutuskampaania Väär c. EL Komisjoni kontroll põllumajandusreformide edukuse üle Õige ----------------------------------------------------------------------- TEST 17: EL konkurentsipoliitika Question 1 Kas riigiabi on EL ettevõtetele lubatud või keelatud? Vali üks vastus. a. Reeglina keelatud Õige b. Lubatud teatud ulatuses Väär c. Reeglina lubatud Väär Question 2 Milline on Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärk? Vali üks vastus. a. Moonutusteta konkurentsi tagamine EL turul Õige b. Väikeettevõtjate kaitsmine Väär c. Euroopa ettevõtjate kaitsmine välisturgude vastu Väär Question 3
· nõuda selle ettevõtte jagunemist väiksemateks iseseisvateks ettevõteteks Nii suurendatakse konkurentsi. See on nn monopoli lõhkumine. · Kontrollida monopolide tegevust (peamiselt hinnakontrolli abil). Loomuliku monopoli kontrollimine läbi hinnamehhanismi võimaldab tarbijal kasutada neid teenuseid, mida ta monopoolse hinna tingimustes ei saaks endale lubada. Riik reguleerib elektrienergia, reisijateveo, kütte, side ja teisi hindu. KONKURENTSIPOLIITIKA EESTIS Eesti on väikene riik, kus peaks arvestama erinevate turgude iseärasusi ja sellest tulenevalt rakendama erinevaid konkurentsipoliitika meetmeid. Hakates reguleerima konkurentsi, peame teadma, kas meil on tegemist avatud või suletud turuga või hoopis erandvaldkonnaga. AVATUD TURUD Avatud turgudel puuduvad piirid (kaupu võib takistusteta sisse vedada). Kaubaturud ongi enamasti sellised. Siin
1.2. Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1957, jõustus1958. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. ESTÜ muutus EMÜks. Lepingu eesmärgid: * Ühisturu loomine · Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice)
· Schumpeteri dilemma - Sch arvas, et monopolid on tehnilise progressi tagamiseks vajalikud. Kumbki turustruktuur - ei konkurents ega monopol, ei ole eelistatav. · Puuduva dilemma väide - kui riik suudab kaitsta konkurentsivabadust, on monopolid lubatavad. Ühinemised on lubatud, kuid ainult juhul, kui nad ei kahjusta konkurentsivabandust ja jätavad alles turule sisenemise võimaluse. 14. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad o Konkurentsi piiravate kokkulepete kõrvaldamine ja turguvalitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamine o Ettevõtete ühinemise kontroll o Monopolistlike majandussektorite liberaliseerimine o Riigiabi üle teostatav järevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid o Keynes´i kontseptsioon. Põhihüpoteesiks majanduskõikumiste seletamisel on erasektori ebastabiilsus.
Hinna mõjutamine käib tavaliselt kauba erilisuse reklaamimisega. Monopolistlik konkurents ongi turumajanduse kõige tavapärasem konkurentsivorm. 5. Oligopol Ettevõtjaid vähe, kaup on väheste eristustega, uutele tulijatele tehakse tõsiseid takistusi ning hinda seega võimalik mõjutada kuna konkurente vähe. Tüüpilised on lennuki- ja autotöötused. Sellega kaasnevad kartelli kokkulepped- grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Konkurentsipoliitika majanduslikult kõige efektiivsem on täielikult konkurentsiga turg. Nii pole tegelikult. Turgudel valitseb mittetäielikult konkurents. Seadustega · Keelatakse moodustada monopole · Nõutakse monoplide lõhkumist · Kehtestatakse piirhindu · Keelatakse kõlvatu konkurents Õiglane kaubandus-film. Häda hakkab sealt, kus kaubandust moonutatakse. Vahendajad võtavad enamuse rahast vahelt
varjatud taasrelvastumine) * Ühisturu loomine * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus -Vabakaubanduspiirkonna loomine kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) - Konkurentsipoliitika 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine
Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5. Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism 6. Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi. Konkurentsipoliitikat on vaja kuna:1) Konkurents ei teki kõigil turgudekl iseenesest, vaid vajab mõnilord riigi meetmeid;2) Konkurents vajab sisulist piiramist, sest mitte kõik konkurentsi vormid ei soodusta majanduslikku efektiivsust, rääkimata õiglusest;3) Konkurents vajab kaitsmist piirangute eest. Majandussubjektid üritavad ennast konkurentsist vabastada. 7
Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice)
Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice)
Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice)
Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice)
vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse Euroopa StabiilsusMehhanism(ESM) Laenuandmisvõime ca 500 miljardit eurot: Võib anda liikmetele lühikest või keskmist stabiilsustoetust ESM kogukapital on 700 miljardit eurot: 80 miljardit sellest sissemakstud kapital (sh trahvid), Muu laenutatakse, kui vaja Eesmärk: Tuua meid välja kriisist, Aidata läbi kukkunud majandusi Probleemid: Miks me peame aitama?, Aga meie iseseisvus??? Konkurentsipoliitika Tagada Euroopa tasemel: Madalamad hinnad, Parem kvaliteet, Rohkem valikuid, Innovatsioon Vajadus: Euroopas tegutsevad suured firmad, kes võivad näiteks ühineda (tekivad monopolid), Palju mõttetuid lisatasusid ja lisanõudeid, Üks riik ei saaks kuidagi suurfirmadele vastu (eriti väikesed) Põhimõtted Ei kokkulepetele, mis takistavad konkurentsi- Kartellid jne Domineerivat positsiooni ei tohi ära kasutada- Microsofti juhtum Liitumisi tuleb kontrollida- Ei tohi tekkida monopole
jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist. 42. Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna · Poliitika rakendamine (nt konkurentsipoliitika, väliskaubandus) · Jälgida liikmesriikide poolset tegevust, kas liikmesriigid täidavad määruseid ja võtavad üle direktiivid · Hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist EL NÕUKOGU 43. EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? · Esindab liikmesriikide valitsusi ja nende huve 44. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded
ERISUS 3: Euroopa Liidu tegevussfäär on tunduvalt laiem kui teistel rahvusvahelistel organisatsioonidel. Kuigi formaalselt on tegemist ühe moodustisega Euroopa Liiduga , hõlmab see endas nn kolme sammast: ühenduse sammast ja liidu sambaid, mille puhul erinevad otsustus- ja valitsemisprotseduurid ning osaliste pädevus kardinaalselt. Esimese samba Euroopa Ühenduse samba raames on Euroopa Liidu institutsioonide pädevus kas absoluutne (tolli-, konkurentsipoliitika, ühtne turg jne) või jagatud (sotsiaalpoliitika, keskkonnapoliitika). Jagatud pädevuse raames sätestab liit teatud standardid ja nõuded, kuid jätab detailsema poliitika kujundamise ja osalise finantseerimise liikmesriikide kanda. Liidu seadusandlus on otsekohaldatav ja rahvuslike seadusloomete ees ülimuslik. Liidu institutsioonid saavad tegutseda piirides, mille liikmesriigid on lepingutega neile seadnud, nende piiride
2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: · struktuuripoliitika, · konkurentsipoliitika, · rahapoliitika ja · fiskaalpoliitika. EUROOPA LIIT rahvusvaheline institutsiooniline organisatsioon, mille kõik liikmed peavad loovutama osa iseseisvusest ühisstruktuuridele. Alus pandi Söe- Teraseühenduse asutamisega kuue riigi poolt Belgia, GER, FRA, IT, Luksemburg, Holland. Esialgselt nimetati Euroopa Ühenduseks (1991 Euroopa Liit, Maastrichti lepinguga). Algne eesmärk oli rahu ja majandusliku heaolu tagamine Euroopale. Kõik sai alguse 1950. a., kui Robert
ressursihinnad ja kogused. Tuletatud nõudlus tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse. Töö piirprodukt on kogutodoangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine(maa ja kapitali kogus jäävad samaks) Töö piirprodukt tulu on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine. PT 8 Riigi majanduslikud funktsioonid Konkurentsipoliitika on riiklik politiika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljendamiseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid. Loranzo kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis Tasuta kaassõitja on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku/avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta.
3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. 11 Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: •struktuuripoliitika, •konkurentsipoliitika, •rahapoliitika ja •fiskaalpoliitika. Rahapoliitika Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust jainflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika ajalugu 1950. ja 1960. aastatel leiti, et investeerimisele ja majanduskasvule on oluline, et keskpangad
kogused. Tuletatud nõudlus tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse. Töö piirprodukt on kogutodoangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine(maa ja kapitali kogus jäävad samaks) Töö piirprodukt tulu on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine. PT 8 Riigi majanduslikud funktsioonid Konkurentsipoliitika on riiklik politiika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljendamiseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid. Turuhäire on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad)
jne). Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis mõjutavad paljusid organisatsioone ja üksikisikuid ning piiravad nende tegevust. Poliitilise keskkonna mõju marketingile võib jagada viide kategooriasse: Riigi raha- ja fiskaalpoliitika marketingi mõjutavad otseselt valitsuse kulutuste tase, raha pakkumine ja maksuseadustik. Konkurentsi reguleerivad seadused kaasajal reguleeritakse ettevõtlust seadusandluse, iseäranis konkurentsipoliitika kaudu. Ühelt poolt tuleb kaitsta tootjaid kõlvatu konkurentsi (näiteks autoriõiguste ja ärisaladuste rikkumine jms) ja, teiselt poolt, tarbijaid ettevõtete ebaausa talitusviisi eest. Valitsuse suhted ettevõtlusega ettevõtluse valitsusepoolne toetus võib olla subsiidiumide, soodustuste, lepingute ja uurimistööde näol. Seadusandlus, mis mõjutab otseselt marketingi marketerid ei pea olema juristid, kuid nad peavad olema teadlikud seadustest, mis reguleerivad marketingi.
Alkaloidid · Suur klass lämmastikku sisaldavaid ühendeid. · Saadud aminohapete (aspartaat, lüsiin, türosiin, trüptofaan) modifitseerimisel · Mõju füsioloogiale · Näited: 12 kohveiin kohvi (Coffea arabica), tee (Camellia sinensis), kakao (Theobroma cacao). Putukatele ja seentele mürgine. Kohvi võsud võivad takistada lähedalolevate seemnete idanemist (allelopathy). Kaitse teiste taimede eest ehk konkurentsipoliitika. kokaiin morfiin nikotiin tubakas (Nicotiana tabacum). Hoitakse vakuoolides ja eraldub, kui vakuoolid katki teha. kapsaitsiin (Capsicum) aktiivne komponent tsillipipras. Valgud-ensüümid · Spetsiaalselt inhibeerivad patogeenide ensüüme (blokeerivad aktiivsed kohad või segavad valgu konformatsiooni) · Väikesed valgud: Defensiinid Amülaasi inhibiitor Lektiinid Proteinaasi inhibiitorid · Tootmine nõuab palju energiat.
• Ettevõtte toodang erineb teatud määral teistest – monopolistliku ja täieliku konkurentsi erinevus. Oligopol Oligopoolse turustruktuuri korral tegutsevad tootmisharus mõned ettevõtted ning igaüks neist omab tootmisharust suurt osa. Välja saab tuua kaks peamist tunnust, mille poolest oligopol erineb teistest turustruktuuridest: • Sisenemisbarjäärid • Sõltuvus teistest tootmisharus tegutsevatest ettevõtetest ehk nad on vastastiku sõltuvad. Konkurentsipoliitika Konkurentsi reguleerivad seadused on tänapäeval kasutuses enamikes riikides. Nende seadustega reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes, tootjate vahelisi kokkuleppeid ja ettevõtete ühinemisi ning ülevõtmisi. Turustruktuuri mõjutamiseks kehtestab valitsus seadused, mis ei luba tekkida monopolidel ja kõlvatul konkurentsil. Kui monopol on tekkinud, võib valitsus nõuda selle monopoli lõhkumist. Sellisel juhul peab monopol jagunema
nende järelevalve eest kontrollikoja valvsa pilgu all.Mõlemad institutsioonid püüavad tagada selle, et rahalisi vahendeid kasutatakse hästi. Ainult siis, kui Euroopa Parlament jääb rahule kontrollikoja aastaaruandega, kiidab ta heaks selle, kuidas komisjon eelarvet täitis. Komisjon vastutab ka parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika elluviimise eest. Üks näide sellisest poliitikast on ühine põllumajanduspoliitika. Lisaks võib näiteks tuua konkurentsipoliitika, kus komisjonil on õigus ettevõtete ühinemisi lubada või keelata. Samuti peab komisjon tagama, et ELi liikmesriigid ei subsideeri oma tööstusharusid sellisel viisil, mis moonutab konkurentsi. Komisjoni juhitavate ELi programmide näiteks võib tuua programmid Interreg ja Urban (millega luuakse piiriülest partnerlust piirkondade vahel ja aidatakse mahajäänud maapiirkondadel uuesti kosuda), aga ka üleeuroopalise üliõpilasvahetusprogrammi Erasmus. 3. Euroopa õigusaktide täitmine
t. mille liikmeteks on vähemalt 50 isikut, või ühenduste liit, mille liikmesühendustesse kuulub kokku vähemalt 50 isiku ja mis esindab tarbija huve kohalikul või riigi tasandil ning on sõltumatu ettevõtjatest ja erakondadest. 3. Tarbijaõigusele lähedased õigusharud Üheks tarbijaõigusele lähedaseks õigusharuks võib pidad konkurentsiõigust,milles leidub mitmeid otseselt või kaudselt tarbijat kaitsvaid sätteid. Konkurentsipoliitika eesmärgiks on tagada siseturul toimiv ja efektiivne konkurents ning kõrvaldada kahjulikud konkurentsipiirangud. Konkurentsiõigus on suunatud eelkõige õiguse objekti konkurentsi säilimisele ja tagamisele. Tarbijate huvide kaitsega seonuvad konkurentsiõiguse valdkonnad nagu: 1. vaba konkurentsi piirav tegevus sh. turgu valitseva seisundi kuritarvitamine 2. kõlvatu konkurents 4. Euroopa Liidu tarbijaõiguste raamistik kord
kahjumit ja katta vaid osa kulutustest. Pikaajaliselt peab aga ettevõte olema võimeline katma kõiki kulusid ja kahjumit endale lubada ei saa. Iga lühiperioodi kulukõver näitab firma efektiivsemat suurusvarianti teatud tootmiskoguse valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1. täiuslik konkurents 2. täiuslik monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Esimesed 2 on turustruktuuri piirjuhtumid, mida tegelikus elus peaaegu ei esine, aga neid käsitletakse selleks, et paremini mõista vahepealseid struktuure. KILE
Monopolist laiendab tootmist niikaua kuni kasum suureneb. Monopol saab küsida erinevalt tarbijalt erinevat hinda. Hinna diskrimineerimine on tegu, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teiselt. Monopson on monopoli erivorm. Monopson on turul ainuostja. Monopol. Tunnus Ettevõtete arv Üks Toode Puuduvad lähedased asenduskaubad Sisenemistakistused Suured Kontroll hinna üle Täielik Konkurentsipoliitika . : Valitsuse roll on reguleerida turu struktuuri või ettevõtete tegevust, et tagada vaba konkurents. Parim turg oleks täielik konkurents, mida reaalses elus esineb harva. Konkurentsiseaduse täitmist kontrollib Konkurentsiamet, mille ülesandeks on igasuguse konkurentsi kahjustava tegevuse uurimine. ( alates 16.juuni 1993 ) 1) monopolipoliitika 2) ühinemiskontroll 3) turule sisenemistõkete kõrvaldamine ( turgu valitsev ettevõte-40% käibest)
tootmiskulud ja hakkab andma kasumit. Seepärast nimetatakse seda punkti KATTEPUNKTIKS. Enne seda on firma oma olemasoleva tootmismahuga kahjumis. Tulu ja kulu KT kasum KK K kahjum Q1 Toodang tk Optim. tootmismaht K- ettevõtte katepunkt ( break- even point) 5. Konkurentsipoliitika Monopolistlik MONOPOLISTLIK KONKURENTS Monopolistlik konkurents on turu struktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut. Kuna erinevused on aga väikesed, tuleb teistega konkureerida, s.t tegu on konkurentsiga, millel on monopolistlike jooni. Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: harus on palju üksteisest sõltumatult tegutsevaid firmasid; diferentseeritud toodang tooted on küll sarnased, kuid üksteist mitte täielikult asendavad (N
28 (2) seaduslikud piirangud - riik on andnud mõne hüvise tootmiseks ettevõttele ainuõiguse, samuti võib olla hüvise tootmine lühiajaliselt piiratud vaid ühele ettevõttele patentide poolt; (3) monopol võib kujuneda ka olukorras, kus ühele ettevõttele kuulub unikaalne oskusteave, tehnoloogia või kontroll tootmiseks vajalike maavarade üle. Riigi konkurentsipoliitika ülesandeks võib olla monopolide tegevuse reguleerimine või nende tekkimise üleüldine vältimine. Kui tegemist on loomuliku monopoliga, võib lahenduseks olla (1) ettevõtte riigistamine (2) hinnaregulatsioonide sätestamine (näiteks seades riiklikult kehtestatud hinnad/ülempiirid), (3) kvaliteedikontroll (riiklikud ettekirjutused toodangu kvaliteedile), (4) liitumispiirangud ning äärmisel juhul (5) monopoolse ettevõtmise osadeks jagamine. 5) Monopson (tunnused).
annaabi.ee 
