aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei ...
Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on Eugen von Böhm- Bawerk on oma kirjutistes toonud esile ressursside piiratuse ning Friedrich von Wieser täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest. 5. Konkurentsipoliitika- Konkurentsipoliitika on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljenduseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud sanktsioonid. 6. Lorenzi kõver- Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Diagramm koostatakse järgmiselt: vaatlusalused sissetulekud järjestatakse kõige suuremast kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse protsentuaalsetesse gruppidesse.
sekkub turule valitsus. Turgu reguleeritakse enamuses maades konkurentsiseadustega. Nende seadustega 9 keelatakse moodustada monopole nõutakse monopolide lõhkumist kehtestatakse piirhindu keelatakse kõlvatu konkurents Konkurentsipoliitika Eestis Eesti on väike riik. Eestis peaks arvestama erinevate turgude iseärasusi ja sellest tulenevalt rakendama erinevaid konkurentsipoliitika meetmeid. Hakates reguleerima konkurentsi, peame teadma, kas meil on tegemist avatud või suletud turuga või hoopis erandvaldkonnaga. Avatud turg Avatud turgudel puuduvad piirid (kaupu võib takistusteta sisse vedada). Kaubaturud ongi enamasti sellised. Siin piisab konkurentsi käivitamiseks sellest, kui kõrvaldada väliskaubanduslikud piirangud. Näiteks “Kalev” Suletud turg Suletud turgudel on regionaalsed piirid.
d. isiksustatud, personifitseeritud, üritab luua suhet üks-ühele, hea selektiivsus Küsimus 12 Turundusmeetmestik koosneb neljast valdkonnast: a. tootekanalipoliitika, hinnapoliiitika, turunduskommunikatsioonipoliitika, müügijuhtimise poliitika b. tootekanalipoliitika, hinnapoliitika, müügikanalipoliitika, turunduskommunikatsiooni poliitika c. tootekanalipoliitika,konkurentsipoliitika, hinnapoliitika, müügikanalipoliitika d. tootekanalipoliitika, hinnapoliitika, konkurentsipoliitika, müügijuhtimise poliitika Küsimus 13 Alternatiivturundus on: a. andmetekogumise viiside ( vaatlus, eksperiment, küsitlus) kombinatsioon b. turundus ja meedia, mis ei ole tarbijale harjumuspärane, aga on osa terviklikust kommunikatsioonist (ITK-st) c. firma tegevust toote tarbijale kättesaadavaks muutmise osas d. toote/teenuse eriline koht tarbija teadvuses Küsimus 14 Toode on ... a
KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid: Ettevõttekesksed: · Õiged tooted ja teenused; · Õige hinnakvaliteedi suhe; · Toodete kättesaadavus; · Efektiivne info liikumine; · Õige pilt ettevõttest ja tootest. Konkurentsi negatiivsed küljed: · Konkurents tõrjub...
Töötav konkurents. J.M Clark. ‚Turustruktuuri, -käitumise ja –tulemuse testid.. on mõjutatud makro- ja mikrotasandi mõjutustest (eralduvõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. „Loova hävitamise protsess” (innovatsiooni ja imitatsiooni faas). Heuss’i neljafaasiline turu arengumudel (innovaatorid e pioneerid, spontaalselt reageerivad, konservatiivsed ettevõtjad). Konkurentsipoliitika põhipbjektisks konkurentsivabadus. 16. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis
Prantsusmaal Seadusandlusest Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika on igasugune riiklik tegevus, mis teadlikult ja sihipäraselt Ettevõtluspoliitika mõjutab tööstusettevõtete käitumisviise ja otsuseid Tööstuspoliitika sisaldab kõiki riigi meetmeid tööstuse säilitamiseks, kohandamiseks, kujundamiseks ja kasvu Sektoriaalne Konkurentsipoliitika struktuuripoliitika: toetamiseks Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika liigid Eesmärgid Tüüpilised tunnused Tööstuse säilitamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kujundamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega
6.Mis oli Mansholti plaani eesmärk? Vähendada põllumajandustöötajate arvu 50% 7. Mis on modulatsioon? Finantsmehhanism ressursside suunamisel ÜPP I sambast II sambasse 8. Mis on PRIA? Eesti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 9. Mis on RAK? Eesti riiki hõlmav arengukava, mis kajastab Eesti riigieelarvest finantseeritavaid tegevusi 10. Mis on ÜPP "tervisekontroll"? EL Komisjoni kontroll põllumajandusreformide edukuse üle TEST 17: EL konkurentsipoliitika 1. Kas riigiabi on EL ettevõtetele lubatud või keelatud? Vali üks vastus. Reeglina keelatud 2. Milline on Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärk? Vali üks vastus. Moonutusteta konkurentsi tagamine EL turul 3. Kas konkurentsipoliitikas tehakse erandeid? Vali üks vastus. Tehakse erandeid põllumajandusele ja transpordile 4. Kes vastutab konkurentsipoliitika elluviimise eest? Vali üks vastus. Euroopa Komisjon 5. Milles seisneb "üldine eelistussüsteem"?
o Töötav konkurents. J.M Clark. Turustruktuuri, -käitumise ja tulemuse testid on mõjutatud makro ja mikrotasandi mõjutustest (eraldivõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. o Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. ,,Loova hävitamise protsess" Konkurentsipoliitika põhiobjektisks konkurentsivabadus. 14. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad: Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust ja piiravad konkurentsi ühisturul
hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises taustsüsteemis toimunud suuri muutusi. Eesti ja Euroopa Liidu liikmesmaade vaheliselt kaubavahetuselt on kaotatud tollimaksud. Eestil tuli üle võtta Euroopa Liidu ühtne tollimaksusüsteem Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide suhtes. Eesti peab rakendama ka Euroopa Liidus kasutatavat mittetolliliste kaubandusmeetmete (impordikvoodid, ekspordisubsiidiumid jm
võimalik. Selleks jälgib WTO pärast Teist maailmasõda järk-järgult välja kujunenud rahvusvahelise kaubandusreeglistiku täitmist ning on riikidele kaubandusläbirääkimiste ja kaubandustülide lahendamise foorumiks. Toodetega kauplemise küsimuste kõrval käsitletakse WTO-s erinevaid teemasid, nagu kauplemine teenustega, intellektuaalomandi kaitse, e-kaubandus, kaubandusega seotud investeeringud, konkurentsipoliitika, keskkonnaküsimused jms. 6. Kes veel peale rahvusvaheliste organisatsioonide tegutsevad globaliseeruvas poliitikas? Mis on nende rolliks? CD lk 75-76 Üleilmses poliitikas mängivad rolli ka äriettevõtted ja kodanikuühendused. Suured rahvusvahelised äriettevõtted suunavad globaalseid protsesse ainuüksi oma põhitegevustega, mõjutades inimesi üle maailma, luues töökohti, kontrollides keerukaid tootmisahelaid ja viies riikidesse välisinvesteeringuid. Seejuures on
ümbersuunav efekt, kusjuures ümbersuunav efekt üldjuhul kaalub üles kaubandust loova efekti c) Tolliliidu loomisega kaasnevad kaubandust loov efekt ja ümbersuunav efekt on mõlemad negatiivsed, ent mud tolliliidu loomisega kaasnevad efektid annavad summarselt positiivse tulemuse d) Tolliliidu loomisega kaasnevad kaubandust loov efekt ja ümbersuunav efekt on mõlemad positiivsed ning võimendavad teineteist 8. Missugune alljärgnev väide EL konkurentsipoliitika kohta on korrektne a) Ettevõtetevahelised kokkulepped on lubatud ainult siis ja ainult siis, kui Komisjon selleks loa annab b) Turgu valitseva seisundi omamine iseenesest ei ole keelatud, küll aga selle kuritarvitamine c) Riigiabi osutamine on lubatud ainult siis, kui Komisjon selleks loa annab d) Ettevõtete liitumine on keelatud, kuna see viib turul domineerivate suurfirmade tekkimisele 9
Kärdla Ühisgümnaasium Konkurents Referaat Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................
mõjutada. Näide: Talunikud müüvad kartuleid ja muud köögivilja ning ostja suudab võrrelda pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti. Hinna diskriminatsioon Olukorda, kus monopoolne ettevõte moob oma kasumi suurendamiseks erinevatele ostjatele või gruppidele oma tooteid erineva hinnaga. Näide: Erinevad kinopiletite hinnad hommikustel ja õhtustel seanssidel Turuhäire Reguleerimata turud ei anna optimaalseid tulemusi. Näide: Konkurentsipoliitika Välismõju (nii kulu kui tulu). Kolmandale osapoolele tekitatud tulu (positiivne) ja kulu (negatiivne), tulu saaja või kulu tekitaja ei pea ise selle eest maksma. Näide: Kulu>tehaste tekitatud keskkonnasaaste, Tulu>haridus, teadusuuringud Tasuta kaasasõitja Indiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda
• ÜRO majandusorg.-d (UNDP, UNEP jt.) • FAO, WFP, WHO, ILO, WIPO, IOM, OPEC jt. NAFTA, ASEAN, BRICS, SRÜ jt 2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast
3) Administratiivne regul - maksude kogumine, tulude ümberjaotus, eelarve reguleerimine, tervishoid, varimajanduse kontroll Reguleerimise instrumendid - maksud, subsiidiumid, piirangud tootmisele ja tarbimisele madalate sotsiaalsete kuludega, kokkulepped, nõustamise kokkulepped, iseregulatsioon, kindlustus, informatsioon. 15 34. Konkurentsipoliitika Konkurents on indiviidide või gruppide eesmärgipärane püüe parema situatsiooni poole võrreldes teistega. Konkurentsipoliitika on konkurentsi reeglite kehtestamine. Eesmärk on luua reeglid, mis tagavad ausa konkureerimise äriühingute vahel. See soodustab tõhusust ja ettevõtlust, loob tarbijate jaoks suurema valiku, parema kättesaadava kvaliteedi ja alandab hindu. 35. Sektoriaalne struktuuripoliitika
hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nagu eespool lühidalt märgitud, ei ole mitme majanduskasvu toetava teguri positiivse mõju jätkumine keskpikas perspektiivis tõenäoline. Tulenevalt praegustest arengutest maailma kapitaliturgudel, kus likviidsus on äkiliselt vähenenud, pole Eesti sisenõudluse edasine suurendamine välisvõla ülikiire kasvu abil jätkusuutlik. Majanduse struktuur peab muutuma
liikmesriikidest on pädev tegutsema. Leping vastab küsimusele, „millised on kellegi ülesanded ELis?”. Seda küsimust esitavad paljud eurooplased. Lepinguga võeti kasutusele pädevuste üldine jaotus kolme kategooriasse. Ainupädevused: Ainult ELil on õigus koostada õigusakte sellistes valdkondades nagu tolliliit, ühine kaubanduspoliitika ja konkurentsipoliitika. Toetavad, koordineerivad või täiendavad meetmed: EL ei saa toetada liikmesriikide meetmeid finantssekkumiste abil. Hõlmatud on sellised valdkonnad nagu kultuur, haridus ja tööstus. Jagatud pädevused hõlmavad teisi valdkondi nagu keskkond, transport ja tarbijakaitse. ELil ja liikmesriikidel on jagatud pädevus koostada õigusakte kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab sageli paljusid või isegi kõiki ettevõtteid. Regulatsioonide muudatustest teatatakse tavaliselt aegsasti ette ning ettevõtted saavad nende muutmisel kaasa rääkida ja vastavaid ettevalmistusi teha. Olulist mõju võivad avaldada muudatused ettevõtlust reguleerivates seadustes, maksuseadustes, töökeskkonna ja ohutuse nõuetes, impordi-ekspordi regulatsioonides, riigihanke regulatsioonides jne. Salongi konkurentsipoliitika ülesandeks eelkõige konkurentsi asendava reguleerimise piiramine minimaalselt vajaliku määraga ja kõigi võimaluste kasutamine konkurentsi mõjusfääri laiendamiseks. Konkurentide arv on üsna väike, sest hiinad salongis on keskmised aga teenuste kvaliteet on väga kõrge. Töösuhted koosnevad salongi juhataja ja töövõtjate tööalastest suhetest, mis avalduvad tööturul ja ettevõttes. Töösuhteid reguleerivad mitmed riiklikud organid nagu
· 1957/8 Rooma lepingud: · 1957 Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (jõustunud 1958) Lepingu eesmärk: Ühisturu loomine: · Vabakaubanduspiirkonna loomine- tollide kaotamine 5 · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele ehk kolmadatele riikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Euroopa Sotsiaalfondi loomine · Euroopa Investeerimispanga loomine · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Institutsionaalse struktuuri loomine · Euroopa Komisjon (European Commission)
Rahaliste tehingute kontroll. Igast liikmesmaast valitakse üks liige 6 aastaks. Kontrollib, kas Euroopa Liidu kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel. Ombudsmaniks on Nikiforos Diamandouros, kel on õigus endal uurida, samuti on tema poole õigus pöörduda kaebustega. Euroopa Liidu doktriinid, põhimõtted: *Euroopa Liidu õigus on ülimuslik kõigi liikmesriikide suhtes Liidu ja liikmesriikide pädevus: 1) AINUPÄDEVUS (Ainuotsustajaks EL): konkurentsipoliitika, kaubanduspoliitika, tollipoliitika, rahapoliitika; 2) JAGATUD PÄDEVUS: siseturg, põllumajandus ja kalandus, transport, energeetika, justiitstegevus, politsei, mõned sotsiaalsed aspektid: keskkond, tarbijakaitse, tervishoid, turvalisus. 3) LIIKMESRIIKIDE PÄDEVUS: hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keelepoliitika, suurem osa sotsiaalpoliitikast, perepoliitika. Euroopa Liitu kuulumise tähtsus ja muutused Eestile! Euroopa Liidu neli põhivabadust:
Agraarpoliitika eesmärgiks on luuga eeldused maaettevõtluse isetoimetulekuks ja maaettevõtluse riikliku arengu soodustamiseks, eesmärgiga toota efektiivsemalt, kvaliteetsemalt ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemat toodangut siseturule ja ekspordiks. Riikide funktsioonide detsentraliseerimiseks, viies ülesanded ja vahendid kohalike omavalitsuste tasemeni. Põllumajandussaaduste ja teiste maamajandussaaduste kohapealseks töötlemiseks ja turustamiseks. Tagamaks konkurentsipoliitika teke, mis aitab luua tugevaid majandusstruktuure ja aitab vältida ülikasumeid. Maapiirkondade finantseerimise korraldamiseks ning ühistegevuse arendamiseks. Agraarpoliitika eesmärgid elanikkonna varustamine oma maal toodetud põhitoiduainetega (uue toidu tootmine on kallim, kui turul hetkel osta saab); rahvamajanduse kui terviku moodustamine (tööhõives, SKP, investeeringutes); tarbija koormuse vähendamine; külaelu ja maa-asustuse säilitamine;
majanduskriisi sotsiaalsete mõjudega. Jaanuaris 2013 oli töötuna arvel 42 776 inimest ehk 6,5% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust*. Meie ettevõttes saavad tööd nii 16aastased kui pensioniealised Eesti kodanikud. Meie ettevõttele on oluline kaasajastada Eesti avalikku sektorit, luues seda isikukeskseks, läbipaistvaks ja tõhusalt toimivaks. Ettevõte on arvestanud konkurentsipoliitika puhul turu iseärasustega. Kuna tegu on avatud turuga, siis loomulikud regionaalsed piirangud puuduvad. Et meie tegevusvaldkond on innovaatiline ja unikaalne, siis pole meil põhjust konkurente karta. Lisaks oleme mõelnud oma tegevuse patenteerimisele. Töösuhted, mis on meie jaoks reguleeritud mitmete riiklike organite poolt nagu tööturuamet, tööinspektsioon ja ametiühingud, koosnevad OÜ Sõida Sisse
maaelu toetamiseks Väär c. Eesti riiki hõlmav arengukava, mis kajastab Eesti riigieelarvest finantseeritavaid tegevusi Õige Question 10 Mis on ÜPP "tervisekontroll"? Vali üks vastus. a. EL loodustoodete kampaania Väär b. Toiduainete ohutuskampaania Väär c. EL Komisjoni kontroll põllumajandusreformide edukuse üle Õige ----------------------------------------------------------------------- TEST 17: EL konkurentsipoliitika Question 1 Kas riigiabi on EL ettevõtetele lubatud või keelatud? Vali üks vastus. a. Reeglina keelatud Õige b. Lubatud teatud ulatuses Väär c. Reeglina lubatud Väär Question 2 Milline on Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärk? Vali üks vastus. a. Moonutusteta konkurentsi tagamine EL turul Õige b. Väikeettevõtjate kaitsmine Väär c. Euroopa ettevõtjate kaitsmine välisturgude vastu Väär Question 3
· nõuda selle ettevõtte jagunemist väiksemateks iseseisvateks ettevõteteks Nii suurendatakse konkurentsi. See on nn monopoli lõhkumine. · Kontrollida monopolide tegevust (peamiselt hinnakontrolli abil). Loomuliku monopoli kontrollimine läbi hinnamehhanismi võimaldab tarbijal kasutada neid teenuseid, mida ta monopoolse hinna tingimustes ei saaks endale lubada. Riik reguleerib elektrienergia, reisijateveo, kütte, side ja teisi hindu. KONKURENTSIPOLIITIKA EESTIS Eesti on väikene riik, kus peaks arvestama erinevate turgude iseärasusi ja sellest tulenevalt rakendama erinevaid konkurentsipoliitika meetmeid. Hakates reguleerima konkurentsi, peame teadma, kas meil on tegemist avatud või suletud turuga või hoopis erandvaldkonnaga. AVATUD TURUD Avatud turgudel puuduvad piirid (kaupu võib takistusteta sisse vedada). Kaubaturud ongi enamasti sellised. Siin
1.2. Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1957, jõustus1958. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. ESTÜ muutus EMÜks. Lepingu eesmärgid: * Ühisturu loomine · Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice)
· Schumpeteri dilemma - Sch arvas, et monopolid on tehnilise progressi tagamiseks vajalikud. Kumbki turustruktuur - ei konkurents ega monopol, ei ole eelistatav. · Puuduva dilemma väide - kui riik suudab kaitsta konkurentsivabadust, on monopolid lubatavad. Ühinemised on lubatud, kuid ainult juhul, kui nad ei kahjusta konkurentsivabandust ja jätavad alles turule sisenemise võimaluse. 14. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad o Konkurentsi piiravate kokkulepete kõrvaldamine ja turguvalitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamine o Ettevõtete ühinemise kontroll o Monopolistlike majandussektorite liberaliseerimine o Riigiabi üle teostatav järevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid o Keynes´i kontseptsioon. Põhihüpoteesiks majanduskõikumiste seletamisel on erasektori ebastabiilsus.
Ettevõtlus. Äriga alustamine. Tähtsad on ostjad- hõlbus juurdepääs ning võimalus kaupa osta. Suurte rahvusvaheliste ettevõtetega sõltub poliitilisest olukorrast ja seadusandluse arengust. Turismiärid sõltuvad vaatamisväärtustest. Tervise-ja puhkuseärid linnast eemale, vee äärde, head transporditingimused jm. Frantsiis- kaubamärgid, nimi ja sümboolika. Selle alusel tegutseb mitmeid kette(hotelliketid, toitlustusketid, bensiinijaamas jne). Nt on Hiltoni hotelliketis tuhandeid hotelle maailmas, aga see ei tähenda, et needk õik temale kuuluks. Frantsiis annab ka õiguse midagi teha, tooa või teenindada. Nt Coca-cola, mis samastub karastusjookide tootmisega. Coca-cola varustab finantsiisivõtjaid kontsentreeritud siirupiga. Riskid: Tururisk- järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine või äralangemine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus, konkurendid ja teised samalaadsed tooted/ teenused, odavamad h...
varjatud taasrelvastumine) * Ühisturu loomine * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus -Vabakaubanduspiirkonna loomine kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) - Konkurentsipoliitika 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega...
Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice)
Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice)
Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice)
Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice)
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist. 42. Euroopa Komisjoni funktsioonid täidesaatva võimuna · Poliitika rakendamine (nt konkurentsipoliitika, väliskaubandus) · Jälgida liikmesriikide poolset tegevust, kas liikmesriigid täidavad määruseid ja võtavad üle direktiivid · Hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist EL NÕUKOGU 43. EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? · Esindab liikmesriikide valitsusi ja nende huve 44. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded
ERISUS 3: Euroopa Liidu tegevussfäär on tunduvalt laiem kui teistel rahvusvahelistel organisatsioonidel. Kuigi formaalselt on tegemist ühe moodustisega Euroopa Liiduga , hõlmab see endas nn kolme sammast: ühenduse sammast ja liidu sambaid, mille puhul erinevad otsustus- ja valitsemisprotseduurid ning osaliste pädevus kardinaalselt. Esimese samba Euroopa Ühenduse samba raames on Euroopa Liidu institutsioonide pädevus kas absoluutne (tolli-, konkurentsipoliitika, ühtne turg jne) või jagatud (sotsiaalpoliitika, keskkonnapoliitika). Jagatud pädevuse raames sätestab liit teatud standardid ja nõuded, kuid jätab detailsema poliitika kujundamise ja osalise finantseerimise liikmesriikide kanda. Liidu seadusandlus on otsekohaldatav ja rahvuslike seadusloomete ees ülimuslik. Liidu institutsioonid saavad tegutseda piirides, mille liikmesriigid on lepingutega neile seadnud, nende piiride
2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: · struktuuripoliitika, · konkurentsipoliitika, · rahapoliitika ja · fiskaalpoliitika. EUROOPA LIIT rahvusvaheline institutsiooniline organisatsioon, mille kõik liikmed peavad loovutama osa iseseisvusest ühisstruktuuridele. Alus pandi Söe- Teraseühenduse asutamisega kuue riigi poolt Belgia, GER, FRA, IT, Luksemburg, Holland. Esialgselt nimetati Euroopa Ühenduseks (1991 Euroopa Liit, Maastrichti lepinguga). Algne eesmärk oli rahu ja majandusliku heaolu tagamine Euroopale. Kõik sai alguse 1950. a., kui Robert
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
jne). Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis mõjutavad paljusid organisatsioone ja üksikisikuid ning piiravad nende tegevust. Poliitilise keskkonna mõju marketingile võib jagada viide kategooriasse: Riigi raha- ja fiskaalpoliitika marketingi mõjutavad otseselt valitsuse kulutuste tase, raha pakkumine ja maksuseadustik. Konkurentsi reguleerivad seadused kaasajal reguleeritakse ettevõtlust seadusandluse, iseäranis konkurentsipoliitika kaudu. Ühelt poolt tuleb kaitsta tootjaid kõlvatu konkurentsi (näiteks autoriõiguste ja ärisaladuste rikkumine jms) ja, teiselt poolt, tarbijaid ettevõtete ebaausa talitusviisi eest. Valitsuse suhted ettevõtlusega ettevõtluse valitsusepoolne toetus võib olla subsiidiumide, soodustuste, lepingute ja uurimistööde näol. Seadusandlus, mis mõjutab otseselt marketingi marketerid ei pea olema juristid, kuid nad peavad olema teadlikud seadustest, mis reguleerivad marketingi.
Alkaloidid · Suur klass lämmastikku sisaldavaid ühendeid. · Saadud aminohapete (aspartaat, lüsiin, türosiin, trüptofaan) modifitseerimisel · Mõju füsioloogiale · Näited: 12 kohveiin kohvi (Coffea arabica), tee (Camellia sinensis), kakao (Theobroma cacao). Putukatele ja seentele mürgine. Kohvi võsud võivad takistada lähedalolevate seemnete idanemist (allelopathy). Kaitse teiste taimede eest ehk konkurentsipoliitika. kokaiin morfiin nikotiin tubakas (Nicotiana tabacum). Hoitakse vakuoolides ja eraldub, kui vakuoolid katki teha. kapsaitsiin (Capsicum) aktiivne komponent tsillipipras. Valgud-ensüümid · Spetsiaalselt inhibeerivad patogeenide ensüüme (blokeerivad aktiivsed kohad või segavad valgu konformatsiooni) · Väikesed valgud: Defensiinid Amülaasi inhibiitor Lektiinid Proteinaasi inhibiitorid · Tootmine nõuab palju energiat.
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
nende järelevalve eest kontrollikoja valvsa pilgu all.Mõlemad institutsioonid püüavad tagada selle, et rahalisi vahendeid kasutatakse hästi. Ainult siis, kui Euroopa Parlament jääb rahule kontrollikoja aastaaruandega, kiidab ta heaks selle, kuidas komisjon eelarvet täitis. Komisjon vastutab ka parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika elluviimise eest. Üks näide sellisest poliitikast on ühine põllumajanduspoliitika. Lisaks võib näiteks tuua konkurentsipoliitika, kus komisjonil on õigus ettevõtete ühinemisi lubada või keelata. Samuti peab komisjon tagama, et ELi liikmesriigid ei subsideeri oma tööstusharusid sellisel viisil, mis moonutab konkurentsi. Komisjoni juhitavate ELi programmide näiteks võib tuua programmid Interreg ja Urban (millega luuakse piiriülest partnerlust piirkondade vahel ja aidatakse mahajäänud maapiirkondadel uuesti kosuda), aga ka üleeuroopalise üliõpilasvahetusprogrammi Erasmus. 3. Euroopa õigusaktide täitmine
t. mille liikmeteks on vähemalt 50 isikut, või ühenduste liit, mille liikmesühendustesse kuulub kokku vähemalt 50 isiku ja mis esindab tarbija huve kohalikul või riigi tasandil ning on sõltumatu ettevõtjatest ja erakondadest. 3. Tarbijaõigusele lähedased õigusharud Üheks tarbijaõigusele lähedaseks õigusharuks võib pidad konkurentsiõigust,milles leidub mitmeid otseselt või kaudselt tarbijat kaitsvaid sätteid. Konkurentsipoliitika eesmärgiks on tagada siseturul toimiv ja efektiivne konkurents ning kõrvaldada kahjulikud konkurentsipiirangud. Konkurentsiõigus on suunatud eelkõige õiguse objekti konkurentsi säilimisele ja tagamisele. Tarbijate huvide kaitsega seonuvad konkurentsiõiguse valdkonnad nagu: 1. vaba konkurentsi piirav tegevus sh. turgu valitseva seisundi kuritarvitamine 2. kõlvatu konkurents 4. Euroopa Liidu tarbijaõiguste raamistik kord
kahjumit ja katta vaid osa kulutustest. Pikaajaliselt peab aga ettevõte olema võimeline katma kõiki kulusid ja kahjumit endale lubada ei saa. Iga lühiperioodi kulukõver näitab firma efektiivsemat suurusvarianti teatud tootmiskoguse valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1. täiuslik konkurents 2. täiuslik monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Esimesed 2 on turustruktuuri piirjuhtumid, mida tegelikus elus peaaegu ei esine, aga neid käsitletakse selleks, et paremini mõista vahepealseid struktuure. KILE
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
28 (2) seaduslikud piirangud - riik on andnud mõne hüvise tootmiseks ettevõttele ainuõiguse, samuti võib olla hüvise tootmine lühiajaliselt piiratud vaid ühele ettevõttele patentide poolt; (3) monopol võib kujuneda ka olukorras, kus ühele ettevõttele kuulub unikaalne oskusteave, tehnoloogia või kontroll tootmiseks vajalike maavarade üle. Riigi konkurentsipoliitika ülesandeks võib olla monopolide tegevuse reguleerimine või nende tekkimise üleüldine vältimine. Kui tegemist on loomuliku monopoliga, võib lahenduseks olla (1) ettevõtte riigistamine (2) hinnaregulatsioonide sätestamine (näiteks seades riiklikult kehtestatud hinnad/ülempiirid), (3) kvaliteedikontroll (riiklikud ettekirjutused toodangu kvaliteedile), (4) liitumispiirangud ning äärmisel juhul (5) monopoolse ettevõtmise osadeks jagamine. 5) Monopson (tunnused).
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
